Lub Neej Kws Muaj Homphaj

advertisement
TXHEEJ TXHEEM
KUV YUG LUG UA DLAABTSI HUV NPLAJTEB NUAV?
Nub 1
Nub 2
Nub 3
Nub 4
Nub 5
Nub 6
Nub 7
Vaajtswv Yog Tug Tsim Kuam Muaj Txhua Yaam …………………….. 2
Koj Tsi Yog Laam Nyob Laam Tshwmsim Muaj ………………………… 6
Dlaabtsi Tsaav Koj Lub Neej? …………………………………………… 10
Tsim Lug Nyob Moog Ib Txhis
…………………………………… 16
Pum Kev Ua Neej Le Vaajtswv Pum ………………………………………20
Peb Lub Neej Yog Ib Tegnum Vaajtswv
Muab Tso Rua Peb Ua Ib Vuagdlua ……………………………………... 24
Txhua Yaam Muaj Qaabhau …………………………………………….. 28
VAAJTSWV TSIM KOJ LUG UA KEV ZOO SAB RUA VAAJTSWV
Nub 8
Nub 9
Nub 10
Nub 11
Nub 12
Nub 13
Nub 14
Vaajtswv Tsim Kuam Ua Kev Zoo Sab Rua Vaajtswv
…………….
Dlaabtsi Ua Rua Vaajtswv Zoo Sab Luag-ntxhi? ………………………..
Lub Ntsab Ntawm Kev Pehawm Vaajtswv ………………………………
Ua Vaajtswv Ib Tug Phoojywg Zoo ………………………………………
Ua Kuam Koj Ua Tau Vaajtswv Tug Phoojywg Zoo ……………………
Kev Pehawm Vaajtswv Kws Hum Vaajtswv Sab ……………………….
Thaum Kws Zoo Le Vaajtswv Nyob Dleb Koj …………………………..
34
38
44
50
55
61
67
VAAJTSWV TSIM KOJ LUG UA VAAJTSWV TSEV NEEG
Nub 15
Nub 16
Nub 17
Nub 18
Nub 19
Nub 20
Nub 21
Vaajtswv Tsim Koj Lug Ua Vaajtswv Tsev Neeg ………………………. 73
Yaam Tseemceeb Tshaaj Plawg
…………………………………… 77
Zwm Kuam Muaj Chaw …………………………………………………... 82
Ua Neej Sib Raug Zoo Uake ……………………………………………… 88
Cog hab Nthua Yug Paab Pawg Kuas Luj Hlub ………………………… 92
Rov Txuas Kev Phoojywg ………………………………………………. 97
Tivthaiv Koj Pawg Ntseeg ………………………………………………. 102
VAAJTSWV TSIM KUAM KOJ ZOO LE YEXUS KHETOS
Nub 22
Nub 23
Nub 24
Nub 25
Nub 26
Nub 27
Nub 28
Vaajtswv Tsim Koj Kuas Zoo Le Yexus ………………………………… 108
Peb Luj Hlub Yog Le Nuav ……………………………………………… 113
Hloov Lug Ntawm Qhov Tseeb …………………………………………. 117
Teebmeem Ua Rua Peb Hloov …………………………………………... 123
Luj Hlub Lug Ntawm Tej Kev Sim Sab …………………………………. 129
Tawmtsaam Yeej Kev Sim Siab …………………………………………... 134
Luj Hlub Yuavtsum Siv Sijhawm ………………………………………… 140
i
VAAJTSWV TSIM KOJ LUG UA VAAJTSWV DLEJNUM
Nub 29
Nub 30
Nub 31
Nub 32
Nub 33
Nub 34
Nub 35
Txais Yuav Koj Tegnum ……………………………………………
Vaajtswv Npaaj Peb Lug Ua Vaajtswv Tegnum ……………………
Totaub Txug Qhov Vaajtswv Tsim Koj Lug Ua (SHAPE) …………….
Siv Yaam Kws Vaajtswv Pub Rua Koj Ua Vaajtswv Dlejnum ……….
Tug Tubqhe Ua Dlejnum Le Caag ………………………………….
Xaav Le Tug Tubqhe Xaav ………………………………………………
Vaajtswv Lub Fwjchim Muaj Nyob Huv Koj Txujkev Qaugzug ……….
146
151
155
161
167
173
178
VAAJTSWV TSIM KOJ LUG TSHAAJTAWM TXUJMOO ZOO
Nub 36
Nub 37
Nub 38
Nub 39
Nub 40
Tsim Lug Xaa Txujmoo Zoo ……………………………………………..
Siv Koj Lub Neej Qha Txug Yexus ……………………………………
Dlhau Lug Ua Ib Tug Ntseeg Kws Hlub Neeg Nplajteb ………………….
Ua Yaam Kws Koj Tsi Tau Ua ………………………………………….
Ua Neej Nyob Muaj Homphaj …………………………………………
ii
184
190
196
202
207
CEEBTOOM
Phoo ntawv nuav tsuas yog siv rua pawg ntseeg Detroit Hmong Alliance
Church lug ua 40 Days of Purpose xwb. Tsi pum muab luam coj moog
ua lwm yaam.
COV TXHAIS
Dr. Nyiaj Vaj Vaj
Xeev Ntxawg Kwm
Nyaj Ntxawg Kwm
Txwj Nruag Kwm
Xaiv Ntaaj Tsaab
Kx. Tswv Ntxawg Kwm
Kx. Nom Pov Vaaj
Nub 1-17, 27, 32-33
Nub 18-21, 26
Nub 22-24
Nub 25
Nub 28
Nub 34-35
Nub 29-31, 36-40
TUG KHU
Dr. Nyiaj Vaj Vaj
iii
KUV YUG LUG UA DLAABTSI
HUV NPLAJTEB NUAV?
Lub neej kws nrhav khoom nplajteb yog lub neej kws tuag lawm,
zoo le tsob ntoo kws nplooj zeeg taag, tshuav ceg lawm xwb;
Lub neej kws ca Vaajtswv coj zoo le tsob ntoo kws hlub mog nyoog.
Paajlug 11:28 (Msg)
Cov kws ca sab rua Tug Tswv yog cov tau koobmoov…
Puab zoo ib yaam le cov ntoo kws tuaj ntawm ntug dlej kws nrhau caag moog rua
huv dlej. Cov ntoo ntawd tsi ntshai thaum tshaav ntuj kub lossis tsi
txhawj thaum tsi muaj naag lug. Puab cov nplooj ntsuab taag moog le, hab puab
yuav txi cov txiv kws qaab heev.
Yelemis 17:7-8 (NLT)
1
NUB 1
_________________________________________________________________________
Vaajtswv Yog Tug Tsim Kuam Muaj Txhua
Yaam
“Tsi has tej kws nyob saum nruab ntug hab tej kws nyob
huv nplajteb nuav, tej kws peb qhovmuag pum hab tej kws peb qhovmuag
tsi pum, cov timtswv ceebtsheej kws muaj fwjchim hab tej numtswv
lossis cov vaajntxwv hab cov neeg kws muaj fwjchim kaav nplajteb,
txhua yaam ntawd puavleej yog Vaajtswv has kuam Yexus tsim, hab
nwg tsim tej ntawd rua nwg”
(Kaulauxais 1:16).
Yawm Bertrand Russell, kws yog ib tug neeg tsi ntseeg Vaajtswv has le nuav:
“Yog koj tsi xaav has tas muaj ib tug Vaajtswv ces
lub homphaj ntawm kev ua neej tsi muaj qaabhau dlaabtsi”
Lub homphaj ntawm kev ua neej tsi yog pib ntawm koj.
Lub homphaj ntawm kev ua neej muaj qaabhau heev dlua le tej kws koj xaav. Nwg tsi
yog tej nyuas kws yuav ua rua koj lub neej muaj kev txaus sab, muaj kev thaajyeeb, lossis muaj
kev zoo sab xwb. Nwg tsi yog koj tsev neeg, koj teg dlejnum, koj kev npau-suav hab koj tej kev
ntshaw, tabsis nwg muaj qaabhau dlua le tej ntawd. Yog koj xaav paub saib yog vim le caag koj
txhaj tshwmsim lug ua ib tug tuabneeg lug nyob lub nplajteb nuav, koj yuavtsum nrhav lug
ntawm Vaajtswv tug kws tsim koj. Vaajtswv yog tug tsim koj lawv le nwg lub homphaj hab
tsim koj lug dlhos nwg lub homphaj.
Tuabneeg tshawb nrhav lub homphaj kev ua neej los tau ntau txheeb xyoo nuav lawm,
tabsis tuabneeg nrhav tsi tau. Qhov puab nrhav tsi tau mas vim yog puab pib nrhav lug ntawm
qhov kws tsi yog lawm. Puab kev nrhav yog pib ntawm tuabneeg tuaj mas puab txhaj nrhav tsi
tau. Yog peb nug ntawm peb tug kheej tuaj has tas, “Kuv xaav kuam kuv yog leejtwg? Kuv xaav
ua dlaabtsi rua kuv lub neej? Kuv lub homphaj yog dlaabtsi? Kuv ntshaw dlaabtsi? Kuv kev
npau-suav rua kuv lub neej yaav tom ntej yog dlaabtsi? Yog peb pheej nrhav peb lub homphaj
kev ua neej lug ntawm qhov kws peb pheej nug peb le has lug nuav xwb ces peb yuav tsi muaj
peevxwm nrhav tau peb lub homphaj kev ua neej. Vaajtswv Txujlug has tas, “Vaajtswv yog tug
tswj neeg hab tej tsaj txujsa; Vaajtswv lub fwjchim tuav txhua tug tuabneeg txujsa (kev ua neej)”
(Yauj 12:10).
Peb lub homphaj kev ua neej txawv le tej ntawv kws peb nyeem, tej yeebyaam peb saib,
tej kev cobqha kws peb moog kawm. Koj yuav nrhav tsi tau koj lub homphaj kev ua neej
lug ntawm qhov kws koj pheej nrhav huv koj lub neej xwb. Tej zag koj tub nug koj tugkheej
hab nrhav ntawm koj tug kheej lug lawm. Koj tsi yog tug tsim koj, yog le ntawd koj yeej tsi muaj
peevxwm paub has tas koj lub homphaj kws tshwmsim lug nyob lub nplajteb nuav yog dlaabtsi.
Yog kuv muab ib yaam khoom kws koj tsi tau pum dlua coj lug rua koj saib hab nug koj saib
2
yaam khoom ntawd yog tsim lug ua dlaabtsi, koj yeej yuav tsi paub, hab yaam khoom ntawd los
nwg yeej tsi paub hab, tsuas yog tug kws tsim yaam khoom ntawd txhaj le paub xwb. Lossis yog
koj moog nyeem phau ntawv kws qha txug yaam khoom ntawd mas koj txhaj le paub xwb.
Muaj ib zag thaum kuv poob zoo ntawm ib lub roob, kuv ntsib ib tug neeg hab nug kev
rov moog rua ntawm qhov kws kuv tuaj, nwg teb kuv le nuav, “Koj moog ntawm nuav moog
mas koj yuav moog tsi tau ntawm qhov kws koj yuav moog ntawd. Koj yuavtsum pib saab roob
saab tod moog mas koj txhaj le moog txug.” Tuab yaam nkaus le ntawd, koj yuav nrhav tsi tau
lub homphaj ntawm koj kev ua neej yog koj pheej nrhav lug ntawm koj tug kheej xwb. Koj yuav
tsum pib nrhav lug ntawm Vaajtswv tug kws tsim koj. Koj tshwmsim muaj nyob vim Vaajtswv
yog tug tsim koj. Vaajtswv yog tug tsim koj hab Vaajtswv tsim koj rua Vaajtswv siv. Thaum
koj totaub le nuav lawm mas koj kev ua neej txhaj le yuav muaj qaabhau. Tuab txuj kev kws peb
yuav nrhav tau peb lub homphaj ntawm kev ua neej ces yog nrhav ntawm Vaajtswv xwb, yog
peb nrhav ntawm lwm tug hab lwm qhov ces peb yeej yuav nrhav tsi tau.
Muaj ntau tug neeg siv Vaajtswv lug ua dlejnum rua puab lawv le puab lub homphaj
xwb, tabsis qhov ntawd yog ib qhov kev puamtsuaj rua puab. Vaajtswv tsim koj rua Vaajtswv
siv, tsi yog tsim koj lug siv Vaajtswv. Peb lub neej yog tsim lug rua Vaajtswv siv lawv le
Vaajtswv lub homphaj, tsi yog tsim peb lug siv Vaajtswv kuam lawv le peb lub homphaj.
Vaajtswv Txujlug has tas, “Tug kws ua lawv le nwg lub sab qub qha, tug ntawd yuav raug kev
pluj kev tuag, tabsis tug kws ua lawv le Vaaj Ntsujplig qha, tug ntawd yuav tau txujsa hab kev
kaaj sab” (Loos 8:6).
Kuv tau nyeem ntau phau ntawv kws qha kuam yug nrhav tau yug lub homphaj ntawm
kev ua neej. Txhua phau ntawv ntawd puavleej qha yug nrhav ntawm yug tug kheej tuaj xwb.
Puab qha has tas koj yuav nrhav tau koj lub homphaj kev ua neeg lug ntawm qhov kws koj ua
lawv le zaaj npau-suav; ua lawv le yaam kws koj saib muaj nujnqes; ua lawv le koj lub homphaj;
ua yaam kws koj ua tau zoo; teeb homphaj kuam sab; xaav ua dlaabtsi ces ca le ua yaam ntawd;
ua sab ntev; ntseeg has tas koj yeej muaj peevxwm ua tau; kuam lwm tug paab koj; hab yaam
kws koj ua ntawd yeejmeem rau sab ntso ua tsi txhob tso tseg.
Muaj cov kws ua tau neej zoo vim puab xyum coj lawv le tej kws has lug nuav hab. Yog
koj rau sab ntso rua yaamtwg ces koj yeej yuav ua tau zoo rua yaam ntawd. Tabsis qhov kws
koj ua tau lub neej zoo hab koj lub homphaj kev ua neej (life’s purpose) ntawd tsi sib
thooj. Tej zag koj yuav muaj peevxwm ncaav cuag koj lub homphaj hab ua tau lub neej zoo xws
lub teb lub chaw, tabsis qhov ntawd tsi tau txhais has tas koj ua tau lawv le lub homphaj kws
Vaajtswv tsim koj lug ua lawm. Koj rov tawm tswvyim ntawm koj tug kheej rov lug paab koj
xwb mas koj yuav ua tsi tau le Vaajtswv xaav kuam koj ua. Vaajlugkub has tas, “Rua qhov tug
kws khauvxwm nwg txujsa, tug ntawd yuav tsi tau txujsa, tabsis tug kws tsi khauvxwm nwg
txujsa, vim nwg ntseeg kuv, tug ntawd yuav tau txujsa” (Mathais 15:25). [Yog peb tawm
tswvyim lug ntawm peb xwb ces peb yeej yuav ua num lug ntawm kev khauvxwm txujsa xwb.]
Phau ntawv nuav tsi yog ib phau ntawv kws qha kuam yug tawm tswvyim ntawm yug tug
kheej rov lug paab yug; tsi yog qha kuam yug nrhav tau dlejnum zoo ua; tsi yog qha kuam yug
ncaav cuag yug txuj kev npau-suav. Lossis tsi yog qha yug npaaj ua yug lub neej; tsi yog qha
yug tsub dlejnum ntxiv rua yug lub neej. Tabsis yog qha kuam yug txu ntau yaam kev khwv huv
yug lub neej tseg hab tig lug ua yaam kws tseemceeb tshaajplawg. Phau ntawv nuav yog sau lug
qha koj kuam koj ua yaam kws Vaajtswv tsim koj lug ua.
Yog le ntawd, koj puas tau nrhav tau lub homphaj kev kws neej kws Vaajtswv tsim
koj lug ua? Koj muaj ob txuj kev xaiv. Txuj kev ib yog kwvyees ua saib puas yog. Txuj nuav
yog txuj kws tuabneeg feemcoob taug. Puab ua lug ntawm kev kwvyees hab lug ntawm puab
kev xaav. Thaum peb nov puab has tas, “Kuv xaav has tas kev ua neej ces yog….,” puab txhais
has tas, “Nuav yog kuv ib qhov kev kwvyees kws kuv xaav tau huv kuv lub hlwb.”
Ntau txheeb xyoo dlhau lug lawm, cov tub txawj tub ntse tau sib thaam hab kwvyees txug
homphaj ntawm kev ua neej muaj nuj nqes dlaabtsi. Filauxaufis (Philosophy) dlhau lug moog ua
3
ib yaam tseemceeb rua tuabneeg kawm, tabsis thaum lug has txug homphaj ntawm kev ua neej
ces cov tub txawj ntse rua phaab Filauxaufis tsuas kwvyees lawm xwb.
Dr. Hugh Moorheard, tug xibfwb qha filauxaufis nyob rua lub tsev kawm ntawv
Northeastern Illinois University, tau sau ntawv rua 250 leej cov tub txawjntse phaab filauxaufis,
cov neeg txawj ntse rua phaab txwmkeeb - xaij (scientists), cov neeg sau ntaub sau ntawv rua
tuabneeg kawm, hab cov neeg txawj ntse nyob lub nplajteb nuav, thov puab paab teb saib “Ua
neej muaj qaabhau dlaabtsi?” Puab kuj teb tuaj rua nwg hab nwg muab tso uake ua ib phau
ntawv. Muaj qee leej kuj ua tuab zoo kwvyees, qee leej kuj leeg has tas puab laam kwvyees
xwb. Muaj qee leej kuj has ncaaj ncaaj has tas puab tsi paub. Muaj coob tug kuj thov has tas
puab tsi paub tabsis yog thaum twg Moorheard nrhav tau has tas ua neej muaj qaabhau dlaabtsi
nuav ces kuam qha tuaj rua puab paub hab!1
Txuj kev ob kws yuav paab kuam peb totaub txug kev ua neej muaj qaabhau dlaabtsi ces
yog lug ntawm tej lug kws Vaajtswv qha rua peb (revelation). Peb yuav tig lug moog saib txug
tej kws Vaajtswv qha rua peb txug kev ua neej muaj qaabhau dlaabtsi nyob rua lub nplajteb
nuav. Qhov kws yoojyim rua peb totaub txug ib yaam khoom ces yog nug tug kws tsim yaam
khoom ntawd. Tuab yaam nkaus le ntawd, yog peb xaav paub qhov tseeb ntawm peb lub
homphaj kev ua neej ces peb yuav tsum tau nug Vaajtswv tug kws tsim peb.
Vaajtswv yeej tsi ca peb nyob rua qhov tsaus ntuj nti hab kuam peb kwvyees.
Vaajtswv tub qha rua peb txug tsib feem ntawm peb lub homphaj kev ua neej rua huv phau
Vaajlugkub lawm. Phau Vaajlugkub yog phau kws sau qha txug peb tuabneeg kev ua neej
(Owner’s Manual). Vaajlugkub qha has tas yog le caag peb txhaj muaj sa nyob, peb yuav tsum
ua dlaabtsi, yuav tsum zaam dlaabtsi, hab peb lub neej yuav moog le caag rua yaav tomntej. Kuv
yuav has tsi lawv le tuabneeg kev xaav, lossis tsi lawv le cov tub txawj ntse tej ntawv.
Vaajlugkub qha has tas, “Tabsis kuv qha Vaajtswv lub tswvyim kws nyob nraim nkoos tsi muaj
leejtwg paub. Lub tswvyim ntawd Vaajtswv tub npaaj tseg rua peb thaum kws tsi tau tsim lub
nplajteb nuav lug lawm” (1Kauleethaus 2:7).
Vaajtswv yog tug kws rhawv muaj tuabneeg txujsa hab kev ua neej. Peb yuav nrhav tau
has tas kev ua neej muaj qaabhau dlaabtsi, peb yuav tsum tig rov moog nrhav ntawm Vaajtswv
Txujlug. Vaajtswv Txujlug tsi yog tuabneeg nplajteb lub tswvyim kev txawj ntse. Koj yuav
tsum ua koj lub neej lawv le qhov kws Vaajtswv npaaj rua koj lug ua, tsi txhob ua lawv le tej tub
txawj tub ntse huv nplajteb nuav qha. Vaajtswv Txujlug qha has tas, “Vaajtswv tub xaiv peb cov
kws nrug Yexus Khetos koom ib txujsa lug ua Vaajtswv haivneeg lawv le Vaajtswv tub xub xaav
tseg thaum tsi tau tsim lub ntuj hab lub nplajteb nuav lawm. Vaajtswv ua le ntawd, rua qhov
Vaajtswv yeej ua ib puas tsaav yaam lawv le Vaajtswv pum zoo hab lawv le Vaajtswv tub xub
xaav tseg lawm” (Efexaus 1:11). Nqai Vaajlugkub nuav qha rua peb pum peb yaam lawv le
nraag nuav:
1. Koj yuav tshawb nrhav tau has tas koj yog leejtwg hab koj lub homphaj kev ua
neej yog dlaabtsi, koj yuav tsum nrhav lug ntawm qhov kws nrug Tswv Yexus sib raug zoo.
Yog koj tseem tsi tau muaj kev sib raug zoo nrug Tswv Yexus, kuv tseem yuav qha ntxiv txug
qhov ntawd, kuam koj muaj kev sib raug zoo nrug Tswv Yexus.
2. Vaajtswv tub xub xaav txug koj ntev lug lawm, ua ntej kws thaum tseem tsi tau
muaj koj. Vaajtswv tub npaaj homphaj rua koj ua ntej kws yuav yug koj lawm. Nwg npaaj
homphaj rua koj thaum tseem tsi tau muaj koj hab nwg yeej tsi kuam koj nrug tawm tswvyim rua
nwg. Koj muaj cai xaiv kev ua dlejnum, xaiv koj tug quaspuj lossis tug quasyawg, xaiv koj kev
1
Hugh S. Moorhead, comp., The Meaning of Life According to Our Century’s Greatest Writers and Thinkers.
(Chicago: Chicago Refview Press, 1988).
4
ua si, hab lwm yaam dlejnum huv koj lub neej, tabsis koj tsi muaj cai xaiv koj lub homphaj rua
koj kev ua neej. Vaajtswv tub xub xaiv rua koj thaum tsi tau yug koj lawm.
3. Koj lub homphaj kev ua neej dlhos rua Vaajtswv dlaim dluab kws luj dlua koj
xaav. Koj lub homphaj kev ua neej yog Vaajtswv lub kws Vaajtswv npaaj rua koj hab yuav
nyob moog ibtxhis. Phau ntawv nuav yuav has txug qhov ntawd.
Andrew Bittov, kws yog Russian ib tug tub sau ntaub ntawv, luj hlub rua haivneeg
Koomsam kws tsi ntseeg has tas muaj Vaajtswv (atheistic Communist regime). Tabsis muaj ib
nub Vaajtswv ua rua nwg xaav txug Vaajtswv. Nwg has le nuav, “Thaum kuv muaj 27 xyoo,
thaum kuv tseem taabtom caij tsheb taug kev moog rua lub nrug Leningrad kws taamsim nuav
yog St. Petersburg, txawm ca le ua rua kuv saib kev ua neej tsi muaj qaabhau dlaabtsi, ca le xaam
tsi pum lub neej rua yaav tom ntej. Txhua yaam kws muaj qaabhau rua kuv ca le tsi muaj
qaabhau ntxiv le lawm. Thaum ntawd, ca le muaj ib lu lug tshwm rua kuv lub hlwb le nuav, “Tsi
muaj Vaajtswv ces kev ua neej tsi muaj qaabhau dlaabtsi.” Kuv txawm ca le has lu lug ntawd
moog moog lug lug, zoo le kuv caij lu lug ntawm nce ib cov theem ntaiv dlhau lub zug ntawd,
hab coj kuv taug kev lug rua huv Vaajtswv qhov kev kaaj.”2
Tejzag koj yuav xaav tsi tawm has tas koj lub homphaj rua kev ua neej yog dlaabtsi
tag, tabsis kuv qha rua koj has tas, kuv nrug koj zoo sab kws koj taabtom taug kev moog rua
qhov pumkev.
Nub 1
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Lub homphaj ntawm kev ua neej tsi yog pib ntawm kuv.
Nqai Cim: “…Txhua yaam ntawd puavleej yog Vaajtswv has kuam Yexus tsim, hab nwg
tsim tej ntawd rua nwg” (Kaulausxais 1:16b).
Lug Nug: Saib rua txhua yaam kws kuv ua ntawm lub neej, kuv puas hais tau rua kuv
tugkheej has tas kuv lub neej yog nyob pub rua vaajtswv, tsi yog nyob rua kuv tugkheej?
2
David Friend, ed., Tha Meaning of Life (Boston: Little, Brown, 1991), 194.
5
NUB 2
_________________________________________________________________________
Koj Tsi Yog Laam Nyob
Laam Tshwmsim Muaj
“Tug Tswv has tas, ‘Kuv yog tug tsim mej, kuv tsim mej rua
huv leejnam plab hab kuv yuav paab mej…’”
(Yaxayas 44:2a).
Vaajtswv tsi dlov mam-khauv-lauv (Txhais has tas Vaajtswv tsi kwvyees).
God dloesn’t play dice.
Albert Einstein
Koj tsi yog laam nyob laam tshwmsim muaj.
Tsi yog koj laam yug lug yuamkev lossis yug lug tsi muaj qaabhau dlaabtsi. Tej zag koj
nam koj txiv tsi tau npaaj kuam muaj koj, tabsis Vaajtswv yog tug npaaj kuam muaj koj.
Vaajtswv yeej npaaj ca hab paub lawm has tas yuav yug koj. Qhov tseeb, Vaajtswv yeej tog
ntsoov lub sijhawm yug koj.
Ntau xyoo ua ntej kws yuav xeeb muaj koj nyob huv koj nam plab, Vaajtswv tub xub
xaav txug koj nyob huv Vaajtswv lub hlwb lawm. Vaajtswv xub xaav txug koj ua ntej kws yuav
xeeb koj. Qhov kws koj muaj sa nyob taamsim nuav tsi yog ib qhov cuav, yuamkev, lossis yog
moov. Koj muaj sa nyob vim Vaajtswv tsim koj! Vaajtswv Txujlug qha has tas, “Vaajtswv
yuav ua kuam tav lawv le Vaajtswv lub homphaj rua kuv lawm” (Phau Ntawv Nkauj 138:8a
NIV).
Vaajtswv yog tug kws ua kuam muaj txhua yaam nyob ntawm koj lub cev. Nwg
txhobtxwm xaiv koj haiv neeg, koj dlaim tawv, koj cov plaubhau, hab txhua yaam ntawm koj lub
cev. Nwg tsim koj tshwjxeeb lawv le qhov kws nwg xaav tau. Nwg kuj yog tug npaaj lub
tswvyim hab koj tug cwjpwm rua koj. Vaajlugkub has tas, “Thaum kuv tej pobtxhaa taabtom
hlub tuaj sib dlhos uake huv kuv nam plab, hab kuv hlub nraim-nkoos huv nruabhab los koj yeej
paub has tas kuv hyob huv” (Ntawv Nkauj 139:15).
Vim Vaajtswv tsim koj lug ua yaam kws Vaajtswv npaaj rua koj ua, Vaajtswv kuj teem
sijhawm rua nub koj yug, hab teem sijhawm has tas koj yuav nyob ntev le caag. Vaajtswv tub
xub npaaj koj lub nubnyoog rua koj ua ntej yug koj lawm. Vaajtswv xaiv lub sijhawm koj yug
hab sijhawm koj tuag rua koj lawm. Vaajlugkub has le nuav, “Thaum kuv tseem tsi tau yug lug,
koj tub pum kuv lawm, kuv tej nubnyoog ua neej nyob, koj tub xub muab sau rua huv koj phau
ntawv ua ntej kws tsi tau muaj tej nub nyoog ntawd lawm” (Ntawv Nkauj 139:16).
Vaajtswv yeej npaaj ca has tas koj yuav yug rua lub tebchaws twg hab qhov chaw twg
yog qhov kws Vaajtswv npaaj rua koj kuam koj ua tav Vaajtswv lub homphaj. Tsi yog ib qhov
yuam kev kws koj laam lug tshwmsim lug rua koj haiv neeg hab koj lub tebchaws. Vaajtswv tsi
6
laam ca ib yaam dlaabtsi ntawm koj lub neej tshwmsim yaam kws Vaajtswv tsi tau npaaj ca.
Txhua yaam ntawm koj lub neej puavleej yog Vaajtswv npaaj rua koj kuam ua tau lawv le
Vaajtswv lub homphaj. Vaajtswv Txujlug has tas, “Vaajtswv tsim txhua haiv neeg tawm huv
tuab tug neeg le roj tshaav lug xwb, hab kuam puab moog nyob thoob plawv huv lub nplajteb.
Vaajtswv tu tebchaws rua puab hab teem sijhawm kuam puab nyob ntev le caag” (Tegnum
17:26). Tsi muaj ib yaam huv koj lub neej kws laam tshwmsim tsi muaj qaabhau, txhua yaam
puavleej tshwmsim lawv le Vaajtswv lub homphaj rua koj lawm.
Qhov kws txaus qhuas tshaajplawg mas yog qhov kws Vaajtswv npaaj ca has tas koj
yuav yug le caag. Koj txawm yuav yug le caag, koj nam koj txiv txawm yuav yog cov neeg zoo
le caag los xij, qhov tseemceeb Vaajtswv yog tug muaj homphaj tsim koj. Txawm yog koj nam
koj txiv yuav yog neeg phem, neeg zoo lossis txawv le caag los xij, tej ntawd tseem yog
Vaajtswv npaaj rua koj huv tuabsi. Vaajtswv yeej paub ob tug neeg kws zoo le caag es txhaj le
yuav yug tau koj kuam koj yog tug kws zoo lawv nraim le qhov kws Vaajtswv npaaj tseg rua koj
lawm. Vaajtswv pub koj nam koj txiv muaj tej rojntshav (DNA) kws Vaajtswv xaav kuam koj
muaj.
Ntau tug mivnyuas ces nam txiv tseem tsi tau xaav muaj tabsis nwg ca le muaj lawm,
tabsis txhua tug mivnyuas ntawd yeej yog Vaajtswv npaaj kuam muaj cov mivnyuas ntawd.
Txawm yog tej kws tuabneeg yuam kev hab tej kev txhum kws tuabneeg ua, los Vaajtswv yeej
muaj cuabkav siv tej ntawd lug ua kuam Vaajtswv lub homphaj tav.
Vaajtswv tsi ua ib yaam twg yuamkev le. Nwg muaj homphaj rua txhua yaam kws nwg
tsim. Txhua yaam nroj tsuag xyoob ntoo, txhua yaam tsajtxhu, puav leej yog Vaajtswv npaaj
kuam muaj, hab txhua tug tuabneeg puav leej yog Vaajtswv tsim lawv le qhov kws Vaajtswv tub
xwb npaaj tseg lawm xwb. Qhov kws ua rua Vaajtswv tsim muaj koj ntawd tub yog vim
Vaajtswv txuj kev hlub koj. Vaajtswv Txujlug has tas, “Thaum tsi tau tsim ntuj tsim teb,
Vaajtswv tub xub xaiv peb lug nrug Yexus Khetos koom ib txujsa hab lug ua Vaajtswv haiv neeg
lawm. Vaajtswv ua le ntawd, mas peb cov kws Vaajtswv naj nub tsomkwm txhaj yuav ua tau
neeg zoo kawg nkaus tsi muaj ib qhov txhum taabmeeg Vaajtswv le. Vim Vaajtswv hlub peb”
(Efexaus 1:4).
Vaajtswv tub xub xaav txug koj ua ntej thaum tsi tau tsim lub nplajteb nuav lawm.
Twb yog vim le nuav Vaajtswv txhaj le tsim lub nplajteb nuav! Vaajtswv tsim lub nplajteb nuav
hab txhua yaam kws nyob puagncig lub nplajteb nuav lug ua kuam peb nyob taug rua lub
nplajteb nuav. Txhua yaam kws Vaajtswv tsim ces peb tuabneeg yog yaam kws Vaajtswv hlub
tshaajplawg, hab yog yaam kws zoo tshaajplawg. Vaajlugkub txhaj has tas, “Vaajtswv pum zoo
qha nwg Txujlug tseeb rua peb, kuam peb tau lug ua nwg cov mivnyuas, hab ua ib puas tsaav
yaam kws Vaajtswv tsim cov thawj” (Yakaunpaus 1:18). Nuav yog qhov kws Vaajtswv qha rua
peb has tas Vaajtswv saib peb muaj nqes npaum le caag hab hlub peb npaum le caag!
Tsi yog Vaajtswv laam kwvyees tsim peb, tabsis nwg ua tuab zoo tsim peb kuam zoo
kawg nkaus. Thaum cov neeg txawj ntse tshawb hab paub lub qaab ntuj kws peb nyob nuav zoo
zuj zug, puab yimfuab paub meej has tas txhua yaam kws tshwmsim muaj nyob huv lub qaabntuj
nuav yog lug txhawb kuam peb tuabneeg muaj sa nyob tau huv lub nplajteb nuav xwb.
Dr. Michael Denton, tug kws yog ib tug thawj ntawm phaab kev tshawb fawb txug
tuabneeg tej rojntshav (human molecular genetics) ntawm lub tsev kawm ntawv University of
Otago, kws nyob rua tebchaws Zealand, xaus lug has tas txhua yaam puavpheej kws muaj nyob
rua huv phaab kev kawm txug yaam muaj sa nyob (biological sciences) puav leej lug txhawb lub
ntsab lug kws has tas lub qaabntuj (cosmos) nuav yog tsim tshwjxeeb lug txhawb kuam yaam
kws muaj txujsa nyob nuav nyob taug xwb, hab lub homphaj tshwjxeeb yog lug txhawb tuabneeg
kuam nyob taug. Vaajtswv Txujlug los kuj has ib yaam le ntawd hab “…Nwg tsi tau tsim lub
nplajteb lug nyob dlu cuas tsi muaj dlaabtsi, tabsis nwg tsim lug rua tuabneeg nyob…” (Yaxayas
45:18).
7
Yog le caag Vaajtswv txhaj le ua txhua yaam nuav? Yog le caag Vaajtswv txhaj le tsim
txhua yaam huv lub qaab ntuj nuav rua peb? Lu lug teb yog le nuav: Vaajtswv yog txujkev
hlub. Txuj kev hlub nuav yog ib txuj kws peb tsi muaj peevxwm totaub, tabsis peb muaj qhov
kev tso sab tau rua txuj kev hlub nuav. Vaajtswv tsim koj tshwjxeeb kuam Vaajtswv txhaj le
zoo hlub koj. Qhov nuav yog ib qhov tseeb kws koj yuav tsum muab koj lub neej tso rua
Vaajtswv txuj kev hlub nuav.
Vaajlugkub qha has tas Vaajtswv yog txuj kev hlub (1 Yauhaas 4:8). Phau Vaajlugkub
Akiv has tas Vaajtswv yog txuj kev hlub. Vaajlugkub tsi tau has tas Vaajtswv muaj kev hlub.
Nwg yog txuj kev hlub! Kev hlub yog ib feem cwjpwm ntawm Vaajtswv kws Vaajtswv muaj.
Lub meejmom Vaajtswv nuav muaj peb leeg dlag: Vaaj Leejtxiv, Vaaj Leejtub hab Vaaj
Ntsujplig. Puab yeej sib hlub txaus puab lawm, puab yeej tsi xaav tau peb lug hlub ntxiv lawm.
Vaajtswv tsi khua sab, tsi nyob ib leeg. Tabsis Vaajtswv xaav tsim koj kuam Vaajtswv txhaj le
tau qha nwg txuj kev hlub rua koj. Vaajtswv has tas, “Kuv yeej tsomkwm mej thaum kws nyam
qhuav yug tau mej lug lawm. Kuv yog mej tug Vaajtswv, hab kuv yuav tsomkwm mej moog txug
thaum mej laug hab plaubhau dlawb lawm. Kuv yog tug tsim mej hab yuav tu mej; kuv yuav
paab mej hab tso kuam mej dlim. Tug Tswv has tas, mej yuav muab kuv piv rua leejtwg? Puas
muaj lwm tug zoo le kuv hab?” (Yaxayas 46:3-5).
Yog has tas tsi muaj Vaajtswv ces qhov kws peb tshwmsim lug ua neeg nuav yog ib
qhov “yuamkev” xwb; koj yog ib feem kws laam nyob laam ca le tshwm muaj rua lub nplajteb
nuav xwb. Yog has tas tsi muaj Vaajtswv ces koj ca le tsum hab tsi txhob nyeem phau ntawv
nuav moog ntxiv lawm, rua qhov kev ua neej ces tsi muaj qaabhau dlaabtsi. Yog tsi muaj
Vaajtswv ces tsi muaj qhov yog hab tsi yog hab tsi muaj kev vaamkhom tom qaab kws koj txujsa
luv luv huv lub nplajteb nuav tu moog.
Tabsis qhov zoo ces yog vim muaj Vaajtswv tug kws tsim muaj koj lawv le nwg lub
homphaj, hab tsim koj txujsa lug ua neej kuam muaj qaabhau! Peb yuav nrhav tau has tas kev
ua neej nyob muaj qaabhau hab muaj homphaj yog peb paub has tas Vaajtswv tsim peb.
Vaajtswv has nyob rua ntawm Loos 12:3 kws txhais nyob rua huv phau Message has tas “Tuab
txujkev kws peb yuav totaub zoo txug peb tugkheej ces yog peb totaub has tas Vaajtswv yog
leejtwg hab totaub tej kws Vaajtswv ua rua peb.”
Zaaj lug sibdlhos kws Russell Kelfer, nwg xaus le nuav:
Koj yog koj vim Vaajtswv tsim koj muaj qaabhau
Koj yog ib feem kws Vaajtswv npaaj
Koj yog ib yaam muaj nqes hab zoo kws Vaajtswv tsim
Vaajtswv saib txhua yaam kws Vaajtswv tsim ces koj yog yaam zoo tshaaj
Koj zoo le koj vim Vaajtswv tsim koj muaj qaabhau
Peb tug Vaajtswv nwg tsi laam tsim ib yaam yuam kev
Nwg muab koj tso rua koj nam lub plab
Koj yeej zoo lawv nraim le qhov kws Vaajtswv xaav tseg.
Koj nam koj txiv yog Vaajtswv xaiv rua koj,
Koj txawm yuav xaav le caag los puam chawj,
Vaajtswv yog tug tsim puab lawv le Vaajtswv kev xaav
Hab puab muaj Vaajtswv lub homthawj.
Txawm yog koj yuav ntsib tej kev nyuaj sab
Hab Vaajtswv nrug koj lug kua-muag.
Los tej ntawd yog Vaajtswv ca lug raug rua koj
Kom koj kev ntseeg luj hlub hab tsi txhob tuag.
8
Koj yog koj vim Vaajtswv muaj homphaj rua koj
Vaajtswv tsim koj lug ntawm nwg txhais teg
Koj yog tug kws Vaajtswv hlub,
Yeej muaj Vaajtswv tag hab Vaajtswv yuav tsi tso koj tseg.
Nub 2
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Kuv tsi yog tshwmsim lug yuamkev.
Nqai Cim: “…Kuv yog tug tsim mej, kuv tsim mej rua huv leejnam plaab hab kuv yuav
paab mej…” (Yaxayas 44:2).
Lu Lug Nug: Kuv paub has tas Vaajtswv tsim kuv tshwjxeeb heev. Yaam dlaabtsi huv
kuv lub neej kws kuv pheej tsi nyam hab tsi txaus sab rua: Kuv tug yeebyaam, kuv lub
neej yaav taag lug, hab lub cev ntaajntsug?
9
NUB 3
_________________________________________________________________________
Dlaabtsi Tsaav Koj Lub Neej?
“…Qhov kws tuabneeg siv zug ua num nyaav kuam puab muaj,
twb yog vim puab khib tej kws luag zej zug tub muaj lawm…
Tej Lug Qha 4:4
Tug neeg kws tsi muaj homphaj rua kev ua neej zoo ib yaam le lub
nkoj kws tsi muaj lub kauj tsaav, zoo le tug mivnyuas tsi
muaj nam txiv, tsi muaj qaabhau, tsi yog ib tug tuabneeg.
Thomas Carlyle.
Txhua tug neeg lub neej puav leej muaj ib yaam lug tsaav.
Lu lug “tsaav” yog txhais has tas “coj, tswj lossis kav.” Thaum koj tsaav tsheb, koj tswj,
koj coj, koj kaav lub tsheb ntawd. Dlaabtsi tsaav koj lub neej? Tej zag taamsim nuav koj tej
teebmeem, kev txhawjxeeb, lossis sijhawm taabtom tsaav koj lub neej. Tej zag tej teebmeem
yaav taag lug, tej yaam kws koj ntshai, lossis tej yaam kws koj ntseeg taabtom tsaav koj lub neej.
Muaj txug le pua-pua yaam kws yuav tshwm rua koj lub neej, xws le: tej nujnqes, hab tej kev
xaav. Tej ntawd muaj peevxwm yuav tsaav tau koj lub neej. Cov kws yuav has nuav yog tsib
yaam kws kheev tshwmsim rua tuabneeg:
Muaj ntau leej muab tej kev txhum kws tau ua lug lawm (guilt) ua qhov tsaav puab
lub neej. Puab siv puab lub neej tu sab rua tej kev txhum kws puab ua dlhau lug hab zais puab
tej kev txaajmuag. Cov neeg kws ca tej kev txhum dlhau lug tsaav puab lub neej yog cov kws
pheej xaav txug tej kws nyob huv puab lub hlwb. Puab ca lub neej yaav dlhau lug tswj puab lub
neej yaav tom ntej. Puab ib sij rau txim rua puab kuam puab ua tsi tav ib yaam dlaabtsi zoo.
Thaum Kayees ua txhum, nwg tusab rua nwg tej kev txhum dlhau lug ces nwg ca le txaav dleb
ntawm Vaajtswv lub xubndlag, hab Vaajtswv has rua nwg has tas, “Koj yuav ua tuabneeg
lojleeb moog thoob qaab ntuj tsi muaj vaaj tsi muaj tsev nyob” (Chivkeeb 4:2). Nqai
Vaajlugkub nuav has phim cov neeg tam nuav—puab lub neej ces ua yaam ub yaam nuav tsi
muaj homphaj le.
Yaav taag lug dlaabtsi tshwm rua peb lub neej ces nwgnuav peb txawm ca le zoo le
ntawd hab, tabsis peb muaj feem txwv tsi pub lub neej yaav taag lug khi tau peb. Vaajtswv lub
homphaj tsi yog xaus rua lub neej yaav taag lug. Nwg hloov Mauxes, tug neeg tua neeg lug ua ib
tug thawj coj hab tug neeg taiscaus le Khedi-oos ua ib tug phaib-ej kws muaj lub sab tawv, yog
le nwg muaj peevxwm ua tej yaam kws koj yuav xaav tsi thoob rua koj lub neej tuab yaam
nkaus. Vaajtswv kheev muab sijhawm rua tuabneeg hloov ua dlua tug neeg tshab. Vaajlugkub
has le nuav, “Cov tuabneeg kws tau nyob kaajsab los yog cov kws tug Tswv tsi suav has tas muaj
txim, rua qhov nwg tub zaam puab lub txim lawm” (Ntawv Nkauj 32:1).
10
Muaj ntau leej ca kev chim kev npau-tawg tsaav puab lub neej. Puab tuav rawv puab
txuj kev mobsab hab tsi kaam tso povtseg. Twb tsimnyog tso txuj kev mob sab ntawd tseg lug
ntawm txuj kev zaam txim los puab tseem pheej muab coj lug xaav ntxiv, xaav ntxiv rua huv
puab lub hlwb. Muaj qee yaam kev npau-tawg tsaav tuabneeg kuam tuabneeg tsi has lug, hab ua
rua puab yimfuab chim ntxiv, tabsis qee leej ces ho ca le has lug ua lwj ua lam kuam mob tug ub
tug nuav. Ob yaam nuav puav leej tsi zoo hab tsi paab yug dlaabtsi.
Thaum kawg ces kev chim yuav mob koj heev dlua le tug neeg kws koj chim rua ntawd.
Tug neeg kws ua rua koj chim ntawd yuav ca le novqaab qhov kws nwg ua chim rua koj hab nwg
ua nwg lub neej qhuas ntxhaig lawm, hos koj hajtseem ris rawv koj txuj kev mob kws nwg tau ua
rua koj yaav taag lug.
Noog zoo zoo: Cov neeg kws ua rua koj mob sab yaav taag lug tsi muaj cuabkav ua
rua koj mob taamsim nuav, tshwj yog koj pheej tuav rawv qhov kev mob ntawd lug ntawm
koj txuj kev chim xwb. Tsi muaj ib yaam dlaabtsi yuav hloov tau yaav taag lug. Koj yuav rov
ua kuam koj mob sab xwb los ntawm koj tej kev chim. Qhov yuav zoo rua koj ces ca le kawm
ntawm yaam ntawd hab tso yaam ntawd moog. Vaajtswv Txujlug has tas, “Tug tuabneeg ruam
tuag vim nwg txuj kev chim, tug tuabneeg tsi paub qaabhau tuag vim nwg txujkev khib” (Yauj
5:2).
Muaj coob leej ca txujkev ntshai tsaav puab lub neej. Puab muaj txuj kev ntshai vim
yaav taag lug puab ntsib tej yaam kws ua rua puab ntshai heev, tej yaam kws puab tsi tau xaav
txug tabsis ca le raug puab lub neej, puab luj hlub huv tsev neeg kws nam txiv tswj nruj heev,
lossis puab yeej ib txwm yog neeg kws taiscaus. Txawm yog hom kev ntshai dlaabtsi tsaav puab
lub neej los xij, puab yuav ua tsi tau ntau yaam dlejnum tav vim puab ntshai ua tej yaam tshab.
Puab tsuas yog ua tej yaam kws puab paub has tas yuav tsi muaj teebmeem xwb. Puab ntshai ua
tej yaam kws puab tsi paub zoo hab ua tej yaam kws lwm tug yeej ua lug lawm xwb.
Kev ntshai yog ib qhov kws muab yug kaw ca kuam yug ua tsi tau le qhov kws Vaajtswv
xaav kuam yug ua. Koj yuav tsum tawmtsaam txuj kev ntshai ntawd lug ntawm qhov cuabyeej
kws yog kev ntseeg hab kev hlub. Vaajtswv Txujlug has tas, “Tug kws muaj kev hlub lawm, tsi
tas nwg yuav ntshai, rua qhov txuj kev hlub kws zoo kawg nkaus yuav tshem tau txujkev ntshai
tawm. Yog le ntawd tug kws ntshai, tug ntawd tseem tsi tau muaj kev hlub, rua qhov nwg ntshai
nyob tsaam nwg raug txim” (1Yauhaas 4:18).
Muaj ntau tug ca khoom nplajteb tsaav puab lub neej. Puab txuj kev ntshaw yaam ub
yaam nuav ca le dlhau lug ua puab lub homphaj rua puab lub neej. Qhov kev ntshaw nuav ca le
tsaav puab lub neej kuam puab ntshaw ntau ntxiv vim puab xaav yuam kev lawm has tas yog
puab muaj ntau ntxiv mas puab yuav muaj kev zoo sab heev dlua qub, tseemceeb dlua qub, hab
yuav ua rua puab tsi muaj kev ntshai lawm. Tabsis peb yaam nuav puavleej yog tej yaam kws tsi
tseeb huv tuabsi. Tej khoom huv nplajteb nuav tsuas ua kuam peb zoo sab ib nyuas vuag dlua
xwb. Rua qhov txhua yaam txawj hloov. Tsi ntev ces peb yuav tsi ntshaw yaam kws peb muaj
ntawd ntxiv lawm. Peb yuav pib ntshaw yaam kws tshab dlua ntawd, luj dlua ntawd, hab zoo
dlua ntawd lawm.
Tuabneeg xaav has tas yog kuv muaj ntau, kuv yuav tseemceeb heev dlua qub. Qhov
kws yug yog neeg tseemceeb hab qhov kws yug ua kuam yug muaj ntau rua yug tug kheej,
ob qhov nuav sib txawv. Qhov kws koj tseemceeb, tsi yog lug ntawm qhov kws koj muaj ntau.
Vaajtswv has tas yaam kws muaj nuj nqes tshaaj plawg ntawm peb lub neej huv nplajteb nuav
yeej tsi yog khoom nplajteb!
Tuabneeg yeej ib txwm xaav has tas yog kuv muaj nyaj ntau ces kuv yuav tsi muaj kev
ntshai dlaabtsi le lawm. Tsi yog le ntawd. Tuab vuag dlua xwb, cov neeg nplua-nuj ca le pluag
lawm los muaj. Qhov kws yuav ua rua peb tsi ntshai yog qhov kws peb nrug Vaajtswv sib raug
zoo vim tsi muaj leejtwg yuav cais peb tau tawm ntawm Vaajtswv moog.
11
Muaj coob leej ca kev ua kuam luag qhuas tsaav puab lub neej. Puab ca lwm tug
neeg xws le puab nam puab txiv, puab tug quaspuj, tug quasyawg, puab cov mivnyuas, puab cov
xibfwb, lossis puab cov phoojywg tswj puab lub neej lug ntawm qhov kws puab ua txhua yaam
lawv le lwm tug has kuam puab ua. Muaj ntau tug kws yog cov neeg laug lawm los tseem pheej
ua le puab nam puab txiv has xwb. Muaj qee leej ces ca puab cov phoojywg tsaav puab lub neej.
Puab txhawj nyob tsaam lwm tug yuav xaav tsi zoo rua puab. Tabsis tu sab heev kws cov neeg
kws caum cov neeg coob coob yeej pheej yuam kev rua cov neeg ntawd.
Kuv tsi paub txhua tug yawmsij kws yuav ua kuam tau lub neej zoo huv tuabsi, tabsis ib
tug yawmsij kws yuav ua kuam koj ua tsi tau zoo yog qhov kws koj pheej yuav ua kuam txhua
tug neeg zoo sab rua koj. Yog koj pheej ca lwm tug lub tswvyim lug tswj koj ces paub meej has
tas koj yeej yuav ua tsi tau lawv le lub homphaj kws Vaajtswv muaj rua koj lub neej. Tswv
Yexus has tas, “Tsi muaj ib tug tubqhe kws yuav ua dlejnum rua ob tug tswv” (Mathais 6:24).
Muaj dlua lwm yaam kws muaj peevxwm tsaav koj lub neej hab yuav coj koj moog rua
tuab qhov chaw twg, cov ntawd yog: tsi kaam siv yug lub peevxwm; tej kev txhawj kev nyuaj
sab; hab qhov kws yug pheej tsi txaus sab rua yug lub neej.
Plaubcaug nub kws koj yuav kawm ntxiv rua tom ntej nuav yuav qha koj kuam koj ua koj
lub neej lawv le lub homphaj kws Vaajtswv npaaj rua koj lawm - nwg yuav yog ib txuj huv kev,
txujkev tswj koj, hab yuav coj koj moog lawv nraim le Vaajtswv lub homphaj. Tsi muaj ib yaam
tseemceeb tshaaj le qhov kws koj paub Vaajtswv lub homphaj rua koj lub neej, hab tsi muaj ib
yaam dlaabtsi kws yuav pauj tau yog koj nplaam Vaajtswv lub homphaj – kev ua dlejnum, kev
nplua nuj, nto npe, lossis kev lomzem yuav pauj tsi tau. Yog peb tsi paub peb lub homphaj rua
kev ua neej ces kev ua neej tsi muaj nqes dlaabtsi, ua dlejnum lug tsi muaj chaw txawb chaw rau,
hab ua yaam ub yaam nuav los tsi muaj qaabhau. Ua neej tsi paub yug lub homphaj ces zoo le
kev ua neej tsi tseemceeb, tsi muaj nqe, hab tsi muaj qaabhau.
Nqe Zug Ntawm Kev Ua Neej Lawv Le Vaajtswv Lub Homphaj
Muaj tsib qhov luj kws tau txais nqe zug lug ntawm qhov kws ua lub neej lawv le
Vaajtswv lub homphaj:
Paub koj lub homphaj kev ua neej kws rua kev ua neej muaj qaabhau. Vaajtswv
tsim peb lug nyob kuam muaj qaabhau. Vim le ntawd tuabneeg txhaj pheej moog saib teg, saib
yaig kuam puab paub puab lub neej. Thaum kws yug paub has tas lub neej muaj qaabhau lawm
ces yug yuav muaj peevxwm tiv taug txhua yaam teebmeem, tabsis yog yug tsi paub has tas ua
neej muaj qaabhau ces yug yuav tiv tsi tau ib yaam dlaabtsi le.
Muaj ib tug quasyawg kws muaj neegnkaum xyoo sau le nuav, “Kuv noog yaam le kuv
yog ib tug kws swb lawm rua qhov kuv pheej peem kuam kuv dlhau moog ua ib tug neeg
tseemceeb, tabsis kuv tsi paub has tas qhov tseemceeb ntawd yog dlaabtsi. Kuv tsuas yog paub
has tas yuav ua le caag xwb. Yog has tas muaj ib nub kuv tshawb tau has tas kuv lub homphaj
kev ua neej yog dlaabtsi ces kuv txhaj le yuav paub pib ua kuv lub neej moog.”
Yog tsi muaj Vaajtswv ces txujsa kev ua neej tsi muaj qaabhau, hab yog ua neej tsi paub
lub homphaj kws Vaajtswv npaaj rua yug ces txujsa tsi muaj qaabhau. Thaum ua neej tsi muaj
qaabhau lawm ces kev ua neej tsi muaj kev ca sab lawm. Nyob huv Vaajlugkub mas muaj
coobleej has txug qhov kws puab tsi muaj kev ca sab. Yaxayas sau le nuav, “Kuv has tas, kuv
tub ua dlejnum nyaav heev tabsis tsi muaj qaabhau! Kuv tub siv kuv lub zug tabsis tsi muaj
dlaabtsi tav” (Yaxayas 49:4), hab Yauj has le nuav, “Vaajtswv, thov koj ncu ntsoov kuv, kuv
txujsa ntev le ua ib pas xwb; kuv tej kev zoo sab tsi muaj taag lawm…Kuv dlhuav heev; kuv tsi
12
xaav ua neej nyob lawm. Tsi txhob quavntsej kuv, kuv lub neej tsi muaj qaabhau lawm” (Yauj
7:6, 16). Yaam kws phem tshaajplawg kws tshwmsim rua ib tug tuabneeg yog qhov kws nwg tsi
paub nwg lub homphaj kev ua neej.
Kev ca sab yog ib feem kws paab txhawb peb kev ua neej ib yaam le cua hab dlej. Yuav
tsum muaj kev ca sab lug txhawb koj, koj txhaj nyob taug. Dr. Bernie Siegel muaj peevxwm twv
tau has tas cov neeg mob kheebxawj (cancer) tug twg yog tug kws yuav zoo taug lug ntawm
qhov kws nwg nug lu lug has tas, “Koj puas xaav nyob kuam koj muaj 100 xyoo?” Cov kws
muaj homphaj rua kev ua neej ces teb has tas “Xaav” hab cov kws teb le nuav yog cov kws
feemcoob zoo taug puab tug mob. Kev ca sab yog muaj lug ntawm qhov kws yug paub yug lub
homphaj kev ua neej.
Thaum koj tsi muaj kev ca sab lawm, koj yuav tsum ua sab ntev! Yog koj ua koj lub neej
lawv le Vaajtswv lub homphaj rua koj lawm ces yuav muaj tej yaam zoo tshwmsim rua koj lub
neej. Vaajtswv has tas, “Kuv tuableeg txhaj paub tej kws kuv npaaj yuav ua rua mej, kuv yuav
paab kuam mej vaammeej tsi yog ua kuam mej puamtsuaj, mej txhaj muaj kev ca sab rua yaav
tom ntej” (Yelemis 29:11). Tej zag koj yuav xaav has tas koj qhov teebmeem yog qhov kws tsi
muaj leejtwg yuav paab tau koj, tabsis Vaajlugkub sau le nuav, “Peb ca le ua Vaajtswv tsaug,
rua qhov Vaajtswv tug kws muaj fwjchim, nwg nyob huv peb lub sab. Nwg ua tau ib puas tsaav
yaam ntau dlua le tej kws peb thov hab tej kws peb xaav” (Efexaus 3:20).
Paub lub homphaj kev ua neej kws Vaajtswv npaaj rua koj yuav ua rua koj ua tau
lub neej yoojyim. Thaum koj paub le nuav lawm ces koj yuav paub ua yaam kws koj yuav tsum
ua hab tso yaam kws tsi tsim nyog ua tseg. Koj yuav tau nug has tas “Qhov dlejnum nuav puas
yog ib qhov kws yuav paab kuam kuv ua tav lawv le lub homphaj kws Vaajtswv npaaj rua kuv
ua?”
Yog koj tsi paub meej txug lub homphaj kws Vaajtswv xaav kuam koj ua ces koj yuav tsi
paub xaiv dlejnum ua, tsi paub siv koj lub sijhawm, hab tsi paub siv koj tej nyajtxag kuam moog
lawv le qhov kws Vaajtswv npaaj rua koj. Dlaabtsi tshwm tuaj ces koj ca le ua yaam ntawd;
leejtwg yuam koj ces koj ca le ua, hab taamsim ntawd koj xaav le caag ces koj ca le ua le ntawd
xwb. Cov tuabneeg kws tsi paub ua neej lawv le lub homphaj kws Vaajtswv npaaj rua puab ces
puab moog lob dlejnum ntau ntau heev lug ua—ua rua puab nyuaj sab, ntxhuv sab, hab
cuamtshuam puab lwm yaam dlejnum tseemceeb.
Koj yeej ua tsi tau txhua yaam kws lwm tug xaav kuam koj ua. Koj tsuas muaj sijhawm
ua yaam kws Vaajtswv npaaj rua koj ua xwb. Yog koj pheej ua dlejnum tsi paub tag le ces
txhais tau has tas koj tub ua cov dlejnum kws Vaajtswv tsi tau kuam koj ua lawm. Lossis tej zag
kuj yog koj saib TV ntau dlhau hwv lawm. Ua neej lawv le Vaajtswv lub homphaj ces yuav coj
yug moog rua lub neej kws yoojyim hab dlejnum sib. Vaajlugkub qha le nuav, “Tug neeg khaav,
yog tug neeg tsi muaj dlaabtsi; tug neeg kws nyob ntsagtu hab ua lub neej yoojyim txhaj yog tug
kws lub neej zoo” (Paajlug 13:7 Msg). Lub neej yoojyim nuav kuj ua rua yug muaj kev
thaajyeeb hab: “Tug Tswv, koj pub txujkev thaajyeeb rua tug kws ua lub neej lawv le koj lub
homphaj hab pub rua tug kws tso sab rua koj” (Yaxayas 26:3 TEV).
Paub lub homphaj kev ua neej yuav ua rua koj pumqaab ua koj lub neej. Qhov koj
paub le nuav ua rua koj yuav siv tau koj lub sijhawm hab dlaag zug ua tej dlejnum kws
tseemceeb. Koj paub has tas koj yog tug kws Vaajtswv xaiv, mas koj txhaj le ua tau cov dlejnum
kws Vaajtswv khaiv koj ua ntawd zoo.
Yug lug ua ib tug tuabneeg ces tej teebmeem miv miv xwb los yeej ua tau rua yug nyuaj
sab le lawm. Tej peb ua feem ntau huv peb lub neej yog tej kws tsi tseemceeb xwb. Henry
David Thoreau pum has tas tuabneeg ces ua neej tsi muaj homphaj le, xaav le caag ua le ntawd
xwb. Muaj coobleej ua neej le lub vojvoos kws ncig moog ncig lug tabsis tsi moog qhov twg le.
13
Yog peb tsi pum peb lub homphaj ntawm kev ua neej kuam meej ces peb ibsij yuav hloov
dlejnum, hloov txwjnkawm, hloov phoojywg, hloob pawg ntseeg, lossis hloov chaw nyob – yug
ca sab has tas qhov kev hloov ntawd yuav dlaws yug qhov teebmeem lossis yuav ua kuam yug
zoo sab. Koj yuav xaav has tas zag nuav mas yuav txawv le yaav taag lug tabsis zag twg los kuj
tsi dlaws koj qhov teebmeem le hab.
Vaajlugkub qha has tas, “Mej tsi txhob ua le cov neeg ruam, tabsis mej yuav tsum ua
tuab zoo saib seb Vaajtswv xaav kuam mej ua yaam twg?” (Efexaus 5:17).
Qhov kaaj yuav ua rua kuam peb pum kev tseeb. Thaum tsaus zuj zug ces yug tsi pum
kev zuj zug lawm. Thaum tsaus zuj zug ces yug yuav tsum siv zug tsom ntxiv yug txhaj le yuav
pum meej. Yog peb muab ib dlaim av tuab-tuab coj lug taw rua tug dluab nub mas dlaim av
tuab-tuab ntawd yuav muab tug dluab nub ua kuam kub tau tej nyom lossis tej ntawv. Thaum
peb muab qhov pumkev sau uake lug ua ib lub yisteeb (laser beam) ces lub nyuas yisteeb ntawd
muaj peevxwm yuav txaav tau hlau.
Kev ua neej nyob los kuj ib yaam nkaus hab, tsi muaj ib yaam dlaabtsi kws yuav muaj
zug npaum le thaum peb ua tuabzoo muab peb lub neej lug tsom kuam pum meej-meej, kuam ua
tau lawv le lub homphaj kws Vaajtswv tsim yug lug ua. Cov quaspuj lossis quasyawg kws ua
tau zoo rua keebkwm yaav taag lug puav leej yog cov kws puab tsom pum puab lub homphaj kev
ua neej meej lawm xwb. Piv ib yaam le Paulaus kws nwg ib leeg xwb tabsis nwg muaj peevxwm
tshaajtawm qha txug kev ntseeg Yexus thoob plawg cov tebchaws kws Loos kav. Qhov kws
nwg ua tau le ntawd los vim nwg ua tuabzoo tsom kuam nwg pum meej rua nwg kev ua neej.
Nwg has le nuav, “Cov kwvtij, kuv tsi tau xaav has tas kuv tub dlha moog txug tom kawg lawm;
tsuas muaj ib yaam kws kuv yuav ua xwb, yaam ntawd yog le nuav: Kuv yuav tsi cim ntsoov tej
kws kuv ua taag lug lawm, tabsis kuv yuav siv zug ntsos moog kuam txug tej kws nyob tom hauv
ntej” (Filipis 3:13).
Yog koj xaav kuam koj ua tau ib teg dlejnum zoo rua koj lub neej, koj yuav tsum ua tuab
zoo lug tsom hab ua qhov kws Vaajtswv tsim koj lug ua! Tsi txhob pheej thaam rua ub rua nuav.
Tsi txhob ca koj ib leeg ua xwb. Ua kuam tsawg mentsis. Muab cov dlejnum kws tsi tseemceeb
tso povtseg hab ua yaam kws tseemceeb nkaus xwb. Koj tsi txhob xaav has tas txhua teg
dlejnum yuav tseemceeb taag huv tuabsi. Koj muaj peevxwm ua ntau yaam dlejnum tabsis tej
dlejnum ntawd tsi muaj homphaj los muaj. Yog koj ua le ntawd yuav muaj qaabhau dlaabtsi?
Paulaus has le nuav, “Peb cov kws xaav ua txhua yaam lawv le Vaajtswv npaaj rua peb, ca peb
tsom kuam pum peb lub homphaj meej” (Filipis 3:15 MSG).
Paub lub homphaj kev ua neej yuav ua rua yug qaabsab ua neej nyob. Paub peb lub
homphaj yuav ua tau rua peb kub sab ua dlejnum. Tsi muaj ib yaam kws yuav ua rua peb
mobsab ua dlejnum npaum le qhov kws peb paub peb lub homphaj. Thaum peb tsi muaj
homphaj lawm ces peb yuav tsi kub sab ua dlejnum lawm. Txawm yog sawv saum lub txaaj lug
xwb, los tub yog ib teg dlejnum nyaav rua yug lawm. Cov dlejnum kws tsi muaj homphaj ntawd
yog cov kws ua rua peb nkeeg, qaugzug, hab txeeb tau peb txuj kev zoo sab tawm ntawm peb
moog.
George Bernard Shaw has tas qhov kev zoo sab kws tseeb ntawm kev ua neej yog ua
dlejnum lawv le yug lub homphaj; lawv le yug tshwmsim lug ua tsi yog ua lawv le qhov kws yug
xaav ua. Yuav tau qa-dlub zug miv miv hab txhaj le yuav txhaws tau txuj kev mob hab kev quaj
ntsuag. Yuav tau ywg has tas lub nplajteb nuav yeej tsi nyob tog ntsoov yuav ua kuam yug zoo
sab tag moog le.
Paub koj lub homphaj kev ua neej yuav npaaj koj moog nyob Vaajtswv lub
tebchaws. Muaj coob leej siv puab lub neej lug ua kuam puab muaj npe nyob lub nplajteb nuav.
Thaum puab tuag lawm puab xaav kuam puab muaj npe zoo nyob rua tom qab. Qhov kws lwm
tug has zoo txug koj lub neej tsi yog qhov tseemceeb, qhov tseemceeb yog qhov kws Vaajtswv
14
has zoo txug koj. Tabsis tuabneeg tsi paub has tas txhua yaam kws yug ua yuav pluj moog, lub
npe yuav poob moog, hab lwm tug yuav novqaab tej kws yug ua. Thaum James Dobson tseem
yog tub kawm ntawv, nwg lub homphaj yog xaav dlhau lug ua ib tug tub muaj yeej rua kev ntaus
tennis. Thaum nwg tau lub yeebkoob kws ntaus yeej tennis coj lug tso rua huv nwg lub tsev
kawm ntawv mas nwg zoo sab heev. Ntau xyoo tom qaab nuav, muaj neeg xaa nwg lub
yeebkoob tuaj rua nwg rua qhov puab pum nyob rua huv thoob lamsim (khibnyiab), vim puab
muab lub tsev kawm ntawv khu dlua tshab lawm. James has le nuav has tas, “Ntev moog ces
luag yuav muab koj cov yeebkoob cuam pov tseg.”
Yog koj ua kuam koj muaj npe nyob lub nplajteb nuav xwb ces koj pum koj lub homphaj
tsi dleb. Tug neeg ntse siv nwg lub sijhawm lug tsim lub npe kws yuav nyob moog ibtxhis.
Txhob tsim koj lub npe kuam nrov rua lub nplajteb nuav rua qhov koj tsuas lug nyob lub nplajteb
nuav ib vuag xwb, koj yuav moog rua Vaajtswv lub tebchaws kws nyob moog ibtxhis.
Muaj ib nub koj yuav moog sawv ntawm Vaajtswv xubndlag, Vaajtswv yuav tshawb
xyuas koj lub neej hab yuav nug koj ua ntej koj nkaag rua Vaajtswv lub tebchaws. vaajlugkub
has tas, “Peb txhua tug yuav tau moog sawv taabmeeg Vaajtswv hab nwg yuav txav txim rua peb
suavdlawg…Peb txhua tug nyag yuav tau qha nyag zaaj rua Vaajtswv” (Loos 14:10,12).
Vaajtswv xaav kuam peb teb tau Vaajtswv lu lug nug nuav, yog le ntawd Vaajtswv txhaj qha lu
lug teb rua peb ua ntej. Lawv le peb totaub Vaajlugkub mas peb xaav has tas Vaajtswv yuav nug
ob lu lug nug nuav:
Ib, “Koj tau ua dlaabtsi rua kuv tug tub Yexus lawm?” Vaajtswv yuav tsi nug koj saib koj
yog paab pawg twg, lossis koj txujkev ntseeg yog ntseeg le caag. Qhov kws Vaajtswv yuav nug
koj mas nwg yuav nug has tas, koj puas tau txais yuav yaam kws Yexus tau ua rua koj lawm hab
koj puas hlub nwg hab tso sab rua nwg? Yexus has tas, “Kuv yog txujkev, qhov tseeb hab yog
txujsa. Tsi muaj leejtwg moog cuag tau Vaaj Leejtxiv tsuas yog lug ntawm kuv moog xwb txhaj
tau” Yauhaas 14:6.
Ob, “Koj ua le caag rua yaam kws kuv muab rua koj lawm?” Koj ua koj lub neej le caag?
Tej koobmoov, tej sijhawm, tej dlaagzug hab txhua yaam kws kuv pub rua koj, koj muab siv le
caag? Koj muab txhua yaam siv rua koj tug kheej xwb lossis koj muab siv moog ua Vaajtswv tej
dlejnum kws Vaajtswv tsim koj lug ua?
Lub homphaj ntawm phau ntawv nuav yog npaaj koj lug teb ob lu lug nug nuav. Thawj lu
lug nug yuav lug nug koj tug kheej has tas qhov chaw kws koj yuav nyob moog ibtxhis yog qhov
twg. Lu lug nug ob yuav qha rua koj has tas koj yuav ua dlaabtsi rua qhov chaws kws koj yuav
nyob moog ibtxhis ntawd. Thaum koj nyeem phau ntawv nuav tas koj yuav muaj peevxwm teb
tau ob lu lug nug nuav.
Nub 3
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Ua lub neej lawv le Vaajtswv lub homphaj yog ib qho kev thaajyeeb rua yug.
Nqai Cim: “Tug Tswv, koj pub txujkev thaajyeeb rua tug kws ua lub neej lawv le koj lub
homphaj hab pub rua tug kws tso sab rua koj” (Yaxayas 26:3 TEV).
Lug Nug: Koj pum has tas yaam kws tswj lossis tsaav koj lub neej yog dlaabtsi? Koj tsev
neeg lossis koj cov phoojywg ne puab ho pum dlaabtsi tswj lossis tsaav koj lub neej?
15
NUB 4
___________________________________________________________________________
Tsim Lug Nyob Moog Ibtxhis
Vaajtswv tsim yaam kws yuav nyob moog ibtxhis
rau huv neeg lub sab lawm.
Txujlug Qha 3:11 (NLT)
Vaajtswv yeej tsi tsim tej yaam kws muaj sa le tuabneeg lug nyob
ib nub xwb! Tub yog tsim lug nyob moog ibtxhis.
Abraham Lincoln
Txujsa tsi yog xaus rua huv nplajteb nuav xwb.
Txujsa huv nplajteb nuav zoo le cev zaam kws yug muab sim yuav naav moog rua neeg
saib. Txujsa kws tom qaab ncaim lub nplajteb nuav tseem ntev tshaaj txujsa kws nyob huv lub
nplajteb nuav. Lub nplajteb nuav yog qhov chaw pib rua peb sim txujkev ua neej kws ntej peb
yuav moog rua Vaajtswv lub tebchaws qhov chaw kws peb yuav nyob moog ibtxhis. Lub
nplajteb nuav tsuas yog ib qhov chaw rua peb xyum ua neej xwb. Lub neej kws peb nyob lub
nplajteb nuav yog lug npaaj rua lub neej yaav tom ntej xwb.
Koj nyob ntev kawg los koj tsuas nyob ib puas xyoo huv nplajteb nuav xwb, tabsis lub
neej tom qaab koj txujsa tu mas yuav nyob moog ibtxhis.
Vaajlugkub has tas, “Vaajtswv tsim yaam kws yuav nyob moog ibtxhis rua huv neeg lub
sab lawm” (Txujlug Qha 3:11 NLT). Vaajtswv tsim ib feem ca rua huv peb, feem ntawd yog
feem kws yuav nyob moog ibtxhis. Vaajtswv tsim peb zoo le Vaajtswv tug yaamntxwv. Feem
kws peb zoo le Vaajtswv tug yaamntxwv ntawd yog feem kws tsi txawj tuag le Vaajtswv.
Muaj ib nub koj lub plawv yuav nreg. Thaum ntawd yuav yog qhov kawg ntawm koj lub
cev hab yog qhov kawg rua koj kev ua neej nyob nplajteb, tabsis qhov ntawd tseem tsi tau yog
qhov kawg ntawm koj. Koj lub cev huv nplajteb nuav tsuas yog lub tsev pheebsuab rua koj tug
ntsujplig xwb. Vaajlugkub muab koj lub cev huv nplajteb nuav hu ua lub tsev ntaub (tent) xwb.
Vaajlugkub has le nuav, “Peb paub has tas peb lub cev zoo le lub tsev pheebsuab kws nyob huv
nplajteb nuav hab yog lub kws txawj puamtsuaj, Vaajtswv yuav ua ib lub tsev saum ntuj rua peb
moog nyob, lub tsev kws nwg ua ntawd yuav nyob moog ibtxhis le” (2 Kauleethaus 5:1).
Thaum peb tseem nyob huv nplajteb nuav ces muaj ntau yaam kws peb yuav ua, tabsis
thaum peb tso lub nplajteb nuav tseg lawm, tsuas muaj ob txuj kev rua peb xaiv xwb. Ob txuj
ntawd yog: Ntuj Ceebtsheej lossis ntujtawg xwb. Yog thaum peb tseem nyob nplajteb nuav, peb
nrug Vaajtswv sib raugzoo ces thaum peb tso nplajteb tseg peb yuav moog nrug Vaajtswv nyob
qhov chaw tau zoo moog ibtxhis. Yog thaum koj nyob nplajteb nuav koj hlub hab ntseeg
Vaajtswv tug Tub Tswv Yexus ces thaum koj txujsa tu, Vaajtswv yuav caw koj moog nrug
Vaajtswv nyob. Tabsis thaum koj tseem ua neej nyob nplajteb nuav koj tsi kaam txais yuav
Tswv Yexus txuj kev hlub, kev zaam txim, hab txuj kev dlimtxim, ces thaum koj txujsa tu, koj
yuav ncaim ntawm Vaajtswv moog rua qhov chaw txomnyem ibtxhis.
16
C.S. Lewis has le nuav, “Muaj ob hom tuabneeg: Cov kws has rua Vaajtswv has tas
‘Thov kuam peb ua tau lawv le koj lub sab nyam’ hab cov kws Vaajtswv has rua has tas, ‘Ua le
los mas, ca koj ua lawv le koj lub sab nyam.’” Tu sab kws yuav muaj ntau leej kws tsi muaj
Tswv Yexus ua puab tug Cawmseej, hab yuav moog nyob qhov chaw txomnyem moog ibtxhis.
Thaum koj paub meej has tas kev ua neej tsi yog xaus rua lub nplajteb nuav xwb, hab koj
paub meej has tas lub neej huv nplajteb nuav tsuas yog lug npaaj rua lub neej yaav tomntej kws
yuav nyob moog ibtxhis ces koj yuav ua lub neej txawv le lwm tug. Koj yuav pib npaaj moog
rua lub neej yaav tom ntej, hab tej teebmeem huv nplajteb nuav yuav tsi yog teebmeem luj rua
koj lawm. Thaum koj nyob ze Vaajtswv zuj zug ces koj yuav saib txhua yaam huv lub nplajteb
nuav tsi muaj qaabhau zuj zug.
Thaum koj ua neej npaaj moog nyob rua Vaajtswv lub tebchaws ces txhua yaam huv
nplajteb nuav yuav tsi muaj nqes zuj zug rua koj. Koj yuav txawj siv koj lub sijhawm hab koj tej
nyajtxag moog rua qhov tsim nyog. Koj yuav nrhav txuj kev nrug Vaajtswv sis raug zoo hab ua
lub neej kuam hum le Vaajtswv lub sab nyam. Koj yuav tsi ua kuam koj nplua-nuj hab muaj
koob muaj npe nyob huv lub nplajteb nuav lawm xwb. Qhov kws thaum ub koj suav has tas
tseemceeb, nwgnuav koj suav has tas tej ntawd tsi tseemceeb lawm. Tej kws koj ib txwm
ntshaw xws le: tsoog tsho, kev nto koob nto npe, hab tej kws tuabneeg suav has tas tseemceeb ca
le tsi tseemceeb zuj zug rua koj lawm. Paulaus has le nuav, “Tabsis tej kws yaav taag lug kuv
suav has tas muaj nqes, nwgnuav kuv tsi suav has tas tej ntawd muaj nqes lawm, rua qhov kuv
xaav ua kuam hum Yexus Khetos sab” (Filispis 3:7).
Yog koj kev ua neej nyob nplajteb nuav tseem yog koj ua rua koj xwb, kuv xaav kuam
koj ca le hloov hab tig lug ua koj lub neej pub rua Vaajtswv. Kuam koj ncu has tas kev ua neej
nyob nplajteb nuav tsuas yog ib vuag dlua xwb. Koj tsi yog tuag ces tag le lawm xwb, tabsis
tomqaab kws koj lub cev huv nplajteb nuav tuag lawm koj tug ntsujplig tseem yuav nyob moog
ntxiv. Koj yuav tsum xaiv ua teg dlejnum kws yuav coj koj moog nyob qhov chaw tau zoo moog
ibtxhis.
Qhov kws yuav ua rua koj puamtsuaj luj tshaaj yog qhov kws koj pheej xaam tsi pum
txujsa kws dlhau ntawm lub qhov ntxa. Koj yuav ua tau lub neej zoo, yuav tsum yog koj lub
zeemmuag hab lub sab xaav ntsoov txug Vaajtswv lub tebchaws. Peb txujsa tsi yog xaus rua lub
neej huv nplajteb nuav xwb. Txujsa huv nplajteb nuav ces zoo le thooj dlejnkoog (iceberg) kws
tshwm lub nyuas ntsis miv miv saum nplaim dlej xwb, qhov luj nyob rua sab huv lawm. Lub
neej yaav tom ntej kws peb yuav moog nrug Vaajtswv nyob zoo ib yaam le thooj dlejnkoog
ntawd.
Thaum peb moog nrug Vaajtswv nyob huv Vaajtswv lub tebchaws, peb yuav zoo sab
npaum le caag? Qhov tseeb mas peb lub hlwb yeej tsi muaj peevxwm paub hab tsi muaj
peevxwm totaub txug qhov kev zoo sab kws peb yuav tau thaum peb moog nrug Vaajtswv nyob.
Txawm yog yuav qha rua peb los peb yeej tsi totaub, yuav zoo ib yaam le peb qha txug internet
rua tug ntsaum xwb. Tsi muaj qaabhau hlo le. Tuabneeg tsi muaj cov lug kws yuav pav tau txug
ntuj ceebtsheej. Vaajlugkub has tas, “Tej kws neeg qhovmuag tsi tau pum, lossis qhovntsej tsi tau
nov hab tej kws tuabneeg lub sab xaav tsi txug has tas yuav muaj los, Vaajtswv npaaj tej ntawd
tseg rua cov tuabneeg kws hlub Vaajtswv lawm” (1 Kauleethaus 2:9).
Txawm le ntawd los Vaajtswv Txujlug qha kuam peb totaub miv miv txug ntuj
ceebtsheej. Peb paub has tas taamsim nuav Vaajtswv taabtom npaaj tej vaaj tsev saum ntuj
ceebtsheej tog peb. Thaum peb moog txug ntuj ceebtsheej peb yuav tau nrug peb tsev neeg kws
ntseeg Vaajtswv lawm nyob uake dlua. Thaum ntawd peb yuav tsi muaj kev mob nkeeg, kev
txomnyem hab kev quaj ntsuag ntxiv lawm. Vaajtswv yuav muab tej nqe zug kws thaum peb ua
nyob nplajteb nuav faib rua peb. Peb yuav nrug Vaajtswv sib raug zoo hab Vaajtswv yuav nrug
peb sib raug zoo. Muaj ib nub Tswv Yexus yuav has rua koj has tas, “Mej cov kws tau kuv txiv
txuj koobmoov, mej ca le lug kaav lub tebchaws kws kuv tub npaaj rua mej thaum tseem tsi tau
tsim lub nplajteb lug lawm” (Mathais 25:34).
17
C.S. Lewis sau mivntsiv txug ntuj ceebtsheej rua nwg phau ntawv kws nwg sau rua
mivnyuas yaus kws hu ua Chronicles of Narnia, has tas, “Rua peb ces qhov nuav yog zaaj
dlaabneeg kws xaus…Tabsis rua puab ces yog qhov pib ntawm zaaj dlaabneeg xwb. Puab lub
neej kws nyob lub nplajteb nuav ces tsuas yog dlaim plhaub ntawm phau ntawv xwb. Txij nuav
moog lawm tod ces puab lub neej yuav yog thawj tshooj ntawv ntawm zaaj dlaabneeg kws zoo
kawg nkaus, kws tuabneeg nyob nplajteb tsi tau nyeem dlua, hab zaaj dlaabneeg ntawd yuav tsi
paub xaus, tabsis tsuas muaj yuav zoo zuj zug moog xwb.” 3
Vaajtswv muaj homphaj rua koj ua neeg nyob lub nplajteb nuav, tabsis koj lub neeg tsi
xaus rua lub nplajteb nuav. Vaajtswv lub homphaj rua koj ntev tshaaj le xya yim caum xyoo kws
koj lug nyob huv lub nplajteb nuav. Yaam kws Vaajtswv pub rua peb kws zoo tshaaj lwm yaam
huv tuabsi yog lub neej tom qaab peb tso lub nplajteb tseg. Vaajtswv Txujlug has le nuav has tas,
“Tabsis nwg tej dlejnum nyob ruaj khov moog ibtxhis; nwg lub homphaj yuav nyob moog tsi
paub kawg” (Ntawv Nkauj 33:11 TEV).
Tuab lub sijhawm kws tuabneeg xaav txug ntuj ceebtsheej ces yog thaum puab moog saib
neeg tuag xwb hab qhov kev xaav nuav tsuas yog ib qho nyuas ndlav ndlav xwb. Thaum peb
xaav txug txujkev tuag tub yog ib qho kev tu sab, tabsis peb yeej tsiv tsi dlim txujkev tuag ntawd
(Tej Lug Qha 7:2). Tsuas yog tug neeg ruam txhaj le tsi ua nwg lub neej npaaj tog yaam kws peb
suavdlawg paub meej has tas yuav tshwmsim. Koj yuav tsum xaav txug ntuj ceebtsheej kuam
ntau.
Lub neej kws koj tshwm sim lug nyob huv lub nplajteb nuav ces zoo le cuaj lub hlis kws
koj nyob huv koj nam plab xwb. Cuaj lub hlis ntawd tsuas yog koj npaaj lug yuav yug ua neej
xwb. Lub neej peb nyob taamsim nuav tsuas yog peb npaaj rua lub neej yaav tom ntej hab xwb.
Yog koj nrug Tswv Yexus sib raug zoo ces koj tsi tag yuav ntshai txujkev tuag. Kev tuag yog lub
qhov rooj kws qheb rua koj moog ntuj ceebtsheej xwb. Txujkev tuag yog sijhawm xaus rua koj
ua neej nyob nplajteb tabsis nwg tsi yog qhov kawg rua koj. Qhov ntawd tsuas zoo le ib qhov
kev yug moog rua Vaajtswv lub tebchaws xwb. Vaajlugkub has le nuav, “Rua qhov huv nplajteb
nuav yeej tsi muaj ib lub nroog kws yuav nyob moog ibtxhis rua peb nyob, tabsis peb taabtom
tog lub nroog kws Vaajtswv ua rua peb nyob yaav tom ntej nuav” (Henplais 13:14). Ntau xyoo
dlhau lug lawm muaj ib lu lug kws suavdawg pheej nyam has, lu lug ntawd yog le nuav, “Ua lub
neej nub nuav le yog nub kawg ntawm koj lub neej.” Yog tag mas peb yuav tsum ua lub neej
txhua nub le yog nub kawg ntawm peb lub neej. Mathew Henry has tas, “Peb yuav tsum ua
dlejnum txhua nub npaaj rua nub kws xaus peb lub neej.”
3
C.S. Lewis, The Last Battle (New York: Collier Books, 1970), 184.
18
Nub 4
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Muaj ntau yaam zoo rua peb lub neej tshaaj le tej kws peb qhovmuag pum
taamsim nuav.
Nqai Cim: “Lub nplajteb hab txhua yaam huv nplajteb kws tuabneeg ntshaw taab tom yuav
dlhau moog; tabsis tug kws ua lawv le Vaajtswv lub sab nyam, tug ntawd yuav nyob moog
ibtxhis le. (1 Yauhaas 2:17).
Lug Nug: Vim rua qhov Vaajtswv tsim kuv lug nyob moog ibtxhis, muaj ib yaam kws kuv
yuav tsum rau sab ntso ua hab ib yaam kws kuv yuav tsum pib ua nub nua, yaam ntawd yog
dabtsi?
19
NUB 5
___________________________________________________________________________
Pum Kev Ua Neej Le Vaajtswv Pum
“Mej tub tsi paub has tas sov pigkig mej txujsa yuav zoo le caag.
Mej txujsa zoo le caag? Mej txujsa zoo le tej fuab kws nyob ib
plag xwb, ces tub yaaj taag lawm.”
Yakaunpaus 4:14
Peb tsi pum qhov txhua-chaw le puab pum,
Peb pum qhov txhua-chaw le peb pum.
Anais Nim.
Koj pum koj lub neej zoo le caag koj yuav ua tau koj lub neej le ntawd.
Koj saib koj lub neej muaj nqes le caag ces koj yuav ua tau koj lub neej zoo le ntawd.
Thaum koj pum koj lub neej tseemceeb lawm, koj yuav siv koj lub sijhawm, koj tej nyaj txag,
koj tej tswvyim hab koj lub dlaag zug ua tej yaam kws muaj nqes pub rua lwm tug hab Vaajtswv.
Ib txujkev kws yuav ua rua koj totaub lwm tug tuabneeg yog koj nug puab has tas, “Koj
pum koj lub neej zoo le caag?” Koj yuav pum has tas ib leeg teb lu lug nug nuav lawm ib yaam.
Muaj tuabneeg has rua kuv has tas ua tuabneeg nyob ces zoo le ua yeebyaam rua neeg saib, zoo
le lub taj kws muaj foobpob caws puv nkaus, zoo le lub roller coaster, zoo le dlaim dluab sib
dlhos (puzzle), zoo le ib paab neeg ntaus suab paajnruag (symphony), zoo le taug kev, hab zoo le
kev dlha maumcaum. Tuabneeg has tas, “Ua neej ces zoo le caij neeg zaab (carousel): tej zag
nwg nqaa koj sab, tej zag nwg tso koj qeg hab tej zag nwg muab koj kiv moog kiv lug.”
Yog kuv has kuam koj kos ib dlaim dluab rua huv koj lub hlwb txug kev ua neej, koj
yuav kos dlaim dluab zoo le caag? Dlaim dluab ntawd yog ib dlaim dluab kws piv txug koj lub
neej. Nwg yog ib yaam nyob huv koj lub hlwb kws tej zag koj xaav txug, tej zag koj xaav tsi
txug. Dlaim dluab ntawd sau txug koj kev ua neej, koj teg dlejnum, hab tej kws koj xaav tau.
Tuabneeg qha rua lwm tug pum puab lub neej lug ntawm puab tej ris tsho, tej saw nyaj saw kub,
tej tsheb, tej plaub hau, tej ntawv lu nraag qaab tsheb (bumper sticker), hab tej zag puab kos
dluab rua ntawm puab tej tawv nqaj (tattoos). Txawm koj tsi tau has tawm los tuabneeg muaj
peevxwm paub koj lub neej ntau tshaaj le kws koj xaav. Tuabneeg paub koj lug ntawm tej nuav:
tej kws koj ntshaw, yaam kws muaj nqes rua koj, koj kev ua phoojywg, koj tej homphaj, hab tej
kws tseemceeb rua koj. Yog koj saib kev ua neej zoo le ib pluag mov zoo sab (party), ces koj
yuav muab kev lomzem ua qhov tseemceeb rua koj kev ua neej. Yoj koj saib kev ua neej zoo le
kev sis txeeb ces koj yuav muab txujkev maaj, kev rawm coj lug ua ib qhov tseemceeb rua koj
lub neej. Yog koj saib kev ua neej zoo le kev sistw dlha taug ib txuj kev dleb dleb ces koj yuav
muab kev ua sab ntev nyaj lug ua koj lub neej. Yog koj saib kev ua neej zoo le kev ua rog lossis
ncaws pob ces koj yuav muab kev yeej lug ua qhov tseemceeb ntawm koj lub neej.
Koj pum kev ua neej zoo le caag? Tej zag koj yuav pum kev ua neej moog rua tej yaam
cuav kws tsi yog yaam tseeb. Yog koj xaav ua koj lub neej kuam tav lawv le lub homphaj kev ua
neej kws Vaajtswv npaaj rua koj, koj yuav tsum tawmtsaam tuabneeg lub tswvyim, tabsis muab
Vaajtswv Txujlug coj lug qha koj kev ua neej. Vaajlugkub has le nuav, “Mej tsi txhob ua mej
lub neej zoo le tej neeg nplajteb ua, tabsis mej yuavtsum ca Vaajtswv hloov mej lub sab kuam
20
mej muaj lub sab tshab. Mej txhaj yuav paub ua lawv le Vaajtswv lub sab nyam. Yog mej ua le
ntawd, mej txhaj paub ua qhov zoo, ua hum Vaajtswv sab hab paub ua zoo kawg nkaus” (Loos
12:2).
Vaajlugkub qha txug peb yaam kws Vaajtswv pum kev ua neej rua peb piv le nuav: Kev
ua neej yog ib qhov kev sim (test), peb lub neej zoo le ib yaam khoom kws luas muab tso rua peb
saib xyuas (trust), hab kev ua neej piv le yog ib teg dlejnum kws ua ib vuagdlua (a temporary
assignment). Cov nuav yog lub hauvpaug kws txheem kev ua neej lawv le Vaajtswv lub
homphaj. Peb yuav saib thawj ob qhov nyob rua tshooj nuav, hab saib qhov peb rua tshooj tom
ntej.
Kev ua neej nyob huv nplajteb yog ib qhov kev sim (test). Vaajlugkub has ntau heev
txug qhov nuav. Vaajtswv sim tuabneeg tej cwjpwm, kev ntseeg, kev noog lug, kev hlub, kev
ncaajnceeg, hab kev fwm Vaajtswv. Vaajtswv sim Anplaham lug ntawm qhov kws kuam nwg
muab nwg tug tub Ixaj coj moog tua fij rua Vaajtswv. Vaajtswv sim Yaukhauj lug ntawm qhov
kws ua kuam nwg tau khwv ntau xyoo ntxiv mam tau nwg tug quaspuj Laxees.
Adas hab Evas obtug raug sim hab swb nyob huv lub vaaj Edees, hab Daviv raug sim hab
swb ntau zag. Tabsis Vaajlugkub kuj qha has tas muaj ntau leej yeej tej kev sim ntawd hab, xws
le, Yauxej, Luv, Exathaws, hab Danias.
Tej kev sim nuav yuav ua tau kuam peb muaj tug cwjpwm zoo. Yog le ntawd koj yuav
raug kev sim tag moog le. Vaajtswv yuav saib ntsoov koj saib koj yuav ua le caag thaum muaj
tuabneeg ua mob koj, thaum teebmeem lug raug rua koj, thaum koj ua tau tej yaam dlejnum zoo,
thaum muaj kev covnyom, thaum muaj kev mob nkeeg, thaum koj ua tsi tau le koj xaav ua, hab
thaum muaj tej fuabcua phem. Vaajtswv yuav saib tej yaam miv miv kws koj ua, xws le thaum
koj qheb qhovrooj rua lwm tug, thaum koj khaws tej lamsim povtseg, lossis thaum koj has lug
zoo rua lwm tug.
Peb tsi paub has tas Vaajtswv yuav sim peb le caag, tabsis thaum peb nyeem Vaajlugkub
ces peb yeej paub qee yaam kws Vaajtswv yuav sim peb. Vaajtswv yuav sim koj lug ntawm
qhov kws Vaajtswv tej kev coglug es nwg tsi teb koj, raug tej teebmeem kws tsi tsimnyog raug,
tsi teb koj tej lug thov, ca lwm tug txobthuam koj, hab tej zag tseem ca koj raug mobnkeeg lossis
plujtuag. Kuv tub raug Vaajtswv sim kuv txuj kev ntseeg, sim kuv txuj kev ca sab, hab sim kuv
txuj kev hlub lug lawm.
Muaj ib qhov kev sim kws tseemceeb tshaajplawg yog hom kev sim kws koj noog yaam
le Vaajtswv tsi nrug koj nyob lawm. Muaj tej zag mas Vaajtswv lomtxwm txaav dleb peb saib
peb yuav ua le caag. Vaajntxwv Hexekhiyas raug sim rua hom kev sim sab nuav. Vaajtswv
Txujlug sau le nuav, “Vaajtswv tso Hexekhiyas tseg yog nwg sim saib dlaabtsi nyob huv nwg lub
sab” (2 Xwmntxheej vaajntxwv 32:31 NLT). Hexekhiyas nrug Vaajtswv sib raug zoo heev,
tabsis muaj ib ntug ntawm nwg lub neej, Vaajtswv kuj tso nwg tseg hab sim kuam nwg paub
nwg tug cwjpwm, paub qhov kws nwg ua tsi tau, hab npaaj nwg rua tej dlejnum kws nwg yuav
tsum tau ua ntxiv.
Thaum koj paub has tas kev ua neej yog ib qhov kev sim, koj yuav ncu has tas tsi muaj ib
yaam dlaabtsi tseemceeb nyob huv koj lub neej. Txawm yog muaj tej yaam teebmeem miv miv
tshwm rua koj lub neej los tej ntawd puav leej yuav khu kuam koj muaj tug cwjpwm zoo. Txhua
txhua nub puavleej tseemceeb. Txhua feeb ntawm koj lub neej puavleej yuav ua kuam koj muaj
tug cwjpom zoo tuaj, ua kuam koj muaj kev hlub ntau dlua qub tuaj, lossis ua kuam koj ca sab
rua Vaajtswv heev dlua qub. Muaj qee yaam kev sim sab mas peb yuav tiv tsi taug, tabsis qee
yaam ces peb tub tsi ncu xaav txug. Tabsis txhua yaam kev sim ntawd puavleej muaj yaam zoo
rua peb lub neej kws yuav nyob moog ibtxhis.
Qhov xuv zoo mas yog Vaajtswv xaav kuam peb dlhau peb qhov kev sim ntawm peb lub
neej, yog le Nwg yuav tsi ca peb ntsib tej yaam kev sim kws nyaav tshaaj le qhov kws peb yuav
muaj peevxwm tiv taug. Vaajtswv Txujlug qha le nuav, “Tej kev sim sab kws mej raug yeej yog
tej kev sim sab kws suavdlawg ibtxwm raug. Vaajtswv yog tug ncaajnceeg, nwg yeej tsi ca mej
21
raug kev sim sab dlhau qhov kws mej yuav nyaj tsi taug, tabsis thaum mej raug kev sim sab,
Vaajtswv yuav paab kuam mej ua taug sab ntev” (1Kauleethaus 10:13).
Txhua zag thaum mej kovyeej tej kev sim sab, Vaajtswv yeej paub huv tuabsi, hab
Vaajtswv npaaj nqe zug tog yuav muab rua mej. Yakaunpaus has le nuav, “Tug kws ua sab ntev
tiv tej kev sim sab, tug ntawd yuav tau koobmoov. Rua qhov thaum nwg tiv dlhau tej kev sim sab
ntawd lawm, nwg yuav tau lub momkub muaj txujsa kws Vaajtswv coglug tseg lawm has tas
Vaajtswv yuav muab rua tug kws hlub Vaajtswv” (Yakaunpaus 1:12 GWT).
Peb lub neej zoo le ib yaam khoom kws Vaajtswv tso rua peb saib xyuas. Qhov nuav
yog qhov pivtxwv thib ob kws Vaajlugkub has txug. Peb lub sijhawm, peb lub dlaag zug, peb tej
kev txawj ntse, hab tej qhov txhua chaw kws peb muaj, puavleej yog koobmoov kws Vaajtswv
muab tso rua peb saib seb peb yuav muab ua le caag. Peb yog cov kws saib tej khoom kws
Vaajtswv muab tso rua peb saib. Qhov kws peb paub le nuav vim Vaajtswv yog tug tsim peb
hab txhua yaam huv nplajteb nuav puavleej yog Vaajtswv tug. Vaajlugkub has tas, “Lub
nplajteb hab txhua tsaav yaam kws nyob huv lub qaabntuj nuav puavleej yog tug Tswv le, lub
nplajteb hab txhua tug kws nyob huv lub nplajteb puavleej yog nwg tug huv tuabsi” (Phau
Ntawv Nkauj 24:1).
Yeej tsi muaj ib yaam kws yog peb tug nyob huv lub nplajteb nuav. Vaajtswv qev lub
nplajteb rua peb nyob. Ua ntej kws tsi tau muaj koj, lub nplajteb nuav yeej yog Vaajtswv tug
lawm, hab tom qaab kws koj tuag lawm, Vaajtswv yuav muab qev rua lwm tug nyob. Vaajtswv
ca rua koj nyob hab siv lomzem ib nyuas ntug xwb.
Thaum Vaajtswv tsim tau Adas hab Evas obtug, Vaajtswv muab txhua yaam kws
Vaajtswv tsim coj lug tso rua obtug ua ob tug saib. Vaajlugkub has le nuav, “Vaajtswv foom
koobmoov rua obtug hab has tas, meb ca le muaj tub muaj ki kuam coob, meb tej xeebntxwv yuav
fuamvaam moog nyob thoob plawg txhua qhov chaw kuam puv nplajteb hab puab yuav kaav
taagnrho lub nplajteb. Kuv tsaa meb kaav tej ntseg huv havtxwv, tej noog kws yaa saum nruab
ntug, hab txhua tsaavyaam tsaj kws nyob huv nplajteb nuav” (Chivkeeb 1:28).
Thawj txuj dlejnum kws Vaajtswv muab tso rua tuabneeg saib yog kuam saib xyuas
txhua yaam kws yog Vaajtswv tug nyob huv lub nplajteb nuav. Teg dlejnum nuav yeej tseem tsi
tau muab rhu tawm ntawm tuabneeg moog. Teg dlejnum nuav tseem yog Vaajtswv lub homphaj
rua peb kev ua neej naj nub nwgnuav. Peb yuav tsum suav has tas txhua yaam kws ua rua peb
muaj kev zoo sab puavleej yog Vaajtswv muab cob rua peb txhais teg hab kuam peb saib huv
tuabsi. Vaajlugkub qha rua peb le nuav, “…Txhua yaam kws mej muaj puavleej yog Vaajtswv
pub rua mej los sav! Ua le caag mej tseem khaav has tas yog mej khwv tau?” (1Kauleethaus
4:7b).
Ntau xyoo dlhau lug, muaj ob nkawm nam txiv qev obtug lub tsev zoo nkauj heev kws
nyob rua Hawaii, rua wb moog su laam hlwb (vacation). Wb yuav them ces yeej them tsi taug
tug nqe ntawd le. Wb moog nyob ntawm lub tsev ntawd mas ua rua wb zoo sab heev. obtug has
rua wb has tas, “Meb yeejmeem nyob le yog mej lub ntaag nawb.” Ces wb txawm moog nyob le
yog wb lub. Wb moog dlaa dlej huv lub paagdlej, noj tej mov huv tubyees, siv tej hoobdlej hab
tej phuam kws nyob rua huv, hab wb kuj nce saum txaaj moog tsaaj txaaj ua si lomzem heev!
Tabsis huv wb lub sab, wb yeej paub has tas tsi yog wb lub tsev, yog le wb yuav tsum tu hab saib
xyuas txhua yaam kuam zoo. Wb siv lub tsev cuag le yog wb lub hab txaus sab cuag le yog wb
lub tabsis wb tsi yog tug tswv rua lub tsev ntawd.
Tam neeg kws peb nyob nuav mas puab has tas, “Tsi yog yug le ces yug tsi txhob txuag
nwg.” Tabsis peb cov ntseeg Vaajtswv ces peb paub cai dlua lwm tug: Peb paub has tas txhua
yaam yog Vaajtswv tug, peb yuav tsum saib xyuas kuam zoo npaum le peb muaj peevxwm.
Vaajlugkub has le nuav, “Ib qhov ntxiv, tug kws luas tsaa lug ua tubkhai, tug ntawd yuavtsum
ncaajnceeg rua nwg tug tswv” (1 Kauleethaus 4:2). Yexus pheej kheev qha has tas kev ua neej
zoo ib yaam le pob nyaj kws muab tso rua peb saib hab qha kuam peb yuav tsum ncaaj nceeg rua
22
teg dlejnum kws Vaajtswv muab tso rua peb saib nuav. Nyob rua ntawm zaaj kws Yexus has
txug peb tug tubqhe (Mathais 25:14-19), tug tswvtsev yuav taug kev moog rua lwm lub
tebchaws, nwg muab nwg cov nyaj faib rua nwg peb tug tubqhe saib. Thaum nwg rov lug txug,
nwg lug muab nqe zug rua nwg cov tubqhe lawv le puab kev ua dlejnum. Tug tswvtsev ntawd
has rua nwg cov tubqhe le nuav, “Zoo heev, koj yog tug tubqhe kws zoo hab ncaajnceeg! Tej
yaam miv miv kws koj saib, koj ua ncaaj, kuv yuav tsaa koj ua tug kws saib yaam kws luj. Koj ca
le lug nrug kuv nyob kaaj sab lug!” (Mathais 25:21).
Thaum lub nplajteb nuav kawg, Vaajtswv yuav lug soj ntsuam teg dlejnum kws Vaajtswv
muab tso rua koj saib lawm hab yuav muab nqe zug rua koj lawv koj kev ua dlejnum. Qhov
nuav txhais has tas nwg yuav lug nug txhua yaam kws nwg tso rua koj ua, txawm yog tej
dlejnum kws koj naj nub ua xwb los nwg yuav muab nqe zug rua koj moog ibtxhis. Vaajtswv
yuav xub qhuas koj has tas, “Koj ua tau dlejnum zoo heev!” Ces tomqaab ntawd koj yuav tau
txais nqe zug, yuav tau moog ua tug luj dlua qub, hab tau saib teg dlejnum luj kws yuav nyob
moog ibtxhis.
Muaj coob tug neeg tsi xaav txug has tas nyajtxag yog ib yaam kws Vaajtswv sim peb
hab muab tso rua peb saib. Vaajtswv muab nyajtxag coj lug ua ib qhov kev qha peb kuam peb
tso sab rua Vaajtswv. Tabsis nyajtxag kuj yog ib qhov kev simsab kws luj tshaajplawg rua
coobleej ntau tug. Vaajtswv saib ntsoov saib peb siv peb tej nyaj le caag, hab saib seb peb puas
yog ib cov neeg kws ncaajnceeg. Tswv Yexus has le nuav, “Tej nyaj huv nplajteb nuav, mej tub
siv tsi ncaaj, yog le ntawd, leejtwg yuav muab tej kws tseemceeb dlua tej nyaj ntawd rua mej
hab?” (Lukas 16:11).
Qhov nuav yog ib qhov lug tseeb kws tseemceeb heev. Vaajtswv saib kev foom
koobmoov rua peb saab kev ntseeg lug ntawm qhov kws saib peb kev siv peb tej nyaj kws
Vaajtswv pub rua peb huv nplajteb nuav. Ca kuv nug koj le nuav: Qhov kws Vaajtswv tsi foom
koobmoov ntau rua koj puas yog lug ntawm qhov kws koj siv koj tej nyaj tsi ncaajnceeg? Tej
nyuas kev nplua-nuj ntawm nyaj txag xwb koj tub siv tsi ncaaj es Vaajtswv yuav ua le caag pub
kev nplua-nuj ntawm saab kev ntseeg rua koj? Yog Vaajtswv pub lub fwjchim luj rua koj ua tau
yaam ub yaam nuav nua Vaajtswv puas yuav ntseeg tau koj ma?
Yexus has tas, “…Tug kws tau ntau, tug ntawd yuavtsum pauj ntau. Tug kws tau ntau
dlua, tug ntawd yuav tsum pauj ntau dlua” (Lukas 12:48). Kev ua neej yog ib qhov kev sim, hab
yog ib yaam kws muab tso rua peb saib. Vaajtswv yeem muab ntau rua yug, Vaajtswv yeem
xaav kuam yug ua dlejnum ntau.
Nub 5
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Kev ua neej yog ib qhov kev sim hab yog ib yaam kws muab tso rua peb saib.
Nqai Cim: “Tug kws ua ncaaj rua tej yaam tsawg, nwg yeej yuav ua ncaaj rua tej yaam
ntau hab; tug kws ua tsi ncaaj rua tej yaam tsawg, nwg yeej yuav ua tsi ncaaj rua tej yaam
ntau hab” (Lukas 1610).
Lug Nug: Yaam kws tshwmsim rua kuv lub neej yaav dlhau lug lawm es taamsim nuav kuv
paub has tas yog Vaajtswv sim kuv, yaam ntawd yog dlaabtsi? Yaam kws tseemceeb
tshaajplawg kws Vaajtswv muab tso rua kuv saib yog dlaabtsi?
23
NUB 6
___________________________________________________________________________
Peb Lub Neej Yog Ib Tegnum Vaajtswv
Muab Tso Rua Peb Ua Ib Vuagdlua
“Tug Tswv, qha rua kuv saib kuv lub sijhawm nyob nplajteb ntev le caag?
Qha rua kuv kuam kuv ncu has tas koj tub teem sijhawm rua kuv lub neej
nyob nplajteb nuav lawm hab kuv lub neej taabtom yuav dlhau moog.”
Phau Ntawv Nkauj 39:4 (NLT)
“Kuv tsuas lug nyob huv nplajteb nuav ib nyuas ntu xwb.”
Phau Ntawv Nkauj 119:19 (TEV)
Lub neej nyob nplajteb nuav yog ib teg dlejnum kws peb lug ua ib nyuas ntu xwb.
Vaajlugkub muab ntau zaaj ua lug pivtxwv qha rua peb has tas lub neej nyob nplajteb
nuav yog ib vuag dlua xwb. Txujsa zoo ib yaam le cov ab-oo, zoo ib yaam le tug neeg dlha
ceev-ceev, zoo le ua ib paas, hab zoo le cov paatawg nchu ib vuag dlua xwb. Vaajlugkub has
tas, “Peb txujsa luv kawg le, peb tsi paub sov yuav zoo le caag; peb lub neej dlhau moog yaam le
tug dluab ntxoov ntxoo kws lug nroog lub nplajteb ib vuag” (Yauj 8:9).
Yuav siv tau koj lub neej kuam ua tau yaam zoo, koj yuavtsum tsi txhob novqaab ob nqai
lug nuav: Ib, muab koj lub neej huv nplajteb nuav piv rua lub neej kws yuav nyob rua huv
Vaajtswv lub tebchaws mas koj lub neej nyob huv nplajteb nuav luv heev. Ob, lub nplajteb nuav
yog qhov chaw rua koj nyob ib ntug xwb. Koj yuav tsi nyob lub nplajteb nuav ntev. Koj yuav
tsum tsi txhob txuas ruaj ruaj rua lub nplajteb nuav. Koj yuav tau thov Vaajtswv kuam koj pum
lub nplajteb nuav le Vaajtswv pum. Daviv thov Vaajtswv le nuav, “Tug Tswv, qha rua kuv saib
kuv lub sijhawm nyob nplajteb ntev le caag? Qha rua kuv kuam kuv ncu has tas koj tub teem
sijhawm rua kuv lub neej nyob nplajteb nuav lawm hab kuv lub neej taabtom yuav dlhau moog”
(Ntawv Nkauj 39:4 NLT).
Vaajlugkub has ntau heev txug qhov kws lub nplajteb nuav yog koj qhov chaw nyob ib
ntug xwb; zoo le koj tuaj ua qhua rua lub nplajteb nuav xwb. Nuav tsi yog koj lub tsev tag tag,
lossis tsi yog lub tebchaws rua koj nyob moog ibtxhis. Koj tsuas yog tuaj ua qhua xwb.
Vaajlugkub siv cov lug nuav has txug peb kev ua neej nyob nplajteb: kev ua qhua, kev tsiv
tebchaws, neeg txawv tebchaws, hab neeg dlua kev. Daviv has le nuav, “Kuv tsuas lug nyob huv
nplajteb nuav ib nyuas ntu xwb” (Phau Ntawv Nkauj 119:19 TEV).
Nyob rua California, lub xeev kws kuv nyob mas muaj neeg tuaj txawv tebchaws tuaj
nyob ua dlejnum coob heev, hab puab tseem tsi tau yog neeg Amelikas. Puab xaamxaj
(citizenship) tseem yog txawv tebchaws. Vim puab yog neeg txawv tebchaws, puab yuav tsum
24
tau nqaa ib dlaim ntawv nrug nraim puab. Dlaim ntawv ntawd qha has tas puab tsuas yog tuaj
nyob lub tebchaws nuav ib ntug xwb. Peb muab dlaim ntawv ntawd hu ua “Npav Ntsuab” lossis
lug Amelikas hu ua “Green Card”. Thaum puab muaj dlaim npav ntsuab nuav lawm ces puab
muaj cai ua tau dlejnum nyob tebchaws nuav. Peb cov ntseeg los kuj tsim nyog ib leeg muaj ib
dlaim npav-ntsuab rua peb kev ua neej nyob lub nplajteb nuav hab, kuam peb ncu has tas peb
tsuas tuaj ua qhua rua lub nplajteb nuav ib ntug xwb. Peb lub tebchaws tag yog ntuj ceebtsheej.
Vaajtswv xaav kuam peb cov kws ntseeg Vaajtswv yuavtsum xaav txug kev ua neej kuam txawv
le cov kws tseem tsi tau ntseeg Vaajtswv. Vaajlugkub has le nuav, “Thaum kawg cov neeg
ntawd yuav raug kev puamtsuaj, puab muab tej kev phem kev qas lug saib hlub dlua lwm yaam
huv tuabsi. Yaam kws tub tsimnyog puab txaajmuag los puab tseem muab lug khaav, hab puab
tsuas xaav txug tej kws yog nplajteb le xwb. Peb yog neeg qaum ntuj, peb naj nub ua sab ntev
tog peb tug Cawmseej kws yog Tswv Yexus Khetos tug kws yuav lug saum ntuj lug” (Filipis 3:1920). Tug ntseeg tag yog tug kws paub meej has tas nwg txujsa tsi yog xaus rua lub neej huv
nplajteb nuav xwb.
Vaajtswv tsim koj lug nyob moog ibtxhis, hab koj lub tebchaws tag yog ntuj ceebtsheej.
Yog koj paub qhov tseeb le nuav lawm, koj yuav tsi nyuaj sab rua txhua yaam huv lub nplajteb
nuav. Vaajtswv has meej qha rua peb txug qhov tsi zoo kws peb muab lub neej tam nuav saib
tseemceeb. Thaum peb muab txhua yaam huv nplajteb nuav saib tseemceeb heev ces Vaajtswv
hu qhov ntawd hu ua kev tsi ncaajnceeg rua Vaajtswv. Vaajlugkub has tas, “Cov neeg sab phem,
mej tsi paub has tas cov kws ua le neeg nplajteb ua, yog puab ua yeebncuab rua Vaajtswv. Yog
le ntawd, tug ua le neeg nplajteb ua, yog nwg txhob txwm ua yeebncuab rua Vaajtswv”
(Yakaunpaus 4:4).
Pivxam has tas luas thov kuam koj moog ua tug sawvcev koj lub tebchaws rua lwm lub
tebchaws, (kws lug Hmoob hu ua “xeevcom” hab lug Amelikas hu ua “ambassador”). Tabsis lub
tebchaws kws koj yuav moog ua xeevcom ntawd yog koj lub tebchaws tug yeebncuab. Koj yuav
tau moog kawm cov lug tshab, yoog lawv le qee yaam kevlig kevcai ntawm lub tebchaws ntawd
kuam koj txhaj ua tau koj teg dlejnum tav hab koj txhaj paub coj kuam hum cov neeg kws nyob
lub tebchaws ntawd. Ua ntej koj yuav ua tav koj teg dlejnum, koj yuav tsum paub cov neeg
ntawm lub tebchaws ntawd, yuavtsum nyob ze puab hab ua txuj nrug puab sib raug zoo. Tabsis
yog has tas koj ho ca le txaus sab rua puab heev hab nyam lub tebchaws ntawd heev, ces koj
txawm ca le qaug kev hlub nrug lub tebchaws ntawd. Thaum zoo le ntawd lawm ces koj txawm
ca le muab lub tebchaws ntawd ua koj lub lawm. Yog koj ua le has nuav ces koj yuav tsi xaav
ua dlejnum ncaajnceeg rua lub tebchaws kws xaa koj moog ua tub xeevcom lawm. Koj lub
meejmom kws yog ib tug sawvcev lossis xeevcom yuav tsi tav. Koj yuav tsi sawvcev koj lub
tebchaws lawm tabsis koj yuav moog pib ua dlejnum tuaj koj cov yeebncuab tog zuj zug lawm.
Koj yuav dlhau lug moog ua ib tug neeg ntxeevsab.
Vaajlugkub has le nuav, “Peb yog Yexus Khetos cov xeevcom” (2Kauleethaus 5:20
NLT). Tu sab kws cov ntseeg coob leej ntxeev sab rua puab tug fuabtais hab puab lub tebchaws.
Puab xaav has tas puab nyob lub nplajteb nuav ces lub nplajteb nuav yog puab vaaj puab tsev
moog ibtxhis. Vaajlugkub has meej has tas, “Cov kwvtij, mej ca le noog kuv tej lug, kuv yuav
ntuag mej txhua tug. Mej tsi muaj tsev nyob huv nplajteb nuav, mej nyob ib yaam le cov neeg
kws taug kev tuaj ua qhua xwb. Mej tsi txhob ca tej kev phem kev qas kws naj nub tawmtsaam
mej kaav mej lub sab” (1Petus 2:11). Vaajtswv xaav kuam peb yuav tsum tsi txhob qaug rua lub
nplajteb nuav ntau heev, rua qhov lub nplajteb nuav yog qhov chaw rua peb nyob ib ntug xwb.
“Tug kws siv qhov txhua chaw kws nyob huv lub nplajteb nuav, nwg tsi txhob suav has tas tej
ntawd yog tej kws tseemceeb, rua qhov lub nplajteb nuav taabtom pluj moog lawm”
(1Kauleethaus 7:31).
Piv rua lub neej yaav dlhau lug lawm ces tam nuav kev ua neej nyuaj dlua qub lawm.
Kev lomzem naj nub muaj rua peb saib, chaw ua si muaj ntau rua peb ua, hab tseem muaj neeg
teevtam peb zoo zuj zug. Vim muaj kev lomzem, muaj ntau yaam rua peb saib hab muaj ntau
25
yaam dlejnum zoo rua peb ua, yuav ua rua peb ncu tsi txug has tas kev lomzem, kev zoo sab huv
lub nplajteb nuav tsi yog qhov tseemceeb ntawm peb lub neej. Peb yuavtsum ncu has tas kev ua
neej yog ib qhov kev sim (test), zoo le ib yaam khoom kws muab tso rua peb saib, hab yog ib teg
dlejnum kws peb ua ib vuagdlua xwb. Peb taabtom npaaj rua ib lub tebchaws kws zoo dlua le
lub peb nyob nuav (2 Kauleethaus 4:18).
Muaj ib qhov kws ua rua peb paub meej has tas lub nplajteb nuav tsi yog peb qhov chaw
nyob moog ibtxhis mas yog lug ntawm qhov kws thaum peb ntseeg Vaajtswv lawm ces lub
nplajteb nuav ua nyuaj rua peb, tsimtxom peb hab tsi leeg paub peb (Yauhaas 16:33; 16:20;
15:18-18). Twb yog vim nplajteb tsi yog qhov chaw rua peb nyob moog ibtxhis, Vaajtswv txhaj
le tsi ua txhua yaam lawv raim le Vaajtswv cog lug rua peb; tsi teb peb qee lu lug thov; hab qee
yaam teebmeem txhaj pheej tseem tshwm rua peb lub neej. Lub neej nplajteb tsi yog qhov xaus
ntawm peb lub neej.
Vaajtswv yuav ua kuam peb tsi txhob qaug rua lub nplajteb nuav ntau ntau, mas nwg ua
kuam peb muaj ntau npaum le caag los tsi txaus hab kuam peb tsi txhob txaus sab rua txhua
yaam kws peb muaj. Peb yeej tsi txaus sab rua txhua yaam kws peb muaj vim lub nplajteb nuav
yeej tsi tau yog peb lub chaw nyob moog ibtxhis. Vaajtswv yeej npaaj peb moog nyob ib qhov
chaw kws zoo dlua lub nplajteb nuav lawm.
Tug ntseg yeej tsi txaus sab nyob saum nruab-nqhuab vim rua qhov ntseg yeej tsim lug
nyob huv nruab-dleg. Tug dlaav yeej tsi txaus sab yog tsi pub nwg yaa. Lub nplajteb nuav yeej
yuav tsi ua rua koj txaus sab ib zag le rua qhov Vaajtswv yeej tsi tsim koj lug nyob lub nplajteb
nuav moog ibtxhis. Yuav muaj qee yaam kws ua rua koj zoo sab hab txaus sab ib nyuas ntu,
tabsis tej ntawd yeej piv tsi tau qhov kev zoo sab kws Vaajtswv npaaj rua peb thaum peb moog
txug saum ntuj.
Thaum peb paub has tas lub neej nyob nplajteb tsuas yog ib vuag dlua xwb, puas tsim
nyog peb muab lub nplajteb nuav ua yaam kws tseemceeb tshaajplawg? Tsi txhob ca lub
nplajteb nuav txeeb tau koj lub sab tabsis muab koj lub sab rua yaam kws yuav nyob moog
ibtxhis. Lawv le C.S. Lewis has mas nwg has le nuav, “Tsi txhob ca peb lub qhovmuag saib
yaam kws peb lub qhovmuag pum xwb, tabsis ca peb saib moog rua yaam kws peb qhovmuag tsi
pum txhaj yog yaam kws nyob moog ibtxhis”. 2 Kaulisthaus 4:18 los kuj has ib yaam le C.S.
Lewis has hab.
Nwg yog ib yaam kev puamtsuaj kws koj xaav has tas Vaajtswv lub homphaj rua koj kev
ua neej yog kev muaj-txag nplua-nuj lossis kev nto-koob nto-npe lawv le nplajteb kev totaub.
Lub neej kws muaj txujsa nplua-mag tsi yog lub neej kws muaj qhov txhua chaw huv nplajteb
nuav ntau ntau. Tsi txhob nrhav lub momkub kws nyob ib vuag dlua xwb (1 Petus 2:11).
Paulaus ua lub neej ncaajnceeg tabsis nwg yeej tseem raug kaw rua huv tsev raugtxim.
Yauhaas tug kws muab neeg ua kevcai rausdlej yog ib tug neeg ncaajnceeg tabsis nwg tseem
raug txaav cajdlaab. Muaj txug le plhom (laab) tug neeg ncaajnceeg kws raug luag muab tua
povtseg vim nwg ntseeg Vaajtswv, raug luag txeeb puab lub cuabtam txhua yaam huv tuabsi, hab
qee leej ces txawm puab tsi raug tua lug thaum xaus puab lub neej ces puab tsi muaj ib yaam
dlaabtsi le lawm. Tabsis kuam peb paub has tas qhov xaus ntawm txujsa tsi yog qhov xaus
ntawm txhua yaam!
Ntawm Vaajtswv lub qhovmuag ces cov neeg kws zoo tshaajplawg rua phaab kev ntseeg
tsi yog cov kws muajtxag nplua-nuj, ua tau dlejnum zoo, muaj fwjchim lossis ua nom ua tswv,
tabsis yog cov kws ua lub neej le kws lub neej yog ib teg dlejnum kws ua ib vuagdlua xwb. Puab
ua ncaajnceeg rua teg dlejnum ntawd hab ca sab has tas puab yuav tau moog txais qhov nqe zug
ntawm Vaajtswv moog ibtxhis. Vaajlugkub qha txug cov neeg kws raug Vaajtswv qhuas, nwg
has le nuav, “Cov neeg ntawd puab muab sab rau ntseeg moog txug nub kws puab tuag. Puab
tseem tsi tau tau tej kws Vaajtswv coglug tseg has tas Vaajtswv yuav muab pub rua puab, tabsis
puab ca sab has tas yaav tom ntej puab yuav tau, puab txhaj zoo sab tog. Lawv leeg taabmeeg
suavdlawg has tas puab tsi muaj teb tsi muaj chaw nyob huv nplajteb nuav, puab taug kev tuaj
26
ua qhua xwb….Lub tebchaws kws puab xaav moog nyob yog saum ntuj ceebtsheej. Yog le
ntawd, Vaajtswv txhaj tsi txaajmuag ca puab hu nwg has tas nwg yog puab tug Vaajtswv, rua
qhov Vaajtswv tub tu ib lub tebchaws ca rua puab lawm” (Henplais 11:13,16).
Koj kev ua neej nyob nplajteb nuav tsi yog qhov xaus ntawm koj lub neej. Koj yuav tsum tau tog
kuam koj moog txug Vaajtswv lub tebchaws mas koj mam le pum has tas koj lub neej tseem tsi
tau xaus. Yuav tsum yog koj muaj kev ntseeg mas koj txhaj le yuav ua tau koj lub neej le tug
neeg kws tsi muaj teb tsi muaj chaw nyob huv nplajteb nuav.
Muaj ib zaaj xwmtxheej kws suavdlawg yeej muab has ntau zag yaav taag lug lawm kws
has txug ib tug tub xaa moozoo rov lug tsev rua lub tebchaws Amelikas. Nyob rua huv lub nkoj
kws nwg lug ntawd muaj coob leej nrug nwg caij hab Amelikas tug fuabtais los kuj caij lub nkoj
ntawd lug tsev hab. Thaum lub nkoj lug nreg lawm, muaj neeg coob coob tuaj tog fuabtais, muaj
cov tubrog coob coob tuaj ntaus suab paajnruag tog fuabtais. Puab tseem muab ib dlaim ntaub
lab dlov lug pua kev rua fuabtais taug, hab muaj tej ntawv sau has tas, “Zoo sab txais tog fuabtais
rov lug tsev.” Tabsis tsi muaj leejtwg tuaj tog lossis tsi muaj leejtwg leeg paub tug tub xaa
moozoo ntawd le. Nwg tawm lug dlhau lawm tub tsi muaj neeg paub nwg. Nwg txhaj tu sab,
hab qha nwg tej kev tu sab ntawd rua Vaajtswv. Vaajtswv txhaj teb nwg has tas, “Kuv tug miv
tub, tabsis koj tub lug tsi tau txug tsev ne.”
Thawj ib ob feeb kws thaum koj moog txug ntuj ceebtsheej mas koj yuav qw has tas, “Ua
le caag kuv yuav nkim sijhawm rua tej kws tsi tseemceeb hab nkim sijhawm rua tej kws nyob ib
vuag dlua lawm xwb? Yog kuv xaav le caag lawm? Yog le caag kuv txhaj le siv dlaag zug, nyaj
txag hab sijhawm rua tej kws tsi nyob moog ibtxhis? Cas kuv tsi paub has tas ntuj ceebtsheej
yuav zoo npaum le nuav lau!”
Thaum kev ua neej nyuaj zuj zug; kev nyuaj sab ntxuv plawv lug raug rua koj es ua rua
koj tsi pum qaab ua le caag; lossis thaum koj xaav has tas kev ua neej puas muaj qaabhau
dlaabtsi, xaav kuam koj ncu has tas koj tseem tsi tau txug tsev. Thaum koj txujsa tu, koj tsi yog
ncaim koj lub tsev, tabsis yog koj sawv kev moog tsev lawm xwb.
Nub 6
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Lub nplajteb nuav tsi yog kuv lub tsev.
Nqai Cim: “Peb tsi txhob muab sab npuab tej kws peb qhovmuag pum, tabsis peb muab sab
npuab tej kws peb qhovmuag tsi pum…” (2 Kauleethaus 4:18).
Lug Nug: Thaum kuv paub has tas kuv ua neej nyob nplajteb nuav tsuas yog ib teg dlejnum
kws kuv lug ua ib vuagdlua xwb nua kuv lub neej yuav tsum tau hloov yaam twg hab yuav
hloov le caag?
27
NUB 7
___________________________________________________________________________
Txhua Yaam Muaj Qaabhau
“Vaajtswv yog tug kws tsim ib puas tsaavyaam. Vaajtswv lub
fwjchim tuav ib puas tsaavyaam kuam nyob tau, hab ib
puas yaamtsav ntawd yog ua kuam Vaajtswv tau koobmeej.”
Loos 11:36 (LB).
“Vaajtswv tsim ib puas tsaavyaam kom
lawv le Vaajtswv lub homphaj.”
Paajlug 16:4 (NLT).
Txhua yaam yog Vaajtswv tsim rua Vaajtswv.
Lub homphaj tseemceeb tshaaj plawg kws Vaajtswv tsim lub qaab ntuj nuav yog lug qha
txug Vaajtswv lub fwjchim. Qhov kws Vaajtswv tsim kuam muaj txhua yaam hab tsim kuam
muaj koj lug puavleej yog Vaajtswv ua kuam Vaajtswv tau koobmeej. Vaajtswv xaav qha has
tas Vaajtswv muaj fwjchim luj npaum le caag. Yog Vaajtswv tsi muaj fwjchim ces yeej tsi muaj
ib yaam dlaabtsi yuav tshwmsim muaj nyob.
Vaajtswv lub fwjchim zoo le caag? Vaajtswv lub fwjchim luj kawg nkaus. Yog peb saib
txhua yaam kws tshwmsim muaj nyob lossis tej kws Vaajtswv tsim ca ces peb yuav paub has tas
Vaajtswv muaj lub fwjchim luj kawg nkaus. Vaajtswv lub fwjchim qha tau has tas Vaajtswv zoo
kawg nkaus hab Vaajtswv yuav nyob moog ibtxhis.
Vaajtswv lub fwjchim nyob qhov twg? Koj sim saib puagncig koj saib, txhua yaam kws
Vaajtswv tsim puavleej qha txug Vaajtswv lub fwjchim. Peb pum Vaajtswv lub fwjchim lug
ntawm tej yaam miv miv huv aav kws peb yuavtsum siv tsom-av tsom txhaj le pum moog txug
rua tej yaam kws nyob saum nruab ntug (Milky Way). Peb pum Vaajtswv lub fwjchim puag tim
nub tuaj rua nub poob. Peb pum Vaajtswv lub fwjchim lug ntawm tej nub tej hli, nubqub. Hab
pum Vaajtswv lub fwjchim lug ntawm tej fuabcua, ntuj-kub ntuj-naag. Txhua yaam kws
Vaajtswv tsim puavleej muaj feem qha txug Vaajtswv lub fwjchim. Thaum peb saib tej kws
Vaajtswv tsim, peb muaj peevxwm paub has tas Vaajtswv muaj fwjchim luj kawg nkaus. Nwg
txaus sab rua txhua yaam kws Nwg tsim, vim nwg tsim txhua yaam zoo nkauj, muaj qaabhau,
ntse, hab ua tau ntau yaam. Vaajlugkub qha has tas, “Saum nruabntug tub ua rua peb pum
Vaajtswv lub fwjchim tseeb, hab qha teg dlejnum kws nwg ua tav lawm rua peb paub” (Phau
Ntawv Nkauj 19:1).
Lawv le keebkwm yaav taag lug, Vaajtswv tau qha Vaajtswv lub fwjchim ua ntu zug rua
tuabneeg. Vaajtswv qha nwg lub fwjchim thawj zag rua tuabneeg lug ntawm qhov kws nwg tsim
lub vaaj Edees, ces tom qaab nuav nwg qha rua Mauxes, ces tom qaab nuav nwg qha rua
suavdlawg pum huv lub tsev ntaub hab lub tuamtsev, ces nwg ho qha lug ntawm Tswv Yexus,
hab taamsim nuav nwg qha nwg lub fwjchim rua peb lug ntawm pawg ntseeg (Chivkeeb 3:8;
Tsivdlim 33:18-23; 40:33-38; 1 vaajntxwv 7:51; 8:10-13; Yauhaas 1:14; Efexaus 2:21-22; 2
Kauleethaus 4:6-7). Vaajtswv ua rua neeg pum Vaajtswv lub fwjchim zoo le suavtawg, fuab,
xoblaim, paa-taws, hab tug dluab tshaavntuj kws ci ntsa ab (Tsivdlim 24:17; 40:34; Phau Ntawv
28
Nkauj 29:1; Yaxahas 6:3-4; 60:1; Lukas 2:9). Nyob saum ntuj ces Vaajtswv yuav siv nwg lub
fwjchim lug ci pumkev rua suavdlawg. Vaajlugkub has le nuav, “Huv lub nroog ntawd tsi muaj
nub lossis tsi muaj hli ci, rua qhov Vaajtswv lub fwjchim yeej ci ntsaag ab tuaj rua huv, hab tug
mivnyuas yaaj yog lub teeb kws ci rua suavdlawg pum kev” (Tshwmsim 21:23).
Peb pum Vaajtswv lub fwjchim meej lug ntawm Yexus. Yexus yog qhov pumkev ua ci
rua lub nplajteb nuav kuam peb pum Vaajtswv. Vim qhov kws Yexus qha rua peb ntawd, peb
txhaj le paub meej has tas Vaajtswv zoo le caag. Vaajlugkub qha rua peb has tas, “Vaajtswv lub
fwjchim ua rua tug Tswv ntawd ci ntsaag ab…” (Henplais 1:3). Qhov kws Yexus lug huv lub
nplajteb nuav tub yog nwg ua kuam peb pum Vaajtswv lub fwjchim “Txujlug ntawd tau lug yug
ua neeg, nwg puv npo txujkev hlub, nwg yog qhov kws tseeb hab nwg nrug peb nyob. Peb pum
nwg lub fwjchim ci ntsaag ab; Leejtxiv pub lub fwjchim ntawd rua nwg, rua qhov nwg yog
Leejtxiv tuableeg tub” (Henplais 1:14).
Vaajtswv muaj lub fwjchim ntawd vim rua qhov nwg yog Vaajtswv. Nwg yog qhov
txwmkeeb ntawm Vaajtswv. Peb ntxiv tsi tau ib yaam dlaabtsi ntxiv rua Vaajtswv lub fwjchim,
ib yaam le peb ntxiv tsi tau ib yaam dlaabtsi kuam lub nub ci pumkev dlawb dlua qhov qub.
Tabsis Vaajtswv saamfwm kuam peb yuav tsum leeg paub Vaajtswv lub fwjchim, fwm Vaajtswv
lub fwjchim, qha lwm tug txug Vaajtswv lub fwjchim, qhuas Vaajtswv lub fwjchim, pavtxug
Vaajtswv lub fwjchim, hab ua neej lawv le Vaajtswv lub fwjchim. Yog vim le caag peb txhaj tau
ua le has nuav? Rua qhov yeej tsimnyog lawm kws peb yuav tsum qhuas Vaajtswv! Tsimnyog
peb yuav tsum qhuas Vaajtswv heev npaum le peb qhuas tau. Vim Vaajtswv yog tug tsim txhua
yaam mas tsim nyog txhua yaam qhuas nwg. Vaajlugkub has tas, “Tug Tswv kws yog peb
suavdlawg tug Vaajtswv! Koj yog tug kws muaj fwjchim, tsimnyog peb suavdlawg fwm koj hab
ua rua koj tau koobmeej. Rua qhov koj yog tug kws tsim ib puas tsaav yaam huv tuabsi; koj pum
zoo tsim tej ntawd hab pub tej ntawd muaj sa nyob” (Tshwmsim 4:11).
Txhua yaam kws Vaajtswv tsim nyob rua huv lub qaab ntuj nuav, muaj ob yaam kws
Vaajtswv tsim tabsis tsi kaam ua rua Vaajtswv tau koobmeej, ob yaam ntawd yog: Cov timtswv
kws poob ntawm Vaajtswv lug ua dlaab lawm, hab peb tuabneeg. Tug caag ntawm txhua yaam
kev txhum yog tsi kaam ua kuam Vaajtswv tau koobmeej, hab yog qhov kws hlub lwm yaam
tshaaj le Vaajtswv hlub lawm. Tsi kaam ua kuam Vaajtswv tau koobmeej ces yog ib qhov kev
khaavtheeb tawmtsaam Vaajtswv. Dlaab Xatas hab tuabneeg raug cais tawm ntawm Vaajtswv
lug tub yog vim qhov kev txhum nuav. Peb suavdlawg txawm ca le ua kuam peb tau koob tau
meej lawm xwb, peb tsi ua kuam Vaajtswv tau koobmeej lawm. Vaajlugkub has tas, “Rua qhov
txhua tug puavleej ua txhum hab tu ncua Vaajtswv lub fwjchim lawm” (Loos 3:23).
Tsi muaj ib tug kws yuav ua kuam Vaajtswv tau koobmeej kuam tsimnyog qhov kws
Vaajtswv tsim peb. Qhov kws tsi kaam ua rua Vaajtswv tau koobmeej yog qhov kws peb ua
yuam kev luj kawg nkaus. Yog peb ua rua Vaajtswv tau koobmeej ces qhov ntawd yog ib teg
dlejnum kws zoo kawg nkaus. Vaajtswv has le nuav, “Puab yog kuv haiv neeg, kuv tsim puab
lug ua kuam kuv tau koobmeej, kuv yog tug puab puab hab tsim puab ntaag” (Yaxayas 43:7).
Yuav Ua Lecaag Kuv Txhaj Ua Tau Rua Vaajtswv Tau Koobmeej?
Yexus has rua Vaaj Leejtxiv has tas, “Kuv ua rua koj tau koobmeej huv nplajteb nuav;
teg dlejnum kws koj kuam kuv ua, kuv tub ua tav lawm” (Yauhaas 17:4). Yexus ua rua Vaaj
Leejtxiv tau koobmeej lug ntawm qhov kws nwg ua lawv le lub homphaj kws vaaj Leejtxiv npaaj
rua nwg lug ua. Peb muaj peevxwm ua rua Vaajtswv tau koobmeej tuab yaam nkaus le Yexus ua
hab. Thaum txhua yaam kws Vaajtswv tsim ua tav lawv le lub homphaj kws Vaajtswv tsim puab
lug ua ntawd ces puab ua rua Vaajtswv tau koobmeej. Tug noog ua rua Vaajtswv tau koobmeej
lug ntawm qhov kws nwg yaa, nwg quaj, nwg ua zeg, hab nwg ua nwg teg dlejnum le qhov kws
Vaajtswv tsim nwg lug ua tug noog. Txawm yog tug ntsaum kws lu aav le los nwg yeej ua rua
29
Vaajtswv tau koobmeej thaum nwg ua nwg teg dlejnum lawv le lub homphaj kws Vaajtswv tsim
nwg lug ua. Vaajtswv tsim ntsaum lug ua ntsaum hab tsim koj lug ua koj. Xibfwb Irenaeus has
le nuav, “Tuabneeg ua tau rua Vaajtswv tau koobmeej thaum tuabneeg ua lub neej lawv le
Vaajtswv tsim tuabneeg lug ua.”
Muaj ntau yaam kws peb yuav ua tau kuam Vaajtswv tau koobmeej, tabsis txhua yaam
ntawd muab xaus lug rua tsib lub homphaj kws Vaajtswv npaaj rua peb ua. Nyob rua huv phau
ntawv nuav peb yuav saib kuam meej txug Vaajtswv tsib lub homphaj kws peb yuav ua kuam
Vaajtswv tau koobmeej:
Peb ua rua Vaajtswv tau koobmeej thaum peb pehawm Vaajtswv. Pehawm
Vaajtswv yog thawj teg dlejnum kws Vaajtswv xaav kuam peb ua. Peb pehawm Vaajtswv lug
ntawm qhov kws peb txaus sab rua nwg. C.S. Lewis has tas, “Qhov kws Vaajtswv saamfwm
kuam peb pehawm Nwg yog Vaajtswv xaav kuam peb txaus sab rua Nwg.” Vaajtswv xaav
kuam peb pehawm nwg lug ntawm qhov kws peb hlub nwg, kws nwg tsaug hab txaus sab hlo ua,
tsi txhob ua le kws yog ib teg dlejnum kws peb laam ua kuam tag kevcai xwb.
John Piper has tas, “Vaajtswv lub fwjchim yuav muaj puv npo nyob huv peb yog peb
txaus sab hlo rua nwg.”
Pehawm Vaajtswv tsi yog taag rua kev qhuas, kev hu nkauj, hab kev thov Vaajtswv xwb.
Kev pehawm Vaajtswv yog txhua yaam kws peb ua ntawm peb lub neej kws peb txaus sab rua
Vaajtswv, hlub Vaajtswv, hab pub peb tug kheej rua Vaajtswv siv lawv le Vaajtswv lub
homphaj. Thaum koj muab koj lub neej rua Vaajtswv siv kuam Vaajtswv tau koobmeej ces
txhua yaam kws koj ua ntawd puavleej yog kev pehawm Vaajtswv huv tuabsi. Vaajlugkub has
tas, “…Tabsis muab mej lub cev pub rua Vaajtswv ib yaam le cov neeg kws Vaajtswv tub tsaa
sawv huv qhov tuag rov qaab lug lawm, hab muab mej lub cev pub rua Vaajtswv siv ua qhov
ncaajnceeg” (Loos 12:13).
Peb ua rua Vaajtswv tau koobmeej lug ntawm qhov kws peb hlub lwm tug kws
ntseeg Vaajtswv. Thaum koj yug dlua tshab lawm, koj dlhau lug ua Vaajtswv tsev neeg lawm.
Ntseeg Yexus, tsi yog qhov kws koj noog Yexus lug hab caum nwg qaab xwb, tabsis koj yuav
tsum zwm rua Vaajtswv tsev neeg hab xyum hlub Vaajtswv tsev neeg. Yauhaas has le nuav,
“Peb paub has tas peb tub dlim txujkev tuag lawm, nwgnuav peb muaj txujsa tshab; peb paub le
nuav rua qhov peb muaj lub sab hlub peb cov kwvtij. Tug kws tsi muaj lub sab hlub lwm tug, tug
ntawd zoo ib yaam le tug neeg kws tuag lawm” (1Yauhaas 3:14). Hab Paulaus has le nuav, “Mej
ib leeg yuav tsum zoo sab hlo txais tog ib leeg, ib yaam le Yexus Khetos tau txais yuav mej. Yog
mej ua le ntawd, Vaajtswv yuav tau koobmeej” (Loos 15:7).
Koj ib teg dlejnum yog xyum hlub lwm tug ib yaam le Vaajtswv, rua qhov Vaajtswv yog
txujkev hlub. Yog thaum peb sib hlub ces peb ua rua Vaajtswv tau koobmeej. Yexus has le
nuav, “Nwgnuav kuv yuav muab ib txuj kevcai tshab rua mej: Mej ib leeg yuav tsum hlub ib leeg
ib yaam le kuv hlub mej. Mej ib leeg yuav tsum hlub ib leeg. Yog mej ib leeg hlub ib leeg,
suavdlawg txhaj yuav paub has tas mej yog kuv cov thwjtim” (Yauhaas 13:34-35).
Peb ua rua Vaajtswv tau koobmeej lug ntawm qhov kws peb ua lub neej le Yexus
Khetos lub. Thaum peb yug lug rua huv Vaajtswv tsev neeg lawm, Vaajtswv xaav kuam peb
txuj kev ntseeg yuav tsum luj hlub. Tug luj hlub zoo le caag? Tug kws kev ntseeg luj hlub yog
tug kws ua nwg lub neej le Tswv Yexus hab xaav le Tswv Yexus. Koj yimfuab ua tau lub neej le
Tswv Yexus lub ces koj yimfuab ua rua Vaajtswv tau koobmeej. Vaajlugkub has le nuav,
“…Vaaj Ntsujplig, nwg muab peb hloov kuam peb muaj tug yaamntxwv zoo zuj zug le tug Tswv
tug yaamntxwv” (2 Kauleethaus 4:18b).
Thaum koj txais yuav Tswv Yexus ces nwg muab txujsa tshab hab lub neej tshab rua koj.
Txij nub koj txais yuav Tswv Yexus ces nwg pib ua dlejnum hloov koj tug cwjpwm. Vaajlugkub
30
has tas, “Twb yog vim Yexus Khetos nyob huv mej lub sab lawm, mej txhaj ua tau mej lub neej
zoo kawg nkaus rua Vaajtswv tau ntsejmuag” (Filipis 1:11).
Peb ua rua Vaajtswv tau koobmeej lug ntawm qhov kws peb siv peb tej koobmoov
kws Vaajtswv pub rua peb moog paab lwm tug. Vaajtswv tsim peb ib leeg txawv ib leeg, hab
ib leeg muaj ib qhov koobmoov lawm ib yaam. Peb nyag muaj nyag kev txawj ntse, tswvyim,
hab nyag muaj nyag lub peevxwm. Qhov kws ua rua koj txawv tshaaj le lwm tug ntawd tsi yog
laam nyob laam tshwmsim le ntawd, tabsis Vaajtswv yeej npaaj kuam koj lug zoo le ntawd.
Vaajtswv tsi laam muab ib qhov peevxwm lossis koobmoov rua koj coj lug siv ua dlejnum rua
koj tuableeg xwb. Tej kws Vaajtswv pub rua koj ntawd tub yog Vaajtswv xaav kuam koj coj lug
ua dlejnum pub rua lwm tug hab kuam lwm tug ua dlejnum pub rua koj hab. Vaajlugkub qha rua
peb le nuav, “Vaajtswv tub pub koobmoov rua mej txhua tug lawm, yog le ntawd mej yuav tsum
siv tej koobmoov kws mej tau ntawd kuam muaj nqes rua lwm tug. Tug kws qha Vaajtswv
Txujlug, nwg yuav tsum qha; tug kws paab ua dlejnum, nwg yuav tsum siv nwg lub dlaag lub zug
kws Vaajtswv pub rua nwg, yog mej cov kws ntseeg Yexus Khetos ua le ntawd, mej yuav ua rua
Vaajtswv tau ntsejmuag, Vaajtswv lub koobmeej hab Vaajtswv lub fwjchim yeej yuav nyob moog
ibtxhis le” (1Petus 4:10-11).
Peb ua rua Vaajtswv tau koobmeej lug ntawm qhov kws peb qha Vaajtswv rua lwm
tug. Vaajtswv tsi xaav kuam peb muab Vaajtswv txuj kev hlub hab kev dlimtxim npug ca.
Thaum peb paub qhov tseeb lawm, nwg xaav kuam peb muab qha rua lwm tug. Ib teg dlejnum
kws zoo kawg nkaus yog qha kuam lwm tug paub Yexus, paub puab lub homphaj kws Vaajtswv
npaaj rua puab lub neej, hab npaaj puab moog rua Vaajtswv lub tebchaws. Vaajlugkub qha le
nuav, “Ib puas tsaav yaam nuav puavleej yuav muaj nqes rua mej. Thaum muaj neeg coob zuj
zug nov has tas Vaajtswv hlub sawdaws, yuav muaj neeg ua Vaajtswv tsaug coob zuj zug ntxiv ib
yaam nkaus. Tej ntawd puavleej ua rua Vaajtswv tau ntsejmuag” (2Kauleethaus 4:15).
Koj Yuav Ua Lub Neej Le Caag?
Yuav ua tau lub neej kuam Vaajtswv tau koobmeej mas Vaajtswv xaav kuam koj yuav
tsum tau hloov ntau yaam dlejnum huv koj lub neej. Koj yuav tau hloov lug ua tej yaam kws
tseemceeb, tso tej yaam tsi tseemceeb tseg. Koj yuav tau tso tej yaam kws koj ib txwm nyam ua
tseg hab lug ua tej yaam kws Vaajtswv xaav kuam koj ua. Tej zag Vaajtswv yuav kuam koj xaiv
dlua lwm txuj kev kws nyuaj taug, es tsi txhob taug txuj yoojyim lawm los muaj. Txawm yog
Tswv Yexus lug tub tseem nyuaj rua nwg. Thaum nwg yuav raug luag nteg nwg coj moog tua,
nwg thov Vaajtswv le nuav, “Nwgnuav kuv nyuaj sab kawg le, kuv yuav has le caag txhaj zoo?
Kuv yuav has tas Txiv, thov tsi txhob ca lub sijhawm nuav lug raug kuv. Tabsis tsi txhob ua le
ntawd, qhov kws kuv lug tub yog lug kuam raug txujkev txomnyem kws yuav muaj ntawd ntaag.
Txiv, thov kuam koj lub npe tau koobmeej” (Yauhaas 12:27-28).
Yog Yexus ca le moog sawv ntawm tej kev tshuam xwb, nwg puas ua tau lawv le lub
homphaj kws Vaajtswv npaaj rua nwg lub neej hab nwg puas ua rua Vaajtswv tau koobmeej?
Lossis nwg ua nwg lub neej kuam muaj txag nplua-nuj, muaj noj muaj naav zoo, hab ua txhua
yaam kuam zoo rua nwg tug kheej xwb, nwg puas ua rua Vaajtswv tau koobmeej? Koj los kuj ib
yaam nkaus hab. Thaum koj paub has tas Vaajtswv cog lug yuav muab nqe zug rua koj huv
Vaajtswv lub tebchaws lawm, koj puas yuav ua koj lub neej lawv le koj lub sab nyam, lawv le
koj kev kaabntsaab, kev tau zoo, lossis koj ua koj lub neej kuam Vaajtswv tau koobmeej?
Vaajlugkub has tas, “Tug kws khauvxwm nwg txujsa, tug ntawd yuav tsi tau txujsa; tug kws tsi
khauvxwm nwg txujsa huv lub nplajteb nuav, tug ntawd yuav tau txujsa ibtxhis” (Yauhaas
12:25).
31
Txug caij lawm kws koj yuav tsum txavtxim sab rua qhov nuav. Koj yuav ua neej nyob
rua leejtwg? Rua koj lossis rua Vaajtswv? Tej zag koj yuav txhawj has tas yuav ua le caag es
koj txhaj le yuav ua neej nyob tau rua Vaajtswv. Txhob nyuaj sab. Yog koj pub koj lub neej rua
Vaajtswv lawm, Vaajtswv yuav paab koj kuam koj ua tau. Vaajlugkub has le nuav, “Vaajtswv
tug kws muaj fwjchim, nwg pub txhua yaam zoo rua peb, kuam peb ua tau peb lub neej hum nwg
sab…” (2 Petus 1:3).
Tamsim nuav Vaajtswv caw koj ua koj lub neej kuam Vaajtswv tau koobmeej lug ntawm
qhov kws ua koj lub neej lawv le lub homphaj kws Vaajtswv npaaj rua koj. Qhov ntawd txhajle
yog qhov kws Vaajtswv xaav kuam koj ua. Dlua le lwm yaam ces tsi tseemceeb heev lawm.
Lub neej kws zoo tag tag yog lub neej kws ua lawv le Tswv Yexus lub sab nyam. Yog koj paub
has tas koj tseem tsi tau ua koj lub neej lawv le Vaajtswv lub sab nyam, koj yuav tsum tau txais
yuav Tswv Yexus ua koj tug Tswv, tug Cawmseej hab ntseeg Tswv Yexus huv koj lub sab.
Vaajlugkub cog lug le nuav, “Txawm yog le ntawd los cov neeg kws leeg yuav nwg hab ntseeg
nwg, nwg pub puab muaj cai lug ua Vaajtswv cov mivnyuas” (Yauhaas 1:12). Koj puas kaam
leeg yuav yaam kws Vaajtswv xaav pub rua koj nuav?
Thawj kaujruam yog koj yuav tsum ntseeg. Ntseeg has tas Vaajtswv xaiv koj lug nrug
Yexus Khetos koom ib txujsa. Ntseeg has tas Vaajtswv hlub koj hab Vaajtswv muaj homphaj
rua koj kev ua neej. Ntseeg has tas qhov kws koj tshwmsim lug ua neeg tsi yog laam nyob laam
tshwm, tabsis yog Vaajtswv npaaj koj ca lawm. Ntseeg has tas Vaajtswv tsim koj lug nyob
ibtxhis. Ntseeg has tas Vaajtswv zaam tau koj tej kev txhum.
Kaujruam ob yog txais yuav. Txais yuav Tswv Yexus ua koj tug Tswv hab tug
Cawmseej. Txais yuav qhov kev zaam txim rua koj tej kev txhum. Txais yuav Vaaj Ntsujplig
tug kws yuav paab kuam koj ua tau koj lub neej lawv le Vaajtswv lub homphaj. Vaajlugkub qha
has tas, “Tug kws ntseeg leej Tub yuav tau txujsa ntev dhawv moog ibtxhis, tabsis tug kws tsi
noog leej Tub lug, yuav tsi tau txujsa, Vaajtswv yuav rua txim rua tug ntawd” (Yauhaas 3:36).
Txawm koj nyob qhov twg nyeem zaaj nuav los xij, kuv caw koj nyo-hau hab thov Vaajtswv le
has nraag qaab nuav, yuav hloov koj lub neej moog ibtxhis: “Tswv Yexus, kuv ntseeg koj, hab
txais yuav koj.” Has lau!
Yog has tas koj has tag tag tawm huv koj lub sab tuaj ces kuv nrug koj zoo sab! Zoo sab
txais tog koj lug rua Vaajtswv tsev neeg! Txij nuav moog koj yuav tshawb nrhav hab ua lub neej
lawv le lub homphaj kws Vaajtswv npaaj rua koj lawm. Kuv xaav kuam koj moog qha rua lwm
tug txug qhov kws koj ntseeg Yexus nuav. Yuav tsum nrhav neeg paab koj txuj kev ntseeg. Yog
koj sau email rua kuv (free@purposedrivenlife.com), Kuv yuav xaa ib phau ntawv kws kuv tis
npe rua has tas, Your First Steps for Spiritual Growth tuaj rua koj.
Nub 7
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Txhua yaam yog ua rua Vaajtswv.
Nqai Cim: “Vaajtswv yog tug kws tsim ib puas tsaavyaam. Vaajtswv lub fwjchim tuav ib
puas tsaavyaam kuam nyob tau, hab ib puas yaamtsaav ntawd yog ua kuam Vaajtswv tau
koobmeej” Loos 11:36 (LB).
Lug Nug: Cov dlejnum kws kuv naj nub ua yog dlaabtsi hab tej dlejnum ntawd puas ua
kuam Vaajtswv tau koobmeej?
32
HOMPHAJ #1
VAAJTSWV TSIM KOJ LUG
UA KEV ZOO SAB RUA VAAJTSWV
Puab yuav ua ncaaj ua nceeg mas suavdlawg yuav qhuas
Vaajtswv, vim tej dlejnum zoo kws puab tau ua.
Yaxayas 61:3
33
NUB 8
___________________________________________________________________________
Vaajtswv Tsim Koj Ua Kev Zoo Sab Rua
Vaajtswv
Koj tsim ib puas tsaav yaam, hab koj tsim kuam muaj nyob
lug ua kev zoo sab rua koj
Tshwmsim 4:11 (NLT)
Tug Tswv txaus zoo sab rua nwg haiv tuabneeg
Phau Ntawv Nkauj 149:4a (TEV)
Vaajtswv tsim koj lug ua kev zoo sab rua nwg.
Thaum kws koj yug lug rua huv lub nplajteb nuav, Vaajtswv yeej nyob ntawd saib ntsoov
koj. Txawm koj tsi pum nwg los nwg pum koj, nwg luag ntxi rua koj. Nwg xaav kuam koj caj
sa hab nwg zoo sab heev rua koj. Txawm tsi muaj koj los Vaajtswv yeej nyob Vaajtswv, tabsis
Vaajtswv xaiv koj lug ua ib qhov kev zoo sab rua Vaajtswv. Koj muaj nyob yog ua kuam zoo
rua Vaajtswv, ua kuam Vaajtswv tau ntsejmuag, ua kuam tav le lub homphaj kws Vaajtswv
npaaj rua koj, hab ua kuam hum le Vaajtswv sab nyam.
Thawj lub homphaj ntawm koj lub neej yog ua kuam Vaajtswv zoo sab hab ua kuam
Vaajtswv txaus sab. Thaum koj paub qhov tseeb le has nuav lawm, koj yuav tsi xaav has tas ua
le caag koj tsi zoo npaum le lwm tug. Vaajtswv suav has tas koj tseemceeb heev. Yog has tas
Vaajtswv suav koj tseemceeb hab muaj nqe; Vaajtswv yuav koj ua Vaajtswv tug moog tag
ibtxhis, koj tseem ho yuav xaav kuam koj zoo tshaaj qhov nuav le caag hab? Koj yog Vaajtswv
tug mivnyuas, hab koj ua rua Vaajtswv zoo sab heev, tsi muaj ib yaam dlaabtsi kws Vaajtswv
tsim ua rua Vaajtswv zoo sab npaum le koj. Vaajlugkub qha has tas, “Vaajtswv xub xaav tseg
lawm has tas, Vaajtswv yuav khaiv Yexus Khetos lug coj peb moog ua Vaajtswv cov mivnyuas.
Qhov ntawd hum Vaajtswv sab heev lawv le Vaajtswv tau xaav tseg lawm” (Efexaus 1:5).
Muaj ib qhov khoomplig kws Vaajtswv pub rua koj yog qhov kws Vaajtswv pub rua koj
muaj kev zoo sab. Vaajtswv tsim koj kuam koj muaj tsib feem ntawm koj lub cev (five senses),
xws le: qhov koj pum, koj nov, koj saj, koj kov, koj nov tsw. Vaajtswv tsim tej nuav rua koj lub
cev kuam koj totaub txug kev zoo sab. Nwg tsi yog tsim koj lug tiv kev txomnyem xwb, tabsis
Nwg xaav kuam koj muaj kev zoo sab rua koj lub neej. Qhov kws koj txawj muaj kev zoo sab
rua koj lub neej ntawd tub vim yog Vaajtswv tsim koj zoo le Vaajtswv tug yaamntxwv.
Peb pheej novqaab has tas Vaajtswv txawj xaav, txawj zoo sab, txawj tu sab hab.
Vaajtswv xaav tau tej yaam tub tub hab. Vaajlugkub qha has tas Vaajtswv quaj, khib, npautawg, hlub tshua, taabncuab, tu sab, zoo sab, hab txaus sab. Vaajtswv txawj hlub, txawj txaus
sab, txawj zoo sab, txawj lomzem, hab txawj luag! (Chivkeeb 6:6; Tsivdlim 20:5; Kevcai 32:36;
34
Cov Thawjtswj 2:20; 1 vaajntxwv 10:9; 1 Xwmtxheej vaajntxwv 16:27; Phau Ntawv Nkauj 24;
5:5; 18:19; 35:27; 37:23; 103:13; 104:31; Exekees 5:13; 1Yauhaas 4:16).
Pehawm Vaajtswv yog ib qhov kws ua kev zoo sab rua Vaajtswv. Vaajtswv Txujlug
has tas, “Tug Tswv txaus sab rua cov neeg kws pehawm nwg hab ca sab rua nwg txuj kev hlub”
Phau Ntawv Nkauj 147:11 (CEV).
Txhua yaam kws peb ua es ua rua Vaajtswv txaus sab ces puavleej yog kev pehawm
Vaajtswv huv tuabsi. Kev pehawm Vaajtswv zoo le lub diamond kws muaj ntau ntau ceg. Yog
yuav kuam peb totaub zoo txug kev pehawm Vaajtswv mas yuav tsum sau ntau phau ntawv txhaj
le yuav ua rua peb totaub zoo txug kev pehawm Vaajtswv, tabsis ca peb lug saib miv miv txug
kev pehawm Vaajtswv rua ntawm zaaj nuav.
Cov tubtxawj ntse kws kawm txug tuabneeg (anthropologists) kawm tau has tas txhua
haiv neeg huv qaabntuj nuav puavleej muaj kev pehawm, yaam le kev pehawm yog ib yaam kws
Vaajtswv yeej muab tsim rua huv tuabneej lub sab lawm—kuam tuabneeg txhaj le txuas tau rua
ntawm Vaajtswv. Kev pehawm tshwm rua yug lub neej yaam kws yug tsi taag yuav kawm le,
zoo ib yaam le kev noj mov lossis zoo le kev ua paa. Thaum peb tsi pehawm Vaajtswv lawm ces
peb yuav moog nrhav lwm yaam lug pehawm, tej zag peb nrhav tsi tau lwm yaam lug pehawm
ces peb kuj rov pehawm peb tugkheej hab. Qhov kws ua rua Vaajtswv tsim peb kuam txawj
ntshaw kev pehawm lug tub yog vim Vaajtswv tsim peb lug pehawm Vaajtswv. Yexus has le
nuav, “Vaaj Leejtxiv nrhav cov neeg kws pehawm Vaajtswv” (Yauhaas 4:23).
Tej hom kev ntseeg kuj tsi paub ntau txug kev pehawm Vaajtswv. Tej zag koj kuj yuav
tau kawm kuam koj paub ntau ntxiv txug kev pehawm Vaajtswv. Tej zag koj yuav xaav has tas
kev pehawm Vaajtswv ces yog kev hu nkauj, kev thov Vaajtswv, hab kev noog lug qhuab qha.
Lossis koj yuav xaav has tas kev pehawm Vaajtswv yog kev ua kaablig kevcai, tawg tswmcab,
noj Yexus Rooj Mov. Lossis koj yuav xaav has tas, kev pehawm Vaajtswv yog kev khu mob, ua
tej txujci tseemceeb, hab ua tej yaam txujci txawv txawv. Kev pehawm Vaajtswv yeej muaj tej
nuav nyob rua huv tabsis kev pehawm Vaajtswv muaj ntau tshaaj le tej nuav. Kev pehawm
Vaajtswv yog taagnrho txhua yaam kws yug ua huv yug lub neej (lifestyle).
Kev pehawm Vaajtswv tsi yog suab nkauj xwb. Muaj coobleej totaub has tas kev
pehawm Vaajtswv ces yog kev hu nkauj xwb. Puab has tas, “Nyob rua tom peb pawg ntseeg
mas peb pehawm Vaajtswv ua ntej ces tom qaab ntawd peb mam le noog lug qhuab qha.” Qhov
kws puab has le nuav yog puab totaub yuam kev dleb heev txug kev pehawm Vaajtswv lawm.
Txhua yaam kws peb ua huv lub tuamtsev puavleej yog kev pehawm Vaajtswv huv tuabsi, xws
le: kev thov Vaajtswv, kev nyeem Vaajlugkub, kev hu nkauj, kev leegtxim, nyob ntsag tu, nyob
twbywm, noog lug qhuab qha, sau tej Vaajlugkub kws yug noog, muab nyaj, kevcai rausdlej, noj
Yexus Rooj Mov, sau tej ntawv cog lug, hab txais tog lwm tug kws tuaj pehawm Vaajtswv.
Puag thaum tsi tau muaj suab nkauj, Adas tub yeej pehawm Vaajtswv lug lawm. Adas
yeej xub pehawm Vaajtswv huv lub vaaj Edees, hab tub yog tom qaab nuav mam le has txug
suab nkauj nyob rua Chivkeeb 4:21, thaum kws tub yug Yunpas lawm. Yog suab nkauj txhaj le
yog kev pehawm Vaajtswv xwb ces cov kws tsi txawj ntaus suab nkauj lossis tsi txawj hu nkauj
ces kuj tsi muaj feem pehawm Vaajtswv. Kev pehawm Vaajtswv muaj dleb tshaaj le kev hu
nkauj xwb.
Qhov kws koj yuav hu yaam nkauj twg, tso suab nrov npaum le caag, hu ceev lossis qeeb,
qhov ntawd tsi yog ib qhov tseemceeb rua kev pehawmVaajtswv. Vaajtswv yeej nyam txhua
yaam nkauj, tsi has cov qeeb lossi ceev, nrov lossis yau, tshab lossis qub, rua qhov txhua yaam
ntawd puavleej yog Vaajtswv tsim huv tuabsi. Tej zag koj yuav tsi nyam tabsis Vaajtswv nyam.
Yog cov hu ntawd hu tawm huv puab lub sab hab qhov tseeb tuaj moog rua Vaajtswv lawm ces
qhov ntawd yeej yog ib qhov kev pehawm Vaajtswv kws hum Vaajtswv sab lawm.
35
Cov ntseeg Yexus yeej ib txwm sib caav txug has tas yaam suab nkauj nuav txhaj le zoo
siv rua kev pehawm Vaajtswv, yaam nuav tsi zoo. Puab nyam yaam twg ces puab muab yaam
ntawd nog has tas Vaajtswv nyam yaam ntawd. Tabsis nyob huv Vaajlugkub ces yeej tsi muaj ib
cov suab paajnruag kws Vaajtswv txhaj le nyam xwb. Cov neeg kws nyob Vaajlugkub tam, yeej
tsi tau muaj suab paajnruag rua kev hu nkauj qhuas Vaajtswv.
Qhov tseeb ces koj cov neeg yog homtwg, koj hu hom nkauj kuam phim koj cov neeg
xwb. Thaum hum koj cov neeg lawm ces zoo rua Vaajtswv hab xwb. Muaj tej paab neeg cov
suab paajnruag ces laam ua kuam taug ntsej xwb los muaj. Tabsis Vaajtswv nyam ntau yaam
suab hab ua rua Vaajtswv zoo sab heev.
Tsi muaj ib cov suab nkauj kws yog cov ntseeg cov nkaus xwb, tabsis cov lug ntawm zaaj
nkauj ces muaj cov kws yog cov ntseeg sau. Qhov kws ua rua zaaj nkauj zoo hu qhuas Vaajtswv
yog cov lug, tsi yog lub suab. Tsi muaj ib lub suab paajnruag lossis suab nkauj kws yog cov
ntseeg lub. Yog kuv ntaus ib zaaj suab paajnruag tabsis tsi has cov lug nrug, koj yeej tsi paub
has tas zaaj suab paajnruag ntawd yog cov ntseeg le lossis tsi yog.
Kev pehawm Vaajtswv tsi yog ua kuam zoo rua koj. Lawv le kuv kev ua xibfwb mas
pheej muaj neeg sau ntawv rua kuv hab puab has tas “kuv nyam qhov kev pehawm Vaajtswv nub
nua. Hab paab kuv heev le.” Cov neeg nuav totaub yuam kev txug kev pehawm Vaajtswv lawm.
Kev pehawm Vaajtswv tsi yog ua kuam peb nyam, lossis tsi yog ua kuam peb zoo sab! Peb
pehawm Vaajtswv kuam Vaajtswv zoo sab.
Yog koj has tas “Kuv yeej tsi tau ib yaam dlaabtsi ntawm kev pehawm Vaajtswv nub
nua,” ces txhais tau has tas koj pehawm Vaajtswv yuamkev lawm. Kev pehawm Vaajtswv tsi
yog rua koj. Nwg yog rua Vaajtswv. Tseeb tag kws kev pehawm Vaajtswv yeej muaj ob peb
yaam xws le kev sis raug zoo, kev sib cob sib qha, kev tshaajtawm ces tej nuav yeej paab cov
kws tuaj pehawm Vaajtswv hab, tabsis lub ntsab lug tseeb ces kev pehawm Vaajtswv yog ua
kuam Vaajtswv zoo sab. Peb lub homphaj yog ua kuam tug Vaajtswv kws tsim peb tau txais kev
zoo sab ntawm peb.
Nyob rua huv Yaxayas 29, Vaajtswv ywg txug hom kev pehawm Vaajtswv kws tsi ua
tawm huv lub sab tuaj, tsuas yog laam ua ntawm lub ncauj xwb. Cov tuabneeg ntawd laam ua
txuj thov Vaajtswv, ua txuj qhuas Vaajtswv, ua txuj hu nkauj tabsis puab lub sab tub tsi xaav
txug lub ntsab lug le. Yog peb laam pehawm Vaajtswv le peb ib txwm ua lug xwb es peb tsi ua
tawm huv lub sab tuaj ces peb yeej ua tsi tau kuam Vaajtswv txaus sab rua peb. Vaajlugkub has
le nuav, “Tug Tswv has tas, cov neeg nuav lub ncauj qhuas kuv, tabsis puab lub sab tsi npuab
kuv, tej lug kws puab qhuas kuv tsi muaj qaabhau le. Qhov kws puab pehawm kuv tsuas yog ua
lawv le kevcai hab neeg qha xwb” (Yaxayas 29:13). Yog koj txaus sab thaum zaaj lug qhuab
qha tsi lomzem; thaum kev pehawm Vaajtswv dlhau sijhawm; thaum koj zoo sab vim tsi yog koj
tau ib yaam dlaabtsi ces qhov ntawd tub yog ib qhov kev pehawm Vaajtswv ntaag.
Kev pehawm Vaajtswv tsi yog ib feem ntawm koj lubneej tabsis yog koj lub neej
ntaag. Pehawm Vaajtswv tsi yog tuaj pehawm tom lub tuamtsev xwb. Peb yuav tsum pehawm
Vaajtswv txhua lub sijhawm (Phau Ntawv Nkauj 105:4). Hab yuav tsum pehawm nwg thaum
sawv ntxuv txug tsaus ntuj (Phau Ntawv Nkauj 113:3). Nyob huv Vaajlugkub mas peb pum
tuabneeg qhuas Vaajtswv tom chaw ua dlejnum, tom tsev, tom tshaav ntaus rog, tom tsev lojcuj,
hab saum txaaj! Thaum koj qheb qhovmuag saum koj lub txaaj ces koj yuav tsum pib qhuas
Vaajtswv hab qhuas Vaajtswv ua ntej kws koj yuav qhau cev pw thaum tsaus ntuj (Phau Ntawv
Nkauj 119:147:63:6; 119:62). Daviv has tas, “Kuv yuav naj nub ua tug Tswv tsaug, kuv yuav
qhuas nwg tsi tseg tsi tu” (Phau Ntawv Nkauj 34:1).
Txhua teg dlejnum kws peb ua, yog ua lug ntawm qhov kev qhuas Vaajtswv, ua rua
Vaajtswv zoo sab, hab ua rua Vaajtswv tau koobmeej, ces puavleej yog kev pehawm Vaajtswv
huv tuabsi. Vaajlugkub qha rua peb le nuav, “Yog le ntawd, mej yuav noj yuav haus lossis yuav
36
ua ib yaam dlaabtsi, mej yuav tsum ua kuam Vaajtswv tau ntsejmuag” (1 Kauleethaus 10:13).
Martin Luther has le nuav, “Tug qhev tso kua mignyuj los yeej ua tau rua Vaajtswv tau
koobmeej.”
Yuav ua le caag es koj txhaj le yuav ua tau txhua yaam kuam Vaajtswv tau koobmeej?
Yog koj ua txhua yaam le kws koj ua rua Yexus ces koj yeej muaj peevxwm ua tau. Thaum koj
ua ntawd koj yuav tsum nrug Vaajtswv thaam tsi txhob tso tseg ces koj yeej ua tau. Vaajlugkub
has le nuav ntxiv, “Txhua yaam kws mej ua, mej yuav tsum rua sab ntso ua ib yaam le mej ua
rua Vaajtswv, tsi yog mej ua rua tuabneeg” (Kaulauxais 3:23).
Qhov kws koj yuav muab kev pehawm Vaajtswv ua tau le kws yog koj lub neej mas yuav
tsum yog txhua yaam dlejnum kws koj ua ntawd, koj ua le kws koj ua rua Tswv Yexus ntaag.
Phau Vaajlugkub Amelikas kws yog phau The Message has le nuav, “Muab koj tej dlejnum kws
koj ua txhua nub huv koj lub neej—koj kev pw tsaug zug, kev noj mov, kev ua dlejnum, hab txhua
yaam dlejnum coj moog tso rua ntawm Vaajtswv xub ndlag hab muab fij rua Nwg” (Loos 12:1
Msg). Yog has tas koj muab qhov dlejnum ntawd tso rua Vaajtswv hab koj ua teg dlejnum
ntawd le kws Vaajtswv nrug nraim koj nyob ntawd ces teg dlejnum ntawd yeej yog ib qhov kev
pehawm Vaajtswv hab. (Tabsis qhov nuav tsi tau txhais has tas Nubkaj los koj moog ua dlejnum
huv tuabsi. Lub sijhawm pawg ntseeg teem tuaj pehawm Vaajtswv, koj yuav tsum tuaj pehawm
Vaajtswv hab).
Thaum kuv nyamqhuav xub qaug kev hlub rua kuv tug quaspuj, kuv xaav txug nwg taag
moog le: Noj mov los xaav txug nwg, tsaav tsheb los xaav txug nwg, kawm ntawv los xaav txug
nwg, moog nyob tom khw tog saib puas pum nwg, nyob tom tej chaw saamroj tog saib puas pum
nwg. Tsi muaj lub sijhawm kws kuv yuav tsi xaav txug nwg le. Tej thaum ces kuv has lug rua
kuv tug kheej txug nwg hab kuv xaav txug txhua txhua yaam zoo kws nwg ua rua kuv hab kuv
ua rua nwg. Txawm yog has tas Kay wb ib leeg nyob ob peb puas ncua kev dleb los tej kev xaav
nuav ua rua kuv nyob ze ntawm nwg taag moog le. Lug ntawm qhov kws kuv xaav txug nwg tag
moog le, ua rua wb txuj kev hlub cog ruaj khov ua ke. Kev pehawm Vaajtswv kws tseeb los
yuav tsum zoo ib yaam le nuav hab—yuav tsum tau qaug kev hlub nrug Yexus hab.
Nub 8
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Vaajtswv tsim kuv lug ua kuam Vaajtswv zoo sab
Nqai Cim: “Tug Tswv zoo sab rua nwg cov tuabneeg”. (Phau Ntawv Nkauj 149:4a).
Lug Nug: Cov dlejnum kws kuv najnub ua, yaam twg yog yaam kws kuv yuav tsum tau ua
le kws kuv ua rua Tswv Yexus?
37
NUB 9
___________________________________________________________________________
Dlaabtsi Ua Rua Vaajtswv Zoo Sab
Luag-ntxhi?
“Thov kuam tug Tswv luag-ntxhi rua mej…”
Teev Npe 6:25 (NLT)
“Luag-ntxhi rua kuv tug kws yog koj tug tub qhe;
qha kuam kuv txawj ua kuv lub neej lawv le qhov kws yog.”
Phau Ntawv Nkauj 119:135 (Msg)
Ua rua Vaajtswv zoo sab yog lub homphaj ntawm koj kev ua neej.
Yog has tas qhov kws ua hum Vaajtswv sab yog koj lub homphaj kev ua neej ces koj teg
dlejnum tseemceeb yog tshawb nrhav kuam koj ua tau hum Vaajtswv lub sab nyam. Vaajlugkub
has le nuav, “Mej yuav tsum ua tuab zoo saib seb mej yuav ua yaam twg txhaj le hum Vaajtswv
sab” (Efexaus 5:10). Yog ib qhov zoo heev kws Vaajlugkub sau txug tej tug tuabneeg kws ua
tau qauv zoo qha rua peb kuam peb paub ua rua Vaajtswv zoo sab. Tug tuabneeg ntawd yog
Nau-es.
Nyob rua Nau-es tam ces tuabneeg thoob qaabntuj ua phem ua qas tag huv tuabsi. Txhua
tug ua lub neej lawv le puab lub sab nyam lawm xwb, puab tsi ua lawv le Vaajtswv sab nyam
lawm. Vaajtswv nrhav tsi tau ib tug tuabneeg huv nplajteb kws tseem xaav ua lawv le Vaajtswv
lub sab nyam, ces ua rua Vaajtswv tu sab heev qhov kws Vaajtswv tsim tuabneeg. Vaajtswv ca
le dlhuav tuabneeg hab npaaj sab muab tuabneeg ua kuam tu noob moog. Tabsis muaj ib tug
quasyawg kws ua rua Vaajtswv zoo sab. Vaajlugkub has tas, “Tabsis Tug Tswv txaus sab heev
rua Nau-es” (Chivkeeb 6:8).
Vaajtswv txhaj has tas “Tug txivneej nuav txhaj ua rua kuv zoo sab. Kuv mam le rov
chiv dlua noobneej lug ntawm nwg tsev neeg.” Vim Nau-es ua rua Vaajtswv zoo sab, koj hab
kuv txhaj tseem muaj nyob naj nub nwgnuav. Yog peb saib ntawm Nau-es lub neej, peb yuav
pum tsib yaam kev pehawm Vaajtswv kws ua rua Vaajtswv zoo sab rua peb lossis luag-ntxhi rua
peb.
Vaajtswv zoo sab yog has tas peb hlub nwg kawg peb lub sab. Txawm has tas tsi
muaj neeg hlub Vaajtswv lawm los, Nau-es hlub Vaajtswv tshaaj le ib puas tsaavyaam huv lub
nplajteb nuav. Vaajlugkub qha rua peb has tas Nau-es siv taagnrho nwg lub neej lug ua
zoo“…Nwg ua lawv le Vaajtswv lub sab nyam” (Chivkeeb 6:9b).
Ua le Nau-es ua nuav yog qhov kws Vaajtswv xaav tau heev tshaaj lwm yaam ntawm koj
lub neej. Yaam kws tseeb tshaaj plawg huv qaab ntuj nuav ces yog Vaajtswv tug kws tsim peb
xaav nrug peb sib raug zoo. Vaajtswv hlub koj heev hab nwg xaav kuam koj hlub nwg hab.
Nwg ntshaw kuam koj paub nwg hab siv sijhawm nrug nwg. Twb yog vim le nuav, qhov kws
38
peb xyum hlub Vaajtswv hab Vaajtswv hlub peb txhaj yog ib lub homphaj tseemceeb ntawm peb
kev ua neej. Tsi muaj lwm yaam kws yuav tseemceeb tshaaj le qhov nuav lawm. Yexus muab
qhov nuav hu ua “Nqai kev cai kws tseemceeb tshaaj plawg”. Yexus has le nuav, “Mej yuav
tsum hlub Vaajtswv tug kws yog mej tug Tswv kuam kawg sab kawg ntsws, kawg plaab kawg
plawv hab kawg dlaag kawg zug. Nqai nuav yog thawj nqai hab yog nqai kws tseemceeb tshaaj
plawg” (Mathais 22:37-38).
Vaajtswv zoo sab thaum peb ntseeg hab tso sab plhuav rua Vaajtswv. Nqe ob kws
ua rua Vaajtswv zoo sab rua Nau-es yog qhov kws nwg tso sab rua Vaajtswv. Txawm yog
Vaajtswv has tej yaam kws tsi txaus ntseeg los nwg ca le noog Vaajtswv lug. Vaajlugkub has le
nuav txug Nau-es: “Twb yog vim Nau-es ntseeg, Nau-es txhaj noog Vaajtswv lug. Vaajtswv qha
rua Nau-es txug tej xwm txheej kws yaav tom ntej yuav muaj lug kws Nau-es qhovmuag tsi pum.
Nau-es txhaj txua ib lub nkoj,…Vim Nau-es ntseeg, Vaajtswv txhaj suav has tas Nau-es yog tug
ncaajnceeg” (Henplais 11:7).
Xaav rua zaaj nuav: Muaj ib nub Vaajtswv lug has rua Nau-es has tas, “Kuv tu sab rua
tuabneeg nplajteb heev. Tsi muaj ib tug neeg huv nplajteb nuav xaav txug kuv le lawm, tshuav
koj ib leeg lawm xwb. Nau-es, thaum kuv saib koj ces koj ua rua kuv luag-ntxhi hab zoo sab
heev. Yog le kuv yuav tso dlej lug nyaab lub nplajteb nuav hab kuv mam le pib dlua noobneej
lug ntawm koj tsev neeg. Kuv xaav kuam koj txua ib lub nkoj luj luj lug cawm koj tsev neeg hab
txhua yaam tsaj kuam dlim.
Muaj peb yaam kws yuav ua tau rua Nau-es ntseeg tsi taag. Thawj yaam yog le nuav:
Nau-es tsi tau pum naag dlua, rua qhov Vaajlugkub qha has tas ua ntej dlej tsi tau nyaab nplajteb
ces yeej tsi muaj naag le, tsuas muaj lwg ntsu huv aav tuaj xwb (Chivkeeb 2:5-6). Qhov ob,
Nau-es nyob dleb ntawm ntug dlej havtxwv ntau pua caum kev. Txawm yog has tas nwg txua tau
nkoj los nwg yuav ua le caag caab tau lub nkoj moog rua tom havtxwv? Qhov peb, yuav ua le
caag txhaj le yuav moog taav tau cov tsaj lug nkaag taag rua huv lub nkoj hab yuav ua le caag
txhaj le yuav tu taug puab? Tabsis Nau-es ntseeg hab tso sab plhuav rua Vaajtswv, nwg tsi nug,
tsi ywg lossis tsi has lug dlaws nwg tug kheej le. Nwg ntseeg Vaajtswv hab tso sab plhuav rua
Vaajtswv ces ua rua Vaajtswv luag-ntxhi rua nwg.
Nau-es siv sijhawm 120 xyoo mam txua tau lub nkoj. Kuv ntseeg has tas muaj ntau zag
nwg yeej qaug zug. Ib xyoos dlhau ib xyoo los tsi pum lug naag ces tej neeg zej zug pib tuaj
thuam nwg has tas nwg vwm lawm. Kuv xaav has tas Nau-es cov mivnyuas los ntshe yuav
txaajmuag rua lub nkoj luj luj kws puab txua rua ntawm puab tog tsev. Tabsis txawm le ntawd
los Nau-es ca sab ntsoov rua Vaajtswv.
Nyob rua huv koj lub neej, yaam twg yog yaam kws koj yuav tsum tau tso plhuav rua
Vaajtswv? Kev tso sab rua Vaajtswv yog ib qhov kev pehawm Vaajtswv hab. Yog peb cov
mivnyuas noog peb lug hab ntseeg peb tej lug qha ces yeej ua rua peb zoo sab. Koj txuj kev
ntseeg Vaajtswv los kuj ua rua Vaajtswv zoo sab tuab yaam nkaus hab. Vaajlugkub qha has tas,
“Yog tsi lug ntawm kev ntseeg ces yeej ua tsi tau kuam hum Vaajtswv sab nyam” (Henplais
11:6).
Vaajtswv zoo sab thaum peb noog nwg lug kuam kawg peb lub sab. Yuav cawm cov
tsaj kuam dlim dlej nyaab nplajteb yeej tsi yog ib qhov dlejnum yoojyim, yuav tsum khwv hab
ua dlejnum nyaav heev. Yuavtsum tau ua txhua yaam lawv le tej lug kws Vaajtswv qha rua nwg
lawm. Vaajtswv tsi tau has tas, “Moog muab ib lub nkoj qub coj lug khu lawv le koj nyam”
Vaajtswv qha kuam Nau-es txua lub nkoj luj le caag hab zoo le caag; qhov luj, qhov dlaav, qhov
ntev, hab yuav xuas hom ntoo twg txua. Hab kuam nwg moog coj txhua yaam tsaj lug rua huv
lub nkoj. Vaajlugkub qha has tas “Nau-es txhaj ua txhua yaam lawv le Vaajtswv tau has”
(Chivkeeb 6:22).
Kom peb ncu has tas Nau-es noog Vaajtswv lug kawg nwg lub sab (nwg tsi tso ib lu lug
povtseg le), hab nwg ua lawv nraim le Vaajtswv has (hab ua lawv le lub sijhawm kws Vaajtswv
39
kuam nwg ua). Qhov nuav txhaj le yog noog lug kawg lub sab lub ntsws. Tog le Vaajtswv ho
luag-ntxhi rua nwg los nwg yeej noog lug heev.
Yog has tas Vaajtswv kuam koj txua ib lub nkoj luj luj, koj puas xaav has tas koj yuav
muaj lu puav lug nug Vaajtswv? Koj puas yuav muaj lu puav lug nrug Vaajtswv sib caav?
Nau-es tsi muaj ib lu lug le. Nwg noog Vaajtswv lug kawg nwg lub sab lub ntsws le. Yog koj
ua ib yaam le ntawd, txhais tau has tas koj yuav tsum ua lug ntawm qhov kws tsi caav tsi nug
dlaabtsi le. Koj has tsi tau has tas, “ca kuv thov Vaajtswv tso.” Koj yuav tsum ca le ua tsi txhob
tog le. Txhua nkawm namtxiv kws muaj mivnyuas yeej paub has tas qhov kws mivnyuas pheej
tog hab tsi ua le nam txiv has ces qhov ntawd tub yog tsi noog lug lawm ntaag.
Vaajtswv tsi xaav kuam koj pheej tog hab nrhav cai rua txhua yaam kws Vaajtswv has
kuam koj ua. Tug neeg noog lug ces nwg tsi tog le. Yog koj noog Vaajtswv lug ces koj yuav
paub Vaajtswv zoo tshaaj le qhov kws koj kawm Vaajlugkub taag koj tam neej tabsis koj tsi ua le
koj kawm ntawd. Qhov tseeb yog le nuav: Koj yeej yuav tsi totaub Vaajtswv tej lug saamfwm
txug thaum koj ua lawv le Vaajtswv has. Kev noog lug qheb tau koj txuj kev totaub.
Feem ntau ces peb noog Vaajtswv lug ib nraab xwb. Peb ua kuam taag kevcai xwb.
Muab cov kevcai kws peb nyam coj lug tso uake hab xyum ua lawv le ntawd, tabsis cov kws peb
tsi paub zoo, cov kws coj nyuaj, cov kws nyaav, cov kws tsi tau koobmeej, ces peb txawm ca le
muab tso tseg tsi coj. Ib txha has le nuav, “Kuv moog pehawm Vaajtswv tabsis kuv tsi kaam tso
nyaj ib feemkaum. Kuv nyeem Vaajlugkub tabsis kuv tsi zaamtxim rua tug neeg kws ua txhum
rua kuv.” Yog peb noog ib nraab lug xwb ces cuag le yog peb tsi noog lug.
Tug kws noog Vaajtswv lug kawg sab kawg ntsws mas nwg ua dlejnum lug ntawm kev
zoo sab hlo, hab nquag plag. Vaajlugkub qha kuam peb yuav tsum zoo sab hlo noog Vaajtswv
lug (Phau Ntawv Nkauj 100:2). Daviv yog ib tug kws xaav ua le Vaajtswv lub sab nyam, nwg
has le nuav, “Tug Tswv, koj qha rua kuv saib koj xaav kuam kuv ua dlaabtsi. Yog kuv tseem muaj
sa nyob, kuv yuav noog koj tej lug kawg kuv lub sab lub ntsws” (Phau Ntawv Nkauj 119:33 LB).
Yakaunpaus has le nuav rua cov ntseeg Yexus, “Yog le ntawd, mej txhaj pum has tas tug
kws Vaajtswv coj lug nrug Vaajtswv sib raug zoo, tug ntawd yeej ua dlejnum, nwg tsi yog tug
kws ntseeg xwb” (Yakaunpaus 2:24). Vaajtswv Txujlug qha meej has tas kev dlimtxim yog
Vaajtswv pub dlawb xwb, peb yeej khwv tsi tau kev dlimtxim, yog Vaajtswv pub dlawb rua peb
xwb, tsi yog peb lub dlaag lub zug khwv. Tabsis qhov kws peb yog Vaajtswv ib tug mivnyuas,
peb muaj cuabkaav yuav ua kuam Vaajtswv tug kws yog peb Leejtxiv saum ntuj ceebtsheej zoo
sab lug ntawm qhov kws peb noog nwg lug. Yog thaum peb noog lug ces tub yog peb pehawm
Vaajtswv lawm ntaag. Yog le caag kev noog lug txhaj le ua rua Vaajtswv zoo sab? Rua qhov tej
ntawd qha tau has tas peb yeej hlub Vaajtswv tag. Yexus has le nuav, “Yog mej hlub kuv, mej
yeej yuav noog kuv tej lug saamfwm” (Yauhaas 14:15 TEV).
Vaajtswv zoo sab thaum peb qhuas hab ua nwg tsaug txhua lub sijhawm. Ua tau ib
ob yaam tawm huv lub sab tuaj zoo dlua le kws ua ntau yaam tabsis lub sab tsi npuab. Vaajtswv
yeej nyam kuam peb qhuas hab ua Vaajtswv tsaug.
Nau-es ua rua Vaajtswv zoo sab rua qhov Nau-es qhuas hab ua Vaajtswv tsaug tawm huv
nwg lub sab tuaj. Thawj yaam kws Nau-es ua thaum nwg dlim dlej nyaab hab tawm huv lub
nkoj los yog nwg tua tsaj fij rua Vaajtswv hab ua Vaajtswv tsaug (Chivkeeb 8:20).
Qhov kws peb tsi tua tsaj fij rua Vaajtswv lawm los vim Tswv Yexus tub tuag theej peb
lub txhoj lawm. Tabsis Vaajlugkub qha kuam peb ua Vaajtswv tsaug, “Yog le ntawd, peb cov
kws ntseeg Yexus peb yuavtsum naj nub ua Vaajtswv tsaug. Peb ua le ntawd kuj ib yaam le peb
muab tej kws hum Vaajtswv sab fij rua Vaajtswv saum lub thaaj” (Henplais 13:15). Peb qhuas
Vaajtswv qhov kws Vaajtswv yog Vaajtswv hab peb ua Vaajtswv tsaug rua tej kws nwg tau ua
lug lawm. Daviv has tas, “Kuv yuav hu nkauj qhuas Vaajtswv, kuv yuav qha nwg lub fwjchim
kws luj kawg nkaus hab ua nwg tsaug. Ua le nuav yuav txaus tug Tswv sab dlua muab nyuj tua
40
fij rua nwg, hab txaus nwg sab dlua le muab ib tug heev nyuj lug tuaj hlawv taagnrho fij” (Phau
Ntawv Nkauj 69:30-31).
Thaum peb qhuas hab ua Vaajtswv tsaug ces Vaajtswv yuav ua kuam tej yaam zoo
tshwmsim rua peb lub neej. Thaum peb ua kuam Vaajtswv zoo sab ces peb kuj tau kev zoo sab
tuab yaam nkaus.
Kuv nam nyam ua zaub ua mov rua kuv noj. Tomqaab kuv yuav kuv tug quaspuj hab
kuv moog saib kuv nam hab kuv txiv, kuv nam tseem ua tej pluag mov luj luj txais tog kuv. Ib
qhov kws ua rua kuv nam zoo sab tshaaj plawg yog nwg saib peb cov mivnyuas noj mov hab
paub has tas peb nyam tej zaub mov kws nwg ua ntawd. Peb yimfuab nyam noj nwg cov zaub
mov mas nwg yimfuab zoo sab xwb. Peb los kuj zoo sab thaum peb ua rua peb nam zoo sab.
Kev zoo sab puavleej zoo rua ob tog huvsi. Thaum kuv noj kuv nam cov mov kws qaab heev,
kuv kuj qhuas kuv nam. Kuv ua le kws kuv nam cov zaub mov qaab heev ces ua rua kuv nam
zoo sab. Thaum kuv nam zoo sab cev peb suavdlawg zoo sab.
Kev pehawm Vaajtswv los kuj ib yaam le ntawd hab, nwg zoo rua ob tog huv tuabsi. Peb
zoo sab rua tej kws Vaajtswv ua rua peb ces Vaajtswv kuj zoo sab hab. Thaum Vaajtswv zoo
sab ces peb hajyam muaj kev zoo sab. Phau Ntawv Nkauj has tas, “Tabsis cov neeg ncaajnceeg
txaus sab hab zoo sab ntawm Vaajtswv xubndlag, puab xyivfaab hab zoo sab” (Phau Ntawv
Nkauj 68:3).
Vaajtswv zoo sab thaum peb siv lub peevxwm kws Vaajtswv pub rua peb. Tom qaab
kws dlej nyaab nplajteb tag, Vaajtswv muab cov nqai lug nuav rua Nau-es: “Mej yuav muaj tub
muaj ki coob, kuam mej txhaj muaj xeebntxwv fuamvaam moog nyob puv nplajteb….Txij nuav
moog kuv pub txhua yaam tsaj, noog hab ntseg rua mej noj, ib yaam le tej zaub kws kuv tub pub
rua mej noj lawm” (Chivkeeb 9:1,3).
Vaajtswv has rua Nau-es has tas, txug sijhawm lawm kws koj yuav moog pib koj lub
neej! Moog ua tej kws kuv npaaj rua tuabneeg ua. Nrug koj tug quaspuj pw. Muaj mivnyuas
kuam coob. Ua laj ua teb kuam muaj zaub mov noj. Moog ua tuabneeg! Nuav yog qhov kws
kuv tsim tuabneeg lug ua.
Tej zag koj yuav xaav has tas yaam kws koj ua rua Vaajtswv zoo sab yog thaum kws koj
ua tej yaam dlejnum ntawm saab kev ntseeg, xws le, nyeem Vaajlugkub, moog pehawm
Vaajtswv, lossis moog tshaajtawm xwb. Hab tej zag koj yuav xaav has tas Vaajtswv tsi
quavntsej txug lwm yaam dlejnum huv koj lub neej. Qhov tseeb mas Vaajtswv yeej txaus sab
rua txhua yaam kws koj ua huv koj lub neej, tsi has koj kev ua si, su lossis noj mov. Nwg saib
ntsoov koj hab tsi muaj ib yaam kws koj ua es nwg tsi saib le. Vaajlugkub qha rua peb has tas
“Tug Tswv yeej yog tug kws coj neeg txuj hauvkev, hab yog tug tsomkwm cov neeg kws ua hum
nwg sab” (Phau Ntawv Nkauj 37:23).
Txhua yaam dlejnum kws tuabneeg ua puavleej ua rua Vaajtswv zoo sab yog ua lug
ntawm qhov kev qhuas Vaajtswv, tsuas tshwj kev txhum txhaj le tsi ua rua Vaajtswv zoo sab
xwb. Koj muaj peevxwm ua tau rua Vaajtswv zoo sab lug ntawm qhov kev ntxuav taig dlav, khu
tshuab, muag khoom, sau program rua computer, ua laj ua teb, hab tu tub tu kiv huv tsev.
Vaajtswv zoo ib yaam le peb nam hab peb txiv kws xaav saib peb siv tej peevxwm, hab
koobmoov kws nwg pub rua peb. Vaajtswv pub peb ib leeg txawj ua lawm ib yaam kuam peb ua
tau rua Vaajtswv muaj kev zoo sab. Vaajtswv tsim peb qee leej muaj zug sib tw ncaws pob,
ntaus pob, tabsis Vaajtswv ho pub qee leej muaj lub hlwb txawj lug dlaws teebmeem. Tej zag
koj tau qhov koobmoov khu tsheb, lossis paub lej, lossis paub ntaus suab paajnruag, hab ntau
ntau yaam ntxiv. Txhua yaam nuav yeej muaj peevxwm ua rua Vaajtswv zoo sab luag-nxhi tau.
Vaajlugkub qha has tas, “Nwg ua rua neeg muaj tswvyim xaav hab nwg paub txhua yaam kws
puab ua”(Phau Ntawv Nkauj 33:15).
Yog koj pheej muab koj tej koobmoov lossis lub peevxwm zais ca xwb ces koj yuav tsi
ua rua Vaajtswv zoo sab. Lossis yog koj pheej xaav kuam koj zoo le lwm tug los qhov ntawd
41
kuj yog ib qhov kws tsi ua rua Vaajtswv zoo sab hab. Koj ua le kws koj yog koj mas txhaj le
yuav ua tau rua Vaajtswv zoo sab rua koj. Yog koj tsi txaus sab qhov kws koj yog koj ces tub
yog koj tsi txaus sab rua Vaajtswv tug kws tsim koj lawm. Vaajtswv has le nuav, “Lub laujkaub
aav muaj cuabkaav nrug tug kws puab laujkaub sib caav los? Nwg tsuas yog ib lub laujkaub
kws zoo le lwm lub hab xwb. Cov aav nplaum puas nug tug kws puab lub laujkaub has tas, “koj
ua dlaabtsi?” Lub laujkaub puas ywg tug kws puab lub laujkaub has tas, “Koj tub tsi txawj lawv
le los sav!” (Yaxayas 45:9).
Nyob rua huv zaaj yeebyaam kws hu ua “Chariots of Fire,” Eric Liddell kws yog ib tug
neeg sib tw dlha has le nuav, “Kuv ntseeg has tas Vaajtswv tsim muaj ib lub homphaj rua kuv ua
neej, tabsis Vaajtswv kuj pub kuam kuv dlha ceev, hab thaum kuv dlha, kuv paub has tas
Vaajtswv txaus sab rua kuv.” Tom qaab nuav nwg has tas, “Yog kuv ca le tsum tsi sib tw dlha
lawm ces cuag le kws kuv saib tsi taug Vaajtswv lawm.” Tsi muaj ib cov peevxwm kws yog kev
ntseeg ndlag tug hab tsi muaj ib cov kws tsi yog kev ntseeg ndlag tug. Yog Vaajtswv pub yaam
twg rua koj lawm ces ca le siv rua Vaajtswv.
Vaajtswv kuj pub koj muaj peevxwm txaus sab hab lomzem rua tej kws Vaajtswv tsim
tseg. Vaajtswv pub koj muaj ob lub qhovmuag lug saib tej kev zoo nkauj kws Vaajtswv tsim, ob
lub pob ntseg lug noog tej suab kws Vaajtswv ua, lub qhovntswg lug na tej ntxhab tsw qaab, hab
tej tawv nqaj lug chwv yaam ub yaam nuav. Txhua yaam dlejnum dlawbhuv kws koj ua hab ua
rua koj zoo sab ces puavleej yog kev pehawm Vaajtswv. Vaajlugkub has tas, “Vaajtswv…pub
txhua yaam rua peb kuam peb muaj kev zoo sab” (1Timautes 6:17b).
Vaajtswv nyam saib koj thaum koj tsaugzug! Thaum kuv cov mivnyuas tseem miv, kuv
ncu has tas kuv saib puab thaum puab tsaug zug. Muaj qee lub sijhawm puab kuj tsim
teebmeem, tsi noog lug, tabsis thaum puab tsaug zug ces kuv saib puab ntxim hlub, zoo,
thaajyeeb, hab ua rua kuv ncu has tas kuv hlub puab npaum le caag.
Kuv cov mivnyuas tsi txawj ua ib yaam dlaabtsi zoo los kuv yeej zoo sab rua puab.
Txawm yog puab dlaa dlej xwb los kuv yeej xaav saib puab rua qhov kuv hlub puab heev. Kuv
saib puab ua paa saws soom xwb cev kuv tub ca le zoo sab heev le lawm. Thaum koj tsaug zug
xwb los Vaajtswv yeej saib tuaj rua koj hab hlub koj heev, rua qhov koj yog nwg tug kws nwg
tsim. Nwg hlub koj le kws muaj koj ib leeg nyob lub nplajteb nuav xwb.
Cov ua nam ua txiv yeej tsi xaav has tas yuav tsum yog mivnyuas ua zoo hab paubt ab
lawm mas nam txiv mam muaj kev zoo sab. Puab yeej zoo sab rua txhua ntu ntawm puab cov
mivnyuas lub neej huv tuabsi. Tuab yaam nkaus le ntawd, Vaajtswv los yeej tsi tog kuam koj ua
tau tej yaam zoo zoo es nwg mam le zoo sab rua koj hab mam le nyam koj. Vaajtswv hlub hab
txaus sab rua koj ntawm koj lub neej txhua theem huv tuabsi.
Tej zag koj kuj muaj tej tug xibfwb qha ntawv lossis muaj tej leej nam leej txiv kws koj
ua npaum le caag rua puab los puab yeej tsi zoo sab. Thov kuam koj tsi txhob xaav has tas
Vaajtswv yuav zoo le ntawd hab. Vaajtswv yeej paub has tas koj tsi muaj peevxwm ua kuam tau
zoo kawg nkaus, kuam tsi muaj ib qhov kev txhum le. Vaajlugkub qha has tas, “Tug Tswv paub
has tas nwg muab dlaabtsi lug tsim peb; nwg ncu ntsoov has tas peb yog moov aav xwb” (Phau
Ntawv Nkauj 103:14).
Yog Vaajtswv saib rua huv koj lub sab nuav Vaajtswv yuav pum tug cwjpwm zoo le caag
nyob huv? Qhov kws xaav ua hum Vaajtswv sab puas yog qhov kws Vaajtswv yuav pum nyob
huv koj lub sab? Paulaus has le nuav, “Txawm yog le caag los peb yeej yuav ua lawv le
Vaajtswv lub sab nyam, tsi has peb tseem nyob huv nuav lossis moog nyob saum ntuj…” (2
Kauleethaus 5:9). Thaum koj npaaj moog nyob Vaajtswv lub tebchaws mas koj yuav hloov koj
kev ua neej kws has tas, “Dlaabtsi yuav ua kuam kuv lub neej nuav zoo sab tshaajplawg?” moog
rua qhov kws koj nug has tas, “Kuv lub neej, kuv ua rua Vaajtswv zoo sab npaum le caag?”
Vaajtswv xaav nrhav cov neeg kws zoo le Nau-es kws nyob rua tam nuav kws tseem ua
lub neej kuam Vaajtswv muaj kev zoo sab. Vaajlugkub has tas, “Tug Tswv nyob saum ntuj saib
42
ntsoov tuaj rua neeg nplajteb saib puas pum leejtwg ua neeg ntse, hab ua rua Vaajtswv zoo sab”
(Phau Ntawv Nkauj 14:2 LB).
Koj puas kaam muab qhov kws ua kuam hum Vaajtswv lub sab nyam nuav ua ib lub
homphaj rua koj kev ua neej? Yog koj muab qhov nuav ua koj ib lub homphaj rua koj kev ua
neej lawm, tsi muaj ib yaam dlaabtsi kws Vaajtswv yuav tsi kaam ua rua koj.
Nub 9
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Vaajtswv zoo sab luag-ntxhi thaum kuv tso sab plhuav rua nwg.
Nqai Cim: “Tug Tswv zoo sab rua cov kws pehawm nwg hab tso sab plhuav rua nwg txuj
kev hlub” (Phau Ntawv Nkauj 147:11 CEV).
Lug Nug: Vim tas Vaajtswv paub yaam kws zoo tshaaj plawg rua kuv, kuv yuav muab kuv
lub neej feem twg tso plhuav rua Vaajtswv ua tug coj?
43
NUB 10
___________________________________________________________________________
Lub Ntsab Ntawm Kev Pehawm Vaajtswv
Muab mej lub cev pub rua Vaajtswv ib yaam le cov neeg kws Vaajtswv
tub tsaa sawv huv qhovtuag rov qaab lug lawm, hab muab
mej lub cev pub rua Vaajtswv siv ua qhov ncaajnceeg”
(Loos 6:13).
Lub ntsab ntawm kev pehawm Vaajtswv yog swb Vaajtswv.
Lu lug “nyoo swb” hab lu lug “Nyob qaab tswjfwm” yog ob lu lug kws suavdlawg tsi
xaav has. Ob lu lug nuav zoo le yog cov neeg kws swb lawm txhaj has xwb. Tsi muaj leejtwg
xaav ua tug kws swb, yog le leejtwg los tsi xaav siv ob lu lug nuav. Lu lug “nyoo swb”
(surrender) yog siv thaum kev swb tsuvrog, swb kev ua si, lossis swb rua tug neeg kws muaj zug
dlua yug. Feem ntau ces lu lug nuav yog siv rua thaum yug has txug tej yaam kws tsi tshua zoo
xwb. Thaum cov neeg phem swb tub ceevxwm ces puab tsi tsiv ntxiv lawm, puab ca tub
ceevxwm xauv puab hab coj puab moog rau txim lossis moog has plaub.
Nyob rua lub ntuj nuav, peb tej kevcai qha peb kuam tsi txhob kaam ua tug swb, yog le
peb yuav tsi tshua nov lu lug nuav. Tug neeg kws xaav ua tug yeej xwb, nwg yuav tsi xaav txug
kev swb le. Yog yuav thaam ces tsuas xaav thaam txug lu lug yeej, nyob lwm tug chaw, kovyeej
xwb, tsi muaj leejtwg xaav thaam txug ca lwm tug yeej, ca lwm tug tswjfwm yug, noog lwm tug
lug, hab tsi xaav thaam txug kev swb. Tabsis txawm yog le ntawd los xij, lu lug nyoo swb swb
tseem yog lub ntsab ntawm kev pehawm Vaajtswv. Qhov nuav yog kev leeg txais yuav
Vaajtswv qhov kev hlub hab kev taabncuab. Peb fij peb tugkheej rua Vaajtswv tsi yog vim peb
ntshai lossis tsi yog vim peb ntshai nwg es peb laam ua kuam taag kevcai, tabsis yog peb ua lug
ntawm kev hlub. Rua qhov nwg xub hlub peb lawm. (1 Yauhaas 4:9-10, 19). Tom qaab kws
Paulaus qha txug Vaajtswv txuj kev taabncuab ntawm Loos tshooj 1 txug tshooj 11, ces nwg ho
has ntxiv ntawm tshooj 12 kuam peb yuav tsum “nyoo swb” peb lub neej rua Vaajtswv hab lug
pehawm Vaajtswv. Nwg has le nuav, “Cov kwvtij, Vaajtswv hlub peb kawg nkaus le, yog le
ntawd kuv txhaj ntuag mej has tas thaum mej tseem ua neej nyob nuav, mej yuav tsum muab mej
lub cev fij rua Vaajtswv kuam dlawbhuv hab hum Vaajtswv sab. Yog mej ua le ntawd, txhaj yog
mej pehawm Vaajtswv lawv le Vaajtswv sab nyam” (Loos 12:1).
Kev pehawm Vaajtswv tag tag kws ua rua Vaajtswv zoo sab mas yuav tsum yog koj
muab koj tug kheej fij taagnrho rua Vaajtswv. Kev pehawm Vaajtswv ces yog koj nyoo swb
Vaajtswv hab fij koj tug kheej rua Vaajtswv ntaag. Cov dlejnum kws koj nyoo swb Vaajtswv
hab fij koj tugkheej taagnrho rua Vaajtswv ces yog koj ua le nuav: Cais koj tawm ntawm txuj
kev txhum; txais yuav Tswv Yexus ua koj tug Tswv; kwv koj tug ntoo khaublig txhua nub, tuag
rua txuj kev txhum; ua lawv le Vaaj Ntsujplig lub sab nyam. Qhov kws yuav paab koj ces tsi
yog qhov koj paub tabsis yog qhov kws koj ua. Vaajtswv xaav tau taagnrho koj lub neej. Yog
koj muab 95% rua Vaajtswv los yeej tseem tsi yog ib qhov kws hum Vaajtswv sab.
44
Muaj peb tug ntsaa-yeej kws thaiv peb kev kuam peb tsi muaj cuabkaav fij taagnrho peb
tugkheej rua Vaajtswv: Kev ntshai, kev khaavtheeb hab kev tsi totaub. Peb tsi ncu xaav txug
has tas Vaajtswv hlub peb npaum le caag, peb xaav tswj peb lub neej, hab peb totaub yuam kev
txug lub ntsab lug ntawm lu lug nyoo swb Vaajtswv.
Kuv puas tso sab tau rua Vaajtswv? Tso sab tau rua Vaajtswv yog ib feem kws yuav
paab kuam peb fij tau taagnrho peb tugkheej rua Vaajtswv. Koj yuav tsi kaam fij tagrnho koj
tugkheej rua Vaajtswv, yog has tas koj tsi tau tso sab rua Vaajtswv. Hab koj yuav tsi kaam tso
sab rua Vaajtswv yog koj tsi paub nwg zoo. Kev ntshai thaiv kuam peb tsi txhob kaam fij peb
tugkheej taagnrho rua Vaajtswv, tabsis kev hlub yuav ntab tau kev ntshai tawm. Thaum koj paub
has tas Vaajtswv hlub koj npaum le caag lawm ces koj yuav kaam fij koj tug kheej rua Vaajtswv
lawm.
Yog le caag koj txhaj le paub has tas Vaajtswv hlub koj? Nwg pub koj paub has tas Nwg
hlub koj lug ntawm tej kws nwg ua nuav: Vaajtswv has tas nwg hlub koj (Phau Ntawv Nkauj
145:9), Vaajtswv saib ntsoov koj (Phau Ntawv Nkauj 139:3), nwg paub txhua yaam kws koj ua
huv koj lub neej (Mathais 10:30), Nwg pub kuam koj muaj kev zoo sab (1 Timautes 6:17b), nwg
muaj homphaj zoo rua koj lub neej (Yelemis 29:11), Nwg zaam koj lub txim (Phau Ntawv Nkauj
86:5), hab nwg ua sab ntev rua koj. (Phau Ntawv Nkauj 145:8). Vaajtswv hlub koj tshaaj le
qhov kws koj xaav.
Qhov kws txaus peb xaav tshaaj le tej kws has lug nuav mas yog qhov kws Vaajtswv
muab nwg tug Tub lug tuag theej peb lub txim txhum (Loos 5:8). Yog koj xaav paub has tas
Vaajtswv txuj kev hlub rua koj luj npaum le caag, koj saib rua ntawm Vaajtswv tug tub Tswv
Yexus saum tug ntoo khaublig hab koj yuav nov Nwg has rua koj has tas, “Kuv hlub koj npaum
le nuav! Kuv xum tuag kuam txhiv tau koj.”
Vaajtswv tsi yog ib tug kws phem phem kws yuav muab koj yuam ua nwg qhev lossis tsi
yog tug kws nyaum nyaum es yuav yuam koj nyob ntawm nwg qaab tswjfwm. Nwg yeej tsi
xaav txwv tsi pub peb ua le peb lub sab nyam ua, nwg tsuas yog nqua hu peb xwb, peb mam txav
txim sab yuav moog cuag nwg lossis tsi moog. Vaajtswv yog tug muaj kev hlub hab yog tug
kws tso peb dlim kev ua cevqhev, thaum peb fij peb tugkheej taagnrho rua nwg tsi yog peb raug
cuab raug khi, tabsis yog peb dlim ntawm kev ua dlaab ntxwgnyoog cevqhev ntaag. Thaum
peb fij taagnrho peb tug kheej rua Tswv Yexus, peb mam le paub has tas Vaajtswv tsi yog ib tug
kws yuav tsimtxom peb, tabsis yog tug kws yuav cawm peb; tsi yog tug khaiv peb ua nwg
dlejnum tabsis yog peb tug tijlaug; tsi yog tug kws yuam peb tabsis yog peb tug phoojywg.
Lees has tas peb kws tsi tau txhua yaam. Yaam ob kws ua rua peb tsi kaam leeg swb
hab tsi kaam fij peb tugkheej rua Vaajtswv yog kev khaavtheeb. Peb tsi xaav leeg has tas
Vaajtswv yog tug tsim peb hab tsi kaam leeg has tas peb tsi yog tug kws tswj ib puas tsaavyaam.
Lu lug dlaag kws dlaab ntxwgnyoog yeej ib txwm dlaag peb puag thaum ub lug lawm yog le
nuav: “Koj yuav zoo le Vaajtswv” (Chivkeeb 3:5). Lub sab kws ntshaw kws tug tswj ib puas
tsaavyaam ntawd yog qhov kws ua rua peb muaj kev nyuaj sab tshaaj plawg nyob huv peb lub
neej. Lub neej ces puv nkaus kev sib ntsuag zug, tabsis qhov kws tuabneeg feem coob tsi paub
mas yog puab tsi paub has tas puab zoo le Yakhauj, kws puab taabtom nrug Vaajtswv sib ntsuag
zug! Peb xaav ua kuam peb yog Vaajtswv, hab kuam peb yeej Vaajtswv, tabsis peb tsi yeej ib
zag le.
A.W. Tozer has le nuav, “Qhov kws ntau leej ntau tug tseem muaj teebmeem, tseem
pheej nrhav tsi ntsib yaam kws puab xaav nrhav, hab ua dlaabtsi los ua tsi tau tub vim yog puab
tseem tsi tau kaam tso puab lub neej rua Vaajtswv, puab tseem pheej xaav peg ntawm puab
tugkheej. Peb tseem pheej ua tug txav txim sab rua peb kev ua neej, ces qhov ntawd
cuamtshuam teg dlejnum kws Vaajtswv kuam peb ua.”
Peb tsi yog Vaajtswv hab peb yeej yuav dlhau tsi tau moog ua Vaajtswv ib zag le. Peb
yog noobneej xwb. Yog peb pheej xaav ua kuam peb yog Vaajtswv ces peb yuav zoo le dlaab
45
Xatas. Twb vim yog dlaab xaav kuam dlaab yog Vaajtswv, dlaab txhaj le poob ntawm
Vaajtswv.
Peb paub has tas peb yog tuabneeg tabsis peb lub sab tsi kaam leeg has tas peb yog
tuabneeg. Thaum peb ua yaam ub yaam nuav tsi tau le peb lub sab xaav ces peb meemtxom,
npau tawg, hab chim sab. Peb xaav kuam peb sab dlua lossis qeg dlua qub, ntse dlua, muaj zug
dlua, muaj tswvyim dlua, zoo nkauj hab npluanuj dlua. Peb ntshaw kuam peb muaj txhua yaam,
ua tau txhua yaam. Yog thaum peb tsi tau le ntawd ces peb chim sab. Thaum peb pum has tas
Vaajtswv pub lwm tug tau tej ntawd ces peb khib hab tu sab.
Nyoo yog nyoo swb le caag? nyoo swb Vaajtswv tsi tau txhais has tas kuam peb tso
dlejnum tseg, tsi kaam ua dlejnum lossis tubnkeeg, hab tsi yog ua tau le caag los laam yuav le
ntawd. Lub ntsab lug mas nwg yog le nuav: muab koj lub neej tiv kev txomnyem kuam ua tau
yaam kws yuav tsum tau ua. Vaajtswv yeej ib txwm hu kuam tuabneeg lug ua tej dlejnum nyaav
sawv cev Vaajtswv. nyoo swb tsi yog kev tais caus lossis kev tubnkeeg. Hab nwg tsi txhais has
tas kuam peb tsi txhob siv peb lub hlwb xaav le. Vaajtswv tsi xaav nkim lub hlwb kws Vaajtswv
muab rua koj. Vaajtswv tsi xaav kuam tug neeg hlau (robot) ua dlejnum rua Vaajtswv. nyoo
swb tsi yog qhov kws yug khaws yug tej tswvyim ca tsi kaam siv. Vaajtswv xaav siv koj tug
cwjpwm. Vaajtswv xaav kuam koj ua tau dlejnum zoo zuj zug tsi txhob ca nkim pov tseg. C.S.
Lewis pum has tas, “Yog peb yeem ca Vaajtswv kaav peb, peb yeem ua tau dlejnum zoo, rua
qhov Vaajtswv yog tug tsim peb. Nwg tsim peb ib leeg txawv ib yaam, lawv le nwg npaaj ca
lawm…Thaum kuv lug cuag Tswv Yexus, thaum kuv tso kuv lub peevxwm tseg lug ua lawv le
Tswv Yexus lub ces kuv pib muaj tug cwjpwm zoo.”
Kev noog los yog ib teg dlejnum kws tug neeg nyoo swb lawm ua. Koj ua txhua yaam le
Vaajtswv kuam koj ua. Koj yeej tsi caav Vaajtswv ib lu lug le. Koj hu tsi tau Yexus ua koj tug
Tswv yog koj tsi noog nwg tej lug khaiv koj. Thaum Ximoos ntaus ntseg ib mos tabsis tsi tau
ntseg, Yexus rov kuam Ximoos tso nwg lub vaag rua huv haav dlej dlua, Ximoos kuj kaam ua le
Yexus has. Nwg has tas, “Tug Tswv, peb tub ntaus ib mos kaaj ntug tsi tau ib tug le, tabsis kuv
yuav tso lub vaag moog lawv le koj has” (Lukas 5:5). Cov neeg txaus sab nyoo swb yog cov kws
ua le Vaajtswv tej lug qha. Txawm yog tej lug ntawd tsi yog le puab qhov kev totaub los puab
yeej txaus sab hlo ua le ntawd.
Kev tso sab plhuav rua Vaajtswv yog ib yaam kws yug nyoo swb Vaajtswv. Txawm yog
Anplahaam tsi paub has tas Vaajtswv yuav coj nwg moog rua lub tebchaws twg los nwg moog
lawv le Vaajtswv kuam nwg moog. Hanas los nwg kuj tsi paub has tas nwg yuav muaj mivnyuas
thaum twg tabsis nwg tog Vaajtswv pub lawv le Vaajtswv lub sijhawm. Txawm yog Maivlag tsi
paub has tas ua le caag nwg txhaj xeeb tau Tswv Yexus los nwg tso sab plhuav has tas Vaajtswv
ua tau. Yauxej tsi paub has tas yog le caag Maivlag txhaj ho muaj taug mivnyuas los nwg tso
sab has tas tej ntawd yog Vaajtswv lub homphaj lawm ces Vaajtswv yeej ua tau. Txhua tug neeg
kws has lug nuav puav leej yog cov kws nyoo swb rua Vaajtswv.
Qhov kws koj paub has tas koj nyoo swb Vaajtswv lawm yog qhov kws koj tso sab
plhuav ca Vaajtswv ua dlejnum rua koj, tsi txhob quabyuam lwm tug ua lawv le yaam koj xaav
ua. Koj tso plhuav rua Vaajtswv hab ca Vaajtswv ua rua koj. Koj tsi txob ua tug tswj tas moog
le xwb. Vaajlugkub has tas, “Ua sab ntev tog tug Tswv ua nwg teg dlejnum…” (Phau Ntawv
Nkauj 37:7a). Tso sab rua Vaajtswv kuam ntau, tsi txhob siv koj lub zug ua num nyaav. Thaum
koj tso plhuav koj lub neej rua Vaajtswv lawm ces tuabneeg thuam koj los yuav tsi mob koj
heev, hab koj yuav tsi tiv thaiv koj heev heev lawm. Tug neeg kws muaj lub sab nyoo swb yuav
nrug tau lwm tug sib raug zoo. Nwg yuav tsi cais lwm tug tawm, tsi ua neeg nrhav cai, hab nwg
yuav tsi ua dlejnum kuam zoo rua nwg xwb.
Yaam nyuaj tshaaj plawg kws coob leej tsi muaj cuab kaav tso tau mas yog puab cov
nyaj. Muaj coob leej has tas, “Kuv xaav ua neej pub rua Vaajtswv tabsis kuv ho xaav nrhav
kuam tau nyaj ntau ntau es thaum kuv su noj nyaj-laug, kuv txhaj le nyob kaabntsab.” Npaaj
46
kuam yug muaj nyaj ntau ntau rua thaum yug su noj nyajlaug tsi yog lub homphaj rua tug neeg
kws tso sab plhuav rua Vaajtswv, rua qhov yog yug ua le ntawd ces yog ca nyaj lug sib tw nrug
Vaajtswv siv yug lub neej lawm. Yexus has tas, “…Yog mej yuav muab Vaajtswv hab nyaj txag
saib luj ib yaam nkaus yeej tsi tau” (Mathais 6:24), hab Yexus has ntxiv has tas, “Rau qhov mej
tej nyaj txag hab qhov txhua chaw nyob qhov twg, mej lub sab yeej nyob qhov ntawd” (Mathais
6:21).
Yexus ua tau ib tug qauv zoo heev rua kev kws kaam ua lub neej nyoo. Thawj mos ua
ntej kws luag yuav muab Yexus coj moog ntsa saum ntoo khaublig, nwg nyoo swb hab ua lawv
le Vaaj Leejtxiv npaaj kuam nwg ua. Nwg thov Vaaj Leejtxiv le nuav, “Kuv Txiv, kuv Txiv! Koj
ua tau ib puas tsaavyaam huv tuabsi, thov koj muab lub khob nuav tshem ntawm kuv moog.
Txawm le caag los thov koj tsi txhob ua lawv le kuv lub sab nyam, tabsis ua lawv le koj lub sab
nyam xwb” (Malakaus 14:36).
Yexus tsi tau thov has tas, “Vaajtswv, yog koj muaj peevxwm tshem tau qhov nuav
tawm, thov koj tshem moog.” Nwg yeej paub meej has tas Vaajtswv muaj peevxwm ua tau ib
puas tsaavyaam! Tabsis nwg thov has tas, “Vaajtswv, yog qhov nuav hum koj lub sab nyam,
thov koj tshem qhov kev txomnyem nuav, tabsis yog qhov kws kuv raug nuav yog lub homphaj
kws koj npaaj rua kuv lub neej lawm, kuv los kuj txaus sab raug hab.”
Tug neeg kws tso plhuav nwg lub neej rua Vaajtswv lawm tag tag yog tug kws muaj
cuabkaav has tau has tas, “Txiv, yog qhov teebmeem, qhov kev txomnyem, kev mob nkeeg,
lossis qhov kws kuv raug nuav yog koj lub homphaj rua kuv lub neej hab yuav ua rua koj tau
koobmeej ces ca kuv raug es tsi txhob tshem tawm ntawm kuv lub neej moog.” Yuav luj hlub
rua phaab kev ntseeg kuam moog txug tug caam nuav mas tsi yog ib qhov yoojyim. Txawm yog
Tswv Yexus kag los nwg tseem thov Vaajtswv txug qhov kws nwg lub fws nrug ua ntshaav hab.
nyoo swb yog ib teg dlejnum kws nyaav heev.
Koobmoov kws tug nyoo swb lawm yuav tau. Vaajlugkub yeej has meej-meej has tas
tug neeg kws muab nwg lub neej tso plhuav rua Vaajtswv, nwg yuav tau nqe zug dlaabtsi.
Thawj qhov kws koj yuav tau txais yog txuj kev thaajyeeb. Vaajlugkub qha tas, “Tsi txhob nrug
Vaajtswv sib caav! Yog koj ua le Nwg has, koj yuav muaj kev thaajyeeb, hab koj yuav tau txhua
yaam zoo” (Yauj 22:21 NLT). Qhov thij ob, koj yuav tau kev ywjpheej. Vaajtswv Txujlug qha
has tas, “Muab koj tugkheej fij rua Vaajtswv ua tug coj ces kev ywjpheej yuav tsi pluj ntawm koj
moog…(Nwg) tej lug saamfwm yuav tso koj dlim kuam koj ua tau lub neej ywjpheej” (Loos 6:17
Msg). Qhov thij peb, koj yuav pum Vaajtswv lub fwjchim ua dlejnum nyob rua huv koj lub neej.
Koj yuav kovyeej tej teebmeem hab tej kev simsab thaum koj tau Vaajtswv qhov koobmoov
lawm.
Thaum Yauxuas ntsib qhov teebmeem kws luj heev ntawm nwg kev ua rog lawm, nwg
moog cuag Vaajtswv, pehawm Vaajtswv hab tso plhuav txhua yaam dlejnum kws nwg yuav ua
rua Vaajtswv ua tug coj. Qhov kws nwg tso plhuav rua Vaajtswv le ntawd, ua rua nwg yeej
npluav rog ntawm lub zog Yelikaus. Muaj ib lu lug has txawv le peb tuabneeg kev totaub, lu lug
ntawd yog le nuav: “Yog yug nyoo swb ces yug yuav yog tug yeej.” nyoo swb tsi yog yuav ua
kuam koj tsi muaj zug tabsis nwg yuav txhawb kuam koj muaj zug tuaj. nyoo swb rua Vaajtswv
tsi yog ib qhov kev txaus ntshai, hab koj yuav tsi nplaam ib yaam dlaabtsi le. William Booth, tug
kws rhawv muaj pawg ntseeg Salvation Army, has tas, “Tuabneeg lub zug kws luj kawg nkaus
yog lug ntawm qhov kws tuabneeg nyoo.”
Cov neeg nyoo swb yog cov kws Vaajtswv kaam siv. Vaajtswv xaiv Maivlag lug ua
Yexus nam huv nplajteb nuav, tsi yog vim Mailiag yog neeg txawj ntse, lossis nplua-nuj lossis
zoo nkauj, tabsis yog nwg tso plhuav nwg lub neej rua Vaajtswv siv. Thaum cov timtswv qha
has tas Maivlag yuav xeeb ib tug mivtub, nwg teb has tas, “Kuv yog tug Tswv ib tug nxhais qhev,
thov kuam muaj lawv le koj has” (Lukas 1:38). Tsi muaj ib yaam kws muaj fwjchim luj tshaaj
47
qhov kws yug muab yug lub neej tso plhuav rua Vaajtswv. Vaajlugkub has tas, “Yog le ntawd,
mej ca le noog Vaajtswv lug…” (Yakaunpaus 4:7a).
Txuj kev ua neej kws zoo tshaaj plawg. Ua neej nyob ces txhua leej txhua tug yeej tso
nwg lub neej rua ib yaam dlaabtsi lossis ib tug twg. Yog tsi tso rua Vaajtswv ces yeej kawg tso
rua lwm tug tuabneeg tej tswvyim lossis kev ntshaw, tso rua nyaj, tso rua kev chim sab, tso rua
kev ntshai, lossis tso rua yug qhov kev khaavtheeb, kev nkauj kev nraug, lossis yug tug kheej.
Vaajtswv yeej tsim koj lug pehawm Vaajtswv, tabsis yog koj tsi pehawm Vaajtswv lawm ces koj
yuav tsum moog muab lwm yaam (mlom) lug pehawm, hab muab koj tugkheej rua yaam kws koj
pehawm ntawd. Koj muaj cai xaiv saib koj yuav muab koj lub neej tso rua yaam twg ua tug tswj,
tabsis koj yuav tsiv tsi dlim qhov kev teemtxim kws koj yuav raug ntawm yaam kws koj ua
ntawd. E. Stanley Jones has le nuav, “Yog koj tsi tso plhuav koj lub neej rua Vaajtswv ces koj
yuav tso koj lub neej rua kev puamtsuaj.”
Ua lub neej kws nyoo swb rua Vaajtswv tsi yog ib lub neej kws zoo ua, tabsis yog tuab
lub neej kws koj yuav tsum tau ua, tsi ua tsi tag. Dlhau ntawm lub neej kws nyoo swb lawm ces
tsi muaj dlua lwm yaam kws yuav paab tau koj le lawm. Lwm yaam ces tsuas yog ua rua koj
dhuav, tu sab, hab puamtsuaj xwb. Phau Vaajlugkub Akiv King James txhais lu lug swb has tas,
“your reasonable service” (Lug Hmoob txhais has tas, “tes dlejnum kws tsimnyog ua” (Loos
12:1 KJV). Muaj dlua lwm phau txhais has tas, “the most sensible way to serve God” (Lug
Hmoob txhais has tas, “Qhov kev pehawm Vaajtswv kws tsimnyog kawg nkaus). Muab koj lub
neej tso plhuav rua Vaajtswv tsi yog lub tswvyim ruam, tabsis yog lub tswvyim kws txawj xaav,
ntse heev hab yog ib yaam kws zoo kawg nkaus kws koj ua rua koj lub neej. Vim le nuav
Pauluas txhaj has tas, “Txawm yog le caag los peb yeej yuav ua lawv le Vaajtswv lub sab nyam,
tsi has peb tseem nyob huv nuav lossis moog nyob saum ntuj los peb yeej zoo sab” (2
Kauleethaus 5:9). Yaam kev txavtxim sab kws yog yaam ntse tshaajplawg kws koj ua huv koj
lub neej ces yog qhov kws koj muab koj lub neej tso plhuav rua Vaajtswv -- nyoo swb Vaajtswv.
Muaj tej zag yuav siv sijhawm txug tsheej xyoo mas koj mam le tshawb tau has tas qhov
kws ua rua koj tsi tau txais Vaajtswv txuj koobmoov ntawd tsi yog lwm tug ua tabsis yog koj tug
kheej ntaag; yog koj qhov kev txav txim sab, qhov kev khaavtheeb, kev tawv ncauj, hab yog koj
tug kheej qhov kev ntshaw khoom nplajteb. Koj yuav ua tsi tau lawv le lub homphaj kev ua neej
kws Vaajtswv npaaj rua koj, yog koj muab koj teg dlejnum coj lug saib hlub xwb.
Yog Vaajtswv yuav siv koj ua ib yaam dlejnum tseemceeb, koj yuav tsum tau tso plhuav
koj lub neej rua Vaajtswv. Yog le ntawd koj ca le muab kuam taagnrho rua Vaajtswv. Muab koj
tej kev txhum taag lug, tej teebmeem taamsim nuav, tej kws koj ntshaw rua yaav tom ntej, koj
qhov kev ntshai, koj qhov kev npausuav, koj qhov kev qaug zug, koj kev ua si, tej kws lwm tug
ua mob koj, muab txhua yaam nuav tso plhuav rua Vaajtswv. Ca Tswv Yexus lug zag koj lub
rooj, tsaav koj lub neej, hab koj yuav tsum tshem koj txhais teg ntawm lub kauj kws tsaav koj lub
neej. Koj tsi txhob ntshai, tsi muaj ib yaam kws Vaajtswv tswj es yuav tsi zoo. Thaum Yexus
tswj koj lub neej lawm, koj yuav ua tau ib puas tsaavyaam. Koj yuav zoo le Paulaus. “vim
Yexus Khetos txhawb kuv lub zug, kuv txhaj tiv taug txhua tsaav yaam huv tuabsi” (Filipis 4:13).
Paulaus lub neej kws nwg muab tso taagnrho rua Vaajtswv yog thaum nwg ntsib
Vaajtswv peg kev kws yuav moog rua lub zog Demaxes. Vaajtswv ua ib cov dluab ci tuaj rua
nwg hab nwg qaug rua huv aav. Muaj qee leej ces Vaajtswv tsi ua tej yaam txawv txawv rua
puab pum Vaajtswv lawm. Has txug qhov kws muab yug lub neej tso plhuav rua Vaajtswv mas
tsi yog ua ib zag xwb ces tau lawm. (Lug Akiv mas Paulaus has tas, “I die daily” Yog txhais lug
Hmoob ces peb has tau has tas, “Kuv tuag txhua nub”) (1 Kauleethaus 15:31a). Muaj ib lub
sijhawm kws koj yuav tsum muab koj tug kheej fij taagnrho rua Vaajtswv, hab tom qaab ntawd
koj yuav xyum ua koj lub neej ib nub dlhau ib nub lawv le qhov kws koj fij koj tug kheej rua
Vaajtswv ntawd kuam moog taag koj sim neej. Tsi yoojyim kws yuav muab taagnrho koj lub
neej fij rua Vaajtswv, tej zag koj yuav fij koj tug kheej taag los rov fij dlua, ib nub tsib caug zag
48
los yuav tau ua. Koj yuav tsum muab qhov kev fij tug kheej ua koj tug cwjpwm ntawm koj lub
neej txhua nub. Yexus has tas , “Yog leejtwg xaav nrug kuv moog, tug ntawd yuav tsum tswj nwg
lub sab hab naj nub kwv nwg tug ntoo khaublig nrug kuv moog” (Lukas 9:23).
Kuv xaav qha kuam koj paub le nuav: Thaum koj txav txim sab muab koj lub neej fij
taagnrho rua Vaajtswv mas Vaajtswv yuav sim saib koj dlaag los tag. Muaj tej zag tej kev sim
kws Vaajtswv sim koj yuav yog tej yaam nyuaj heev, tej yaam kws tsi tau koob tau npe, tej yaam
raug nqe nyaav lossis tej yaam dlejnum kws koj tsi muaj peev xwm yuav ua tau. Txhais tau has
tas koj yuav tau ua tej yaam kws koj tsi xaav ua.
Ib tug thawj coj ntawm cov ntseeg Vaajtswv kws nyob rua tam dlhau lug lawm yog Bill
Bright, tug kws tsaa muaj Campus Crusade for Christ. Cov neeg kws nrug nwg ua dlejnum tau
faib cov ntawv tshaaj tawm hab tso zaaj yeebyaam kws ua txug Tswv Yexus (Jesus film) rua
tuabneeg coob tshaaj le 4 billion tug neeg saib, hab muaj 150 plhom (million) tug neeg lug
ntseeg Tswv Yexus.
Kuv nug Bill le nuav, “Yog le caag Vaajtswv txhaj le siv koj hab foom koobmoov rua koj
ntau heev?” Nwg teb has tas, “Thaum kuv tseem yog ib tug tub hluas kuv tau cog lug rua
Vaajtswv. Kuv tau sau ib dlaim ntawv hab sau kuv lub npe rua huv qab. Dlaim ntawv ntawd has
le nuav, ‘Txij nub nuav moog lawm yaav tom ntej kuv yog Yexus ib tug tub qhe.’”
Koj puas tau sau ib dlaim ntawv cog lug le nuav rua Vaajtswv? Lossis puas yog koj
tseem pheej nrug Vaajtswv sib caav hab sib ntsuag zug saib koj yuav siv koj lub neej le Vaajtswv
sab nyam lossis koj sab nyam? Tamsim nuav yog lub sijhawm koj yuav tsum muab taagnrho koj
lub neej tso rua Vaajtswv kaav. Ca Vaajtswv txujkev hlub hab txujkev txawj ntse coj koj lub
neej.
Nub 10
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Lub ntsab ntawm kev pehawm Vaajtswv yog kev fij taagnrho koj tug kheej.
Nqai Cim: “…Muab mej lub cev pub rua Vaajtswv ib yaam le cov neeg kws Vaajtswv tub
tsaa sawv huv qhovtuag rov qaab lug lawm, hab muab mej lub cev pub rua Vaajtswv siv ua
qhov ncaajnceeg” (Loos 6:13).
Lug Nug: Yaam twg huv kuv lub neej kws kuv muab zais ca tsi kaam muab tso rua
Vaajtswv?
49
NUB 11
___________________________________________________________________________
Ua Vaajtswv Ib Tug Phoojywg Zoo
Thaum peb tseem yog Vaajtswv cov yeebncuab, Vaajtswv khaiv nwg
tug tub Yexus Khetos lug tuag theej peb lub txhoj hab coj peb
lug ua Vaajtswv phoojywg. Nwgnuav peb tub yog Vaajtswv phoojywg
lawm, tsi le ntawd xwb, peb tub dlim peb lub txim lawm hab.
Rua qhov Yexus Khetos sawv huv qhov tuag lug lawm.
Loos 5:10.
Vaajtswv xaav ua koj tug phoojywg zoo.
Koj muaj ntau theem kev sib raug zoo nrug Vaajtswv: Vaajtswv yog tug tsim koj, yog
koj tug Tswv, yog tug Txavtxim, yog tug txhiv koj, yog koj Txiv, yog tug Cawmseej, hab ntau
yaam ntxiv (Phau Ntawv Nkauj 89:26; 95:6; 136:3; Yauhaas 13:13; Yudas 1:4; 1 Yauhaas 3:1;
Yaxayas 33:22; 47:4). Tabsis ib qhov tseeb kws peb xaav tsi thoob le yog: Vaajtswv xaav nrug
peb ua phoojywg!
Peb pum has tas Vaajtswv lug nrug Adas obtug ua phoojywg nyob huv lub vaaj Edees.
Adas hab Evas obtug nrug Vaajtswv ua phoojywg hab muaj kev lomzem zoo sab nrug Vaajtswv.
Vaajtswv tsi tau muaj kevlig kevcai lossis kev ntseeg le ub le nuav rua obtug coj, tsuas yog nrug
obtug sib raug zoo hab hlub obtug xwb. Obtug tsi tau muaj qhov kev ntshai Vaajtswv ces obtug
tseem txaus sab heev rua Vaajtswv, hab Vaajtswv txaus sab heev rua obtug.
Vaajtswv tsim peb lug nrug Vaajtswv sib raug zoo, tabsis tom qaab kws tuabneeg poob
kev txhum hab nplaam ntawm Vaajtswv lawm, tuabneeg txhaj le tsi muaj kev sib raug zoo nrug
Vaajtswv lawm xwb. Nyob huv Vaajlugkub Qub ces muaj tsawg-tsawg leej txhaj le tau nrug
Vaajtswv sib raug zoo lawm xwb. Vaajtswv hu Mauxes hab Annplaham ua Vaajtswv phoojywg.
Vaajtswv hu Daviv ua “tug tuabneeg kws ua le Vaajtswv lub sab nyam.” Yauj, Enauj hab Naues kuj yog ib cov kws muaj kev phoojywg zoo nrug Vaajtswv. (Tsivdlim 33:11, 17; 2
Xwmtxheej vaajntxwv 20:7; Yaxayas 41:8; Yakaunplaus 2:23; Tegnum 13:22; Chivkeeb 6:8;
5:22; Yauj 29:4). Hos cov kws fwm Vaajtswv tabsis tsi yog Vaajtswv phoojywg kuj muaj coob.
Thaum Yexus lug huv nplajteb nuav nwg muab qhov kev phoojywg nrug Vaajtswv hloov
lawm. Thaum Yexus tuag saum tug ntoo khaublig theej peb lub txim lawm, dlaim ntaub huv lub
tuamtsev kws kem peb hab Vaajtswv tau ndluag rhe ua ob dlaim ua ib qhov cim qha has tas peb
muaj cuabkaav yuav moog cuag tau Vaajtswv, tsi muaj dlaabtsi txwv tau peb lawm.
Tsi zoo le thaum Vaajlugkub Qub tam kws cov povthawj hlub yuav moog cuag Vaajtswv
mas puab yuav tsum siv sijhawm npaaj ntev mam le moog cuag tau Vaajtswv. Nwgnuav peb
txhua tug muaj cuabkaav moog cuag Vaajtswv txhua lub sijhawm le lawm. Vaajlugkub has le
nuav, “…rau qhov nwgnuav Yexus Khetos tug kws yog peb tug Tswv tub coj peb lug nrug
Vaajtswv sib raug zoo lawm” (Loos 5:11).
Peb ua tau phoojywg nrug Vaajtswv tub vim yog Vaajtswv txuj kev hlub hab tub vim yog
Yexus txuj kev tuag theej peb lawm xwb. Vaajtswv Txujlug qha rua peb txug qhov kws peb tau
nrug Vaajtswv sib raug zoo le nuav, “Ib puas tsaav yaam nuav puavleej yog Vaajtswv ua.
Vaajtswv coj peb rov lug nrug Vaajtswv sib raug zoo rua qhov peb ntseeg Yexus Khetos…” (2
50
Kauleethaus 5:18a). Muaj ib zaaj nkauj qub thaum ub has tas, “Kuv tug kwvluag yog Tswv
Yexus”. Tabsis Vaajtswv xaav kuam peb cog phoojywg nrug Vaajtswv vaaj Pebleeg: vaaj
Leejtxiv, vaaj Leejtub, hab Vaaj Ntsujplig tug Dawbhuv (1 Yauhaas 1:3; 1 Kauleethaus 1:9; 2
Kauleethaus 12:14).
Yexus has tas “Nwgnuav kuv tsi hu mej ua tubkhai lawm, rua qhov tug tubkhai tsi paub
sov nwg tug tswv ua dlaabtsi. Tabsis kuv hu mej ua phoojywg, rua qhov kuv tub qha txhua yaam
kws kuv Txiv qha rua kuv rua mej lawm” (Yauhaas 15:15). Lu lug “phoojywg” kws has ntawm
nqai Vaajlugkub nuav tsi yog phoojywg sib paub xwb tabsis yog phoojywg sib txheeb sib ze hab
sib ntseeg sab. Lu lug Kilis yog siv rua ib tug neeg kws yug ntseeg nwg sab, hab yog cov neeg
kws nrug fuabtais ua dlejnum kws ke. Nyob rua huv fuabtais lub vaajloog ces cov tubqhe txaav
tsi tau lug ti fuabtais, tsuas yog fuabtais cov phoojywg kws fuabtais ntseeg sab txhaj le txaav tau
lug ti fuabtais hab fuabtais txhaj le qha tej dlejnum tseemceeb rua puab xwb.
Kuv tsi totaub has tas yog vim le caag Vaajtswv ho xaav ua kuv ib tug phoojywg zoo,
tabsis Vaajlugkub qha has tas, “Mej tsi txhob pe ib tug Vaajtswv (dlaab) twg, rua qhov kuv kws
yog tug Tswv khib mej heev” (Tsiv Dim 34:14).
Vaajtswv xaav kuam peb paub Vaajtswv tub ib yaam le tej namtxiv sib paub. Qhov
tseeb, Vaajtswv tsim lub qaab ntuj ntawm nuav hab tsim peb kuam zoo es kuam peb ua tau
Vaajtswv phoojywg. Vaajlugkub has le nuav, Vaajtswv tsim txhua haiv neeg tawm huv ib tug
neeg le roj ntshaav lug xwb, hab kuam puab moog nyob thoob plawg huv lub nplajteb. Vaajtswv
tu tebchaws rua puab hab teem sijhawm kuam puab nyob ntev le caag. Vaajtswv ua le ntawd
kuam puab txhaj le lug nrhav Vaajtswv. Yog puab kub sab lug xaav paub Vaajtswv, puab yeej
yuav paub nwg, rua qhov Vaajtswv yeej nyob tsi dleb ntawm peb txhua tug” (Tegnum 17:26-27).
Qhov kws peb paub Vaajtswv hab hlub Vaajtswv yog ib qhov zoo heev rua peb, hab
qhov kws Vaajtswv paub peb hab hlub peb yog ib qhov kev zoo sab kawg nkaus rua Vaajtswv.
Vaajtswv has le nuav, “Yog leejtwg xaav khaav, nwg yuav tsum khaav has tas nwg paub hab
totaub kuv… Tej nuav yog tej kws hum kuv sab” (Yelemis 9:24).
Peb yuav totaub nyuaj has tas ua le caag es peb cov kws yog tuabneeg, txawj tuag, hab
muaj kev txhum nuav txhaj le yuav ua tau phoojywg zoo nrug Vaajtswv tug kws muaj fwjchim
luj kawg nkaus, tug kws peb qhovmuag tsi pum, hab zoo kawg nkaus. Peb totaub zoo txug kev
sis raug zoo ntawm tug Tswv hab nwg tug tub qhe, Vaajtswv hab tej kws Vaajtswv tsim, lossis
Leejtxiv hab nwg tug mivnyuas. Tabsis qhov kws Vaajtswv yog peb tug phoojywg nuav yog le
caag? Lug ntawm qhov kws peb saib Vaajtswv cov phoojywg huv vaajlugkub, peb yuav kawm
tau rau yaam. Peb yuav saib ob yaam rua tshooj nuav hab saib plaub yaam rua lwm tshooj.
Dlhau Moog Ua Vaajtswv Ib Tug Phoojywg Zoo
Ua tau Vaajtswv ib tug phoojywg zoo lug ntawm qhov kws nrug Vaajtswv sib txuas
lug tsi tu tsi tseg. Qhov kws koj moog pehawm Vaajtswv ib limtam ib zag hab nyeem
Vaajlugkub hab thov Vaajtswv txhua nub tsi yog ib qhov kws yuav paab kuam koj nrug
Vaajtswv sib raug zoo heev dlua qub. Tabsis yuav ua tau phoojywg nrug Vaajtswv, koj yuav
tsum tso plhuav txhua yaam huv koj lub neej rua nwg.
Yeej yog ib qhov tseemceeb kws koj yuav tsum nrhav sijhawm lug nyeem Vaajlugkub
hab thov Vaajtswv txhua nub,4 tabsis Vaajtswv xaav tau ntau tshaaj le tej ntawd. Vaajtswv xaav
kuam koj muab txhua yaam kws koj ua huv koj lub neej tso rua Vaajtswv ua tug tswj, xws le:
txhua lu lug kws koj thaam, txhua qhov teebmeem, txhua lu lug kws koj has, hab txhua yaam
4
Saib “How to Have a Meaningful Quiet Time” in personal Bible Study Mathods, Rick Warren, 1981. Available
from www.pastors.com.
51
kws koj xaav huv lub sab. Koj muaj peevxwm nrug Vaajtswv thaam taag nub thaum sawvntxuv
txug tsaus ntuj. Koj muaj cai nrug Vaajtswv thaam hab qha rua Vaajtswv txug tej kws koj ua
lossis taabtom xaav. Yuav tsum thov Vaajtswv tsi txhob tseg tsi tu (1Thexalaunikes 5:17) txhais
has tas koj yuav tsum nrug Vaajtswv thaam thaum koj moog tom khw, tsaav tsheb, ua num,
lossis thaum koj taabtom ua tej dlejnum kws koj naj nub ua.
Suavdlawg pheej totaub yuam kev has tas qhov kev “siv sijhawm nrug Vaajtswv” yog
yug siv lub sijhawm thaum yug nyob ib leeg lug nrug Vaajtswv. Yeej muaj tseeb kws Yexus los
kuj siv sijhawm ib leeg ntawm nwg tug kheej nrug Vaajtswv. Tabsis yog yuav ua le ntawd ces
koj yuav tsi muaj sijhawm ntau. Qhov tseeb ces txhua yaam kws koj ua puavleej yog koj siv
sijhawm nrug Vaajtswv, yog has tas koj caw Vaajtswv lug paab koj hab koj paub has tas
Vaajtswv nrug nraim koj nyob.
Muaj ib phau ntawv kws qha txug kev siv sijhawm nrug Vaajtswv thaam yog phau ntawv
kws puab tis npe hu ua “Practicing the Presence of God” Phau ntawv nuav yog sau thaum tam
1700 lawm. Tug sau yog Brother Lawrence, kws yog ib tug ua zaub ua mov rua ib lub tsev
kawm Vaajlugkub kws nyob rua Fabkis teb. Brother Lawrence muab tej dlejnum kws nwg naj
nub ua xws le kev ntxuav taig dlav, kev ua zaub mov, coj lug ua ib lub sijhawm qhuas Vaajtswv
hab nrug Vaajtswv sib raug zoo. Nwg has tas tug yawmsij rua kev ua Vaajtswv tug phoojywg tsi
yog hloov yug teg dlejnum, tabsis yog hloov yug tug cwjpwm kev ua dlejnum. Tej dlejnum kws
koj naj nub ua rua koj, koj yuav tsum muab hloov moog ua rua Vaajtswv. Txawm yog koj noj
mov, dlaa dlej, ua dlejnum, so, lossis nqaa lamsim moog pov tseg xwb los yog koj muab tej nuav
suav has tas yog ua rua Vaajtswv ces yeej yog ua rua Vaajtswv huv tuabsi. Tabsis qhov nuav tsi
tau txhais has tas kuam peb nyob twjywm tom tsev kws peb cov dlejnum es tsi txhob moog
pehawm Vaajtswv tom lub tuamtsev. Lub sijhawm kws moog pehawm Vaajtswv yug yuavtsum
moog, tabsis lub sijhawm kws yug ua yug cov dlejnum los yuav tsum ca Vaajtswv ua tug coj hab
muab suav ua ib qhov kev qhuas hab pehawm Vaajtswv huv tuabsi.
Ib txha kuj totaub has tas peb yuav tsum tso peb cov dlejnum kws peb naj nub ua tseg es
moog nyob rua ib qhov tshwjxeeb mas txhaj le yog peb pehawm Vaajtswv. Qhov kws peb ua le
nuav tub yog vim peb tsi tau ca Vaajtswv ua tug tswj hab kaav txhua yaam kws peb ua. Brother
Lawrence xaam pum has tas tej dlejnum kws nwg naj nub ua ntawd yeej yog ib feem ntawm kev
pehawm Vaajtswv, tsi yog nwg yuav tsum moog rua ib qhov chaw tshwjxeeb ntsagtu txhaj yog
nwg pehawm Vaajtswv xwb.
Thaum Vaajtswv kuam Adas hab Evas obtug pehawm Vaajtswv huv lub vaaj Edees,
Vaajtswv yeej tsi tau kuam obtug lug nyob ib qhov chaw, zag ib lub rooj hab ua kuam muaj ib
zaaj nkhaus voos es txhaj le yog obtug pehawm Vaajtswv. Tabsis qhov kws obtug pehawm
Vaajtswv yog lug ntawm obtug tug cwjpwm kws ua txhua yaam hum Vaajtswv lub sab nyam.
Vim Vaajtswv nrug nraim koj txhua lub sijhawm, tsi muaj ib thaajchaw kws yuav ua rua koj
nyob ze Vaajtswv tshaaj le qhov chaw kws koj nyob taamsim nuav. Vaajlugkub qha has tas,
“…Nwg nyob huv suavdlawg lub sab” (Efexaus 4:6b).
Brother Lawrence has tau ib lu lug kws paab peb yog nwg has tas kev txuas lug lossis
kev thov Vaajtswv ces tsi tas yuav qe muag thov ib zaaj ntev ntev, tabsis ca le thov ob peb lu es
ib chim ho rov thov ob peb lug dlua los yeej tau. Nwg has tas yuav kuam yug muab sab npuab
tej kws yug thov Vaajtswv, mas yug yuav tsum tis txhob has lug ntau ntau thaum yug thov
Vaajtswv. Rua qhov thaum yug thov ntau ntau ces yug yuav thov yaam ub yaam nuav, thov rua
ub rua nuav lawm.5 Nyob rua tam kws tuabneeg lub sab tsi ntev lawm, peb yuav tsum tau ua le
Brother Lawrence has.
Vaajlugkub kuam peb yuav tsum “thov Vaajtswv tsi tseg tsi tu” lossis “thov Vaajtswv
txhua lub sijhawm” (1 Thexalaunikes 5:17). Yuav ua le caag es peb txhaj le thov Vaajtswv tau
5
Brother Lawrence, “The Practice of the Presence of God” (Grand Rapids: Revell/Spire Books, 1967), Eight
Letter.
52
tsi tseg tsi tu? Losis thov tau txhua lub sijhawm? Ib qhov kws peb yuav ua tau ces yog peb thov
ib lug ub ib lug nuav kuam thawm nub ib yaam le cov ntseeg yaav taag lug thov xwb. Koj ca le
thov tej lu lug luv luv le nuav xwb:
Koj nrug kuv nyob.
Kuv txais yuav koj qhov kev hlub rua kuv nubno.
Kuv vaamkhom koj paab kuv nub nuav.
Kuv xaav paub kuam zoo dlua qub ntxiv.
Kuv yog koj tug.
Paab kuam kuv paub ca sab rua koj.
Lossis thov lug ntawm tej nqai Vaajlugkub luv luv le nraag nuav:
Kuv ua neej nyob yog nyob pub rua Tswv Yexus.
Koj yuav tsi tso kuv tseg.
Koj yog kuv tug Vaajtswv.
Koj tuag theej kuv.
Koj tso kuv dlim lawm.
Koj thov le has nuav kuam taag nub kuam cov lug nuav cog tub rua huv koj lub sab.
Tabsis kuam koj ncu has tas kev thov Vaajtswv tsi yog yuam Vaajtswv tabsis yog ua kuam
Vaajtswv tau koobmeej.
Xyum ua lub neej kws ca Vaajtswv nrug nraim yug txhua lub sijhawm yog ib qhov kws
yug yuav tsum xyum yug txhaj ua tau, hab yuav tsum ua taag moog le kuam yug muaj tug
cwjpwm ua le ntawd rua yug lub neej. Koj yuav tsum siv koj lub hlwb lug ncu hab xaav txug
Vaajtswv txhua lub sijhawm ib yaam le cov tub kawm suab paajnruag kws puab xyum khu puab
lub suab taag nub es puab txhaj le hu tau nkauj zoo. Koj yuav tsum tau xyum siv koj lub hlwb
lug ncu txug Vaajtswv.
Thaum xubthawj ces koj yuav tau ua tej yaam kuam koj ncu txug has tas Vaajtswv nrug
nraim koj nyob txhua lub sijhawm. Sau tej ntawv lossis lu tej dluab kuam koj ncu ntsoov
Vaajtswv. Tej zag koj yuav tau lu tej dlaim ntawv has tas, “Kuv yog Vaajtswv tug hab Vaajtswv
nrug nraim kuv taamsim nuav” Benedictine cov xibfwb muaj ib lub moo kws ib txoos teev nrov
ib zag, ces thaum lub moo ntawd nrov, puab nreg ib plag hab thov Vaajtswv. Yog koj muaj moo
lossis cell phone kws caws tau, koj muab caws ces koj kuj ua tau ib yaam le ntawd hab. Muaj tej
zag koj yuav paub has tas Vaajtswv nrug nraim koj, tabsis muaj qee zag koj yuav tsi paub.
Yog koj yuav tseev kuam txhua zag kws koj nrug Vaajtswv thaam mas koj yuav tsum
nov Vaajtswv nrug nraim koj xwb ces kuj yog koj ua yuam kev lawm hab. Kev qhuas Vaajtswv
tsi yog ua kuam koj zoo sab, tabsis yog koj ua ib yaam dlejnum zoo. Koj lub homphaj tsi yog ua
kuam koj zoo sab, tabsis koj qhuas Vaajtswv hab thov Vaajtswv vim koj paub has tas Vaajtswv
nrug nraim koj nyob. Qhov kws koj ua le nuav txhaj le yog koj ua lub neej kws pehawm
Vaajtswv txhua lub sijhawm.
Ua tau Vaajtswv ib tug phoojywg zoo lug ntawm qhov kws xaav ntsoov txug
Vaajtswv. Qhov ob kws ua rua koj yuav ua tau Vaajtswv ib tug phoojywg yog lug ntawm qhov
kws xaav ntsoov txug Vaajtswv Txujlug taag nub. Qhov kws koj xaav txug Vaajtswv Txujlug
nuav lug Aaskiv hu ua meditation. Vaajlugkub qha ntau qhov kuam peb yuav tsum xaav ntsoov
txug Vaajtswv, tej kws Vaajtswv ua hab tej kws Vaajtswv has. (Phau Ntawv Nkauj 1:2; 23:4;
143:5; 145:5; Yausuas 1:8).
Yog peb tsi paub tej kws Vaajtswv has ces peb yeej ua tsi tau Vaajtswv tug phoojywg.
Koj hlub tsi tau Vaajtswv yog koj tsi paub, hab koj yeej tsi paub nwg, yog koj tsi paub nwg Tej
Lus. Vaajlugkub qha has tas Vaajtswv “qha Vaajtswv tugkheej rua Xamuyees lug ntawm nwg tej
53
lug” (1 Xamuyees 3:21). Naj nub nwgnuav los Vaajtswv tseem siv Vaajtswv Txujlug lug qha
nwg tugkheej rua peb.
Txawm yog koj tsi muaj sijhawm lug kawm hab nyeem Vaajtswv Txujlug taag nub los
koj muaj peevxwm xaav txug Vaajtswv Txujlug taag nub. Koj muaj peevxwm xaav txug tej
nqai Vaajlugkub kws koj nyeem yaav taag lug, lossis koj ncu tau rua nruab sab coj lug xaav.
Thaum koj xaav txug ib qhov teebmeem xaav taag los xaav dlua huv koj lub hlub ces
luag hu qhov ntawd hu ua txhawj (worry). Thaum koj ho muab ib nqai Vaajlugkub xaav moog
xaav lug huv koj hlwb ces luag hu has tas xaav txug Vaajtswv (meditation). Yog koj paub
txhawj ces koj yeej paub xaav txug Vaajtswv tuabyaam nkaus. Koj tsuas yog yuav tau hloov
ntawm koj qhov kev txhawj moog rua qhov kws xaav txug tej nqai Vaajlugkub xwb. Thaum koj
yimfuab xaav ntau txug Vaajtswv Txujlug, koj yimfuab tso tau kev txhawj tseg.
Tog le Vaajtswv suav has tas Yauj hab Daviv obtug yog Vaajtswv ob tug phoojywg zoo
los obtug muab Vaajtswv Txujlug saib rau nqe dlua le lwm yaam huv tuabsi, hab obtug xaav
txug Vaajtswv Txujlug taag nub. Yauj has tas, “Kuv has koj Txujlug ntawm kuv lub qhovncauj
ntau dlua le kuv noj mov” (Yauj 23:12 NIV). Hab Daviv has le nuav, “Kuv nyam koj tej kevcai
heev! Kuv xaav txug tej kevcai txhua nub” (Phau Ntawv Nkauj 119:97 NIV). “Koj tej kevcai
nyob nraim huv lub lub sab. Kuv xaav ntsoov tsi tso tseg le” (Phau Ntawv Nkauj 77:12 NLT).
Phoojywg zoo yeej tsi npug ib yaam dlaabtsi es tsi kaam sib qha. Yog koj ua Vaajtswv
phoojywg hab xaav ntsoov txug Vaajtswv Txujlug txhua nub mas Vaajtswv yuav qha txhua
yaam rua koj, tsi muaj qhov kws nwg yuav zais le. Vaajtswv lug has rua Anplaham txug tej kws
Vaajtswv yuav ua, hab Vaajtswv kuj has rua Danias, Paulaus, cov thwjthim, hab lwm tug kws
yog Vaajtswv phoojywg (Chivkeeb 18:17; Danias 2:19; 1 Kauleesthaus 2:7-10).
Thaum koj nyeem Vaajlugkub lossis noog tej lug qhuab qha, koj tsi txhob laam noog
xwb es ib plag ces tsi ncu qaab lawm. Koj yuav tsum tau xyum muab tej lug ntawd ncu ca rua
huv koj lub hlwb hab ib sij muab xaav ib zag. Thaum koj yimfuab siv sijhawm ntau lug xaav
txug tej lug kws Vaajtswv has, koj yimfuab totaub zoo. Txawm yog lwm tug tsi totaub los koj
yeej totaub. Vaajlugkub has tas, “Tug Tswv nrug cov neeg kws fwm nwg ua phoojywg, hab nwg
qha kuam puab paub nwg tej lug cog tseg” (Phau Ntawv Nkauj 25:14).
Nyob rua tshooj tom ntej nuav, peb yuav lug saib txug plaub qhov kws yuav paab kuam
peb ua tau Vaajtswv phoojywg zoo. Tabsis koj tsi txhob tog txug pigkig koj mam ua, nub nuav
koj ca le xyum nrug Vaajtswv thaam lossis thov Vaajtswv hab xaav txug Vaajtswv Txujlug.
Kev thov Vaajtswv yog ib qhov kev has lug rua Vaajtswv; tabsis kev xaav txug tej nqai
Vaajlugkub yog Vaajtswv has lug rua koj. Ob yaam nuav puavleej yog qhov kws yuav paab
kuam koj ua tau Vaajtswv phoojywg.
Nub 11
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Vaajtswv xaav ua kuv tug phoojywg zoo.
Nqai Cim: “Tug Tswv nrug cov neeg kws fwm nwg ua phoojywg, hab nwg qha kuam puab
paub nwg tej lug cog tseg” (Phau Ntawv Nkauj 25:14).
Lug Nug: Kuv yuav ua le caag es kuv txhaj le xaav txug Vaajtswv hab nrug Vaajtswv
thaam taag nub?
54
NUB 12
___________________________________________________________________________
Ua Kuam Koj Ua Tau
Vaajtswv Tug Phoojywg Zoo
Nwg ua phoojywg nrug tug kws ncaajnceeg.
Paajlug 3:32 (NLT)
Txaav lug ze Vaajtswv, hab Vaajtswv yuav txaav ze koj.
Yakaunpaus 4:8
Koj xaav nyob ze Vaajtswv le caag, Vaajtswv yuav pub koj tau nyob ze le ntawd.
Koj yuav tsum cog kev phoojywg nrug Vaajtswv ib yaam le koj cog phoojywg rua lwm
tug kws yog koj phoojywg huv nplajteb nuav. Kev phoojywg tsi yog laam nyob laam tshwm
muaj. Yuav cog tau phoojywg yuav tsum yog koj ntshaw, koj siv sijhawm, hab siv koj lub dlaag
zug. Yog koj xaav cog phoojywg kuam tub nrug Vaajtswv, koj yuav tau xyum tau qha tej kws
koj xaav rua nwg, tsi txhob zais; thaum nwg kuam koj ua dlaabtsi, koj yuav tsum ua lawv le nwg
has. Nwg saib yaam twg muaj nqes, koj yuav tsum saib yaam ntawd muaj nqes hab koj yuav
tsum muab qhov kev phoojywg nrug nwg saib ua ib yaam kws tseemceeb dlua lwm yaam.
Yuav ua tau Vaajtswv tug phoojywg zoo, kuv yuav tsum ncaajnceeg rua Vaajtswv.
Thawj qhov tseemceeb kws yuav ua rua peb cog tau phoojywg zoo rua Vaajtswv yog qhov kws
peb tsi zais peb tej kev txhum hab peb txuj kev xaav. Vaajtswv tsi xaiv tug neeg zoo zoo lug ua
Vaajtswv phoojywg nkaus xwb, tabsis Vaajtswv xaav tau tug kws muaj lub sab ncaajnceeg rua
Vaajtswv. Vaajtswv cov phoojywg huv Vaajlugkub yeej tsi muaj ib tug ua tau zoo zoo heev.
Yog Vaajtswv yuav tseev kuam peb ua tau zoo zoo heev es Vaajtswv mam le kaam kws peb
phoojywg ces peb yeej tsi muaj tug ua tau Vaajtswv phoojywg. Vim Vaajtswv txuj kev hlub
tshua xwb, Tswv Yexus txhaj le kaam ua phoojywg nrug cov neeg txhum (Mathais 11:19).
Vaajtswv cov phoojywg huv phau Vaajlugkub yog cov kws puab xaav le caag los puab
qha tau rua Vaajtswv, puab chim los puab yeej ywg Vaajtswv; puab xaav lam rua Vaajtswv los
puab yeej lam le, hab puab tsi totaub los puab yeej kaam nrug Vaajtswv sib caav. Vim puab ua
tawm huv puab lub sab tuaj ces yaam le tej kws puab ua nuav kuj tsi txob Vaajtswv qhov twg,
Vaajtswv tseem txhawb puab zug ntxiv hab xwb.
Vaajtswv tso cai rua Anplaham nug Vaajtswv hab nrug Vaajtswv sib lwv txug kev
txavtxim rua lub nroog Xoodoos. Anplaham nug Vaajtswv saib yuav muaj tsawg leej neeg zoo
kws nyob huv lub nroog Xoodoos es Vaajtswv txhaj le yuav tsi hlawv lub nroog. Nwg lwv
Vaajtswv ntawm tsibcaug tug neeg ncaajnceeg lug ua 10 tug.
Vaajtswv kuj ua sab ntev noog Daviv cov lug lamtxim has tas Vaajtswv ua tsi ncaaj rua
Daviv, ntxeev sab rua Daviv hab tso Daviv tseg. Vaajtswv kuj tsi tua Yelemis thaum nwg lam
has tas Vaajtswv dlaag nwg. Vaajtswv kuj ca Yauj ywg Yauj tej kev lwj sab, hab thaum kawg
55
Vaajtswv kuj txheem has tas Yauj yeej yog tug kws has cov lug ncaaj hab tshev Yauj cov
phoojywg has tas puab yog cov kws has lug tsi tseeb tawm huv puab lub sab tuaj. Vaajtswv has
rua puab has tas, “Kuv chim heev rua koj hab koj ob tug phoojywg, rua qhov thaum mej pav txug
kuv zaj, mej has tsi tseeb lawv le Yauj kws yog kuv tug tub khaiv has. Nwgnuav mej ca le moog
ntes xya tug heev nyuj hab xya tug laug yaaj tuaj rua Yauj tua hlawv fij dlaws mej lub txim. Yauj
yuav thov kuv zaam txim rua mej, kuv yuav teb Yauj tej lug thov hab kuv yuav tsi rau txim rua
mej lawv le mej tau ua txhum lawm” (Yauj 42:7-8).
Muaj ib qhov qauv kws qha rua peb txug phoojywg kws sib qha sab nyob rua huv
Tsivdlim 33:1-17. Vaajtswv chim heev rua cov neeg Yixalayees vim puab tsi noog Vaajtswv
lug. Vaajtswv qha rua Mauxes has tas Vaajtswv yuav ua kuam tav lawv le Vaajtswv cov lug cog
tseg kws yog muab lub tebchaws Kana-as rua cov neeg Yixalayees, tabsis Vaajtswv yuav tsi
nrug puab moog ib ruam ntxiv le lawm. Vaajtswv chim hab Vaajtswv qha rua Mauxes paub
txug Vaajtswv txuj kev chim.
Mauxes txhaj le has rua Vaajtswv le nwg yog Vaajtswv ib tug phoojywg,“Koj yeej kuam
kuv coj cov neeg nuav moog nyob huv lub tebchaws ntawd, tabsis koj tub tsi qha rua kuv paub
tug kws koj yuav tso nrug kuv moog. Koj has tas koj paub kuv zoo hab txaus sab rua kuv. Yog
koj txaus sab rua kuv, thov qha tej kws koj npaaj sab yuav ua ntawd rua kuv paub, kuv txhaj
yuav ua tau tej kws hum koj sab. Ncu ntsoov has tas koj tub xaiv haiv neeg nuav ua koj tug
lawm….Yog koj tsi nrug peb moog, thov tsi txhob tso peb tawm qhov chaw nuav moog. Yog koj
tsi nrug peb moog, leejtwg yuav paub has tas, koj txaus sab rua kuv hab rua koj haivneeg? Koj
nrug peb moog txhaj yuav cais tau peb tawm ntawm luas lwm haiv neeg kws nyob huv lub
nplajteb nuav” (Tsiv Dim 44:12-16). Vaajtswv txhaj teb Mauxes has tas, “Kuv yuav ua lawv le
koj thov, rua qhov kuv paub koj zoo hab kuv yeej txaus sab rua koj” (Tsiv Dim 44:17).
Vaajtswv puas tiv taug tej kws koj ua sab dlawbpaug qha rua Vaajtswv? Vaajtswv yeej
tiv taug. Phoojywg zoo ces yeej tsi npug ib yaam dlaabtsi le. Thaum Vaajtswv yog peb
phoojywg lawm ces tej yaam kws peb saib zoo le yog tej yaam tawmtsaam Vaajtswv, tabsis
Vaajtswv saib zoo le yog tej yaam kws zoo xwb. Vaajtswv noog cov lug kws nwg cov
phoojywg has tawm huv puab lub sab tuaj, tabsis Vaajtswv dlhuav cov lug kws kwvyees, hab
has ntawm lub ncauj xwb. Yog koj yog Vaajtswv ib tug phoojywg lawm, koj yuav tsum qha sab
dlawbpaug rua Vaajtswv, tsi txhob has tej kws koj laam xaav xwb lossis lug puv ncauj es laam
has xwb. Koj yuav tau leeg tej kev txhum kws koj muab npug ca lawm es tsi qha rua Vaajtswv,
xws le tej yaam kws koj chim lossis tu sab rua Vaajtswv has tas Vaajtswv dlaag koj lossis tsi
paab koj. Thaum peb tseem tsi luj hlub ntawm peb txuj kev ntseeg ces peb tsi totaub has tas
Vaajtswv yuav ua txhua yaam kws lug raug rua peb ntawd kuam dlhau lug ua tej yaam zoo
txhawb peb lub neej, thaum zoo le nuav lawm ces peb yuav tu sab rua tej kws Vaajtswv ca raug
rua peb lub neej, xws le: chim has tas ua le caag Vaajtswv tsim yug tsi zoo npaum lwm tug; ua
caag yug yuav yug lug rua tsev neeg zoo le ntawd; ua caag Vaajtswv tsi teb yug tej lug thov; ua
caag Vaajtswv ho yuav ca yug raug tej teebmeem yaav taag lug; hab ntau yaam kws yug xaav
has tas yog yug yog Vaajtswv mas yug yuav tsi pub raug rua leejtwg hlo le. Yug nyam lamtxim
rua Vaajtswv thaum lwm tug neeg ua mob yug. Qhov nuav Williams Backus muab hu ua “koj
khawb kwj kem koj hab Vaajtswv.”
Kev chim sab yog ib tug caam luj tshaajplawg kws yuav cais koj hab Vaajtswv kuam ua
tsi tau phoojywg. Peb yuav has tas: Yog le caag kuv txhaj le xaav ua Vaajtswv ib tug phoojywg
yog has tas Vaajtswv ca qhov nuav lug raug rua kuv? Qhov kws zoo ces kuam peb paub has tas
Vaajtswv xaiv txhua yaam zoo rua peb. Txawm yog tej yaam kws ua rua peb mob sab los xij,
peb tsi tau totaub xwb, lwm nub yaam ntawd yog yaam kws yuav zoo rua peb lub neej. Thaum
peb tso tej kev chim kev tu sab tseg, hab muab tej ntawd qha rua Vaajtswv ces yog thawj qhov
kws yuav ua kuam peb tej kev mob nkeeg zoo. Ca koj ua ib yaam le cov neeg huv Vaajlugkub
56
ua, kws qha tawm plawg huv koj lub sab tuaj rua Vaajtswv (Yauj 7:17-21; Phau Ntawv Nkauj
83:13; Yelemis 20:7; Luv 1:20).
Vaajtswv xaav qha kuam peb paub qha sab dlawbpaug rua Vaajtswv, Vaajtswv txhaj le
sau Phau Ntawv Nkauj kws yog ib phau qha peb pehawm Vaajtswv, kws puv nkaus tej kev
chim, kev npautawg, kev ntaus sab yau, kev ntshai, kev tu sab hab tej kev txomnyem nrug rua
cov lug qhuas Vaajtswv hab tej nqai lug ntseeg. Txhua lu lug tu sab, quaj, lug kua-muag ces
puavleej sau muaj nyob rua huv Phau Ntawv Nkauj. Thaum koj nyeem Daviv hab lwm tug neeg
cov lug leeg txim ces xaav kuam koj paub has tas Vaajtswv xaav kuam koj pehawm Vaajtswv
tuab yaam nkaus le ntawd, tsi txhob zais ib yaam dlaabtsi ca rua huv koj lub sab es tsi kaam
muab qha rua Vaajtswv. Koj muaj cuabkaav thov Vaajtswv le Daviv thov. Daviv has le nuav,
“Kuv ywg txhua yaam rua nwg noog, kuv qha kuv tej kev nyuaj sab rua nwg huv tuabsi” (Phau
Ntawv Nkauj 142:2).
Thaum peb paub has tas Vaajtswv cov phoojywg huv Vaajlugkub tam, xws le: Mauxes,
Daviv, Anplaham, Yauj, hab lwm tug los puab kuj ntau sab yau rua Vaajtswv hab ces qhov nuav
ua rua peb kuj tsi qaug zug ua luaj twg. Tabsis puab tsi zais puab lub sab, puab qha dlawbpaug
rua Vaajtswv. Qhov kws yug has tau ncaajnraim txhua yaam tawm huv yug lub sab dlawbpaug
tuaj rua Vaajtswv kuj yog ib qhov kws yug yuav cog tau phoojywg zoo rua Vaajtswv hab.
Yuav ua tau Vaajtswv tug phoojywg zoo yuav tsum yog peb ua Vaajtswv dlejnum
lug ntawm txuj kev ntseeg. Txhua zag thaum koj tso sab rua Vaajtswv lub tswvyim hab ua le
Vaajtswv has kuam koj ua, txawm yog koj tsi totaub los koj ca le ua lawv le Vaajtswv has ces
Vaajtswv yuav nrug koj sib raug zoo. Peb yeej ib txwm tsi xaav txug has tas yog peb noog
Vaajtswv lug, peb yuav dlhau lug ua Vaajtswv ib tug phoojywg zoo. Peb tsuas noog peb nam
peb txiv lug lossis noog cov saib peb tom chaw ua dlejnum lug xwb. Peb tsi xaav txug has tas
noog peb cov phoojywg lug yuav ua rua peb muaj kev sib raug zoo heev dlua qub. Txawm le
ntawd los Yexus has meej rua peb has tas kev noog los yog qhov kws yuav ua rua peb muaj kev
phoojywg zoo nrug Vaajtswv. Tswv Yexus has le nuav, “Yog mej ua lawv le kuv has, mej txhaj
yog kuv cov phoojywg” (Yauhaas 15:14).
Nyob zaaj dlhau lug nuav qhov yuav xaus, kuv has tas Yexus siv lu lug “phoojywg” yog
nwg has txug “fuabtais cov phoojywg” kws nrug fuabtais ua dlejnum uake huv lub vaajloog.
Txawm yog fuabtais cov phoojywg nuav muaj cai ua ntau yaam los puab tseem nyob qaab
tswjfwm ntawm tug fuabtais hab puab yuav tsum tau noog fuabtais lug. Peb yog Vaajtswv cov
phoojywg tabsis peb tsi tau lub fwjchim sib luag le Vaajtswv. Nwg yog peb tug thawj coj kws
muaj kev hlub hab peb puab nwg qaab.
Peb noog Vaajtswv lug tsi yog vim qhov ntawd yog yug ib teg dlejnum, lossis tsi yog
vim yug ntshai nwg es yug laam noog xwb, lossis tsi vim yog yug raug nwg yuam yug. Tabsis
peb noog Vaajtswv los vim peb hlub Nwg hab peb ntseeg has tas nwg paub yaam kws zoo
tshaajplawg rua peb. Peb caum nwg qaab vim peb ncu nwg tej txajntsig kws nwg tau ua rua peb
lawm, hab yog peb yimfuab puab nwg qaab ze, peb yimfuab yog nwg tug phoojywg zoo.
Cov tsi ntseeg Vaajtswv xaav has tas peb cov ntseeg noog Vaajtswv los vim peb ntshai
Vaajtswv rua txim rua peb, tabsis qhov tseeb tsi yog le ntawd. Qhov tseeb yog has tas Vaajtswv
tub zaam peb lub txim lawm, tso peb dlim lawm, peb txhaj le noog Vaajtswv lug hab peb txhaj le
hlub nwg hab nyam nwg. Thaum peb noog Vaajtswv los peb muaj kev zoo sab heev dlua qub
tuaj. Yexus has le nuav, “Kuv hlub mej ib yaam le kuv Txiv hlub kuv; mej yuav tsum muaj lub
sab hlub ib yaam le kuv. Yog mej ua lawv le kuv tej lug, mej yuav muaj lub sab hlub ib yaam le
kuv ua lawv le kuv Txiv tej lug hab kuv muaj lub sab hlub ib yaam le nwg. Kuv has tej nuav rua
mej kuam mej zoo sab ib yaam le kuv zoo sab, hab mej yuav zoo sab kawg nkaus le” (Yauhaas
15:9-11).
Kom peb pum has tas Yexus tsuas xaav kuam peb ua le qhov kws Nwg ua rua vaaj
Leejtxiv xwb. Nwg nrug vaaj Leejtxiv sib raug zoo ua qauv qha peb kuam peb paub nrug nwg
57
sib raug zoo. Yexus ua txhua yaam lawv le vaaj Leejtxiv has kuam nwg ua hab ua lug ntawm
kev hlub.
Phoojywg tseeb tag tag tsi tog kuam luag ua rua yug, tabsis yug nqeg teg ua ua ntej ntaag.
Thaum Yexus has kuam peb hlub lwm tug, paab cov pluag, faib tej kws peb muaj rua cov tsi
muaj, kws peb lub neej dlawbhuv, zaam txim rua tug kws txhum rua peb, hab moog coj neeg lug
ntseeg Vaajtswv, peb ua lawv le nwg has taamsim ntawd vim peb hlub nwg.
Muaj ntau zag mas pawg ntseeg yeej pheej kuam peb ua tej yaam dlejnum nyaav hab
tseemceeb heev rua Vaajtswv. Tabsis txawm yog tej yaam dlejnum miv miv xwb los peb ua vim
peb noog Vaajtswv lug ces Vaajtswv yeej txaus sab heev. Txawm yog tej nyuas miv miv kws
peb ua ntawd tsi muaj neeg pum los Vaajtswv pum hab Vaajtswv suav has tas tej kws peb ua
ntawd yog kev pehawm Vaajtswv ntaag.
Tej yaam dlejnum tseemceeb hab luj mas nyob nyob mam muaj ib zag tabsis cov
dlejnum miv ces muaj txhua nub. Tej yaam miv miv xws le kev has tej lug tseeb, ua sab zoo rua
lwm tug, hab txhawb lwm tug zug, tej nuav xwb los yeej ua rua Vaajtswv zoo sab lawm.
Vaajtswv muab kev noog lug saib tseemceeb dlua le peb tej lug thov Vaajtswv, tej lug qhuas
Vaajtswv, lossis tej qhov txhua chaw kws peb muab fij rua Vaajtswv. Vaajlugkub has le nuav,
“Tug Tswv xaav kuam neeg noog nwg lug lossis muab tsaj tua fij rua nwg? Noog tug Tswv lug
zoo dlua qhov kws muab tej yaaj zoo nkauj tua fij rua nwg” (1 Xamuyees 15:22).
Thaum Yexus muaj pebcaug xyoo, hab yuav pib moog qha txuj kev cawmdlim rua
tuabneeg suavdlawg, nwg tau moog ua kevcai rausdlej. Thaum nwg ua kevcai rausdlej ntawd
vaaj Leejtxiv has le nuav, “Tug nuav yog kuv tug tub kws kuv hlub, kuv txaus sab rua nwg”
(Mathais 3:17). Pebcaug lub xyoo kws thaum Yexus yug lug txug thaum nwg ua kevcai rausdlej
ntawd, nwg ua dlaabtsi es Vaajtswv ho yuav txaus sab rua nwg ua luaj? Thaum Yexus yug lug
txug thaum nwg muaj pebcaug xyoo ntawd yeej tsi muaj Vaajlugkub sau qha has tas nwg ua
dlaabtsi, tsuas yog muaj ib lu lug kws has txug nwg xwb, lug ntawd has tas, “Yexus nrug obtug
(Yauxej & Maivliag) rov qaab moog rua peg lub nroog Naxales, hab nwg noog obtug
lug…”(Lukas 2:51). Pebcaug lub xyoo kws nwg ua hum Vaajtswv lub sab ntawd muab xaus ua
ob lu lug has le nuav: “noog lug”.
Yuav ua tau Vaajtswv tug phoojywg zoo mas Vaajtswv saib yaam twg muaj nqes
ces kuv saib yaam ntawd muaj nqes hab. Yug tug phoojywg saib yaam twg tseemceeb ces
yug yuav tsum saib yaam ntawd tseemceeb hab mas yug txhaj le ua tau phoojywg zoo ua ke.
Thaum koj nrug Vaajtswv ua phoojywg zoo zuj zug ces Vaajtswv saib yaam twg tseemceeb los
koj yuav saib yaam ntawd tseemceeb hab. Vaajtswv quaj rua yaam twg, koj yuav quaj rua yaam
ntawd hab. Vaajtswv txaus sab rua yaam twg, hab koj yuav txaus sab ua tej dlejnum kws yuav
ua kuam Vaajtswv zoo sab.
Paulaus ua tau ib qhov yaamntxwv zoo rua peb kawm. Vaajtswv teg dlejnum yog
Paulaus teg dlejnum hab yaam kws Vaajtswv xaav ua yog yaam kws Paulaus xaav ua. Paulaus
has le nuav, “Twb yog vim kuv mob sab txug mej heev txhaj le ua rua kuv chim heev rua mej—
qhov nuav yog kuv mob sab le Vaajtswv mob” (2 Kauleethaus 11:2 Msg). Daviv los kuj has ib
yaam hab, “Kuv mob sab rua koj lub Tuamtsev ib yaam le suavtawg kub huv kub lub sab. Tej
lug kws luas thuam koj poob rua kuv huv tuabsi” (Phau Ntawv Nkauj 69:9).
Dlaabtsi txhaj le yog yaam kws Vaajtswv mob sab txug tshaaj plawg? Teg dlejnum kws
Vaajtswv mob sab tshaajplawg yog tso kuam tuabneeg dlim. Nwg xaav kuam tuabneeg rov lug
nrhav tau nwg. Twb yog vim le nuav es Tswv Yexus txhaj le nqeg lug huv nplajteb nuav. Yaam
kws mob Vaajtswv sab tshaaj yog qhov kws Vaajtswv Leejtub yuav tsum tau tuag. Qhov ob kws
mob Vaajtswv sab yog xaav kuam tuabneeg nov Txujmoo Zoo. Yog peb yuav ua kuam tau
Vaajtswv ib tug phoojywg zoo, peb yuav tsum mob sab txug cov neeg kws tsi tau nov Txujmoo
Zoo le Vaajtswv mob sab. Vaajtswv cov phoojywg yeej tsi ntshai qha Vaajtswv rua lwm tug.
58
Yuav ua tau Vaajtswv tug phoojywg zoo, kuv yuav tsum muaj lub sab ntshaw ua
Vaajtswv phoojywg heev dlua le ntshaw lwm yaam. Phau ntawv nkauj has ntau heev txug
qhov kws xaav nrug Vaajtswv ua phoojywg. Daviv muaj lub sab ntshaw kuam nwg paub
Vaajtswv tshaaj le paub lwm yaam. Nwg siv cov lug “tog ntsoov, rhav tshuav, nqhes dlej, tshaib
plaab” coj lug piv txug nwg kev xaav paub Vaajtswv zoo ib yaam le ntawd. Nwg nyob ze
Vaajtswv le tug neeg nqhes dlej. Nwg has tas, “Kuv tsuas thov tug Tswv pub ib yaam rua kuv
xwb, yaam kws kuv xaav yuav, yog kuv xaav nyob huv tug Tswv lub tsev moog taag kuv
simneej…” (Phau Ntawv Nkauj 27:4). Hab nwg has ntxiv has tas, “Koj txujkev hlub kws tsi
paub kawg zoo dlua txujsa…” (Phau Ntawv Nkauj 63:3).
Yakhauj kuj ntshaw kuam Vaajtswv foom koobmoov rua nwg lub neej heev le, nwg txhaj
khawm Vaajtswv ib mos tsi tso Vaajtswv. Yakhauj has rua Vaajtswv has tas, “Kuv yuav tsi tso
koj moog txug thaum koj foom koobmoov rua kuv tso” (Chivkeeb 32:26). Qhov kws peb xaav tsi
thoob mas tug Vaajtswv kws muaj fwjchim luj kawg nkaus ca Yaukauj ua tug yeej! Vaajtswv tsi
xaav le caag rua peb yog peb nrug Vaajtswv sib ntsuag zug vim peb xaav nyob ze Vaajtswv.
Qhov Vaajtswv ca Yaukhauj yeej mas vim Yakhauj xaav tau Vaajtswv tshaaj le txhua yaam.
Paulaus los kuj yog ib tug kws ntshaw kuam nwg ua Vaajtswv ib tug phoojywg. Tsi
muaj ib yaam dlaabtsi huv nplajteb nuav tseemceeb npaum le qhov kws nwg xaav nrug Vaajtswv
ua phoojywg zoo. Nwg lub homphaj ces tsuas yog qhov ntawd xwb. Vim le ntawd Vaajtswv
txhaj le pub fwjchim rua Paulaus ua tau tej txujci tseemceeb. Paulaus has tas, “Yaam kws kuv
xaav yuav heev dlua lwm yaam huv tuabsi, yog qhov kws kuv xaav paub Yexus Khetos heev dlua
yaav taag lug. Hab xaav tau lub fwjchim kws ua rua Yexus sawv huv qhov tuag rov qaab lug.
Kuv zoo sab nrug nwg raug kev txomnyem hab kuv xaav muaj lub sab zoo le nwg lub thaum nwg
raug kev tuag” (Filipis 3:10).
Qhov tseeb yog le nuav: Koj xaiv lug nyob ze Vaajtswv npaum le caag ces koj yuav nyob
ze npaum le qhov koj xaiv ntawd. Kev nrug Vaajtswv sib raug zoo yog qhov kws peb xaiv, tsi
yog yuam kev tau. Koj yuav tsum tuammeej tuampem nrhav Nwg tag tag mas koj txhaj le yuav
nyob ze Nwg. Koj puas xaav nyob ze Vaajtswv tshaaj le txhua yaam huv nplajteb nuav? Qhov
koj nyob ze Vaajtswv ntawd muaj qaabhau dlaabtsi rua koj? Yog koj tso txhua yaam tseg es lug
nrhav nwg nuav puas tsim nyog tug nqes? Qhov kws yug ua txhua yaam kuam yug nrug
Vaajtswv sis raug zoo ntawd puas muaj nqes rua yug?
Tej zag yaav taag los koj tub muaj lub sab ntshaw Vaajtswv, tabsis nwgnuav koj qhov
kev ntshaw ntawd pluj lawm. Pawg ntseeg Efexaus ntsib qhov teebmeem nuav, puab tso puab
thawj tug hlub tseg lawm. Puab ua txhua yaam tabsis puab tsuas yog ua vim yog puab lub luag
dlejnum xwb, tsi yog ua lug ntawm kev hlub. Yog has tas koj laam ntseeg Vaajtswv ntawm koj
lub ncauj xwb, thaum Vaajtswv ca teebmeem raug rua koj, koj tsi txhob tu sab.
Teebmeem zoo le cov roj kws hlawv kuam yug hloov tau yaam kws yug tsi muaj lub
peevxwm hloov. C. S. Lewis has tas, “teebmeem yog Vaajtswv lub xuvtooj” Vaajtswv yuav
tsaa peb saab ntsujplig lug ntawm tej teebmeem kws peb raug. Koj tej teebmeem tsi yog kev
teemtxim, tabsis yog Vaajtswv tug kws muaj kev hlub, nwg tsaa koj xwb. Vaajtswv tsi chim rua
koj, tabsis Vaajtswv xaav tau koj rov lug nrug Vaajtswv sib raug zoo, yog le Vaajtswv yuav ua
txhua yaam kuam coj tau koj lug nyob ze Vaajtswv. Tabsis muaj dlua ib qho yoojyim heev kws
yuav coj tau koj lug nrug Vaajtswv sib raug zoo es tsi tas koj yuav raug teebmeem. Qhov ntawd
yog koj yuav tsum pib thov Vaajtswv taamsim nuav kuam Vaajtswv ua rua koj, hab pub rua koj,
kuam koj lug nyob ze Vaajtswv. Koj yuav tsum thov Vaajtswv le nuav taag nub, “Tswv Yexus,
kuv nshaw nyob ze koj hab ntshaw nrug koj sib raug zoo heev tshaaj le ntshaw ib puas
tsaavyaam huv nplajteb nuav.” Vaajtswv has rua cov neeg kws raug nteg moog ua cevqhev
nyob rua tebchaws Npanpiloos le nuav, “Yog mej nrhav kuv kawg sab kawg ntsws, mej yuav
ntsib kuv” (Yelemis 29:13).
59
Koj Qhov Kev Sib Raug Zoo Kws Tseemceeb Tshaajplawg
Tsi muaj ib yaam dlaabtsi—dlejnum yaam dlaabtsi—kws tseemceeb tshaaj le qhov kws koj
tsim kev phoojywg nrug Vaajtswv. Qhov kev phoojywg ntawm Vaajtswv txhaj yog qhov yuav
nyob moog ibtxhis. Paulaus has rua Timautes has tas, “Ib txha ntawm cov neeg nuav xaiv tsi tau
yaam kws tseemceeb tshaajplawg ntawm puab lub neej—qhov ntawd yog puab tsi paub
Vaajtswv” (1 Timautes 6:21a LB). Koj puas nrhav tau yaam kws tseemceeb tshaajplawg huv koj
lub neej? Yog koj tsi tau nrhav tau qhov tseemceeb ntawd, koj yuav tsum tau pib nrhav taamsim
nuav. Ncu ntsoov has tas qhov nuav yog koj kev xaiv ntawm koj tug kheej. Koj ntshaw nyob ze
npaum le caag ntawm Vaajtswv ces koj yuav nyob ze npaum le ntawd.
Nub 12
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Koj xaiv nyob ze Vaajtswv npaum le caag ces koj tsuas nyob ze npaum le
ntawd xwb.
Nqai Cim: “Txaav lug ze Vaajtswv hab Vaajtswv yuav txaav lug ze koj” (Yakaunpaus
4:8a).
Lug Nug: Kuv yuav ua le caag es kuv txhaj le txaav ze Vaajtswv dlua qub?
60
NUB 13
___________________________________________________________________________
Kev Pehawm Vaajtswv
Kws Hum Vaajtswv Sab
Mej yuav tsum hlub tug Tswv kws yog mej tug Vaajtswv kuam kawg sab kawg ntsws,
kawg plaab kawg plawv, hab kawg dlaag kawg zug.
Malakaus 12:30
Vaajtswv xaav tau taagnrho txhua yaam ntawm koj.
Vaajtswv tsi xaav tau ib nraab ntawm koj lub neej xwb. Vaajtswv xaav tau taagnrho koj
lub sab, taagnrho koj tug ntsujplig, taagnrho koj txuj kev xaav, hab taagnrho koj lub zug.
Vaajtswv tsi txaus sab yog koj muab koj lub sab ib nraab lug ua dlejnum rua Vaajtswv hab lug
noog Vaajtswv lug xwb. Hab Vaajtswv tsi txaus sab thaum koj muab cov sijhawm seem lossis
cov nyaj kws seem rua Vaajtswv xwb. Vaajtswv xaav tau taagnrho koj lub sab hab koj lub neej
yog Vaajtswv tug huv tuabsi; Vaajtswv tsi xaav tau ib qho miv miv huv koj lub neej xwb.
Tug quaspuj Xamalis nrug Yexus sib caav has tas pehawm Vaajtswv qhov twg txhaj yog
qhov zoo. Yexus teb has tas qhov chaw tsi yog qhov tseemceeb. Tabsis qhov tseemceeb yog
qhov kws vim le caag koj txhaj pehawm Vaajtswv hab koj muab koj lub neej ntau npaum le caag
rua Vaajtswv thaum koj pehawm Vaajtswv. Tsi muaj ib tug qauv kws yog lossis tsi yog rua kev
pehawm Vaajtswv. Vaajlugkub has tas, “…Peb yuav tsum ua nwg tsaug hab pehawm nwg lawv
le nwg lub sab nyam. Thaum peb pehawm nwg, peb yuav tsum fwm hab paub ntshai nwg”
(Henplais 12:28). Muaj plaub yaam kev pehawm Vaajtswv kws hum Vaajtswv sab:
Pehawm Vaajtswv kuam hum Vaajtswv lub sab yog pehawm le Vaajtswv Txujlug
qha. Muaj qee leej has tas, “Kuv xaav has tas Vaajtswv yog…,” hab puab txawm tawm ib cov
tswvyim lawv le puab kev xaav tuaj rua kev pehawm Vaajtswv. Koj tsi txhob pehawm Vaajtswv
lawv le koj nyam lossis lawv le koj kev xaav ntawm koj tug kheej. Yog koj ua le ntawd ces kuj
yog koj ua tsi ncaaj rua Vaajtswv lawm.
Kev pehawm Vaajtswv yuav tsum pehawm lawv le Vaajlugkub qha, tsi pehawm lawv le
koj kev xaav lossis lawv le koj ib txwm ua yaav dlhau los. Yexus has rua tug quaspuj Xamalis
has tas, “Cov neeg kws pehawm Leej Txiv yuav tsum pehawm ntawm sab Ntsujplig hab qhov
tseeb, rua qhov Leej Txiv xaav kuam suavdlawg muaj nplooj sab dlawb paub pehawm nwg tag”
(Yauhaas 4:23). Qhov tseeb ntawm kev pehawm Vaajtswv yog tseeb lawv le Vaajlugkub tau
qha tseg lawm.
Pehawm Vaajtswv kuam hum Vaajtswv lub sab yog pehawm huv lub sab tuaj.
Thaum Tswv Yexus has tas mej yuav tsum pehawm “ntawm ntsujplig” nwg tsi tau has txug Vaaj
Ntsujplig tug Dawbhuv, tabsis nwg has txug peb tug ntsujplig. Vaajtswv tsim peb muaj tug
yaamntxwv zoo le Vaajtswv, tug yaamntxwv ntawd yog peb tug ntsujplig kws nyob huv peb lub
61
cev. Vaajtswv tsim peb tug ntsujplig lug txuas lug nrug Vaajtswv. Pehawm Vaajtswv yog kev
txuas ntawm koj tug ntsujplig rua ntawm Vaajtswv.
Thaum Yexus has tas “Hlub Vaajtswv kuam kawg lub sab lub ntsws, lub plaab lub plawv
(ntsujplig), nwg txhais has tas kev pehawm Vaajtswv yuav tsum pehawm huv lub sab tuaj. Tsi
yog koj yuav has lu lug kuam yog xwb tabsis koj yuav tsum ntseeg le lu lug kws koj has ntawd
txhaj le yog qhov tseemceeb. Yog yug qhuas Vaajtswv ntawm ncauj tabsis tsi qhuas tawm huv
lub sab tuaj ces qhov kev pehawm ntawd tsi yog kev pehawm Vaajtswv. Yog yug pehawm
Vaajtswv ntawm lub ncauj xwb ces kuj yog yug saib tsi taug Vaajtswv, lossis yog yug ua le
ntawd yog ib qhov tau qaug Vaajtswv.
Thaum peb pehawm Vaajtswv, Vaajtswv saib dlhau ntawm peb cov lug moog rua huv
peb tug cwjpwm huv peb lub sab. Vaajlugkub qha has tas “Neeg saib lub cev ntaaj ntsug, tabsis
kuv saib neeg lub sab” (1 Xamuyees 16:7b).
Vim kev pehawm Vaajtswv yuav tsum muaj kev zoo sab rua ntawm Vaajtswv, yog le
ntawd thaum koj pehawm Vaajtswv koj yuav zoo sab lossis lug kua-muag los muaj. Vaajtswv
pub qhov kev zoo sab rua koj kuam koj txhaj le pehawm Vaajtswv tau tawm huv koj lub sab tuaj
tag tag. Tabsis yog koj zoo sab lossis lug kua-muag los yuav tsum yog kua-muag tag tag, tsi
txhob yog koj laam dlaag xwb. Vaajtswv tsi nyam cov neeg dlaag. Vaajtswv tsi xaav kuam koj
ua-txuj ua le kws koj nim pehawm Vaajtswv tawm huv lub sab tuaj kuam lwm tug qhuas koj
xwb. Vaajtswv xaav kuam peb pehawm Vaajtswv lug ntawm qhov tseeb, qhov kev hlub kws
tawm huv lub sab tuaj tag tag. Txawm yog peb npaaj qhov kev pehawm tsi zoo ua luaj twg los
tsi ua le caag, tabsis txawm peb npaaj tau zoo zoo los yog peb tsi ua tawm huv lub sab tuaj ces
Vaajtswv yeej tsi txaus sab rau. Pehawm Vaajtswv tawm huv lub sab tuaj yeej yog ib qhov zoo
lawm, tabsis tseem tsi tau txaus hab, peb yuav tsum pehawm Vaajtswv ntawm ntsujplig hab.
Kev pehawm Vaajtswv yuav tsum lawv le Vaajlugkub qha hab tawm huv lub sab tuaj. Vaajtswv
txaus sab rua cov kws pehawm Vaajtswv tawm puag huv puab lub sab tuaj, ua rua puab zoo sab,
quaj hab lug kua-muag, hab pehawm lawv le Vaajlugkub qha. Peb yuav tsum siv peb lub sab hab
peb lub taubhau lug uake pehawm Vaajtswv.
Tam nuav muaj ntau paab neeg muaj kev zoo sab lug ntawm tej suab paajnruag ib yaam
le zoo sab lug ntawm Vaaj Ntsujplig hab. Tabsis kev zoo sab lug ntawm suab paajnruag hab
Vaaj Ntsujplig ces zoo tsi sibthooj. Qhov kev pehawm Vaajtswv tseeb tag yog koj tug ntsujplig
txuas tau rua Vaajtswv, tsi yog zoo sab lug ntawm tej suab nkauj xwb. Qhov tseeb mas ntau zaaj
nkauj kws txaus tu sab hab muaj lub ntsab lug zoo zoo ca le lug thaiv peb kev pehawm
Vaajtswv, ua rua peb txawm ca le xaav txug zaaj nkauj ntawd hab cov ntsab lug lawm xwb, tsi
xaav txug Vaajtswv lawm. Yaam kws ua rua koj tsi tau zoo pehawm Vaajtswv tshaajplawg mas
yog koj tug kheej ntaag. Koj pheej txhawj tsaam lwm tug xaav le caag rua koj ces koj txawm
txaajmuag pehawm Vaajtswv le qhov kws Vaajtswv tshoov koj lub sab.
Cov ntseeg Vaajtswv qhuas hab pehawm Vaajtswv ces tej tug kuj ua tau tej yaam kws
lwm tug tsi muaj peevxwm ua, qhov nuav nyob ntawm cov neeg ntawd tug cwjpwm hab saib
puab yog hom neeg zoo le caag xwb. Muaj ntau yaam kws Vaajlugkub qha txug kev qhuas
Vaajtswv nyob huv Vaajlugkub, lawv leeg kev txhum, puab hu nkauj, puab qw, puab sawv ntsug
fwm Vaajtswv, puab txhus caug, puab dlha lossis tsaajcev, puab ua tej suab nrov lomzem, puab
ua timkhawv, puab ntaus tej suab paajnruag, hab puab tsaa teg (Henplais 13:15; Phau Ntawv
Nkauj 7:17; 149:3; 150:3; Exalas 3:11; Nehemis 8:6). Qhov kws zoo tshaaj rua koj thaum koj
pehawm Vaajtswv ces yog qhov kws koj ua lug ntawm txuj kev hlub Vaajtswv hab ua tawm huv
koj lub sab tuaj, kuam phim lawv le koj tug cwjpwm kws Vaajtswv pub koj muaj xwb.
Kuv tug phoojywg Gary Thomas pum has tas ntau tug ntseeg Vaajtswv ca le dlaig rua ib
hom kev pehawm Vaajtswv hab puab laam ua le qub tag moog le xwb, puab tsi muaj kev
phoojywg nrug Vaajtswv le. Rua qhov puab yuam puab pawg ntseeg ua tej yaam kws tsi phim
puab tug yaamntxwv hab cwjpwm kws Vaajtswv pub puab muaj. Gary has tas, yog Vaajtswv
yeej lomtxwm tsim peb kuam sib txawv, yog le caag Vaajtswv txhaj le ho yuav tseev kuam peb
62
pehawm Vaajtswv ibyam? Thaum nwg nyeem cov ntseeg Vaajtswv tej ntaub ntawv hab nwg nug
cov neeg kws ntseeg Vaajtswv zoo lawm, nwg tshawb tau has tas cov Ntseeg Vaajtswv ua ntau
yaam rua kev pehawm Vaajtswv los tau 2,000 xyoo nuav. Puab moog pehawm nraum zoov,
puab kawm Vaajlugkub, puab hu nkauj, puab nyeem Vaajlugkub, puab seevcev, puab paab cov
pluag, puab moog nyob puab ib leeg ib qhov chaw, puab tuaj nyob uake sib raug zoo, hab ua
ntau yaam ntxiv.
Nyob rua nwg phau ntawv Sacred Pathways, nwg has txug cuaj yaam kws ua rua
tuabneeg txaav ze Vaajtswv thaum puab pehawm Vaajtswv:
1. Cov neeg nyam haavzoov: Puab nyam moog pehawm Vaajtswv tom tej haavzoov,
lossis khuab roob khuab-haa ces ua rua puab nyob ze Vaajtswv.
2. Cov neeg kws siv puab lub cev (sensates): Puab nyam pehawm Vaajtswv lug ntawm
kev siv puab lub cev kws Vaajtswv tsim rua puab. Puab xaav siv puab ob lub qhovmuag, puab
ob txhais teg, puab lub pobntseg, hab puab txhais teg lug pehawm Vaajtswv.
3. Cov neeg kws nyam le qub: Puab txaav ze Vaajtswv lug ntawm tej kaablig kevcai,
hab ua le qub kws puab ib txwm paub xwb.
4. Cov neeg kws tsi nyam qhua: Puab txaav ze Vaajtswv lug ntawm qhov kws puab
moog nyob puab ib leeg hab ua tej yaam yoojyim rua kev pehawm Vaajtswv xwb.
5. Cov neeg nyam ua dlejnum nyaav Puab txaav ze Vaajtswv lug ntawm kev
tawmtsaam dlaab, tawmtsaam tej yaam tsi ncaajnceeg, hab ua dlejnum nyaav hloov txhua yaam
kuam zoo dlua qub.
6. Cov neeg paab lwm tug: Puab txaav ze Vaajtswv lug ntawm qhov kws paab tej neeg
raug kev txomnyem.
7. Cov neeg kws nquag: Puab txaav ze Vaajtswv lug ntawm hom kev pehawm Vaajtswv
kws muaj kev hu nkauj lomzem zoo sab.
8. Cov neeg nyam qhuas: Puab txaav ze Vaajtswv lug ntawm qhov kev qhuas Vaajtswv.
9. Cov neeg muaj tswvyim zoo: Puab txaav ze Vaajtswv lug ntawm tej kev kawm
Vaajtswv Txujlug tub-tub.6
Tsi muaj ib tug qauv rua kev pehawm Vaajtswv kws yuav phim txhua tug hab ua kuam
txhua tug txaav zej Vaajtswv. Ib yaam kws peb paub ces yog le nuav: Koj ua tsi tau kuam
Vaajtswv tau koobmeej lug ntawm qhov kws ua kuam koj zoo le lwm tug. Vaajtswv xaav kuam
koj yog koj, koj ua le qhov Vaajtswv tsim koj lug ua. Vaajlugkub has tas, “…cov neeg kws
pehawm Leej Txiv yuav pehawm ntawm sab Ntsujplig hab qhov tseeb, rua qhov Leej Txiv xaav
kuam suavdlawg muaj nplooj sab dlawb paug pehawm nwg tag” (Yauhaas 4:23).
Pehawm Vaajtswv kuam hum Vaajtswvlub sab yog pehawm lug ntawm txuj kev
txawj xaav. Tswv Yexus saamfwm kuam peb yuav tsum hlub Vaajtswv kawg peb lub sab lub
ntsws. Nqe nuav nwg has plaub zag nyob huv phau Vaajlugkub Tshab. Vaajtswv tsi txaus sab
rua tej nkauj kws peb hu tabsis peb tsi ua le zaaj nkauj kws peb hu ntawd, tej lug kws peb has
tabsis peb laam has ua kevcai xwb, lossis peb laam qw has tas, “Ua Vaajtswv tsaug!” lossis
“Qhuas Vaajtswv!” tabsis tsi ua lub neej kuam phim cov lug kws yug has ntawd, tsuas yog tsi
muaj dlaabtsi has es laam has kuam phim suavdlawg xwb. Yog peb tsi xaav txug tej nkauj, tej
lug kws peb has ces peb kev pehawm Vaajtswv tsi muaj qaabhau dlaabtsi. Koj yuav tsum tau
xyum siv koj lub hlwb.
Yexus muab qhov kev pehawm Vaajtswv kws tsi ua tuabzoo xaav txug tej nkauj lossis tej
lug kws peb has ntawd hu ua “has moog has lug tej lug kws tsi muaj qaabhau” (Mathais 6:7).
Txawm yog tej nqai Vaajlugkub los kuj tsi zoo rua peb laam muab has moog has lug tabsis tsi
xaav txug lub ntsab. Qhov kws suavdlawg pheej pehawm Vaajtswv lug ntawm tej lug qub, ua le
6
Gary Thomas, Sacred Pathways, (Grand Rapids Zondervan, 2000).
63
qub lossis tej nkauj qub mas vim ua le ntawd ces yoojyim dlua le kws yuav moog nrhav dlua ib
cov lug tshab, ib yaam kev pehawm Vaajtswv txawv lossis ib cov nkauj tshab lug hu qhuas
Vaajtswv. Vim le nuav kuv txhaj le txhawb koj zug kuam koj moog nyeem ntau phau
Vaajlugkub (ntau versions). Yog koj ua le ntawd koj yuav paub ntau yaam txug kev pehawm
Vaajtswv.
Sim qhuas Vaajtswv lug ntawm qhov kws tsi txhob siv lu lug qub moog moog lug lug
xws le, qhuas Vaajtswv, halelusyas, ua Vaajtswv tsaug, lossis Amees. Tabsis muab cov lug
ntawd hloov dlua tshab has tas, Peb qhuas Vaajtswv tug zoo kawg nkaus, Kuv ua kuv tug
Vaajtswv kws hlub kuv tsaug. Sau ib cov lug tshab rua koj siv, xws le: zoo tag tag, fwm, muaj
nqes, uatsaug, txaus qhuas.
Tsi tag le ntawd, yuav tsum has kuam tau lub ntsab lug. Yog muaj ib tug neeg lug has
lug rua koj es nwg pheej has lu lug qub kaum zag has tas, “Kuv qhuas koj.” Koj yuav xaav has
tas “Qhuas yaam twg ma?” Koj xum kuam nwg has ob lu lug ntawm yaam kws koj ua ntawd
xwb, tsi txhob has moog has lug tuab lu lug tabsis tsi has lub ntsab lug. Vaajtswv los yeej xaav
ib yaam le ntawd hab.
Dlhau le ntawd, koj yuav tau sau Vaajtswv cov npe hab yuav tau siv cov npe ntawd lug
qhuas Vaajtswv. Vaajtswv cov npe tsi yog laam tis, tabsis yog tis lawv le tug yaamntxwv kws
nwg muaj hab tej dlejnum kws nwg ua. Nyob huv Vaajlugkub Qub, Vaajtswv kuj qha nwg tug
kheej lub npe rua cov neeg Yixalayees hab kuam peb qhuas nwg lub npe.
Thaum peb tuaj txoos uake pehawm Vaajtswv, Vaajtswv xaav kuam peb ua tuab zoo
xaav txug txhua yaam kws peb ua hab txhua yaam kws peb has. Paulaus siv tshooj 14 ntawm
phau Vaajlugkub 1 Kauleethaus qha txug zaaj nuav. Nwg xaus lug le nuav, “Txhua yaam kws
mej ua, mej yuav tsum ua kuam zoo hab tsi txhob laam ua dlog ua dlig” (1 Kauleethaus 14:40).
Has txug kev pehawm Vaajtswv mas Nwg xaav kuam peb qhov kev pehawm Nwg yuav
tsum ua kuam cov tsi ntseeg tuaj koom peb los puab totaub hab. Paulaus has le nuav, “Thaum
mej qhuas Vaajtswv yog mej has lug txawv txawv, cov neeg kws tsi paub tej lug txawv txawv
ntawd, puab yuav ua le caag paub nrug mej has Amees? Rua qhov puab tsi paub sov yog mej
has dlaabtsi. Txawm yog mej txawj qhuas Vaajtswv npaum le caag los mej tej lug yeej paab tsi
tau cov neeg kws tsi totaub ntawd le” (1 Kauleethaus 14:16-17). Vaajlugkub saamfwm rua peb
kuam peb ua tej yaam kws cov tsi ntseeg Vaajtswv tuaj koom peb kev pehawm Vaajtswv los
puab totaub hab. Yog peb tsi noog Vaajtswv lu lug saamfwm nuav ces kuj yog peb tsi noog
Vaajtswv lug hab peb tsi hlub cov neeg kws tsi tau ntseeg. Yog koj xaav paub kuam zoo txug
qov nuav ntxiv, koj yuav tau moog nyeem tshooj “Worship Can Be a Witness” nyob huv phau
ntawv The Purpose Driven Church.
Pehawm Vaajtswv kuam hum Vaajtswvlub sab yog lug ntawm qhov kws peb has le
caag ces peb ua kuam tau le peb has ntawd. Vaajlugkub has tas, “…thaum mej tseem ua neej
nyob nuav, mej yuav tsum muab mej lub cev fij rua Vaajtswv kuam dlawbhuv hab hum Vaajtswv
sab. Yog mej ua le ntawd, txhaj yog mej pehawm Vaajtswv lawv le Vaajtswv sab nyam” (Loos
12:1). Yog le caag Vaajtswv txhaj xaav tau koj lub cev? Yog le caag Vaajtswv ho tsi has tas,
“fij mej tug ntsujplig”? Rua qhov yog koj tsi muaj lub cev ces koj ua tsi tau teg dlejnum kws
Vaajtswv kuam koj ua nyob huv lub nplajteb nuav. Lwm nub Vaajtswv yuav muab dlua ib lub
cev tshab rua koj, lub ntawd yog lub tsi txawj mob tsi txawj tuag lawm, tabsis taamsim nuav
thaum koj tseem nyob nplajteb nuav Vaajtswv xaav kuam koj muab yaam kws koj muaj pub rua
Nwg. Nwg xaav cob qha koj saab nqajtawv nuav kuam txawj pehawm Nwg.
Koj puas tau nov qeeleej has tas, “kuv lub cev nrug tsi tau mej moog pehawm Vaajtswv
mo nuav los kuv tug ntsujplig mam nrug mej.” Koj puas paub has tas cov neeg has le ntawd yog
txhais le caag? Cov lug ntawd yog ib cov lug kws tsi muaj qaabhau. Yog thaum koj tseem nyob
lub nplajteb nuav ces koj lub cev nyob qhovtwg koj tug ntsujplig yeej nrug lub cev nyob qhov
ntawd. Yog koj lub cev tsi nyob ntawd ces koj tug ntsujplig los yeej tsi nyob ntawd.
64
Thaum peb pehawm Vaajtswv, peb yuav tsum muab peb lub cev fij rua Vaajtswv.
Thaum peb has txug fij rua Vaajtswv ces tej zag peb yuav xaav has tas muab tua kuam tuag txhaj
le yog fij, tabsis nqai Vaajlugkub nuav qha kuam peb muab peb lub cev fij caj rua Vaajtswv.
Vaajtswv xaav kuam peb ua neej nyob pub rua Vaajtswv! Lub neej kws fij caj rua Vaajtswv yog
lub neej kws ua nyuaj heev rua qhov lub neej kws caj ntawd pheej yuav nkaag tsiv tawm ntawm
lub thaaj fij khoom rua Vaajtswv. Nubkaaj kws peb tuaj pehawm Vaajtswv, peb hu nkauj has
tas, “Yexus Cov Tubrog Zoo” tabsis nub tomqab, Monday, xwb peb tub tsi yog Yexus ib cov
tubrog lawm.
Nyob huv Vaajlugkub Qub mas Vaajtswv txaus sab rua kev tua tsaj fij rua Nwg. Thaum
cov ntseeg tuaj pehawm Vaajtswv ces puab tua tsaj fij rua Vaajtswv. Qhov kws Vaajtswv txaus
sab rua mas vim yog cov tsaj ntawd piv txug qhov kws Tswv Yexus yuav lug tuag saum tug ntoo
khaublig theej tuabneeg nplajteb lub txhoj ntaag. Tam nuav los kuj muaj ntau yaam kev fij kws
peb muaj peevxwm ua kuam Vaajtswv txaus sab thaum peb tuaj pehawm Vaajtswv: Peb fij peb
lu lug ua Vaajtswv tsaug, fij lu lug qhuas Vaajtswv, fij kev txu fwjchim, fij kev leeg txim, fij
nyaj, fij tej lug thov Vaajtswv, fij kev paab lwm tug, hab pub rua cov neeg kws txomnyem (Phau
Ntawv Nkauj 50:14; 51:17; 54:6; 141:2 Filipis 4:18; Henpais 13:15,16; Malakaus 12:33; Loos
12:1).
Pehawm Vaajtswv yuav tsum raug nqe txhaj le yog kev pehawm Vaajtswv tseeb. David
paub le nuav, nwg txhaj has tas, “Kuv yuav tsi muab yaam kws kuv tsi tau tshwm nqe fij rua tug
Tswv kws yog kuv tug Vaajtswv le” (Phau Ntawv Nkauj 24:24).
Muaj ib yaam kws raug nqe nyaav rua peb thaum peb pehawm Vaajtswv, yaam ntawd
yog peb lub sab. Peb siv tuab lub sijhawm lug pehawm Vaajtswv hab peb ua le peb lub sab
nyam yeej tsi tau ib zag le. Yog koj ua le nuav, koj yuav xaav txug koj lawm xwb.
Thaum Yexus has tas, “Hlub Vaajtswv kuam kawg koj lub zug” yog nwg has tas kev
pehawm Vaajtswv yuav tsum tau siv yug lub zug. Kev pehawm Vaajtswv tsi yog ib yaam kws
yoojyim hab kaabntshab, tabsis kev pehawm Vaajtswv yog ua lawv le Vaajtswv lub sab nyam
hab yog kev fij yug tugkheej rua Vaajtswv. Kev pehawm Vaajtswv ua dlog ua dlig tsi yog kev
pehawm Vaajtswv. Vaajtswv suav has tas qhov kev pehawm Vaajtswv ua dlog dig ntawd tsi
yog kev pehawm Vaajtswv hab tseem tauqaug Vaajtswv hab. Yog peb ua le ntawd, tub yog peb
saib tsi taug Vaajtswv.
Txawm yog koj tsi khoom los koj tuaj pehawm Vaajtswv, koj sawv saum txaaj lug nkeeg
nkeeg heev los koj xub lug pehawm Vaajtswv ua ntej, lossis thaum koj tub tsi muaj nyaj los koj
tseem xawb koj tej nyaj moog paab tug kws txomnyem dlua koj ces yog koj fij koj tug kheej rua
kev pehawm Vaajtswv kws hum Vaajtswv lub sab.
Matt Redman, kws yog ib tug coj kev pehawm Vaajtswv nyob tebchaws Aakiv, has txug
nwg tug xibfwb qha txug kev pehawm Vaajtswv. Nwg tug xibfwb qha has tas kev pehawm
Vaajtswv tsi yog suab nkauj lossis suab paajnruag txhaj le yog kev pehawm Vaajtswv. Nwg
kuam pawg ntseeg tsi txhob hu nkauj hab tsi txhob ntaus suab paajnruag tau ib ntus hab puab
pehawm Vaajtswv txawv le puab ib txwm pehawm. Thaum kawg, Matt txhaj le sau zaaj nkauj
kws muaj lub npe hu ua “Heart of Worship” (Lub Plawv Ntawm Kev Pehawm Vaajtswv):
I’ll bring You more than a song,
Because the song itself is not what You’ve required.
You search much deeper within
Than the way things appear.
You’re looking into my heart. 7
(Txhais lug Hmoob)
7
Matt Redman, “Heart of Worship” (Kingsway’s thankyou Music, 1997).
65
Tsi yog kuv hu nkauj txhaj lug cuag tau koj,
Rauqhov zaaj nkauj xwb tsi yog qhov kws koj xaav tau.
Koj tshawb puag huv kuv lub sab
Heev dlua tej kws kuv ua.
Koj saib rua huv kuv lub sab.
Yaam kws Vaajtswv saib tseemceeb hab muaj nqes yog yaam kws tawm huv peb lub sab
tuaj.
Nub 13
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Vaajtswv xaav tau txhua yaam ntawm kuv lub neej taagnrho.
Nqai Cim: : Mej yuav tsum hlub tug Tswv kws yog mej tug Vaajtswv kuam kawg sab kawg
ntsws, kawg plab kawg plawv, hab kawg dlaag kawg zug (Malakaus 12:30).
Lug Nug: Pehawm Vaajtswv ntawm yug ib leeg ua rua Vaajtswv zoo sab dlua lossis moog
nrug cov ntseeg coob coob pehawm vaajtswv, Vaajtswv txaus sab dlua? Kuv yuav ua le
caag rua qhov pehawm Vaajtswv nuav?
66
NUB 14
___________________________________________________________________________
Thaum Kws Zoo Le Vaajtswv Nyob Dleb Koj
Txawm yog nwg nkaum tsi pub nwg haiv neeg pum nwg
los kuv tseem tso sab hab ca sab ntsoov rua nwg.
Yaxayas 8:17 (TEV)
Txawm yog koj yuav xaav le caag los xij, Vaajtswv yeej muaj tag.
Yog koj lub neej zoo hab tsi muaj teebmeem ces kuj yoojyim rua koj pehawm Vaajtswv.
Yog Vaajtswv pub koj muaj noj muaj haus, muaj phoojywg, muaj tsevneeg, muaj kev noj qaab
nyob zoo hab muaj kev zoo sab ces koj xaav pehawm Vaajtswv. Tabsis lub neej nyob nplajteb
nuav ces yuav tsi zoo le nuav taag moog le. Yog thaum koj lub neej tsi zoo lawv le koj lub sab
xaav nuav koj yuav pehawm Vaajtswv le caag? Koj yuav ua le caag thaum kws koj noog zoo le
Vaajtswv nyob dleb dleb koj heev?
Qhov kws peb yuav pehawm Vaajtswv tau tub tub huv peb lub sab tuaj mas yog peb
qhuas Vaajtswv thaum peb raug tej teebmeem: Peb qhuas Vaajtswv thaum peb raug kev
teemtxim; peb ca sab ntsoov rua Vaajtswv thaum peb raug kev sim sab; peb tso plhuav peb lub
neej rua Vaajtswv thaum peb raug kev txomnyem; hab peb hlub Vaajtswv thaum kws peb noog
yaam le Vaajtswv nyob dleb peb heev.
Yog koj xaav paub saib koj tug phoojywg puas hlub koj tag, koj yuav tsum tau ncaim
nwg hab tsi txhob nug nwg moo saib nwg yuav ua le caag. Vaajtswv yuav sim peb kev ua
phoojywg nrug Vaajtswv lug ntawm qhov kws txaav dleb peb hab tsi teb peb tej lug saib peb
yuav ua le caag. Philip Yancey has tas, “Kev sib raug zoo ces muaj lub sijhawm kws nyob uake
hab lub sijhawm kws sib ncaim moog nyob dleb. Peb kev phoojywg nrug Vaajtswv los kuj ib
yaam, txawm yog peb yuav nrug Vaajtswv sib raug zoo npaum le caag los xij, yuav muaj
sijhawm kws peb nyob ze hab muaj sijhawm kws peb yuav nyob dleb.”8 Thaum kws zoo le
Vaajtswv nyob dleb peb lawm ces nyuaj rua peb pehawm Vaajtswv lawm.
Vaajtswv yuav ua kuam koj kev phoojywg nrug Vaajtswv ruaj khov mas Vaajtswv yuav
ncaim koj hab yuav zoo le Vaajtswv tso koj tseg lossis novqaab koj lawm. Koj yuav noog yaam
le Vaajtswv nyob dleb koj heev le lawm. John of the Cross has tas muab lub sijhawm kws
Vaajtswv tso koj tseg es ua rua koj saab ntsujplig qhuavqhawv, koj poob sab, hab txaav dleb
Vaajtswv nuav hu ua “mo tsaus ntuj rua peb tug ntsujplig.” (the dark night of the soul). Henri
Nauwen muab ntu nuav hu ua “kev ua Vaajtswv dlejnum kws Vaajtswv tsi nrug.” A. W. Tozer
hu ntu nuav hu ua “Vaajtswv Tegnum kws ua mo ntuj.” Muaj dlua lwm tug muab ntu nuav hu
ua “lub caij ntujno ntawm peb lub sab.”
8
Philip Yancey, Reaching for the Invisible God. (Grand Rapids: Zondervan, 2000), 242.
67
Dlhau ntawm Yexus ces tej zag Daviv yuav yog ib tug phoojywg kws zoo heev rua
Vaajtswv. Vaajtswv muab Daviv hu ua “tug tuabneeg kws ua tau lawv le kuv lub sab” (a man
after my own heart” (1 Xamuyees 13:14; Tegnum 13:22). Txawm le ntawd los Daviv ib sij ywg
ib zag has tas Vaajtswv tso nwg tseg lawm. Nwg has le nuav, “Tug Tswv, vim le caag koj yuav
nyob dleb ua luaj le? Vim le caag koj tsiv nkaum thaum peb raug kev txomnyem?” (Phau Ntawv
Nkauj 10:1). “Kuv tug Vaajtswv, kuv tug Vaajtswv, vim le caag koj tso kuv tseg lawm? Kuv tsaa
suab quaj thov koj paab, tabsis koj tsi teb kuv tej lug thov” (Phau Ntawv Nkauj 22:1). “…vim le
caag koj txhaj muab kuv tso povtseg?” (Phau Ntawv Nkauj 43:2; 44:23; 74:11; 88:14; 89:49).
Peb paub has tas Vaajtswv yeej tsi ncaim Daviv, hab Vaajtswv yeej tsi ncaim peb.
Vaajtswv cog lug ntau zag has tas, “Kuv yuav tsi ncaim koj lossis nov-qaab koj” (2 Kevcai 31:8;
Phau Ntawv Nkauj 37:28; Yauhaas 14:16-18; Henplais 13:5). Tabsis Vaajtswv yuav tsi cog lug
has tas Vaajtswv yuav tsi ncaim koj moog ib zag le. Vaajtswv yeej leeg has tas muaj tej zag
Vaajtswv yuav zais nwg lub ntsejmuag ntawm peb (Yaxayas 45:15). Yuav muaj tej lub sijhawm
kws Vaajtswv pluj huv koj lub neej lawm.
Floyd McClung has le nuav: “Muaj ib taagkig koj sawv lug ua caag koj xaav tsi txug
Vaajtswv le lawm, hab koj tej kev ntseeg ca le pluj tag lawm. Koj thov Vaajtswv los tsi nov
Vaajtswv teb koj. Koj ntab dlaab los dlaab tsi noog lawm. Koj ua txhua yaam paab kuam koj
muaj kev ntseeg; koj kuam phoojywg thov Vaajtswv paab koj. Koj leeg koj tej kev txhum kws
koj ncu tau, hab koj moog thov txim ntawm txhua tug neeg kws koj tau ua txhum rua. Koj yoo
mov thov Vaajtswv tabsis tsi muaj dlaabtsi tshwmsim. Koj pib xaav has tas Vaajtswv yuav
ncaim kuv ntev npaum le caag. Ib nub? Ib limtam? Ib hlis? Lossis puas muaj nub kws
Vaajtswv rov lug nyob ze kuv dlua? Koj noog yaam le koj tej lug thov thaws saum tej phaab
ntsa rov lug rua koj. Koj kawg tswvyim hab koj quaj qw has tas, “yog ua le caag rua koj lawm?”
9
Qhov tseeb mas koj tsi tau ua le caag! Qhov nuav yog ib qhov kev sim saib koj kev
phoojywg ruaj khov npaum le caag rua Vaajtswv xwb. Txhua tug Ntseeg Vaajtswv yeej raug
qhov nuav ib ob zag huv nwg lub neej. Muaj tej tug tseem raug le xyaa yim zag los muaj. Qhov
nuav yog ib qhov kws txaus ntshai hab leejtwg los tsi xaav raug, tabsis qhov nuav kuj yog ib
qhov kws yuav paab txhawb koj txuj kev ntseeg kuam luj hlub tuaj. Vim Yauj paub le nuav,
thaum Vaajtswv txaav dleb Yauj lawm los Yauj txhaj tseem muaj kev ca sab. Yauj has tas, “Kuv
moog nrhav saab nubtuaj, tabsis Vaajtswv tsi nyob ntawd; kuv moog nrhav rua saab nubpoob,
tabsis tsi pum nwg. Vaajtswv yeej ua dlejnum rua saab qaumbteb hab saab qaabteb, tabsis kuv
nrhav tsi pum nwg le. Vaajtswv yeej paub txhua kaujruam kws kuv moog; yog nwg sim kuv, nwg
yuav pum has tas kuv tsi muaj txhum” (Yauj 23:8-10).
Thaum kws yaam le Vaajtswv nyob dleb koj lawm, yuav zoo le Vaajtswv chim rua koj,
lossis zoo le Vaajtswv rau txim rua koj. Qhov tseeb, ces kev txhum yeej cais tau peb tawm
ntawm qhov kev phoojywg nrug Vaajtswv. Peb ua rua Vaajtswv tug Ntsujplig tu sab hab peb
txaav dleb Vaajtswv lug ntawm qhov kws peb tsi noog Vaajtswv lug, nrug lwm tug tsi sib
humxeeb, kev khwv, ua phoojywg zoo nrug lub nplajteb nuav, hab lwm yaam kev txhum. (Phau
Ntawv Nkauj 51; Efexaus 4:29-30; 1 Thexalaunikes. 5:19; Yelemis 2:32; 1 Kauleesthaus 8:12;
Yakaunpaus 4:4).
Tabsis feem ntau mas qhov kws Vaajtswv tso peb tseg nuav tsi yog vim peb tej kev
txhum. Nwg yog ib qhov kev sim peb txuj kev ntseeg kws peb txhua tug yuav tsum raug. Nwg
ua le ntawd sim saib thaum nwg tsi nyob ze koj lawm, koj puas tseem hlub nwg, ca sab rua nwg,
noog nwg lug, hab pehawm nwg.
Qhov teebmeem ntawm cov Ntseeg Vaajtswv feem coob ces puab pehawm Vaajtswv
kuam Vaajtswv ua dlaabtsi pub rua puab, puab tsi yog pehawm Vaajtswv vim puab xaav nrhav
9
Floyd McClung, Finding Friendship with God, (Ann Arbor, MI Vine Books, 1992), 186.
68
Vaajtswv. Puab xaav kuam Vaajtswv yuav tsum ua tej yaam dlaabtsi tshwmsim rua puab mas
txhaj le yog pehawm Vaajtswv. Puab yuam kev lawm! Qhov tseeb, Vaajtswv muab peb qhov
kev xaav le ntawd tshem tawm kuam peb tsi txhob xaav le ntawd lawm. Yog yuav tseev kuam
peb nov Vaajtswv nyob ze peb es peb mam pehawm Vaajtswv ces qhov ntawd tsi yog kev
pehawm Vaajtswv lawm.
Thaum koj tseem yog mivnyuas mog rua phaab kev ntseeg ces koj txawm taij thov
Vaajtswv yaam twg los Vaajtswv kuj teb koj kuam koj paub has tas muaj Vaajtswv tag. Tabsis
thaum koj luj hlub rua sab kev ntseeg lawm, Vaajtswv yuav ca koj ua ntawm koj tug kheej.
Vaajtswv lub fwjchim kws nyob tau txhua qhov hab qhov kws Vaajtswv nrug peb nyob
kuj yog ob yaam kws sib txawv. Ib qho yog qhov tseeb kws has txug Vaajtswv, hos ib qho yog
qhov kws peb xaav xwb. Qhov tseeb ces Vaajtswv yeej ibtxwm nrug peb nyob, txawm tas peb
noog yaam le Vaajtswv tsi nrug peb nyob lawm los nwg yeej tseem nyob ze peb. Peb yeej tsi
muaj cuabkaav siv tau peb qhov kev xaav coj lug ntsuag tau qhov kws Vaajtswv nrug peb nyob
lossis tsi nrug.
Vaajtswv yeej xaav kuam peb paub has tas Vaajtswv nrug nraim peb, tabsis tshaaj le
qhov ntawd, Vaajtswv xaav kuam peb yuav tsum tso sab plhuav has tas Vaajtswv yeej tsi ncaim
peb ib zag le. Txawm yog peb yuav noog yaam le Vaajtswv tsi nrug peb lawm lug qhov ntawd
yeej tsi yog qhov tseeb. Kev xaav tsi ua rua Vaajtswv txaus sab tabsis kev ntseeg txhaj le yog
qhov kws ua rua Vaajtswv txaus sab rua peb.
Yuav paub tas koj kev ntseeg ruaj khov yog thaum teebmeem tuaj ti koj hab koj thov
Vaajtswv lug yaam le tsi nov Vaajtswv teb koj le lawm los koj tseem kub sab lug pehawm
Vaajtswv. Yauj lub neej poob rua qhov kws has nuav. Tuab nub xwb Yauj nplaam taagnrho ib
puas tsaavyaam—Yauj tsev neeg, Yauj tej tsajtxhu, Yauj lub cev, hab txhua yaam kws Yauj
muaj. Ntawm Yauj tshooj ib moog txug tshooj pebcaug xyaa, Vaajtswv yeej tsi teb Yauj ib lu
lug le!
Thaum koj tsi totaub has tas yog vim le caag teebmeem txhaj tshwmsim raug koj, hab
thaum Vaajtswv tsi teb koj lawm, koj yuav ua le caag es koj txhaj le tseem kaam pehawm
Vaajtswv? Thaum koj ntsib teebmeem hab txuas lug tsi tau nrug Vaajtswv lawm, koj yuav ua le
caag txhaj tseem nyob ruaj rua ntawm Vaajtswv? Thaum koj lub qhovmuag muaj kua-muag puv
nkaus, koj yuav ua le caag es koj txhaj saib taug rua ntawm Tswv Yexus? Koj yuav tsum ua le
Yauj kws: “Yauj muab nwg cov plaubhau chais hab pw nthi rua huv aav. Yauj has tas, kuv nam
yug kuv lug labqaab ces kuv yuav rov moog labqaab ib yaam le ntawd. Tug Tswv muab txhua
yaam rua kuv, nwgnuav tug Tswv coj rov qaab. Thov kuam suavdlawg qhuas Nwg lub npe”
(Yauj 1:20-21).
Thaum koj noog yaam le Vaajtswv txaav dleb koj lawm ces koj xaav le caag, qha
ncaajnraim le koj xaav ntawd rua Vaajtswv. Muab koj lub sab qha rua Vaajtswv. Txu
taagnrho koj txuj kev chim, kev tu sab kws koj muaj rua Vaajtswv. Yauj ua le ntawd, Yauj txhaj
has tas, “Kuv yuav nyob twbywm tsi tau! Kuv chim sab hab npautawg heev, kuv yuav tsum tau
has xwb!” (Yauj 7:11). Thaum kws nwg noog yaam le Vaajtswv txaav dleb nwg lawm, nwg
quaj thov Vaajtswv. Vaajtswv muaj peevxwm paab tau koj kev ntaus sab yau, kev npau tawg,
kev ntshai, kev quaj, kev tsi totaub, hab koj tej lug nug.
Koj puas paub has tas thaum koj leeg has tas koj taag kev casab le lawm, ces qhov ntawd
tub yog ib qho kev ntseeg? Daviv ntseeg Vaajtswv tabsis nwg ho ntxhuv sab hab, Daviv txhaj
sau le nuav, “Kuv ntseeg, hab kuv has tas, ‘Kuv ntsib kev puamtsuaj lawm’” (Phau Ntawv Nkauj
116:10 NCV). Lu lug nuav yog ib lu lug sib cuamtshuam: Kuv ntseeg Vaajtswv tabsis kuv
puam tsuaj huv tuabsi lawm! Qhov kws Daviv qha tseeb tseeb le nuav tub yog nwg has tawm
puag huv nwg lub sab tuaj. Nwg paub has tas: Ib, nwg ntseeg Vaajtswv. Ob, Vaajtswv yuav teb
nwg tej lug thov. Peb, Vaajtswv ca nwg has le nwg xaav tabsis Vaajtswv yeej tseem hlub nwg.
69
Thaum koj noog yaam le Vaajtswv nyob dleb koj lawm, koj yuav tsum xaav ntsoov
has tas Vaajtswv yog tug kws muaj tug txwmkeeb kws tsi hloov ib zag le. Txawm yog koj
yuav xaav le caag, hab dlaabtsi yuav tshwmsim rua koj lub neej lug kuam koj ncu ntsoov has tas
Vaajtswv muaj tug cwjpwm kws tsi hloov ib zag le. Koj yuav tsum ncu ntsoov has rua koj has
tas koj paub Vaajtswv tug yaamntxwv kws tsi hloov moog ibtxhis: Vaajtswv yog tug zoo, nwg
hlub kuv, nwg nrug nraim kuv, nwg paub has tas kuv raug dlaabtsi, nwg mob sab txug kuv, hab
nwg muaj homphaj zoo rua kuv lub neej lawm. V. Raymond Edman has tas, “Thaum koj moog
rua qhov tsaus ntuj, koj tsi txhob poob sab rua tej kws Vaajtswv has rua koj thaum koj nyob qhov
pumkev.”
Thaum Yauj lub neej puamtsuaj tag lawm, hab Vaajtswv los tsi teb Yauj lawm, Yauj
tseem nrhav tau tej yaam kws coj lug qhuas Vaajtswv:






Vaajtswv yog tug kws zoo hab muaj kev hlub (Yauj 10:12).
Vaajtswv yog tug muaj fwjchim luj kawg nkaus (Yauj 42:2; 37:5, 23).
Vaajtswv paub txhua yaam huv kuv lub neej (Yauj 23:10: 31:4).
Vaajtswv yog tug tswj ib puas tsaavyaam (Yauj 34:13).
Vaajtswv muaj homphaj rua kuv lub neej (Yauj 23:14).
Vaajtswv yuav cawm kuv (Yauj 19:25).
Thaum koj noog yaam le Vaajtswv nyob dleb koj lawm, koj yuav tsum ncu ntsoov
Vaajtswv tej lug cog tseg. Thaum kws koj saab ntsujplig qhuav zuj zug moog lawm, koj yuav
tsum ncu ntsoov tej lug kws Vaajtswv cog lug tseg. Koj tsi txhob xaav txug koj qhov teebmeem
xwb. Koj yuav tsum xaav has tas Vaajtswv ua le ntawd kuam koj txuj kev ntseeg txhaj le cog
tub rua ntawm Vaajtswv. Phoojywg lug ntawm txuj kev xaav xwb ces tsi ruaj tsi khov.
Yog le ntawd, koj tsi txhob ca teebmeem ua kuam koj nyuaj sab. Tej teebmeem kws raug
rua koj yeej hloov tsi tau Vaajtswv tug yaamntxwv kws hlub koj. Txawm yog koj noog yaam le
Vaajtswv tsi nrug koj lawm los, Vaajtswv txuj kev hlub rua koj tseem nyob le qub; nwg tseem
tuaj koj tog. Thaum Yauj raug teebmeem hab noog yaam le Vaajtswv tsi nrug Yauj lawm, Yauj
muab Vaajtswv Txujlug lug tuav kuam ruaj ruaj. Nwg has le nuav, “Kuv ibtxwm ua lawv le
Vaajtswv tej lug saamfwm; kuv ua lawv le Nwg sab nyam, kuv tsi ua lawv le kuv lub sab xaav”
(Yauj 23:12).
Thaum Yauj kws lawv le Vaajtswv Txujlug lawm ces txawm yog Vaajtswv tsi teb Yauj
lawm los Yauj tsi tso Vaajtswv tseg. Thaum txomnyem npaum le caag los nwg yeej tsi tso
Vaajtswv tseg. Nwg has tas, “Txawm yog Vaajtswv tua kuv los kuv yeej tseem yuav ntseeg nwg”
(Yauj 13:15 CEV).
Thaum kws koj noog yaam le Vaajtswv tso koj tseg lawm tabsis koj tseem ca sab ntsoov
rua Vaajtswv es tsi ua lawv le koj txuj kev xaav ces qhov nuav yog qhov kev pehawm Vaajtswv
kws tub tub tawm puag huv koj lub sab tuaj ntaag.
Thaum koj noog yaam le Vaajtswv nyob dleb koj lawm ces koj yuav tsum xaav txug
tej kws Vaajtswv tub ua rua koj yaav taag lug lawm. Txawm yog Vaajtswv tsi ua ib yaam
dlaabtsi rua koj ntxiv lawm los yeej tsim nyog kws koj yuav tsum qhuas nwg vim tej kws Yexus
tub ua rua koj saum tug ntoo khaublig lawm. Vaajtswv tug Tub tuag theej koj! Qhov nuav yog
qhov kws tsimnyog koj qhuas hab pehawm Vaajtswv.
Tu sab kws peb novqaab qhov kev txomnyem kws Yexus raug thaum nwg tuag theej peb
lub txhoj lawm. Yog peb paub tej kws Yexus ua rua peb mas peb yuav tsi mom nwg txajntsig.
Ua ntej thaum luas yuav muab Yexus tsa rua saum ntoo khaublig, puab tau muab nwg hle rig
tsho labqaab hab muab nwg nplawm, puab ntaus nwg lub cev ntshoog tag txug qhov kws
suavdlawg zeem tsi tau nwg lawm. Puab nplawm nwg, has lug saib tsi taug nwg, muab kaumom
70
paug lug looj nwg taubhau, hab ntu qaubncaug rua nwg ntsejmuag. Puab tso cov neeg kws tsi
muaj lub sab hlub lug tsimtxom nwg, puab ua le kws nwg yog ib tug tsaj xwb.
Thaum nwg tub sab heev hab ntshaav lug ntau heev, ua rua nwg tub yuav tsausmuag
lawm, puab mam le muab nwg yuam kwv tug ntoo khaublig nce toj moog rua saum roob, hab
puab mam le muab ntsahlau lug ntsa nwg tej teg tej taw. Puab tsimtxom nwg kuam mob mob
nwg es nwg maav maam tuag nwg moog. Thaum nwg cov ntshaav ndlwg tawm huv nwg lub
cev lug, cov neeg kws saib tsi taug nwg kuj qw hab txob thuam nwg, has lug saib tsi taug nwg
txug qhov kws nwg raug nplawm, raug tsaa rua saum ntoo khaublig.
Dlhau le ntawd, nwg tau ris taagnrho tuabneeg tej kev txhum kws ua rua Vaajtswv, vaaj
Leejtxiv, tig ndlag tawm ntawm nwg. Nwg txhaj le quaj has tas, “Kuv tug Vaajtswv, kuv tug
Vaajtswv, yog le caag koj txhaj tso kuv tseg?” Yexus yeej muaj peevxwm paab kuam nwg dlim
ntawm tug ntoo khaublig, tabsis yog nwg ua le ntawd, nwg yuav cawm tsi tau koj.
Tsi muaj ib lu lug kws yuav siv tau lug qha txug nwg qhov kev txomnyem thaum lub
sijhawm puab muab nwg tsimtxom ntawd. Yog le caag Vaajtswv txhaj le ca nwg tug Tub raug
tej kev txomnyem hab ca luag saib tsi taug le ntawd? Nwg ua le ntawd kuam koj dlim lub
ntujtawg kws koj yuav txomnyem moog ib txhab ibtxhis, kuam koj tau lug nrug nwg txais qhov
kev zoo sab huv Vaajtswv lub tebchaws moog ibtxhis! Vaajlugkub qha has tas, “Yexus Khetos
yeej ib txwm tsi muaj txim, tabsis Vaajtswv muab peb lub txim rua nwg ris. Vaajtswv ua le
ntawd kuam peb cov kws nrug Yexus Khetos koom ib txujsa ua tau neeg ncaajnceeg ib yaam le
Vaajtswv yog tug kws ncaajnceeg” (2 Kauleethaus 5:21).
Yexus tso txhua yaam tseg lug cawm koj kuam koj txhaj le tau txhua yaam. Nwg tuag
kuam koj txhaj le tau txujsa moog ibtxhis. Qhov kws nwg tuag theej koj le nuav ces tub txaus
heev lawm, txawm yog nwg tsi ua dlaabtsi rua koj ntxiv lawm los yeej tsimnyog koj qhuas nwg
hab pehawm nwg lawm. Koj tsi txhob ua le ib cov neeg kws xaav has tas, “Kuv yuav ua
Vaajtswv tsaug rua yaam dlaabtsi ne?”
Nub 14
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Txawm kuv yuav xaav le caag los xij, Vaajtswv yeej muaj tag.
Nqai Cim: “Rua qhov Vaajtswv has tas, ‘Kuv yuav tsi ncaim koj; Kuv yuav tsi tso koj tseg’”
(Henplais 13:5 TEV).
Lug Nug: Yuav ua le caag es thaum kuv noog yaam le Vaajtswv nyob dleb kuv lawm, kuv
txhaj tseem ncu ntsoov has tas Vaajtswv nrug nraim kuv?
71
HOMPHAJ # 2
VAAJTSWV TSIM KOJ LUG UA
VAAJTSWV TSEV NEEG
Kuv yog lub hauvpaug mab hab mej yog cov ceg.
Yauhaas 15:5
Yexus Khetos muab peb lug zwm rua ib lub cev ….
Kuam peb ib leeg txuas rua ib leeg.
Loos 12:5 (GWT).
72
NUB 15
___________________________________________________________________________
Vaajtswv Tsim Koj lug
Ua Vaajtswv Tsev Neeg
Vaajtswv yog tug kws tsim txhua yaam, hab txhua yaam yog tsim kuam
ua rua nwg tau koobmeej. Nwg xaav kuam nwg cov mivnyuas ntau ntau
leej lug txais nwg qhov koobmeej.
Henplais 2:10a (NCV).
Mej sim ua tuab zoo xaav saib Leej Txiv hlub peb npaum le caag!
Nwg hlub peb kawg nkaus le, nwg txhaj hu peb ua nwg cov mivnyuas,
hab qhov tseeb peb yeej yog Vaajtswv cov mivnyuas tag!
1 Yauhaas 3:1
Vaajtswv tsim koj lug ua Vaajtswv tsev neeg.
Vaajtswv xaav tau ib tsev neeg, Vaajtswv txhaj le tsim koj lug ua nwg cov mivnyuas.
Nuav yog Vaajtswv lub homphaj ob rua koj lub neej kws nwg tub npaaj rua koj ua ntej tsi tau
yug koj lawm. Taagnrho phau Vaajlugkub puavleej has txug qhov kws Vaajtswv tsim Vaajtswv
tsev neeg kws yuav hlub Vaajtswv, fwm Vaajtswv, hab yuav nrug Vaajtswv kaav moog ibtxhis.
Vaajlugkub has le nuav, “Vaajtswv txhaj xub xaav tseg lawm has tas Vaajtswv yuav khaiv Yexus
Khetos lug coj peb moog ua Vaajtswv cov mivnyuas. Qhov ntawd hum Vaajtswv sab hab lawv le
Vaajtswv tau xaav tseg lawm” (Efexaus 1:5).
Rua qhov Vaajtswv yog txuj kev hlub, nwg xaav nrug peb sib raug zoo hab xaav hlub
peb. Vaajtswv muab Vaajtswv vaaj Pebleeg has le yog ib tsev neeg: Leej Txiv, Leej Tub, hab
Ntsujplig. vaaj Pebleeg (Trinity) yog Vaajtswv kev sib raug zoo ntawm Vaajtswv. Qhov nuav
yog ib qho qauv zoo kws qha rua peb txug Vaajtswv kev sib raug zoo, hab peb yuav tsum kawm
kuam peb paub txug qhov nuav zoo hab coj lug siv rua peb kev nrug Vaajtswv sib raug zoo.
Vaajtswv yeej muaj phoojywg txaus nwg lawm, nwg yeej tsi khua sab lawm. Txawm
yog tsi muaj ib tsev neeg rua nwg los yeej tsi ua le caag rua nwg. Vim nwg txuj kev hlub, nwg
txhaj le xaav tau ib tsev neeg. Yog le nwg txhaj le tsim peb tuabneeg, coj peb lug ua nwg tsev
neeg hab muab txhua yaam kws nwg muaj faib rua peb. Qhov nuav ua rua peb txaus sab heev.
Vaajlugkub qha has tas, “Vaajtswv pum zoo qha nwg Txujlug tseeb rua peb, kuam peb tau lug ua
nwg cov mivnyuas, hab ua ib puas tsaavyaam kws Vaajtswv tsim cov thawj” (Yakaunpaus 1:18).
Thaum peb ntseeg Yexus Khetos lawm ces Vaajtswv yog peb Txiv, peb yog Vaajtswv
cov mivnyuas, lwm tug ntseeg Vaajtswv yog peb cov kwvtij nugmuag, hab pawg ntseeg yog peb
tsev neeg ntawm sab kev ntseeg. Vaajtswv tsev neeg yog cov kws nyob yaav taag lug lawm,
taamsim nuav hab yaav tom ntej huv tuabsi.
Txhua tug tuabneeg puavleej yog Vaajtswv tsim tabsis tsi yog txhua tug yog Vaajtswv
mivnyuas. Tug kws yuav lug ua tau Vaajtswv mivnyuas yuav tsum tau yug dlua tshab txhaj lug
73
tau xwb. Thaum koj yug thawj zag ces koj dlhau lug ua tswvcuab rua koj tsev neeg ntawm sab
nqajtawv. Tabsis koj yuav tsum tau yug dlua tshab mas koj txhaj ua tau Vaajtswv tsev neeg.
Vaajtswv Txujlug has tas Vaajtswv “pub peb muaj feem yug dlua tshab kuam peb txhaj le tau ua
Vaajtswv tsev neeg” (1Petus 1:3b LB). Hab Loos 8:15-16 has tas, “Rua qhov mej tsi tau tug
ntsujplig kws coj mej moog ua qhev kuam mej txhawj mej ntshai, tabsis mej tau Vaajtswv
Ntsujplig tug kws coj mej lug ua Vaajtswv cov mivnyuas, kuam mej muaj cuabkaav hu Vaajtswv
has tas, Anpas! Kuv txiv! Vaajtswv tug Ntsujplig qha rua peb lub sab has tas peb yog Vaajtswv
cov mivnyuas.”
Vaajtswv caw neeg thoob nplajteb lug ua Vaajtswv tsev neeg (Malakaus 8:34; Tegnum
2:21; Loos 10:73; 2 Petus 3:9). Tabsis txhua tug kws yuav lug ua tau Vaajtswv tsev neeg yuav
tsum lug ntawm Tswv Yexus xwb. “Nwgnuav mej txhua tug kws ntseeg, mej puavleej yog
Vaajtswv cov mivnyuas, rua qhov mej nrug Yexus Khetos koom ib txujsa lawm” (Kalatias 3:26).
Koj tsev neeg ntawm saab ntsujplig tseemceeb dlua le tsev neeg ntawm sab nqajtawv, rua
qhov tsevneeg ntawm saab ntsujplig yog tsev neeg kws yuav muaj moog ibtxhis. Koj tsev neeg
huv nplajteb nuav yeej zoo heev hab yog ib qhov khoomplig ntawm Vaajtswv rua koj, tabsis
tsevneeg huv nplajteb nuav yuav txawj pluj moog vim muaj kev sib nrauj, ib leeg yuav moog
nyob ib qho, yuav laug, yuavmob, yuav tuag. Tabsis tsev neeg ntawm saab ntsujplig yog
tsevneeg kws yuav nyob uake moog ibtxhis. Tsevneeg saab ntsujplig yuav sib raug zoo dlua, sib
hlub dlua tsevneeg ntawm sab nqajtawv. Thaum twg Paulaus xaav txug qhov kws Vaajtswv
muab peb lug tso uake ua ib tsev neeg mas Paulaus ncu ntsoov ua Vaajtswv tsaug: Paulaus has
tas, “Thaum kuv xaav txug Vaajtswv lub tswvyim hab tej kws Vaajtswv npaaj mas kuv txhuscaug
ndlua thov Vaajtswv, tug kws yog Vaajtswv tsevneeg leejtxiv—tsev neeg nuav ib txha tub moog
nyob saum ntuj lawm, ib txhua tseem nyob nplajteb nuav” (Efexaus 3:14-15).
Ua Vaajtswv Tsevneeg Tau Dlaabtsi?
Thaum kws koj saab ntsujplig yug lug rua Vaajtswv tsev neeg lawm, Vaajtswv muab ib
qhov koomplig rua koj lub nubyug, xws le: Vaajtswv lub xeem, koj tug cwjpwm kws zoo le
Vaajtswv, koj muaj cai moog cuag Vaajtswv thaus twg los tau, hab tej qubtxeeg qubteg kws
Vaajtswv npaaj ca rua koj (1 Yauhaas 3:1; Loos 8:29; Kalatias 4:6-7; Loos 5:2; 1 Kauleethaus
3:23; Efexaus 3:12; 1 Petus 1:3-5; Loos 8:17). Vaajlugkub has tas, “…Vim mej yog Vaajtswv
cov tub lawm, mej txhaj yuav tau ib puas tsaavyaam kws Vaajtswv khaws ca rua Vaajtswv cov
tub” (Kalatias 4:7b).
Vaajlugkub Tshab qha ntau heev txug tej kws Vaajtswv npaaj ca rua peb lawm.
Vaajlugkub qha has tas, “Kuv tug Vaajtswv kws muaj koobmoov nplua mag, nwg yuav pub txhua
yaam kws mej xaav tau rua mej, rua qhov mej yog cov kws ntseeg Yexus Khetos” (Filipis 4:19).
Vim peb yog Vaajtswv mivnyuas, Vaajtswv txhaj faib yaam kws yog Vaajtswv tug rua peb.
Vaajtswv pub rua peb muaj nyaj, muaj kev hlub, lub sab zoo, lub sab ntev, lub koob lub npe zoo,
kev txawj ntse, fwjchim, hab kev taabncuab (Efexaus 1:7; 3:16; 2:24; Loos 2:4; 9:23; 11:33).
Thaum peb moog txug saum ntuj ces peb tseem yuav tau ntau tshaaj le qhov nuav hab.
Paulaus has tas, “Kuv thov Vaajtswv qheb mej lub sab kuam mej totaub zoo, mej txhaj
paub has tas mej cov kws Vaajtswv tub hu lug cuag Nwg lawm, mej ca sab le caag rua Vaajtswv
hab txuj koobmoov kws Vaajtswv coglug tseg has tas Vaajtswv yuav pub rua Vaajtswv haivneeg
zoo npaum le caag” (Efexaus 1:18). Tej kws Vaajtswv npaaj ca tog peb ntawd yog dlaabtsi?
1. Peb yuav tau moog nrug Vaajtswv nyob huv Vaajtswv lub tebchaws moog ibtxhis (1
Thex. 5:10; 4:17).
2. Peb yuav muaj tug yaamntxwv zoo le Tswv Yexus (1 Yauhaas 3:2; 2 Kauleethaus
3:18).
74
3. Peb yuav dlim ntawm tej kev mob nkeeg, kev txomnyem hab kev tuag (Tshwmsim
21:4).
4. Peb yuav tau txais ib teg dlejnum zoo lug ua hab Vaajtswv yuav muab nqe zug rua peb
(Malakaus 9:41; 10:35; Mathais 25:21-23).
5. Peb yuav tau txais lub fwjchim ci ntsaag ab le Tswv Yexus (Loos 8:77; Kaulauxais
3:4; 2 Timautes 2:12; 1 Petus 5:1).
Tej kws has nuav yog tej zoo kawg nkaus kws Vaajtswv npaaj rua peb. Yog thaum koj
tau tej nuav tag ces koj nplua-nuj tshaaj le qhov kws koj xaav lawm.
Vaajlugkub has tas “peb naj nub tog saib nub twg peb yuav tau txuj koobmoov kws
Vaajtswv npaaj tseg rua Vaajtswv haiv neeg. Vaajtswv tub khaws txuj koobmoov ntawd ca rua
saum ntuj ceebtsheej tog mej lawm. Txuj koobmoov ntawd tsi txawj lwj, tsi txawj phem, hab tsi
txawj qub le” (1 Petus 1:4). Txhais tau has tas tej kws koj yuav tau moog txais ntawd muaj nqes
heev, koj yuav them tsi tau tug nqe ib zag le. Tej koj yuav tau ntawd yog tej kws zoo, tej kws
nyob moog ibtxhis, hab tsi muaj tubsaab nyag, tsi muaj leejtwg txeeb tau. Tsi muaj kev ua tsuv
ua rog kws yuav ua kuam tej kws koj tau ntawd puamtsuaj, tsi txawj poob nqe, lossis tsi muaj
xeb tsi muaj ntsaum noj. Tsim nyog koj yuav tsum npaaj moog txais qhov nqe zug nuav dlua le
npaaj moog su noj nyaj laug.
Paulaus has le nuav, “Txhua yaam kws mej ua, mej yuav tsum rua sab ntso ua ib yaam le
mej ua rua Vaajtswv, tsi yog mej ua rua neeg. Yexus Khetos yog mej tug Tswv, mej yog nwg cov
tubkhai. Yog le ntawd, mej yuav tsum ncu ntsoov has tas mej yeej yuav tau tej nqe zug kws
Vaajtswv khaws ca rua Vaajtswv haivneeg lawm” (Kaulauxais 3:23-24). Yog peb npaaj rua kev
moog su noj nyaj laug xwb ces yog peb lub qhovmuag pum kev tsi dleb. Koj yuav tsum ua neej
npaaj rua yaav tom ntej kws koj yuav moog nyob ibtxhis.
Kevcai Rausdej: Qha Has Tas Peb Zwm Rua Vaajtswv Tsev Neeg
Lawm.
Tsev neeg kws nplua-nuj yeej tsi txaajmuag qha rua lwm tug has tas puab yog tswvcuab
ntawm tsev neeg nplua-nuj. Tabsis tu sab kws kuv ntsib ntau leej kws txaajmuag qha has tas
puab yog Vaajtswv tsev neeg. Puab tsi kaam ua kevcai rausdlej le Yexus has kuam puab ua.
Kevcai rausdlej tsi yog ib qhov kws peb xaav ua los tau, tsi ua los tog lwm nub mam ua
los tau. Yog koj tsi ua kevcai rausdlej ces koj yeej tsi tau kaam qha has tas koj zwm rua
Vaajtswv tsev neeg. Thaum koj ua kevcai rausdlej yog koj taabmeeg qha rua lub nplajteb nuav
has tas koj yog Vaajtswv tsev neeg lawm. Koj puas tau ua kecai rausdlej? Yexus has kuam
txhua tug kws yog Vaajtswv tsevneeg yuav tsum tau ua. Nwg qha kuam peb yuav tsum ua
kevcai rausdlej (Mathais 28:19).
Ntau xyoo dlhau lug, kuv pheej xaav has tas yog le caag Yexus lu lug saamfwm kuam
peb moog tshaajtawm Txujmoo Zoo txhaj muaj lu lug “ua kevcai rausdlej” hab lu lug “qha kuam
puab” nyob huv hab. Yog le caag kevcai rausdlej txhaj tseemceeb ua luaj? Kuv txhaj mam
totaub has tas rua qhov kevcai rausdlej yog ib qhov cim rua lub homphaj ob ntawm peb kev ua
neej. Peb yuav tsum ua kevcai rausdlej peb txhaj dlhau tau lug ua Vaajtswv tsev neeg.
Kevcai rausdlej muaj ntau lub ntsab lug. Koj ua kevcai rausdlej qha koj qhov kev ntseeg,
qha tas koj tub nrug Yexus tuag, faus nrug Yexus hab sawv rov lug lawm. Dlhau le ntawd,
kevcai rausdlej piv txug koj kev tuag rua lub neej qub, hab qha tas koj muaj lub neej tshab
ntawm Tswv Yexus lawm. Kevcai rausdlej kuj zoo le ib roojmov zoo sab kws txais tog koj lug
rua huv Vaajtswv tsev neeg.
Koj qhov kev cai rausdlej zoo le dlaim ntawv povthawj kws yug koj ntawm sab ntsujplig.
Nwg yog ib dlaim dluab kws qha has tas Vaajtswv coj koj le caag los zwm rua Vaajtswv
tsevneeg. Vaajlugkub qha has tas “Ib yaam nkaus le ntawd, tsi has cov Yudais lossis lwm
75
haivneeg, cov ua qhev lossis cov kws tsi ua qhev, peb suavdlawg puavleej koom tuab lub cev, peb
ua kevcai rausdlej lug ntawm tuab tug Vaaj Ntsujplig hab tuab tug Vaaj Ntsujplig ntawd nyob
huv peb” (1 Kauleesthaus 12:13).
Kevcai rausdlej nkaus xwb yeej ua tsi tau kuam koj dlhau tau lug ua Vaajtswv tsevneeg;
yuav tsum yog koj ntseeg Yexus, koj txuj kev ntseeg txhaj coj tau koj lug ua Yexus tsev neeg.
Tabsis kevcai rausdlej qha has tas koj yog Vaajtswv tsev neeg lawm.
Zoo ib yaam le ntiv nplhaib sib yuav. Ntiv nplhaib yog qhov kws koj qhovmuag pum
kuam koj ncu yaam kws koj tau leeg huv koj lub sab lawm. Yog thaum koj ua tshoob lawm ces
koj yuav tsum looj nplhaib, tsi yog yuav tog kuam koj lub neej sib hlub lawm mam le looj.
Kevcai rausdlej los kuj ib yaam nkaus le ntawd. Yog koj ntseeg Yexus lawm ces yuav tau ua, tsi
txhob tog kuam koj kev ntseeg luj tso. Qhov kws koj yuav tog ces tsuas tog kuam txug thaum
koj ntseeg Yexus xwb (Tegnum 2:41; 8:12-13, 35-38).
Nyob huv Vaajlugkub Tshab, thaum muaj neeg lug ntseeg Yexus ces puab ua kevcai
rausdlej taamsim. Nub kws Vaaj Ntsujplig lug rua cov thwjtim, muaj 3,000 leej txais yuav Tswv
Yexus hab ua kevcai rausdlej nub ntawd. Lwm qhov los kuj has ib yaam; thaum tug nom Etiaupias ntseeg ces nwg ua kevcai rausdlej taamsim. Paulaus hab Xilas muab tug nom saib lub
tsev lojcuj huv lub zog Filipis hab nwg tsev neeg ua kevcai rausdlej mo kws puab ntseeg Yexus
ntawd. Huv Vaajlugkub Tshab ces puab yeej tsi tog le. Yog koj ntseeg lawm tabsis tsi tau ua
kevcai rausdlej, koj ca le ua kuam sai npaum sai tau lawv le Tswv Yexus saamfwm tseg lawm.
Yaam Kws Zoo Rua Peb Lub Neej
Vaajlugkub has tas, “Yexus hab cov tuabneeg kws muaj lub neej dlawbhuv puavleej koom
ua ib tsev neeg. Vim le nuav nwg txhaj le tsi txaajmuag hu puab ua nwg cov kwvtij nkaujmuam”
(Henplais 2:11 CEV). Ca qhov tseeb ndlwg lug rua koj lub neej. Qhov tseeb ntawd yog has tas
koj yog Vaajtswv tsev neeg, hab Vaajtswv txaus sab rua koj vim Yexus muab koj tej kev txhum
ntxuav kuam dlawbhuv lawm. Vaajtswv Txujlug tsi dlaag ib zag le. Yexus has tas, “Tug kws ua
lawv le kuv Txiv tug kws nyob saum ntuj ceebtsheej lub sab nyam, tug ntawd yog kuv tug kwv,
kuv tug muam hab kuv nam” (Mathais 12:49-50). Qhov kws Vaajtswv muab koj zwm rua
Vaajtswv tsev neeg yog ib qhov kws zoo kawg nkaus rua koj. Tsi muaj ib yaam dlaabtsi kws
yuav zoo npaum le ntawd lawm. Thaum kws koj saib yaam le koj tsi tseemceeb, tsi muaj tug
hlub koj, lossis thaum koj raug teebmeem, kuam koj ncu has tas koj yog Vaajtswv tsev neeg.
Nub 15
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Vaajtswv tsim kuv lug ua Vaajtswv tsev neeg.
Nqai Cim: “Vaajtswv txhaj xub xaav tseg lawm has tas Vaajtswv yuav khaiv Yexus
Khetos lug coj peb moog ua Vaajtswv cov mivnyuas…” (Efexaus 1:5a).
Lug Nug: Kuv yuav pib ua le caag rua lwm tug ntseeg es kuam puab zoo le kuv tsev
neeg?
76
NUB 16
___________________________________________________________________________
Yaam Tseemceeb Tshaaj Plawg
Txawm yog kuv yuav muab txhua yaam kws kuv muaj pub rua lwm tug,
hab muab kuv lub cev rua luas hlawv los yog kuv tsi muaj kev
hlub ces yeej tsi muaj nqes dlaabtsi hlo le.
1 Kauleethaus 13:3.
Txujkev hlub kws kuv has nuav lub ntsab has tas kuam peb
yuav tsum kws peb lub neej lawv le Vaajtswv has. Tej lug kws
Vaajtswv has, mej tub nov thaum chivthawj lug lawm, nwg
hais tas mej txhua tug yuav tsum naj nub sib hlub.
2 Yauhaas 1:6
Ua neej tsi muaj kev hlub ces tsi yog kev ua neej.
Vim Vaajtswv yog tug muaj kev hlub, yog le yaam tseemceeb kws Vaajtswv xaav kuam
koj kawm tau huv nplajteb nuav yog kev hlub. Yog le peb yuav zoo le Vaajtswv yuav tsum yog
peb muaj kev hlub. Yog le kev hlub txhaj yog lub hauvpaug ntawm kev ua neej kws Vaajtswv
saamfwm kuam peb ua. Vaajtswv Txujlug has tas, “Vaajtswv txuj kevcai txhua nqai puavleej
muab sau zug ua ib nqe has le nuav has tas, ‘hlub koj tej kwvtij zejzog ib yaam le koj hlub koj lub
cev’” (Kalatias 5:14).
Xyum ua ib tug neeg kws hlub lwm tug yog ib yaam nyuaj kawg le. Feem kev hlub
ntawd nyob tub tub puag huv yug lub sab, yog le ntawd mas yuav siv taag yug tam neej lug
xyum hlub txhaj le hlub taug lwm tug. Peb yuav tsum hlub txhua leej txhua tug, tabsis Vaajtswv
xaav kuam peb yuav tsum xub hlub peb tsev neeg ua ntej tso. Tsev neeg yog lub homphaj ob
ntawm kev ua neej. Petus has tas, “Hlub Vaajtswv haiv neeg” (1 Petus 2:17b). Paulaus has
ntxiv le nuav, “Txhua lub sijhawm kws peb paab tau lwm tug, peb yuavtsum paab, tabsis peb
yuavtsum paab cov ntseeg heev dlua” (Kalatias 6:10).
Yog le caag Vaajtswv txhaj kuam peb yuav tsum xub paab cov ntseeg Vaajtswv ua ntej
tso? Rua qhov Vaajtswv xaav kuam Vaajtswv tsev neeg paub txug txuj kev hlub heev dlua le
lwm yaam. Yexus has tas peb txuj kev sis hlub tsi yog ib txuj kevcai ntseeg Vaajtswv tabsis yog
ib qhov timkhawv rua tuabneeg nplajteb. Yexus has tas, “Yog mej ib leeg hlub ib leeg,
suavdlawg txhaj yuav paub has tas mej yog kuv cov thwjtim” (Yauhaas 13:35).
Thaum peb moog txug saum ntuj, peb yuav zoo sab rua qhov peb yog Vaajtswv tsev neeg
moog ibtxhis, tabsis peb muaj ib teg dlejnum nyaav huv nplajteb nuav. Teg dlejnum ntawd yog
npaaj peb kuam peb muaj txuj kev hlub ua ntej peb yuav moog nyob Vaajtswv lub tebchaws.
Vaajtswv muab ib tsev neeg rua peb kuam peb xyum sib hlub.
Vaajtswv xaav kuam koj naj nub xyum nrug lwm tug ntseeg Vaajtswv sis raug zoo kuam
koj txawj hlub lwm tug. Koj kawm kev hlub ntawm koj ib leeg tsi tau. Koj yuav tsum tau moog
77
nrug lwm tug tuabneeg kws tsi ntxim hlub, tsi zoo, npautawg sai hab moog xyum hlub cov neeg
zoo le ntawd. Thaum peb muaj kev sis raug zoo lawm, peb yuav kawm tau peb yaam kws tseeb
le yuav has nraag qaab nuav:
Siv Lub Neej Kuam muaj nqes Yog Siv Moog Hlub Lwm Tug
Kev hlub yuav tsum yog yaam kws koj xub ua hab yog thawj yaam kws koj xyum ua rua
koj lub neej. Kev hlub yuav tsum yog koj lub homphaj rua kev ua neej, hab yuav tsum yog yaam
kws koj ntshaw. Kev hlub tsi yog feem kws zoo rua koj lub neej xwb tabsis tseem yog yaam
kws tseemceeb tshaaj rua koj lub neej hab. Vaajlugkub has tas, “Ca kev hlub yog lub homphaj
kws tseemceeb tshaaj plawg” (1 Kauleesthaus 14:1 LB).
Yog koj has tas “Yaam kws kuv ntshaw tshaaj plawg huv nplajteb nuav yog ntshaw kuam
lwm tug hlub kuv,” ces qhov kws koj xaav le nuav tseem tsi tau yog qhov zoo txaus. Qhov zoo
yog koj yuav tsum muab txuj kev hlub ua qhov tseemceeb tshaaj plawg rua koj lub neej. Yog
vim le caag koj txhaj yuav tsum tau ua le nuav?
1. Lub neej kws tsi muaj kev hlub ces tsi muaj nqes dlaabtsi. Paulaus has le nuav,
“Txawm yog kuv yuav muab txhua yaam kws kuv muaj pub rua lwm tug, hab muab kuv lub cev
rua luas hlawv los yog kuv tsi muaj kev hlub ces yeej tsi muaj nqes dlaabtsi hlo le” (1
Kauleethaus 13:3). Feem ntau peb xaav has tas kev hlub lwm tug yog ib qhov dlejnum kws peb
muab lug tsub ntxiv tej dlejnum kws peb najnub ua lawm xwb. Peb thaam txug kev nrhav
sijhawm lug nrug peb tej mivnyuas lossis thaam txug has tas peb yuav siv sijhawm rua cov neeg
kws peb paub huv peb lub neej. Qhov ntawd ua rua peb ca le xaav has tas kev sis raug zoo nrug
lwm tug yog ib teg dlejnum ntxiv rua peb cov dlejnum xwb. Tabsis Vaajtswv has rua peb has tas
kev sib hlub sis raug zoo yog qhov tseemceeb ntawm peb lub neej; kev ua neej ces yog kev
hlub.
Thawj plaub nqe lug saamfwm ntawm Vaajtswv kaum nqai kevcai yog qha kuam peb
hlub Vaajtswv, lossis kuam peb nrug Vaajtswv sib raug zoo, hab rau nqai nraag qaab qha kuam
peb hlub kwvtij zej zug lossis kuam peb nrug tej neeg zej zug sis raug zoo. Tabsis kaum nqai
ntawd puavleej has txug kev sis hlub sis raug zoo. Tom qaab nuav Yexus muab kaum nqai
kevcai nuav xaus has tas qhov tseemceeb tshaaj plawg rua Vaajtswv yog hlub Vaajtswv hab hlub
lwm tug tuabneeg. Nwg has tas, “Hlub tug Tswv kws yog mej tug Vaajtswv kuam kawg sab
kawg ntsws, kawg plab kawg plawv hab kawg mej lub dlaag lub zug….hab nqe ob…Hlub mej tej
kwvtij zejzog ib yaam le mej hlub mej lub cev. Mauxes txuj Kevcai hab cov cev Vaajtswv lug tej
lug qha puavleej nyob taagnrho huv ob nqai nuav” (Mathais 22:37-40). Koj yuav tsum hlub
Vaajtswv lug ntawm qhov pehawm nwg hab xyum hlub lwm tug. Nuav yog lub homphaj ob rua
koj kev ua neej.
Kev sib hlub sib raug zoo yog yaam tseemceeb dlua le tej kev txawj kev ntse hab tej qhov
txhua chaw kws peb tau. Yog le caag peb txhaj le muab lwm yaam saib muaj nqes dlua le kev
sib hlub sib raug zoo. Thaum peb muaj dlejnum ntau ces peb txawm ca le muab tej yaam kws
yuav ua kuam peb muaj kev hlub kev sis raug zoo txaav tawm. Yaam kws tseemceeb rua
Vaajtswv ces yog kuam peb muab tej yaam tseemceeb xws le kev hlub coj lug ua es tso lwm
yaam tsi tseemceeb pestsawg tseg.
Tug yeebncuab kws yuav ua kuam peb tsi muaj kev sib hlub sib raug zoo yog peb txuj
kev khwv. Peb ca kev nrhav noj nrhav haus, kev ua dlejnum, them nuj them nqe, hab peb tej
homphaj lug txeeb peb lub sijhawm le kws tej ntawd tseemceeb dlua kev hlub lawm. Qhov
tseeb, tej ntawd tsi yog qhov tseemceeb. Qhov tseemceeb ntawm kev ua neej yog txuj kev sib
78
hlub sib raug zoo kws peb muaj rua Vaajtswv hab rua lwm tug tuabneeg. Yog muab kev hlub
rhu tawm ntawm kev ua neej lawm ces kev ua neej tsi muaj qaabhau dlaabtsi lawm.
2. Kev hlub yuav nyob moog ibtxhis. Qhov kws Vaajtswv xaav kuam peb muab kev
hlub ua qhov tseemceeb mas kev hlub yog yaam kws yuav nyob moog ibtxhis. Vaajlugkub has
tas, “Nwgnuav tseem muaj peb yaam kws yuav nyob moog ibtxhis: kev ntseeg, kev ca sab hab
kev hlub; tabsis kev hlub yog yaam kws tseemceeb dlua dlais huv tuabsi” (1 Kauleethaus 13:13).
Kev hlub yuav tsim kuam yug muaj ib lub npe ca rua tom qab. Tuabneeg yuav ncu koj
ntev nyob lub nplajteb nuav tsi yog koj tej kev nplua-nuj lossis tej kws koj ua tav, tabsis puab
yuav ncu koj lug ntawm koj txuj kev hlub. Mother Teresa has le nuav, “Tsi tseemceeb qhov kws
koj ua tabsis qhov tseemceeb yog koj puas ua lug ntawm txuj kev hlub.” Kev hlub yog yaam
kws koj yuav tseg ca tau rua cov nyob tom qaab hab yog yaam kws yuav nyob moog ibtxhis.
Kuv tau moog nyob ntawm cov neeg kws yuav tuag ib saab mas thaum puab txujsa yuav
tu, puab yeej tsi has tas “moog nqaa kuv dlaim ntawv povthawj kws kuv kawm ntawv tav tuaj
rua kuv saib ib muag ua ntej kuv tuag. Muab kuv lub medais lug rua kuv saib, lossis muab kuv
lub moo kub lug rua kuv saib ib muag ua ntej kuv tuag.” Thaum tuabneeg txujsa yuav tu, puab
yeej tsi ntshaw ib yaam dlaabtsi le, tabsis yaam kws puab ntshaw kuam puab pum ib zag ua zag
kawg yog cov neeg kws puab hlub hab cov neeg kws hlub puab.
Thaum txoosteev kawg ntawm peb lub neej peb yuav paub has tas kev sib hlub sib raug
zoo txhaj yog yaam tseemceeb ntawm kev ua neej. Tug neeg kws muaj tswvyim yog tug neeg
kws paub qhov tseemceeb thaum nwg tseem caj sa, tsi yog tug kws tub yuav tuag mam paub.
Tsi txhob tog kuam koj tub pw saum txaaj hab sav yuav tu lawm, koj mam le paub has tas tsi
muaj ib yaam dlaabtsi tseemceeb npaum le kev sib hlub sib raug zoo.
(Ca thaum peb tseem ua neej nyob nua, peb nrhav kev sib hlub sib raug zoo nrug
Vaajtswv txhob ca peb moog txug ntawm Tswv Yexus es nwg mam has rua peb has tas, “Cov
neeg sab phem, ca le tsiv moog, kuv tsi paub mej” (Mathais 7:23). Yog koj tsi nrug nwg sib raug
zoo huv nplajteb nuav, lwm nub nwg yuav tsi paub koj.)
3. Vaajtswv yuav nug peb txug peb txuj kev hlub. Qhov kws koj yuav tsum muab
kev hlub coj lug ua koj lub homphaj rua koj kev ua neej mas vim kev hlub yog yaam kws
Vaajtswv yuav nug koj thaum koj moog nrug Vaajtswv nyob. Qhov kws Vaajtswv ntsuag saib
peb saab kev ntseeg luj npaum le caag mas yog lug ntawm peb txuj kev hlub. Peb sib hlub sib
raug zoo npaum le caag ces txhais tau has tas peb muaj kev ntseeg npaum le ntawd. Saum ntuj
Vaajtswv yeej tsi nug peb has tas, “Qha saib koj txuj dlejnum nrhav noj huv nplajteb yog
dlaabtsi? Hab koj kev ua si ne koj nyam ua dlaabtsi?” Tabsis Vaajtswv yuav tso tej kws koj
hlub lwm tug rua koj saib, tshwjxeeb thaum koj hlub cov neeg pluag (Mathais 25:40).
Thaum koj moog Vaajtswv lub tebchaws, koj yuavtsum tau tso txhua yaam tseg. Tuab
yaam kws koj yuav coj tau nrug koj ces yog koj tug cwjpwm xwb. Vim le nuav Vaajlugkub
txhaj has tas, “peb cov kws tub nrug Yexus Khetos koom ib txujsa lawm, peb tsi suav has tas,
qhov kws ua kevcai txav yog qhov kws tseemceeb, tabsis peb suav has tas qhov tseemceeb yog
qhov kws tug ntseeg muaj lub sab hlub lwm tug” (Kalatias 5:6).
Thaum koj paub le nuav lawm, txhua taagkig thaum koj sawv saum koj lub txaaj los, koj
yuav tsum lug kag ntawm npootxaj hab thov Vaajtswv le nuav, “Vaajtswv, txawm yog kuv yuav
ua dlaabtsi tav hab tsi tav los xij, kuv yuav tsum siv sijhawm hlub koj hab hlub lwm tug, rua
qhov kev hlub txhaj yog yaam tseemceeb ntawm kev ua neej. Kuv yuav tsi nkim nub nua
povtseg.” Yog vim le caag Vaajtswv txhaj le yuav muab ib nub rua koj yog koj yuav muab nkim
povtseg.
79
Siv Sijhawm Txhaj Yog Hlub
Yog koj siv sijhawm ntau tshaaj rua yaam twg ces yaam ntawd yog qhov tseemceeb rua
koj lub neej. Yog koj xaav paub saib yaam dlaabtsi tseemceeb rua tug neeg ntawd ces koj saib
seb nwg siv sijhawm ntau tshaaj rua yaam twg xwb.
Sijhawm yog ib qhov khoomplig kws zoo heev rua qhov koj tsuas muaj sijhawm miv miv
xwb. Koj nrhav tau nyaj ntau ntxiv tabsis koj nrhav tsi tau sijhawm ntxiv. Thaum koj muab koj
lub sijhawm rua leejtwg ces koj muab koj lub neej faib rua nwg hab koj yuav tsi tau rov qaab lug
lawm. Koj lub sijhawm yog koj lub neej. Vim le nuav qhov khoomplig kws koj muaj cuabkaav
muab tau rua lwm tug kws zoo tshaaj plawg yog koj lub sijhawm.
Qhov kws koj has tas koj nrug lwm tug sib hlub sis raug zoo ntawm lub ncauj xwb yeej
tsi tau zoo txaus. Yog koj muaj kev hlub tag, koj yuav tsum ua rua nwg pum lug ntawm qhov
kws siv sijhawm nrug nwg. Yog yug laam has tas yug hlub ntawm ncauj xwb yeej tsi muaj
qaabhau.
Yog koj hlub leejtwg lawm, koj yuav tsum siv sijhawm nrug nwg. Yog yuav muab kev
hlub sau ua ntawv mas peb yuav sau tau has tas, “S.I.J.H.A.W.M”.
Qhov puavpheej kws qha has tas peb hlub, tsi yog qhov kws peb xaav huv lub sab lossis
tsi yog qhov kws peb ua rua lwm tug, tabsis yog qhov kws peb pub peb tug kheej rua lwm tug.
Tuabneeg feemcoob tsi paub has tas kev hlub yog muab yug lub sijhawm rua nwg. Muaj ntau
tug quasyawg has rua kuv has tas, “Kuv tsi totaub kuv tug quaspuj hab cov mivnyuas le. Kuv
muab txhua yaam kws puab xaav tau rua puab, puab tseem xaav tau dlaabtsi ntxiv hab?” Kuv tub
xaav teb nwg has tas “Puab xaav tau koj. Puab xaav tau koj lub qhovmuag, pobntseg, sijhawm,
xaav tau koj lug noog puab has, xaav tau koj lug nyob rua ntawd, xaav tau koj nrug puab ua si.
Tsi muaj dlaabtsi hloov tau tej nua chaw le.”
Qhov khoomplig ntawm txuj kev hlub tsi yog nplhaib-hoshum (diamonds ring), tsi yog
paaj ntoo, tsi yog chocolate lossis pemthaaj, tabsis yog lub sijhawm. Yog koj hlub ib tug neeg
twg tag tag ces koj siv sijhawm lug xaav ntsoov txug nwg. Koj xaav txug nwg ntau ntau es koj
ca le tsi ncu qaab xaav txug koj tug kheej lawm. Yog thaum koj muab koj lub sijhawm rua
leejtwg lawm ces koj suav tug ntawd muaj nqes txug qhov kws koj pub taug yaam tseemceeb
kws koj muaj rua tug ntawd. Yaam tseemceeb kws koj muaj yog koj lub sijhawm. Thaum koj
qee koj lub sijhawm rua leejtwg, ces yog koj faib koj tug kheej rua nwg. Faib koj tug kheej rua
lwm tug txhaj le yog koj hlub lwm tug. Yexus ua tau ib qhov qauv rua peb xyum. Vaajlugkub
sau le nuav, “Mej yuav tsum hlub lwm tug ib yaam le Yexus Khetos hlub peb, hab Nwg muab
Nwg txujsa lug theej peb lub txhoj…” (Efesaus 5:2).
Koj tsi hlub los koj yeej pub tau tabsis yog koj tsi pub ces yog koj tsi hlub. Vaajtswv
hlub peb ces nwg pub rua peb. Yauhaas 3:16 qha has tas Vaajtswv hlub peb kawg nkaus le, nwg
txhaj le pub nwg tuableeg Tub lug rua peb. Yog peb hlub lawm, peb yuav tsum siv peb lub
sijhawm, dlaagzug, nyajtxag, homphaj lug ua kuam zoo rua tug kws peb hlub.
Sijhawm Hlub Yog Taamsim Nuav
Qee yaam dlejnum kws peb ua ces peb yuav tog lwm nub mam ua los tau, tabsis kev hlub
yog qhov tseemceeb heev kws peb yuav tsum hlub thaum peb tseem muaj sijhawm, tsi txhob tog.
Vaajlugkub qha ntau zag kuam peb yuav tsum hlub es tsi txhob tog. (Kalatias 6:10; Efexaus
5:16; Paajlug 3:27).
Yog le caag taamsim nuav txhaj le yog sijhawm rua peb hlub lwm tug? Rua qhov koj tsi
paub has tas koj yuav muaj sijhawm ntev npaum le caag. Sijhawm yuav dlhau moog. Txhua
yaam txawj hloov, tuabneeg txawj tuag, mivnyuas txawj luj hlub. Koj tsi paub has tas pigkig
yuav muaj dlaabtsi tshwmsim. Yog koj xaav qha koj txuj kev hlub rua lwm tug, koj yuav tsum
80
qha taamsim nuav. Kuam koj paub has tas koj yuav moog sawv ntawm Vaajtswv lub xub ndlag,
koj yuav tsum tau nug koj tug kheej le nuav; Koj yuav has le caag rua Vaajtswv yog koj siv
sijhawm rua koj teg dlejnum xwb es tsi siv sijhawm rua Vaajtswv hab rua lwm tug? Koj yuav
tau siv sijhawm rua leejtwg nub nua? Koj yuav tau tso dlaabtsi tseg es kuam koj muaj sijhawm
rua tug kws koj hlub? Koj yuav qee koj lub sijhawm le caag?
Siv sijhawm rua kev hlub yog yaam zoo tshaaj plawg kws koj siv koj lub neej rua, tabsis
yuav paub has tas koj hlub tag, yuav tsum yog koj siv sijhawm, hab lub sijhawm kws zoo tshaaj
plawg rua koj hlub yog taamsim nuav.
Nub 16
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Ua neej tsi muaj kev hlub ces tsi yog kev ua neej.
Nqai Cim: “Vaajtswv txuj kevcai txhua nqai puavleej muab sau zug ua ib nqai le nuav has
tas, ‘Hlub koj tej kwvtij zejzog ib yaam le koj hlub koj lub cev’” (Kalatias 5:14).
Lug Nug: Qha tseeb tseeb saib, kuv puas muab kev sib hlub sib raug zoo nrug Vaajtswv hab
nrug lwm tug ua qhov tseemceeb huv kuv lub neej? Yuav ua le caag kuv txhaj le paub has
tas kuv muab kev sib hlub sib raug zoo nrug Vaajtswv hab nrug lwm tug ua qhov tseemceeb?
81
NUB 17
___________________________________________________________________________
Zwm Kuam Muaj Chaw
Yog le ntawd mej cov kws yog lwm haiv neeg, mej tsi yog lwm haiv
neeg lawm, mej yog Vaajtswv haivneeg. Mej muaj feem ib yaam le
Vaajtswv haivneeg, hab mej yog Vaajtswv tsev neeg lawm.
Efexaus 2:19
Vaajtswv tsev neeg yog cov ntseeg Vaajtswv tug kws muaj sa nyob.
1 Timautes 3:15b
Vaajtswv tsi yog hu koj lug ntseeg xwb, tabsis hu koj lug zwm kuam muaj chaw.
Txawm yog thaum Adas tsi tau poob rua kev txhum, hab tseem nyob huv lub vaaj Edees
los Vaajtswv tub has tas, “Tsi zoo rua tug quasyawg nua nyob ib leeg” (Chivkeeb 2:18).
Vaajtswv tsim peb lug nyob koom zej koom zog kuam muaj kev sib raug zoo hab kuam muaj lub
cuab lub yig. Tsi muaj ib tug kws yuav ua tav lub homphaj kws Vaajtswv npaaj rua nwg ua
ntawm nwg ib leeg.
Vaajlugkub tsi tau has kuam tug ntseeg nyob nwg ib leeg, lossis tsi tau has kuam tug
ntseeg cais nwg tawm ntawm cov ntseeg hab tsi tau has kuam tug ntseeg tsi txhob moog nrug
lwm tug ntseeg koom ua ke. Vaajlugkub qha kuam peb yuav tsum lug koom uake, txheem uake,
ua tswvcuab uake, txuas ua tuab lub cev uake, txuas uake, hab sib dlhos uake, hab yuav moog
saum ntuj uake (1 Kauleethaus 12:12; Efexaus 2:21, 22; 3:6; 4:16; Kaulauxais 2:19 1
Thexalaunikes 4:17). Koj nyob koj ib leeg tsi tau rua qhov koj zwm nrug lwm tug lawm.
Txawm yog koj hab Vaajtswv meb sib raug zoo ntawm meb xwb los, Vaajtswv yeej tsi
muab koj coj moog zais rua ib qhov chaw kws tsi muaj neeg paub. Thaum koj zwm rua ntawm
Vaajtswv tsev neeg ces Vaajtswv muab koj txuas rua lwm tug ntseeg, hab peb yuav nyob uake
moog ibtxhis. Vaajlugkub has tas, “txawm yog peb muaj coob leej los peb nrug Yexus Khetos
koom ua ib lub cev, peb puavleej koom ib lub cev ib yaam le peb lub cev muaj ntau yaam sib
koom” (Loos 12:5).
Thaum peb caum Tswv Yexus qaab, ces yog peb zwm nrug Tswv Yexus, tsi yog peb
ntseeg xwb. Peb zwm rua Yexus lub cev—kws yog pawg ntseeg. C.S. Lewis has tas lu lug
“tswvcuab” yog cov ntseeg Yexus xub siv, tabsis tom qaab nuav suavdlawg ca le tsi paub lub
ntsab lug lawm. Leejtwg sau npe rua puab ces yog puab tswvcuab lawm. Tej kws muag khoom
kuj muag khoom pheejyig rua puab tej tswvcuab hab tub laag tub luam kuj xaa ntawv rua puab
tej tswvcuab. Thaum zoo le nuav lawm ces pawg ntseeg los kuj ca le saib tswvcuab zoo le yog
ib paab neeg kws tuaj sau npe rua pawg ntseeg xwb, puab tsi ua dlaabtsi los txawm ca le tsi muaj
neeg has lawv le lawm.
Lawv le Paulaus qha ces “tswvcuab” ntawm pawg ntseeg yog ib feem kws cajsa kws
txuas rua lub cev kws cajsa; yog ib yaam kws tseemceeb; hab lug sib txuas uake rua ntawm
Yexus lub cev (Loos 12:4-5; 1 Kauleethaus 6:15; 12:12-27). Peb yuav tsum tau tig rov lug coj
kuam tswvcuab ua tau dlejnum lawv le lub ntsab huv Vaajlugkub. Pawg ntseeg yog lub cev, tsi
yog lub tsev. Pawg ntseeg yog yaam kws caj sa, tsi yog lub koomhum.
82
Koj tej teg tej taw yuav tsum txuas rua ntawm koj lub cev mas puab txhaj le ua tau
dlejnum. Tswv Yexus lub cev los kuj tuab yaam nkaus hab. Puab yuav tsum txuas uake rua
ntawm Yexus lub cev puab txhaj le ua tau dlejnum. Vaajtswv tsim koj lug ua ib teg dlejnum
tshwjxeeb rua Yexus lub cev, yog koj tsi txuas rua ntawm Yexus lub cev kws yog pawg ntseeg,
koj yuav ua tsi tav lub homphaj ob kws Vaajtswv tsim koj lug ua. Koj yuav paub has tas
Vaajtswv tsim koj lug ua dlaabtsi, koj yuav tsum zwm nrug pawg ntseeg koj txhaj paub xwb.
Vaajlugkub qha peb has tas, “Rua qhov peb lub cev yeej muaj ntau yaam lug koom ua ke, hab
txhua yaam ntawd nyag ua nyag dlejnum. Ib yaam nkaus le ntawd, txawm yog peb muaj coob
leej los peb nrug Yexus Khetos koom ua ib lub cev, peb puavleej koom ib lub cev ib yaam le peb
lub cev muaj ntau yaam sib koom” (Loos 12:4-5).
Yog peb lub cev ib qhov twg ca le tsi txuas rua lub cev lawm, nwg yuav qhuav hab yuav
tuag moog. Nwg yeej caj tsi tau nwg ib zag le. Koj los kuj ib yaam nkaus hab, yog koj ca le
nyob koj tsi txuas rua pawg ntseeg, koj kev ntseeg kuj yuav tuag moog tuab yaam nkaus
(Efexaus 4:16). Vim le nuav tug kws tsi tuaj pehawm Vaajtswv nrug cov ntseeg txhaj le luj hlub
tsi taug rua nwg txuj kev ntseeg. Thaum koj tsi quavntsej nrug cov ntseeg sib raug zoo ces koj
kev ntseeg yuav poob zuj zug moog.
Nwgnuav suavdlawg txawm ca le saib kev ua tswvcuab rua pawg ntseeg tsi tseemceeb
lossis tsi muaj nqes lawm. Kuam peb ncu has tas pawg ntseeg yog Vaajtswv ib teg dlejnum kws
Vaajtswv lug ua rua huv nplajteb nuav. Pawg ntseeg yog Yexus tsaa. Yexus has tas, “kuv yuav
tsaa kuv pawg ntseeg rua saum lub pobzeb nuav, txawm yog kev tuag los yuav kov tsi yeej pawg
ntseeg ntawd” (Mathais 16:18). Pawg ntseeg yog qhov kws ruaj khov hab yuav nyob moog
ibtxhis. Lub nplajteb puam tsuaj taag lawm los pawg ntseeg tseem yuav nyob moog, hab koj lub
luag dlejnum rua pawg ntseeg los yuav nyob moog. Tug neeg kws has tas “Kuv tsi zwm rua
pawg ntseeg los yeej tau,” yog tug kws khaavtheeb lossis nwg yog tug neeg kws lasmees. Yexus
saib pawg ntseeg tseemceeb heev kws nwg tau lug tuag saum tug ntoo khaublig txhiv pawg
ntseeg. Vaajlugkub has tas, “Yexus Khetos hlub pawg ntseeg hab nwg muab nwg lub cev lug
txhiv pawg ntseeg” (Efexaus 5:25b). Vaajlugkub muab pawg ntseeg hu ua “Yexus tug
Nkaujnyab” hab “Yexus lub cev” (2 Kauleesthaus 11:2; Efexaus 5:27; Tshwmsim 19:7). Koj
sim xaav saib yog koj has le nuav nua Yexus puas zoo sab: “Kuv nyam koj tabsis kuv tsi nyam
koj tug quaspuj” Lossis “Kuv txais yuav koj, tabsis kuv tsi txais yuav koj lub cev.” Yog thaum
peb tsi nyam pawg ntseeg, tsi kaam txhawb pawg ntseeg ces tub yog peb has le ntawd rua Yexus
lawm ntaag. Qhov tseeb mas Vaajtswv saamfwm kuam peb yuav tsum hlub pawg ntseeg ib
yaam le Yexus hlub. Vaajlugkub has tas, “Hlub koj tsevneeg ntawm saab ntsujplig” (1Petus
2:17b Msg). Tabsis tu sab kws ntau tug ntseeg Vaajtswv siv pawg ntseeg tabsis tsi hlub pawg
ntseeg.
Koj Pawg Ntseeg Huv Zos
Zag puav kws Vaajlugkub has txug pawg ntseeg txhaj le yog has txug cov ntseeg Yexus
thoob nplajteb xwb. Dlua le ces thaum twg Vaajlugkub has txug pawg ntseeg, nwg yeej has txug
pawg ntseeg kws nyob huv zog kws muaj ib paab neeg tuaj koom ua ke. Cov ntseeg Yexus kws
tsi zwm rua pawg ntseeg huv zog yog cov kws ua tej yaam kev txhum luj hab raug pawg ntseeg
muab rhu npe lawm xwb (1 Kauleethaus 5:1-13; Kalatias 6:1-5).
Lawv le Vaajlugkub has ces, tug Ntseeg Yexus kws tsi zwm rua pawg ntseeg ces zoo ib
yaam le lub raum kws tsi txuas rua lub cev, zoo le tug yaaj kws tsi muaj tug tswv yug yaaj, lossis
zoo le tug mivnyuas kws tsi muaj nwg tsev neeg. Tug ntseeg Yexus kws tsi zwm rua pawg
ntseeg yeej tsi yog ib qhov kws zoo. Vaajlugkub has tas, “Mej muaj feem ib yaam le Vaajtswv
haivneeg, hab mej yog Vaajtswv tsev neeg lawm” (Efexaus 2:19b).
83
Peb nyob rua tam kws ib leeg tsi quavntsej ib leeg hab suavdlawg nyob tsi tau uake
lawm. Qhov nua ua rua ntau tug ntseeg Vaajtswv ca le nyob tsi muaj pawg ntseeg ces puab ca le
zoo le tej mivnyuas ntsuag lawm xwb. Puab dlhau moog ua ib tug ntseeg kws zoo le tug luav
twmzeej. Puab dlha ib pawg ntseeg moog rua ib pawg ntseeg, puab tsi kaam zwm kuam muaj
chaw hab puab tsi kaam paab pawg ntseeg lawm. Muaj ntau tug ntseeg has tas “Kuv tsi tas yuav
moog koom pawg ntseeg txhaj le yog tug ntseeg. Kuv nyob kuv los kuv yeej yog tug ntseeg
hab.” Tabsis qhov ntawd yog nwg has xwb, Vaajtswv tsi has le ntawd. Vaajtswv Txujlug yeej
qha ntau qhov kuam tug Ntseeg Yexus yuav tsum koom nrug pawg ntseeg ua dlejnum hab nrug
pawg ntseeg sib hlub sib raug zoo.
Yog Le Caag Koj Txhaj Yuav Tsum Zwm Rua Tsev Neeg Kws Yog
Pawg Ntseeg
Zwm rua pawg ntseeg es txhaj le paub has tas koj yog ib tug ntseeg Vaajtswv zoo.
Koj has tsi tau has tas koj nrug Yexus sib raug zoo, yog koj tub zwm tsi tau rua ib pawg ntseeg.
Yexus has tas, “Yog mej ib leeg hlub ib leeg, suavdlawg txhaj le yuav paub has tas mej yog kuv
cov thwjtim” (Yauhaas 13:35).
Txawm yog peb ib leeg lug ib qho los, ib leeg yog ib xeem neeg hab ib leeg kev noj kev
nyob txawv ib leeg los yog peb lug zwm tau uake ua ib tsev neeg ces qhov nuav yuav yog ib
qhov timkhawv kws zoo heev rua lub nplajteb nuav (Kalatias 3:28; Yauhaas 17:21). Koj
tuableeg xwb yuav ua tsi tau Yexus lub cev, yuav tsum muaj lwm tug nrug koj, koj txhaj ua tau
Yexus lub cev. Thaum peb lug ua ke, peb txhaj le yog Yexus lub cev (1 Kauleethaus 12:27
NCV).
Zwm rua pawg ntseeg es txhaj le yuav paab tau koj dlim ntawm lub sab kheej kws
yug nyob yug ib leeg. Pawg ntseeg yog ib lub tsev kawm ntawv kws qha kuam koj txawj sib
raug zoo nrug Vaajtswv tsev neeg. Nwg yog ib qhov chaw rua koj xyum ua neeg sab luj sab
dlaav, xyum hlub lwm tug kws raug kev txomnyem. Thaum koj lug zwm uake rua ib pawg
ntseeg lawm mej yuav xyum sib hlub hab tug txawj paab tug tsi txawj. Vaajlugkub has tas, “Yog
lub cev muaj ib qhov mob lawm, yeej yuav mob thoob plawg lub cev. Yog luag qhuas lub cev ib
qho, taagnrho lub cev puavleej yuav tau ntsejmuag” (1 Kauleethaus 12:26). Tsuas yog thaum
peb moog nrug cov neeg kws zoo ib yaam le peb, cov neeg kws ua tsi tau zoo, mas peb txhaj le
kawm tau hom kev sib raug zoo kws has nyob huv Vaajlugkub Tshab, kws qha kuam peb ib leeg
txuas rua ib leeg hab ib leeg paab ib leeg (Efexaus 4:16; Loos 12:4-5; Kaulauxais 2:19, 1
Kauleethaus 12:25).
Lawv le Vaajlugkub qha ces peb suavdlawg yuav tsum sib raug zoo ib yaam le peb nrug
Yexus sib raug zoo. Vaajtswv xaav kuam peb yuav tsum muab peb lub neej faib rua lwm tug
hab. Muaj ntau tug Ntseeg kws paub Yauhaas 3:16 tsi xaav txug 1 Yauhaas 3:16 kws has tas,
“Yexus Khetos muab nwg txujsa lug txhiv peb. Yog le ntawd tsimnyog peb yuav tsum zoo sab
muab peb txujsa txhiv peb cov kwvtij hab.” Qhov nuav yog qhov kws Vaajtswv xaav kuam koj
ua rua lwm tug kws ntseeg Vaajtswv, kws yog koj yuav tsum txaus sab hlo hlub lwm tug ib yaam
le Yexus hlub koj.
Zwm rua pawg ntseeg yuav paab kuam koj txuj kev ntseeg ruaj khov hab luj hlub.
Koj moog koom nrug pawg ntseeg pehawm Vaajtswv twbywm xwb yeej tsi paab kuam koj kev
ntseeg luj hlub. Koj yuav tsum tau koomteg nrug pawg ntseeg ua dlejnum txijtog txijpeg mas
koj kev ntseeg txhaj le yuav luj hlub. Ua le Vaajlugkub has, “Yog le ntawd thaum tej teg taw
nyag ua nyag teg dlejnum hab sib hlub sib paab, ces lub cev txhaj le kheev hlub” (Efexaus
4:16b).
84
Vaajlugkub Tshab sau ntau tshaaj le 50 zag lu lug “ib leeg hlub ib leeg, ib leeg paab ib
leeg.” Vaajtswv saamfwm kuam peb ib leeg hlub ib leeg, ib leeg thov Vaajtswv paab ib leeg, ib
leeg txhawb ib leeg zug, ib leeg ntuag ib leeg, ib leeg qha ib leeg, ib leeg fwm ib leeg, ib leeg ris
ib leeg lub nraa, ib leeg zaam txim rua ib leeg, ib leeg fwm ib leeg, hab ntau ntau yaam kws ib
leeg yuav tsum tau ua rua ib leeg ntxiv. Thaum peb ua le nuav lawm, peb txhaj le yog tswvcuab
lawv le Vaajlugkub qha. Cov dlejnum nuav yog Vaajtswv kuam koj ua thaum koj lug zwm ua
tswvcuab rua pawg ntseeg lawm. Yog koj yuav ua le has lug nuav nua koj yuav ua rua leejtwg?
Thaum tsi muaj neeg ua txhum rua peb ces yoojyim rua peb xyum ua ib tug neeg
dlawbhuv. Tabsis yog tsi muaj neeg lug taabkaum peb ces peb qhov kev dlawbhuv ntawd kuj tsi
yog qhov tseeb ruaqhov qhov ntawd tseem tsi tau raug sim kuam paub meej has tas yog qhov
tseeb tag. Yog yug nyob yug ib leeg xwb ces yug txawm has tas yug dlawbhuv los yeej tsi tau
yog qhov tseeb. Yog tsi muaj neeg tawmtsaam peb ces peb yuav xaav has tas peb kev ntseeg tub
luj hlub hab ntseeg Vaajtswv zoo lawm. Peb yuav paub has tas peb ntseeg Vaajtswv zoo yog
thaum peb muaj peevxwm tsim muaj kev sis raug zoo nrug lwm tug neeg.
Peb yuav luj hlub ntawm txuj kev ntseeg, peb yuav tsum paub Vaajlugkub hab yuav tsum
nrug cov ntseeg sib raug zoo. Yog peb sib qha, ib leeg kawm ntawm ib leeg, ib leeg paab ib
leeg, mas peb kev ntseeg txhaj le yuav luj hlub zoo hab ruaj khov. Thaum lwm tug qha tej yaam
kws Vaajtswv qha nwg ces kuj paab kuv hab ua rua kuv luj hlub ntxiv rua ntawm saab kev
ntseeg.
Zwm rua tsev neeg kws yog pawg ntseeg vim puab xaav tau koj. Vaajtswv muaj ib
teg dlejnum tshwjxeeb rua koj nyob rua huv pawg ntseeg, kws yog nwg tsev neeg. Qhov
dlejnum nuav hu ua “koj teg dlejnum” (ministry), hab Vaajtswv pub koobmoov, tswvyim rua koj
ua qhov dlejnum nua. Vaajlugkub qha has tas, “Vaaj Ntsujplig pub nyag muaj nyag tswvyim
kuam suavdlawg txhaj sis paab tau” (1 Kauleesthaus 12:7).
Koj pawg ntseeg yog qhov chaw kws koj yuav tshawb nrhav tau qhov koobmoov kws
Vaajtswv pub rua koj ua Vaajtswv dlejnum; yog qhov chaw rua koj xyum ua Vaajtswv dlejnum,
hab yog qhov chaw rua koj nqeg teg ua Vaajtswv dlejnum lawv le Vaajtswv pub koobmoov rua
koj. Tej zag koj yuav ua tau dleb dlua le ua rua pawg ntseeg los qhov ntawd tsuas yog koj ntxiv
dlejnum rua yaam kws Vaajtswv khaiv koj huv koj pawg ntseeg lawm xwb. Yexus tsi tau cog
lug tsim koj qhov dlejnum, tabsis Yexus cog lug tsim nwg pawg ntseeg.
Zwm rua tsev neeg kws yog pawg ntseeg, koj txhaj ua tau timkhawv qha Txujmoo
thoob nplajteb. Thaum Yexus lug yug ua neeg nyob huv nplajteb nuav, Vaajtswv siv nwg lub
cev moog qha Txujmoo Zoo rua qhov ub qhov nuav; tabsis nwgnuav nwg rov moog saum ntuj
lawm, nwg tsim pawg ntseeg lug ua nwg lub cev rua sab ntsujplig, hab nwg siv nwg lub cev
ntawd moog qha Txujmoo Zoo. Pawg ntseeg yog ib qhov cuabyeej kws Vaajtswv siv huv lub
nplajteb nuav. Tsi yog peb ib leeg hlub ib leeg le Yexus qha rua peb lawm xwb, tabsis peb yuav
tsum sib paab coj Txujmoo Zoo nuav moog qha kuam thoob nplajteb. Qhov nuav yog ib qhov
zoo kws Vaajtswv pub peb lug nyob uake kuam peb txhaj ua tau teg dlejnum luj nuav. Peb yog
tswvcuab rua Yexus lub cev saab ntsujplig, peb yog nwg teg nwg taw, yog nwg qhovncauj
qhovmuag hab yog nwg lub sab. Nwg siv peb moog qha Txujmoo Zoo kuam thoob nplajteb.
Peb ib leeg muaj ib teg dlejnum kws peb yuav tsum tau ua. Paulaus has le nuav rua peb, “Peb
yog cov kws Vaajtswv txhais teg puab. Vaajtswv tsim peb lug nrug Yexus Khetos koom ib txujsa,
kuam peb ua tau tej dlejnum zoo kws Vaajtswv tub xub npaaj tseg ca rua peb ua lawm” (Efexaus
2:10).
Zwm rua tsev neeg kws yog pawg ntseeg yuav paab kuam koj tsi txhob poob rov
qab. Peb suavdlawg yeej tsiv tsi dlim kev sim sab. Yog muaj ib yaam kev dlaag ntxag kws
ntxim koj sab ces koj yeej muaj peevxwm poob taug rua kev txhum (1Kauleethaus 10:12;
85
Yelemis 17:9; 1Timautes 1:19). Vaajtswv yeej paub le nuav Vaajtswv txhaj tsim kuam peb nyob
muaj pawg ntseeg es txhaj tau sib paab sib qha kuam peb ua tau qhov zoo. Vaajlugkub has tas,
“mej ib leeg yuav tsum naj nub paab ib leeg…yog mej ua le ntawd, kev txhum yuav ntxag tsi tau
mej ib tug twg ua tuabneeg tawv ncauj” (Henplais 3:13). Tuabneeg nyam has tas, “Kuv
teebmeem tsi yog koj teebmeem” Lu lug nua tsi yog cov ntseeg tej lug. Vaajtswv hu peb lug
uake kuam peb sib paab, sib qha, lug ua neej kws ke. Yog koj pum leejtwg txaav dleb ntawm
nwg txuj kev ntseeg, koj yuav tsum tau moog paab nwg hab coj nwg rov lug nrug Vaajtswv sib
raug zoo. Yakaunpaus qha peb le nuav, “Cov kwvtij, yog mej cov muaj ib tug yuam kev tsi ua
lawv le Vaajtswv Txujlug tseeb lawm, mej yuav tsum tsi txhob ntab puab tawm. Moog caum
puab. Coj puab rov qaab lug” (Yakkaunpaus 5:19 Msg).
Qhov kws yug zwm rua pawg ntseeg es zoo rua yug yog cov thawj coj huv pawg ntseeg
kws ntseeg Vaajtswv zoo yuav paab qhuab ntuag hab tivthaiv yug. Vaajtswv pub pawg ntseeg
muaj cov thawj coj kws yuav saib xyuas, tivthaiv hab tu cov ntseeg le tug Tswv yug yaaj tu cov
yaaj (Tegnum 20:18-29; 1Petus 5:1-4; Henplais 13:7, 17). Vaajlugkub qha rua peb has tas, “Mej
yuavtsum noog cov thawj kws saib mej tej lug hab ua lawv le puab has. Puab naj nub saib mej,
puab tsi nkeeg hab tsi dlhuav le, rua qhov puab yuavtsum qha tej dlejnum kws puab ua rua
Vaajtswv. Yog mej noog puab lug, puab yuav kaaj sab lug ua puab tej dlejnum. Yog mej tsi
noog puab lug, puab yuav nyuaj sab xwb, puab yuav paab tsi tau mej hlo le” (Henplais 13:17).
Dlaab Xataas nyam muab cov ntseeg cais tawm ntawm pawg ntseeg, cais tawm ntawm
lub cev kws muaj sa, cais tawm ntawm Vaajtswv tsev neeg, hab ua kuam puab tsi txhob noog
cov thawj coj lug. Qhov dlaab ua le nuav los vim dlaab paub has tas yog dlaab muab puab cais
tawm ntawm pawg ntseeg lawm ces puab yuav tsi muaj peevxwm tawmtsaam yeej dlaab lawm.
Txhua Yaam Puavleej Nyob Huv Pawg Ntseeg
Nyob rua huv kuv phau ntawv The Purpose Driven Church, Kuv qha txug ib feem ntawm
pawg ntseeg kws luj hlub zoo. Kuv ntseeg has tas koj yuav nyeem phau ntawv ntawd hab. Phau
ntawv ntawd yuav paab kuam koj totaub has tas Vaajtswv tsaa kuam muaj pawg ntseeg lug paab
kuam koj ua tau le tsib yaam kws Vaajtswv npaaj rua koj ua. Vaajtswv tsim pawg ntseeg lug
paab kuam koj ua tav tsib yaam kws koj yuav tsum tau ua huv koj lub neej. Tsib yaam ntawd
yog: homphaj rua kev ua neej, tuabneeg kws peb nrug ua neej, tug qauv ntawm kev ua neej,
dlejnum ntawm kev ua neej, hab fwjchim ntawm kev ua neej. Huv nplajteb nuav tsi muaj ib
qhov chaw kws koj yuav nrhav tau tsib yaam nuav.
Vaajtswv lub homphaj rua pawg ntseeg los kuj zoo ib yaam le lub homphaj kws
Vaajtswv muaj rua koj lub neej hab. Vaajtswv cov homphaj rua koj lub neej yog le nuav:
Pehawm Vaajtswv yuav ua kuam koj ncu ntsoov Vaajtswv; kev sib hlub sib raug zoo ua kuam
koj dlim ntawm tej teebmeem, ua Yexus thwjtim yuav paab kuam koj kev ntseeg ruaj, ua
Vaajtswv dlejnum yuav paab kuam koj paub lub peevxwm kws Vaajtswv pub rua koj, hab kev
tshaajtawm yuav paab kuam lub homphaj kev xaa moo zoo tav. Tsi muaj ib qhov chaw twg kws
yuav zoo npaum le pawg ntseeg.
Ca Koj Xaiv
Thaum ib tug mivnyuas yug lug ces nwg zwm rua ntawm ib tsev neeg huv lub nplajteb
nuav. Nwg yuav tsum tau zwm rua ib tsev neeg, txhaj le yuav muaj tug tu nwg, pub nwg noj
nwg naav, nwg txhaj le yuav luj hlub hab muaj zug. Ntawm saab ntsujplig los kuj ib yaam le
ntawd hab: Thaum koj yug dlua tshab lossis ua kevcai rausdlej lawm, koj yuav tsum tau zwm ua
tswvcuab rua ib pawg ntseeg kws yog Vaajtswv tsev neeg.
86
Qhov txawv ntawm tug kws tuaj pehawm Vaajtswv hab tug tswvcuab mas yog le nuav:
Tug tswvcuab yog tug kws siv zug ntsos paab pawg ntseeg. Cov kws tuaj pehawm Vaajtswv
tabsis tsi kaam ua tswvcuab ces puab tuaj sawv saib xwb, puab tsi kaam ua Vaajtswv teg dlejnum
huv pawg ntseeg. Cov tuaj koom pehawm Vaajtswv xwb ces zoo ib yaam le yog cov neeg tuaj
yuav khoom tom khw xwb, tabsis cov kws zwm ua tswvcuab ces yog cov kws coj khoom tuaj
muag. Cov tuaj koom pawg ntseeg xwb tsi kaam ua tswvcuab yog cov kws tuaj kuam pawg
ntseeg paab xwb, puab tsi kaam siv puab lub zug lug ua dlejnum. Puab zoo le cov quaspuj hab
quasyawg kws lug nyob uake ua ib tsev neeg tabsis tsi kaam ua ntawv sib yuav.
Yog le caag txhaj le tseemceeb heev kws koj yuav tsum tau zwm kuam nyob muaj pawg
ntseeg? Qhov kws koj ua tswvcuab rua ib pawg ntseeg qha tau has tas koj txhawb ib paab kws
yog koj cov kwvtij, nugmuag ntawm koj tsev neeg, koj tsi yog laam has ntawm lub ncauj xwb
tabsis koj ua le koj ntseeg lawm tag. Vaajtswv xaav kuam koj hlub cov neeg kws nrug koj nyob,
tsi yog kuam koj hlub tug kws tsi nrug koj nyob. Koj yuav siv taagnrho koj lub sijhawm moog
nrhav kuam tau ib pawg ntseeg kuam zoo kawg nkaus, tabsis koj yuav nrhav tsi tau. Vaajtswv
hu koj lug hlub cov neeg kws ua tsi tau zoo hab yog cov neeg txhum, ib yaam le Vaajtswv hlub.
Nyob huv phau Cov Tubtxib Tegnum sau has tas pawg ntseeg huv Yeluxalees sib hlub
heev. Puab siv sijhawm lug noj uake nyob uake tsim kev sib hlub sib raug zoo. Vaajlugkub qha
le nuav, “Puab naj nub tuaj kawm tej kws cov timthawj qha, puab sib hlub sib paab, puab koom
noj Yexus Rooj Mov hab thov Vaajtswv uake” (Tegnum 2:42). Tam nuav los Vaajtswv yeej xaav
kuam koj ua ib yaam le tam thaud hab.
Lub neej ntseeg Vaajtswv tsi yog tas rua qhov kws yug nrug Tswv Yexus sib raug zoo
xwb, tabsis tug ntseeg Vaajtswv lawm ces yuav tsum nrug lwm tug kws ntseeg Vaajtswv sib
hlub sis raug zoo hab. Pawg ntseeg nyob huv lub zog Mekadaunias yuav totaub qhov nuav zoo.
Paulaus has tas, “Peb tsi xaav has tas puab yuav muab ntau npaum le ntawd. Qhov tseemceeb
puab yeej xub ca peb tug Tswv kaav puab lub sab lawm. Hab puab zoo sab ca peb khaiv puab
moog ua dlejnum lawv le Vaajtswv pum zoo” (2 Kauleethaus 8:5). Thaum peb lug ntseeg Tswv
Yexus lawm ces qhov kev zwm ua tswvcuab yog ib yaam kws tsi nyuaj lawm. Koj yog ib tug
ntseeg lug ntawm qhov kws koj nrug Tswv Yexus sib raug zoo, hab koj yog ib tug tswvcuab lug
ntawm qhov kws koj nrug cov ntseeg Yexus sis raug zoo. Thaum koj txais yuav Tswv Yexus
ces koj tau txujsa ntev dhawv moog ibtxhis, hab thaum koj txais yuav pawg ntseeg ua koj tsev
neeg ces koj yuav muaj kev sib hlub sib raug zoo.
Nub 17
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Vaajtswv tsi yog hu kuv lug ntseeg xwb tabsis hu kuv lug zwm rua ib pawg
ntseeg hab.
Nqai Cim: “Txawm yog peb muaj coob leej los peb nrug Yexus Khetos koom ua ib lub
cev, peb puavleej koom ib lub cev ib yaam le peb lub cev muaj ntau yaam sib koom”
(Loos 12:5)
Lug Nug: Kuv puas tau hlub kuv pawg ntseeg le yog ib tsev neeg ntawm Vaajtswv?
87
NUB 18
___________________________________________________________________________
Ua Lub Neej Sis Raug Zoo
Mej txhua tug puav leej yog ib feem ntawm Yexus lub cev, hab mej raug hu lug
nyob uake sis humxeeb. Kaulauxais 3:15 (CEV)
Qhov kws Vaajtswv tsaav tuabneeg lug nyob uake le tej kwvtij yog ib qhov kws zoo hab
ua rua puab muaj kev zoo sab heev. Phoo Ntawv Nkauj 133:1
Kev ua neej yog lug nyob nrug lwm tug. Vaajtswv xaav kuas peb ua neej sib raug zoo
uake. Vaajlugkub hu qhov nuav has tas “kev txoos uake” (fellowship). Naj nub nwg nuav, lub
ntsab lug ntawm lu lug nuav tau poob lawm. “Kev txoos uake” yog piv txug kev sib thaam pem
uake, kev tuaj nyob uake, noj haus uake, hab lomzem uake. Lu lug nug has tas, “Koj moog sib
txoos uake qhov twg?” kuj txhais tau has tas “Koj moog church qhov twg?” “Tog ib plag peb
sib thaam pem uake? Kuj txhais tau has tas “Tog peb txom ncauj hab haus khob dlej uake”.
Qhov kev txoos uake tseeb tag tsi yog qhov kev kws peb tuaj pehawm Vaajtswv uake
Nub Kaaj xwb tabsis nwg muaj ntau dlua le qhov ntawd. Nwg yog kev sis koom ua neej nyob
uake. Nwg yuav tsum muaj kev sib hlub kws tsi khauvxwm, kev sib paab kws tsi qa-dlub, kev
sib pub taag nrho tej kws yug muaj, kev sib txhawb dlaag txhawb zug taag nrho lub sab lub
ntsws, hab lwm yaam kws “ib leeg ua rua ib leeg” kws saamfwm nyob rua huv phoo Vaajlugkub
Tshab.
Thaus kws peb lug has txug kev txoos uake mas yim tsawg yim sis raug zoo. Koj nrug
tau ib paab coob coob pehawm Vaajtswv uake tau, tabsis thaus coob lawm ces yuav tsi sis paub
hab tsi sis raug zoo lawm. Thaus kws ib paab tuabneeg twg muaj coob tshaaj le kaum leej lawm,
yuav muaj ib txha tsi kaam koomteg lawm – tshwjxeeb yog tug kws ncauj lug tsawg – hab muaj
qho tug kws ncauj lug ntau yuav tswj hlo paab ntawd lawm.
Tswv Yexus ua dlejnum nyob rua huv ib paab thwjtim tsawg tsawg. Nwg yuav xaiv
coob dlua 12 leeg los yeej tau, tabsis nwg paub has tas kaum-ob leeg xwb coob txaus lawm. Yog
koj xaav kuas txhua tug koom teg tsi xob ca coob coob leej lug uake.
Tswv Yexus lub cev, zoo ib yaam le koj lub, kws yog muaj ntau txuj hlaab ntshaa miv
miv sib txoos uake. Txuj sa huv Yexus lub cev, zoo ib yaam koj txuj, kws yog nyob rua huv koj
tej hlaab ntshaa. Vim le nuav, txhua tug ntseeg yuav tsum muaj feem sib txoos rua huv ib paab
pawg miv (small group) nyob rua huv pawg ntseeg, tsi has nyob rua huv ib paab kws tuaj sib
txoos uake tom vaaj tom tsev, ib chaav kawm Nub Nkaaj uake, lossis ib paab kawm Vaajtswv
Txujlug uake. Huv tej paab miv miv ntawd txhaj muaj kev sis koom teg, paab tuabneeg coob
coob tsi muaj kev koomteg lawm. Yog koj muab koj pawg ntseeg piv rua lub nkoj luj, ces tej
paab pawg miv yog piv txug cov nkoj cawm sav miv kws luas muab dlai rua ntawm lub nkoj luj.
Vaajtswv tau cog lug yaam tsi txaus ntseeg txug tej paab pawg miv has tas: “Yog muaj ob
los peb tug nyob uake qhov twg ntawm kuv lub npe, kuv yuav nyob nruab nraab ntawm puab”
(Mathais 18:20 NASB). Txawm zoo le ntawd los, tsi tau has tas koj nyob rua huv ib paab pawg
miv twg ces koj yuav koom tau nrug puab. Muaj ntau chaav kawm Nub Nkaaj hab ntau paab
pawg miv kws puab tsi muaj peevxwm sis nraug zoo hab. Qhov txawv txaav ntawm kev sis raug
88
zoo tseeb hab kev sis raug zoo cuav yog zoo le caag? Yog tuabneeg txoos uake ces tuabneeg
yuav muaj tej yaam le nuav:
Txoos uake yuav ua rua tuabneeg muaj kev sis raug zoo (authenticity). Kev sib raug
zoo tseeb tsi yog tuaj ntawm dlaim tawv tuaj kws yog laam ua txuj thaampem tso dlaag tso luag.
Nwg yog qhov tseeb kws tuaj huv nruab sab tuaj. Nwg tshwmsim tau thaum kws tuabneeg qha
sab hlo txug puab tug kheej hab tej yaam kws tshwmsim nyob rua huv puab lub neej. Puab sis
qha tau puab tej kev nyuaj sab ntxhuv plawv; puab sis qha tau puab tej kev xaav; ib tug leeg kev
txhum rua ib tug los tau; puab kaam nug yaam kws puab tsi totaub; puab ib tug kaam leeg puab
tej kev txhawj kev ntshai rua ib tug; puab kaam leeg tej yaam kws puab ua tsi tau, hab thov lwm
tug paab puab hab thov Vaajtswv rua puab.
Kev tseeb mas txawv dlua le tej kws peb pum nyob rua huv pawg ntseeg. Huv pawg
ntseeg ces suavdlawg tsi muaj txuj kev qha sab hab kev txu fwjchim. Tug twg los ua txuj ua le
tug zoo, tug paub paub, hab laam ua txuj hu lwm tug luag quas ntxhi. Ua txuj muab naabkaaj lug
npug ntsejmuag, tsaa ntswg sab sab, hab ua txuj ua le kws nwg lub neej mas tsi muaj ib qhov
phem le. Cov cwjpwm zoo le nuav yog cov kws yuav ua rua tsi muaj kev sib raug zoo tseeb.
Yog peb tsi qha sab hlo txug peb lub neej rua lwm tug peb yuav tsi muaj txuj kev sib raug
zoo tseeb. Vaajtswv Txujlug has tas; “Yog has tas peb nyob rua qhov kaaj le kws Vaajtwv nyob,
peb yuav nrug tau lwm tug nyob sib raug zoo…Tabsis yog peb has tas peb tsi muaj txim, peb
dlaag peb tug kheej xwb” (1 Yauhaas 1:7-8). Tuabneeg nplajteb xaav has tas kev sib hlub yog
tawm huv qhov tsaus tuaj, tabsis Vaajtswj has tas yog tawm huv qhov nkaaj tuaj. Qhov tsausntuj
yog qhov kws peb zais peb tej kev nyuaj sab ntxhuv plawv, kev txhum, kev ntshai, kev poob
tsaag, hab kev cuav. Tabsis huv qhov kaaj yog qhov peb rhu tej ntawd tawm lug qha has tas peb
yog leej twg.
Tseeb tag, yuav muaj txuj kev tseeb yuav tsum yog peb txu tau fwjchim hab muaj
peevxwm taabmeeg qha tau peb tej kev txaajmuag lossis kev nyuaj sab ntxhuv plawv rua lwm
tug. Vim le caag peb txhaj yuav tsum ua le ntawd? Rua qhov nwg yog tuab txuj kev kws peb
yuav luj hlub tau rua saab kev ntseeg. Vaajlugkub has tas, “Yog le ntawd, mej ib leeg yuav tsum
leeg kev txhum rua ib leeg, hab ib leeg thov Vaajtswv paab rua ib leeg, mej tej mob txhaj yuav
zoo” (Yakaunpaus 5:16). Yog peb tsi muaj peevxwm ua le nuav, peb yuav luj hlub tsi taug.
Qhov nyuaj tshaaj plawg rua peb ua, yog qha peb lub neej yaam phem yaam zoo huv tuabsi rua
lwm tug.
Txoos uake yuav ua rua tuabneeg muaj qhov kev sis humxeeb (mutuality). Kev
humxeeb yaam nuav mas yog ib leeg muaj pub rua ib leeg. Ib leeg ca sab tau rua ib leeg.
Vaajlugkub has tas, “Yog le ntawd, lub cev sis faib tsi tau, rua qhov txhua yaam ntawd ib yaam
yeej paab ib yaam” (1 Kauleethaus 12:25 Msg). Kev humxeeb yog lub hauvpaug ntawm kev
sib raug zoo: kev sib cog phoojywg, sib paab ris nraa, hab ib leeg paab ib leeg. Paulaus has tas,
“Kuv has le nuav yog has tas kuas peb ib leeg paab ib leeg; kuv kev ntseeg yuav paab mej hab
mej kev ntseeg yuav paab kuv” (Loos 1:12 NCV).
Peb txhua tug txuj kev ntseeg yuav ruaj khov yog thaum muaj lwm tug nrug peb koom ib
lub sab hab txhawb peb zug. Vaajlugkub saamfwm kuas cov ntseeg ib leeg ca sab rua ib leeg, ib
leeg txhawb ib leeg, ib leeg paab ib leeg, hab ib leeg fwm ib leeg. Phoo Vaajlugkub Tshab
saamfwm tshaaj le 50 zag txug qhov kuas peb ib leeg ua ib yaam rua ib leeg. Vaajlugkub has
tas, “Peb yuav tsum muab sab rua ua tej kws yuav ua rua suavdlawg nyob sis humxeeb hab ua
tej kws yuav txhawb tau lwm tug tugzug xwb” (Loos 12:10 NRSV).
Tsi yog koj yuav saib txhua tug huv pawg ntseeg xwb, tabsis koj yuav tsum ua ib yaam
pub rua puab. Vaajtswv xaav kuas koj yuav tsum ua txhua yaam kws koj muaj peevxwm ua
paab rua puab.
89
Txoos uake yuav ua rua tuabneeg txawj hlub tshua (sympathy). Kev hlub tshua tsi
yog kev paab tswvyim lossis paab ib yaam dlaabtsi nrawm nroog. Kev hlub tshua yog kev kws
pum txug lwm tug tej kev nyuaj sab ntxhuv plawv. Kev hlub tshua yog kev totaub tej kws lwm
tug saamsim raug kws yug tub ntsib dlua lawm. Naj nub nwg nuav ib txha hu qhov nuav ua kev
pum txug lwm tug tej kev xaav (empathy), tabsis Vaajtswv Txujlug hu qhov nuav ua “hlub
tshua” (sympathy). Vaajlugkub has tas, “Mej yog Vaajtswv tsaav tuabneeg, mej yuav tsum hlub
tshua, ua sab zoo, txu fwjchim, muaj lub sab mog sab muas, hab ua sab ntev” (Kaulauxais 3:12
GWT).
Kev hlub tshua paab tau tuabneeg ob yaam kev ntshaw. Yaam kev ntshaw kuas lwm tug
totaub yug hab kuas lwm tug pumzoo nrug yug. Txhua zag kws koj totaub hab pumzoo nrug
lwm tug, koj cog tau kev sib raug zoo rua tug ntawd. Qhov teebmeem mas yog peb pheej maaj
moog khu tej yaam kws peb tsi tau ua tuabquas zoo xaav txug lwm tug. Lossis peb muaj kev
nyuaj sab txaus peb tug kheej kws peb tsi pum txug lwm tug tej kev xaav.
Muaj ntau theem txug kev sib raug zoo, hab ib theem nyag muaj txawv nyag sijhawm.
Theem qeg tshaaj plawg ntawm kev sib raug zoo yog kev sib qha (fellowship of sharing) hab
kawm Vaajtswv Txujlug uake. Theem tub zug mas yog kev moog ua num uake (fellowship of
serving). Xws le thaus peb uake moog tshaajtawm Txuj Moo Zoo rua ib lub tebchaws dleb dleb,
lossis peb moog ua num uake paab cov tuabneeg txomnyem. Theem tub tshaaj plawg mas yog
theem kws suavdlawg tiv kev txomnyem uake (felloship of suffering), kws yog thaus peb nkaag
rua qhov kws ib leeg mob sab hab txhawj txug ib leeg tej kev nyuaj sab ntxhuv plawv, hab ib
leeg ris ib leeg lub nraa. Tug ntseeg kws yuav totaub theem nuav zoo yog tug kws saamsim raug
kev tsimtxom, kev thuam, hab raug tua vim puab txuj kev ntseeg.
Vaajlugkug saamfwm has tas: “Mej ib leeg ris ib leeg lub nraa hab tej teebmeem. Mej
ua le nuav txhaj yog mej noog Yexus lug” (Kalatias 6:2 NLT). Lub sijhawm kws peb ib leeg
ntshaw ib leeg heev tshaaj yog lub sijhawm kws peb ntsib kev txhawjxeeb, quajntsuag, hab tsi
paub ua le caag. Lub sijhawm kws peb ib leeg ntshaw ib leeg heev tshaaj yog lub sijhawm kws
teebmeem lug muab peb khi ua rua peb txuj kev ntseeg pluj zuj quas zug lawm. Peb ntshaw ib
paab phoojywg ntseeg Vaajtswv (small group) kws puab paab thov Vaajtswv paab peb hab nqug
peb teg tawm ntawm peb qhov teebmeem. Thaus kws peb raug teebmeem mas paab kws tuaj
txoos uake (small group) txhaj le mob sab tag tag hab txhaj le sis hlub sis paab tau. Qhov nuav
yog qhov kws Yauj ntshaw ntshaaj thaus nwg raug kev txomnyem. Nwg quaj qw has tas,
“Thaus raug kev txomnyem nyuaj sab le nuav, kuv xaav tau kev paab ntawm tej phoojywg kws
sab dlawb sab zoo, tsi has thaus kuv tso Vaajtswv tseg lossis tsi tso” (Yauj 6:14).
Txoos uake ua rua tuabneeg muaj kev taabncuab (mercy). Kev sib raug zoo yog ib
lub chaw rua kev sib zaam, kws yog yug ua txhum lug tsi muaj tug suav txim rua yug. Yuav
muaj kev sib raug zoo tau yuav tsum yog thaus peb muab kev taabncuab saib luj dlua kev
ncaajnceeg.
Peb txhua tug xaav tau kev taabncuab, vim peb pheej ib sij yuam kev moog ua txhum ib
zag. Peb xaav kuas muaj lwm tug nqug peb teg rov lug. Peb yuav tsum muaj kev taabncuab pub
rua lwm tug hab peb yuav tsum txais kev zaamtxim ntawm lwm tug. Vaajtswv has tas, “Thaus
muaj tuabneeg ua txhum, mej yuav tsum zaamtxim rua puab hab nplig puab, sub puab txhaj tsi
taag kev ca sab” (2 Kauleethaus 2:7 CEV).
Yog mej tsi muaj kev sis zaamtxim, mej yuav nrhav tsi tau kev sib raug zoo. Vaajtswv
txwv has tas, “Tsi xob cim ntsoov luas tej kev txhum ca” (Kaulauxais 3:13 LB), vim has tas tej
lug nruj lug tsiv hab tej kev chim yuav ua kuas peb kev sib raug zoo pluj moog. Yog thaus peb
nrug ib tug tuabneeg twg nyob uake ntev txaus lawm ces peb yeej ua tsi tau ib tug tuabneeg zoo,
peb yeej ua txhum, peb pheej yuav ua tau tej yaam mob nwg sab. Yog le ntawd peb yuav tsum
muaj kev taabncuab hab kev zaam txim maas peb txhaj le yuav muaj kev sis raug zoo tau moog
ntev. Tej zag peb kuj tsi yog txhobtxwm ua, tej zag kuj yog txhobtxwm ua, txawm le caag los
90
nwg yuav siv kev zaamtxim ntau heev mas txhaj yuav muaj txuj kev sib raug zoo. Vaajlugkub
has tas, “Mej yuav tsum tsi txhob suav lwm tug tej kev txhum hab zaamtxim rua tug kws ua saib
tsi taug mej. Ncu ntsoov has tas Vaajtswv tub zaamtxim rua mej lawm, mej yuav tau zaamtxim
rua lwm tug” (Kaulauxais 3:13 NLT).
Vaajtswv tub muaj txuj kev taabncuab rua peb lawm peb txhaj muaj kev taabncuab rua
lwm tug. Ncu ntsoov has tas tsi muaj leej twg yuav thov koj zaamtxim rua lwm tug ntau tshaaj
le tej kws Vaajtswv tub zaamtxim rua koj lawm. Thaus kws lwm tug ua mob koj, tsuas muaj ob
yaam rua koj xaiv xwb, seb koj yuav ua pauj lossis yuav zaam xwb. Ob qhov nuav, koj tsuas ua
tau ib qho xwb. Koj ua tsi tau ob qhov.
Coob tug tsi tshua kaam zaamtxim rua lwm tug vim puab tsi totaub qhov txawv ntawm
kev ntseeg-sab (trust) hab kev zaamtxim. Kev zaamtxim mas yog novqaab tej kws tsi zoo yaav
taag lug. Kev ntseeg-sab mas yog ca sab rua yaam kws yuav tshwmsim yaav pegsuab.
Kev zaamtxim mas yog zaam taamsim ntawd txawm has tas lwm tug thov hab tsi thov los
yuav tau zaam. Tabsis kev ntseeg-sab mas yuav ntev loo yug maam le rov ntseeg nwg sab tau.
Yog has tas muaj leej twg ua mob koj, Vaajtswv saamfwm kuas koj zaamtxim rua nwg taamsim
ntawd, tabsis Vaajtswv yeej tsi tau saamfwm kuas koj ntseeg nwg sab taamsim ntawd, hab
Vaajtswv yeej tsi saamfwm kuas koj ca nwg rov ua mob koj txiv. Nwg yuav tsum ua rua koj
ntseeg tau has tas nwg hloov lawm tag. Qhov chaw kws yuav ua rua meb rov muaj kev ntseeg
sab mas yog nyob rua huv tej paab pawg miv miv (small group) kws ib leeg txawj has lug
txhawb ib leeg hab ib leeg ca sab tau rua ib leeg.
Tseem muaj ntau yaam zoo kws koj yuav tau txais thaus koj moog koom nrug tej pawg
miv (small group) hab yog koj cog phoojywg rua puab hab tuaj txoos uake tsi tu ncua, koj yuav
tau txais ntau yaam kev paab cuam. Koom tej pawg miv (small group) yog ib yaam tseemceeb
ntawm tug ntseeg lub neej kws koj yuav tsum tau muab saib kuam rau nqe. Koj tsi txhob muab
qhov kev koom tej pawg miv (small group) nuav saib tsi muaj nqes. Tau 2000 xyoo dlhau lug
lawm, cov ntseeg tuaj nyob uake rua tej paab pawg miv miv kuas puab muaj kev sib raug zoo.
Yog has tas koj tsi tau koom nrug ib paab pawg miv dlua le koj yuav tsi paub txug tej yaam zoo
kws peb has lug nuav.
Nyob rua tshooj tomntej nuav peb yuav saib txug qhov kws yuav tsaa ib paab pawg miv
rua cov ntseeg le caag, tabsis kuv ca sab has tas tshooj nuav yuav ua rua koj ntshaib nqhes txug
txuj kev tseeb, kev hlub tshua, hab kev taabncuab rua kev sib raug zoo vim koj raug tsim lug
moog nyob koom zej koom zug nrug lwm tug.
Nub 18
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv
Ntsab Lug: Kuv xaav tsim kuas muaj kev sis raug zoo nrug lwm tug.
Nqai Cim: “Mej ib leeg ris ib leeg lub nraa hab tej teebmeem. Mej ua le nuav txhaj yog mej
noog Yexus lug” (Kalatias 6:2).
Lug Nug: Ib yaam kws kuv yuav tau ua nub nuav kuas muaj kev sib raug zoo kuas tub nrug
lwm tug ntseeg yog dlaabtsi?
91
NUB 19
___________________________________________________________________________
Cog Hab Tu Yug Paabpawg
Kuas Luj Hlub
Yog has tas koj tsi siv zug ua rua suavdlawg nyob sib humxeeb
hab tsi muab lwm tug saib rua qhov sab hab muaj nujnqes
koj yuav ua tsi tau rua koj paab pawg luj hlub rua ntawm
Vaajtswv hab yuav tsi ntsib kev kaaj sab.
Yakaunpaus 3:18 (Msg)
Puab xyum ua lawv le tej lug kws cov thwjtim qha, ua neej
sib raug zoo uake, noj mov uake, hab thov Vaajtswv uake.
Tegnum 2:42 (Msg)
Ib paab pawg (community) mas yuav tsum muaj kev sib koom teg.
Vaaj ntsujplig txhaj ua tau kuas cov ntseeg Vaajtswv muaj kev sis raug zoo xwb, hab
qhov kws nwg ua tau yog lug ntawm peb kev txav txim sab hab sis koom teg xwb. Paulaus has
txug qhov kev koom teg nuav thaus nwg has tas, “Mej raug muab lug sib txuas uake rua ntawm
Vaaj Ntsujplig, yog le ntawd mej yuav tsum ua txhua yaam kuas mej nyob tau uake le ntawd”
(Efexaus 4:3 NCV). Yuav tsum yog peb siv Vaajtswv lub fwjchim hab peb kev koom teg txhaj
ua tau rua ib paab pawg luj hlub.
Tu sab kws muaj coob tug luj hlub rua huv tsevneeg kws tsi txawj sib hlub, ces puab tsi
tshaam xaav nrug lwm tug sib raug zoo. Puab tseem yuav tau kawm txuj kev nrug lwm tug hab
nrug Vaajtswv cov mivnyuas sib raug zoo. Tabsis qhov zoo yog phoo Vaajlugkub Tshab muaj
puv npho tej kev xyum nrug lwm tug sis raug zoo. Paulaus has tas, “Kuv sau tej nuav tuaj rua
mej…kuas mej paub ua lub neej nyob nrug Vaajtswv tsevneeg. Tsev neeg ntawd yog pawg
ntseeg” (1 Timautes 3:14,15 NCV).
Yog has tas koj dlhuav tej kev sis raug zoo cuav kws moog koom lug tsi tau dlaabtsi, koj
yuav tau lug cog koj ib txuj kev sib raug zoo tseeb nyob rua huv ib paab pawg miv (small group),
huv chaav kawm Nub Nkaaj, lossis huv pawg ntseeg, koj yuav tau txavtxim sab ua num nyaav
hab siv sav siv zug.
Koom ua paab pawg yuav tau qha sab (honesty). Koj yuav tau muaj txuj kev hlub
txug qhov kws muaj peev xwm has tau qhov tseeb, txawm has tas yaam kws koj qha ntawd yog
ib yaam kws koj tsi xaav has lossis xaav muab npug ca los koj yuav tsum tau sis qha. Tsi
yoojyim rua yug has tej yaam tseeb thaus kws muaj ib tug saamsim raug tej yaam teebmeem
ntawd lossis tseem pheej naj nub ua tej kev txhum ntawd. Leejtwg los tsi xaav has tawm. Coob
leej ntau tug tsi muaj tej tug kws txheeb ze puab txug qhov kws yuav lug qha puab tej kev txhum
rua puab, yog le ntawd puab txhaj pheej moog ua tej kws yuav ua rua puab raug kev puamtsuaj.
92
Ntau zag peb paub qhov yuav has le caag rua ib tug tuabneeg txhum, tabsis peb txuj kev ntshai
ua rua peb tsi kaam qha nwg. Muaj ntau paab pawg miv (small groups) kws ntsib qhov
teebmeem le has nuav, puab tsi muaj leej twg muaj lub peevxwm has tawm ces ua rua tug
phoojywg ntawd lub neej ca le puamtsuaj tag le.
Vaajlugkub qha kuas peb “has tej lug tseeb lug ntawm txuj kev hlub”(Efexaus 4:15).
Yog peb tsi sis qha qhov tseeb ces peb yuav ua tsi tau tej paab pawg. Vaajntxwv Xalumoos has
tas, “Lu lug teb kws tuaj huv nruab sab tuaj mas yog lub cim ntawm txuj kev phoojywm tseeb”
(Paajlug 24:26 TEV). Tej zag mas koj yuav tau hlub tug tuabneeg ntawd txug qhov kws koj
muaj peevxwm moog ntsib nwg, qha nwg qhov kev txhum rua nwg. Paulaus has tas, “Cov
ntseeg, yog muaj ib tug nyob huv mej ua txhum, mej cov kws muaj kev ntseeg ca le moog qhuab
ntuag nwg tuab quas zoo hab coj nwg rov lug” (Kaltias 6:1,2 NCV).
Muaj ntau paab pawg miv huv tej pawg ntseeg pheej ua tuaj ntawm dlaim tawv xwb vim
puab ntshai teebmeem tshwmsim. Thaus muaj ib yaam miv tshwmsim tuaj kws yuav ua rua
muaj teebmeem hab kev tsi sis humxeeb, puab ca le muab npug ca lawm vim tsi xaav kuas muaj
kev kub ntxhuv. Yog thaus muaj ib yaam teebmem kws yuav ua rua suavdlawg txhuv sab,
tshwm tuaj, ces suavdlawg txawm ca le muab nplag nplag rua kuas dlhau moog xwb. Muaj ib
tug txawm ca le has tas “tsi ua le caag” ces suavdlawg ca le nyob tuab quasywv, suavdlawg ca le
ua txuj nyob yaam le tsi muaj dlaabtsi tshwmsim. Txhua tug paub txug qhov teebmeem, tabsis
tsi muaj ib tug kaam has tawm. Qhov nuav ua rua muaj lug xaiv tawm tuaj. Paulaus teb qhov
teebmeem nuav ncaaj nraim le nuav: “Yog le ntawd mej tsi xob dlaag lawm. Txhua tug
yuavtsum has lug tseeb rua kwvtij zej zug, rua qhov peb suavdlawg puavleej yog tej teg taw kws
koom Yexus lub cev” (Efexaus 4:25).
Kev sib raug zoo yuav tsum yog muaj kev qha sab, tsi has nyob huv kev ua txwj nkawm,
huv kev phoojywg, lossis huv pawg ntseeg. Qhov tseeb, teebmeem zoo le lub qhovtsua kws
yuav coj peb moog tshwm rua kev sib hlub sib raug zoo. Yog has tas koj tsi sis paab tsi sis khu
kuas dlhau tej teebmeem luj mas koj yuav tsi ntsib txuj kev sis hlub sis raug zoo. Tabsis thaus
peb muaj tej teebmeem ntawd ua tuabzoo dlaws dlhau lawm ces suavdlawg yuav muaj kev sis
hlub sis raug zoo. Vaajlugkub has tas, “Tug kws ntuag ib tug tuabneeg twg, mas tom qaab
ntawd nwg yuav zoo sab heev dlua le tug kws thuam” (Paajlug 24:25).
Tsi yog has tas peb qha sab ces peb yuav has txhua yaam le peb xaav has, sijhawm zoo
has tsi zoo lug has, hab nyob qhov twg los peb has le. Yuav tsum tsi txhob has tej kev saib tsi
taug lwm tug. Vaajlugkub qha peb has tas txhua yaam, nwg muaj caij muaj nyoog rua peb ua
(Tejlug Qha 8:6). Kev has lug kws tsi ua tuab quas zoo xaav mas yuav ua rua lub qhovntxhaab
mob moog ibtxhis. Vaajtswv qha rua peb kuas ib leeg txawj has lug rua ib leeg le ib tsevneeg
txawj sis hlub. “Tsi xob siv tej lug nchaav thaus kws koj qhuab ntuag ib tug yawm laug, tabsis
has rua nwg le kws nwg yog koj txiv. Has lug rua cov tub hluas le kws puab yog koj cov kwvtij,
cov puj laug le kws puab yog koj nam, hab cov ntxhais hluas le kws puab yog koj cov muam” (1
Timautes 5:1-2 GWT).
Tu sab kws muaj ntau paab tuabneeg tsi muaj kev sis raug zoo vim tsi muaj txuj kev qha
sab. Paulaus tau ntuag cov ntseeg huv Kauleethaus txug qhov kws puab ua tuabywv hab tso cai
rua txuj kev txhum nyob nruab nraab ntawm puab. Vim tsi muaj leejtwg muaj lub peevxwm
tawmtsaam, nwg txhaj has rua lawv le nuav, “Mej tsi xob xaav has tas yog mej tig rua ib saab
ces kev txhum yuav pluj moog. Ca le muab rhu tawm lug qha rua suavdlawg paub…Ca raug kev
puamtsuaj hab txaajmuag zoo dlua le raug kev teemtxim moog tag ib txhab ibtxhis…Mej muab
tso dlhau moog le kws yog ib yaam miv miv, tabsis nwg yog ib yaam luj…mej tsi xob laam ua
txuj le kws txhua yaam tsi muaj teebmeem thaum kws muaj ib tug ntseeg ua pleeg ua yig lossis
ua tsi ncaaj, lossis ua txhum Vaajtswv lossis ua saib tsi taug lwm tug ntseeg, quav dlej quav
cawv, muab hlub, hab ua tsi ncaaj rua lwm tug. Mej tsi xob tso cai rua tej ntawd hab suav has
tas yog ib yaam miv miv kws suavdlawg yuav tau. Kuv tsi muaj cai txavtxim rua cov saab nrau,
93
tabsis peb puas muaj cai txavtxim rua cov ntseeg kws nyob nruab nraab huv peb?” (1
Kauleethaus 5:3-12 Msg).
Koom ua paab pawg mas yuav tau txu fwjchim (humility). Yog yug muab yug tug
kheej saib muaj nqes, tsaa yug lub fwjchim, hab khaavtheeb mas tua tau kev sib raug zoo sai
tshaaj txhua yaam huv tuabsi. Kev khaavtheeb ua phaabtsaa thaiv tuabneeg, tabsis kev txu
fwjchim tuam choj rua suavdlawg. Kev txu fwjchim mas zoo le cov roj pleev kuas kev
phoojywg nplag zoo. Vim le ntawd, Vaajlugkub txhaj has tas, “Mej txhua tug yuav tsum muab
kev txu fwjchim lug ua rig tsho naav” (1 Petus 5:5b). Cev rig tsho kws tsimnyog coj lug naav
rua kev sib raug zoo yog kev txu fwjchim.
Nqai txuas ntxiv rua nqai sau nuav yog has le nuav tas, “…vim has tas, Vaajtswv
tawmtsaam cov tuabneeg khaavtheeb, kuas Nwg taabncuab cov tuabneeg txu fwjchim” (1 Petus
5:5c). Nuav yog ib qhov tseemceeb kws tsimnyog peb txu fwjchim. Kev khaavtheeb thaiv
Vaajtswv txuj kev taabncuab rua peb lub neej. Peb yuav tsum tau txu, txhaj yuav ua rua peb luj
hlub, hloov, hab paab tau lwm tug. Peb yuav tau txais Vaajtswv txuj kev taabncuab lug ntawm
peb lubncauj leeg has tas peb xaav tau tej ntawd. Vaajlugkub qha has tas txhua zag kws peb
khaavtheeb, peb ua lub neej nyob nrug Vaajtswv txuj kev tawmtsaam. Nwg yog ib txuj kev ua
neej nyob kws txaus ntshai kawg le.
Koj muaj peevxwm ua tau ib tug neeg txu fwjchim lug ntawm kev leeg has tas koj tsi
paub txhua yaam; ua sab ntev rua lwm tug; qheb sab rua luas khu hab ntuag yug, hab ca luag
qhuas lwm tug. Paulaus ntuag peb le nuav, “Nyob kuas humxeeb nrug txhua tug. Xob ua txuj ua
le yug tseemceeb, tabsis yuav tsum txaus sab hlo koom nrug tej tuabneeg dlog dlig uake. Hab
xob xaav has tas koj paub taag txhua yaam huvsi” (Loos 12:16 NLT). Paulaus sau le nuav rua
cov ntseeg nyob huv lub zug Filipis, “Qhuas lwm tug heev dlua le yug qhuas yug tug kheej. Tsi
xob txaus sab rua yug lub neej xwb, tabsis kuas txaus sab rua lwm tug lub neej” (Filipis 2:3,4
NCV).
Kev txu fwjchim tsi yog kuas yug tsi xob xaav txug yug tug kheej, tabsis yog xaav txug
yug tug kheej tsawg dlua lwm tug. Cov tuabneeg txu fwjchim mas xaav rua qhov kws puab yuav
paab lwm tug le caag, puab tsi xaav txug qhov kws puab yuav paab puab tug kheej.
Koom tau ua paab pawg yuav tsum yog peb sib fwm (courtesy). Fwm lwm tug yog
saib taug qhov kws lwm tug txawv yug, fwm lwm tug txuj kev xaav, hab ua tau sab ntev rua cov
tuabneeg kws ua kev ntxhuv sab rua yug. Vaajlugkub has tas, “Peb yuav tau ris lwm tug txuj kev
txhawj hab kev ntshai” (Loos 15:2 LB). Paulaus qha Titus has tas, “Vaajtswv cov tuabneeg yuav
tsum ua sab luj hab sis fwm” (Titus 3:2 Msg).
Nyob rua huv txhua pawg ntseeg hab txhua paab pawg miv (small group), mas pheej
muaj ib tug kws coj txawv tshaaj, tej zag kuj muaj ntau dlua le ib tug. Cov tuabneeg nuav mas
puab tu ncua ntau yaam xws le puab yog cov tuabneeg puag sab puag ntsws, ua neej tsi ruaj
khov, ua tuabneeg xeebtxob, lossis tsi txawj has lug rua lwm tug. Koj yuav hu tau cov tuabneeg
nuav ua cov “XTKP”. Txhais has tas puab yog cov “Xaav Tau Kev Paab.”
Vaajtswv muab cov tuabneeg zoo le nuav tso nruab nraab ntawm peb kuas peb ib leeg
paab tau ib leeg. Puab yog cov kws yuav sim peb seb peb puas muaj kev sis raug zoo hab puas
muaj kev sis hlub. Peb puas yuav hlub lawv le kws puab yog peb tej nkaujmuam nraugnug hab
saib taug puab?
Nyob huv peb tsev tuabneeg, peb leeg yuav ib tug twg tsi yog vim nwg txuj kev txawj
ntse lossis zoo nkauj zoo nraug lossis txawj yaam ub yaam nuav, tabsi peb leeg yuav nwg vim
nwg yug lug rua huv peb tsevneeg lawm xwb. Peb tiv thaiv hab tsomkwm peb tsev tuabneeg. Ib
tug huv peb tsev tuabneeg lawm ces txawm tsi tshaam tsimtxaj los nwg yeej tseem yog peb ib
tug tuabneeg. Tuab yaam nkaus le ntawd, Vaajlugkub txhaj has tas, “Mej ib leeg yuav tsum hlub
ib leeg, hab mej ib leeg fwm ib leeg” (Loos 12:10 GWT).
94
Qhov tseeb tag mas peb ib leeg kuj muaj ib tug cwjpwm kws tsi txaus nyam. Tabsis
nyob rua huv kev sib raug zoo tsi yog yuav saib ntsej saib muag. Peb kev sib raug zoo yog saib
rua ntawm Vaajtswv vim peb yog ib tsevneeg.
Ib tug yumsij kws yuav ua rua peb fwm taug lwm tug yog totaub txug lwm tug lub neej.
Tshawb kuas koj paub txug puab lub neej yaav taag lug. Thaus kws koj paub has tas puab ua
neej le caag lawm koj yuav totaub puab zoo hab koj yuav saib puab rua nqe lawm hab. Xob
xaav has tas ua le caag puab txhaj yuav ua tau zoo, taabsis xaav has tas puab lub neej nyuaj
npaum le ntawd es puab tub ua tau ntau yaam zoo le ntawd ces tub yog zoo ntau lawm.
Ib feem kws yuav ua rua peb muaj kev sib fwm yog peb yuav tsum tsi xob muab lwm tug
tej kev xaav coj lug ntaus nqe ntau ntau. Yuav muaj kev sib raug zoo nrug lwm tug yuav tsum
yog thaus tug tuabneeg ntawd has ib yaam kws nwg xaav rua yug los yug tsi thuam nwg. Nwg
has ib yaam kws nwg ntshai rua yug los yug tsi hem nwg hab tsi phua txim rua nwg. Thaus kws
suavdlawg ua tau le nuav lawm mas txhaj le yuav nyob taug uake, hab txhaj le yuav sis raug zoo
tau.
Koom tau ua paab pawg yuav tsum yog peb ceev lwm tug tej lug ca (confidentiality).
Tsuas yog nyob rua huv ib paab kws muaj kev suv sab hab ntseeg sab mas tuabneeg txhaj yuav
kaam has puab tej kev mob sab mob ntshws, kev ntshaw, hab kev txhum tawm tau. Ceev lwm
tug tej lug ca tsi tau txhais has tas thaus muaj ib tug twg ua txhum lug muab npug ca. Nwg
txhais tau has tas tej kws mej sib qha thaus tuaj nyob uake yuav tsum tsi xob pub tawm huv mej
paab moog rua lwm qhov, tsi xob pub dlhau moog ua lug xaiv lug cua.
Vaajtswv ntxub tej lug xaiv, tshwjxeeb yog thaus muaj ib tug tseem coj moog has ua lug
povthawj rua lwm tug. Vaajtswv has tas, “Cov tuabneeg kws phem mas nyam nkawg xaiv; puab
ua rua tuabneeg nyob tsi sis humxeeb hab ua rua kev phoojywm tawg” (Paajlug 16:28 TEV).
Kev nkawg xaiv mas ua rua mob lwm tug hab ua rua suavdlawg tawg ua paab ua pawg, hab
Vaajtswv yeej saamfwm tseeb kuas peb yuav tsum txwv cov kws ua rua cov ntseeg faib ua paab
ua pawg (Titus 3:10). Yog koj moog has kuas cov tuabneeg nkawg xaiv ntawd tsi xob nkawg
ntxiv lawm mas puab yuav chim hab yuav tawm huv mej pawg ntseeg moog, tabsis kuas koj
xaav has tas kev sib raug zoo huv mej pawg ntseeg tseemceeb dlua tej tug tuabneeg zoo le
ntawd.
Koom ua paab pawg yuav tsum sis ntsib sis nug tsi tseg tsi tu (frequency). Koj yuav
tsum ntsib koj paab pawg tsi tseg tsi tu mas txhaj yuav muaj kev sib ruag zoo. Kev phoojywg
mas siv sijhawm. Vaajlugkub qha rua peb has tas, “Kuas peb tsi xob nkeeg rua txuj kev kws tuaj
sib ntsib uake, le kws puab lwm tug kws tub nkeeg hab tso tseg lawm. Tabsis kuas peb ib leeg
txhawb ib leeg rua qhov nuav” (Henplais 10:25 TEV). Peb yuav tsum muaj tug cwjpwm kws
tuaj nyob uake. Tug cwjpwm nyob uake tsi yog ntev ntev maam tuaj uake ib zag, tabsis ib sij
tuaj uake ib zag. Koj yuav tsum siv sijhawm nrug lwm tug – siv sijhawm ntau heev – mas txhaj
yuav cog tau kev phoojywg. Tub yog vim le nuav, muaj ntau pawg ntseeg txuj kev sib raug zoo
txhaj ndlav ua luaj vim puab tsi siv sijhawm txaus nrug lwm tug, hab thaus puab tuaj uake ces
yog lug noog ib tug has lug xwb.
Kev sib raug zoo tsi yog ua thaus kws yug khoom xwb (“Peb maam sib ntsib thaus kws
peb xaav tuaj xwb”) xws le thaus kws kuv xaav tau kev zoo mob nkeeg. Tabsis yog koj xaav
cog kev sib raug zoo, koj yuav tau tshwj sijhawm txawm has tas thaus kws koj tsi xaav moog hlo
le, vim has tas koj ntseeg has tas nwg tseemceeb heev rua koj txuj kev ntseeg Vaajtswv. Cov
ntseeg thaus u puab naj nub tuaj ua ke! “Puab tuaj pehawm Vaajtswv uake tom tuamtsev txhua
nub, moog sis ntsib rua tom vaaj tom tsev noj Yexus Rooj Mov uake, hab sib faib zaub mov noj
rua qhov zoo sab quas hlo” (Tegnum 2:46 LB). Kev sib raug zoo yuav tau siv sijhawm.
Yog has tas koj nyob rua huv ib paab pawg miv (small group), kuv xaav kuas koj cog lug
rua 9 yaam ntawm kev sib raug zoo: Peb yuav sib qha tawm huv lub sab tuaj (authenticity), ib
95
leeg txhawb ib leeg zug (mutuality), ib leeg paab ib leeg (sympathy), ib leeg zaam txim rua ib
leeg (mercy), has tej lug tseeb lug ntawm lub sab hlub (honesty), leeg has tas peb ua tsi tau zoo
hab txawj yuam kev (humility), ib leeg fwm ib leeg tej kev kws zoo tsi sis thooj (courtesy), xob
nkawg xaiv (confidentiality), hab muab kev moog koom koj paab pawg suav ua qhov tseemceeb.
Thaus kws koj lug ua tuab zoo saib cov cwjpwm kws has lug sau nuav, koj yuav pum has
tas kev sib raug zoo mas txawv heev. Nwg txhais tau has tas muab yug tug kheej tso tuaj
tomqaab sub yug txhaj yuav koom tau uake nrug txhua tug. Tabsis qhov nqe zug kws peb yuav
tau txais kws yog siv sijhawm nrug lwm tug mas peb them tsi taug, vim nwg yog qhov kws yuav
npaaj peb moog kuas txug sau ntuj ceebtsheej.
Nub 19
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv
Ntsab Lug: Kev sib raug zoo mas yuav tau siv dlaag siv zug.
Nqai Cim: “Peb yuav totaub tas kev hlub yog dlaabtsi thaus kws peb paub has tas Yexus
muab nwg txuj sa rua peb lawm. Qhov ntawd txhais tau has tas peb yuav tau muab peb lub
neej paab lwm tug ntseeg” (1 Yauhaas 3:16).
Lug Nug: Kuv yuav ua le caag paab cog tau ib paab pawg kuas muaj kev sib raug zoo lug
ntawm kuv tug cwjpwm?
96
NUB 20
________________________________________________________________________
Rov Txuas Kev Phoojywg
Vaajtswv txuas kev phoojywg nrug peb lug ntawm Tswv Yexus,
hab Nwg muab teg dlejnum kws txuas kev phoojywg rua peb ua.
2 Kauleethaus 5:18 (GWT)
Txuas kev phoojywg kuas zoo le qub tsi nkim zug kag le.
Vim has tas kev ua neej nyob ces yuav tsum tau xyum hlub lwm tug. Vaajtswv xaav
kuas peb muab kev phoojywg saib tseemceeb hab siv sijhawm lug ua kuas sib raug zoo tsi xob ca
tej kev ntshawv sab, teebmeem, hab tsi humxeeb, ua kuas peb txuj kev sis hlub tsuag moog.
Qhov tseeb Vaajtswv Txujlug qha rua peb tas Vaajtswv muab teg dlejnum kws rov ua rua
tuabneeg sib humxeeb rua peb ua cov saib xyuas (2 Kauleethaus 5:18). Vim qhov nuav muaj
ntau nqai nyob huv phoo Vaajlugkub Tshab txhaj qha peb txug kev kws yuav ua le caag txhaj
nrug lwm tug sib raug zoo. Paulaus has tas, “Qhov kws mej nrug Yexus koom ib txujsa, ua rua
mej muab sab rau ntseeg ntxiv, hab qhov kws Yexus hlub mej ua rua mej zoo sab. Mej nrug Vaaj
Ntsujplig sis raug zoo, mej txhaj muaj lub sab dlawb sab zoo hab ua rua mej ib leeg txawj hlub
ib leeg…Suavdlawg koom ua ib lub sab, ib tug nrug ib tug sis raug zoo” (Filipis 2:1-2 Msg).
Paulaus qha has tas peb txuj kev kws nrug lwm tug sis raug zoo qha tau tas peb saab ntsujplig luj
hlub npaum le caag (Loos 15:5).
Vim Yexus xaav kuas lwm tug pum Nwg tsev tuabneeg txawj sis hlub (Yauhaas 13:35).
Qhov kws peb tsi sis raug zoo yuav ua rua cov tsi ntseeg Vaajtswv thuam peb. Twb vim yog le
nuav Paulaus txhaj txaajmuag has tas cov ntseeg nyob huv Kauleethaus sis faib ua paab ua pawg
hab ib leeg coj ib leeg moog kuam (foob) rua cov tsi ntseeg. Nwg sau has tas, “Kuv has le nuav
kuas mej paub txaajmuag. Mej cov yeej muaj tug txawj ntse kws yuav has tau tej plaub ntug kws
cov ntseeg ib leeg ua rua ib leeg” (1 Kauleethaus 6:5 TEV). Nwg xaav tsi thoob has tas ua caag
yuav tsi muaj ib tug meejpem txhaus nyob huv pawgntseeg kws yuav txavtxim tau rua tej nyuas
plaubntug miv miv ntawd. Nyob rua huv tuab tsaab ntawv nwg has tas, “Kuv ntuag mej kuas
mej yuav tsum koom ua ib lub sab, xaav ib yaam hab muaj ib lub homphaj xwb” (1 Kauleethaus
1:10 Msg).
Yog mej xaav kuas Vaajtswv foom koob moov rua mej hab mej xaav kuas lwm tug paub
has tas mej yog Vaajtswv cov mivnyuas, mej yuav tsum xyum ua kuas suavdlawg nyob sis
humxeeb. Yexus qha has tas, “Vaajtswv yuav foom koob moov rua cov kws ua rua suavdlawg
nyob sis humxeeb, vim puab yog Vaajtswv cov mivnyuas” (Mathais 5:9 NLT). Saib tuab quas
zoo, Yexus tsi tau has tas “foom koob moov rua cov kws nyam kev thaajyeeb,” vim has tas txhua
tug yeej nyam kev thaajyeeb. Hab Nwg tsi tau has tas, “foom koob moov rua cov kws nyob
thaajyeeb,” kws tsi muaj kev kub ntxhuv. Tabsi Yexus has tas, “foom koob moov rua cov kws
ua rua suavdlawg nyob sis humxeeb” – cov kws ua rua suavdlawg rov nyob sis humxeeb. Cov
kws ua rua suavdlawg nyob sis humxeeb mas nrhav nyuab vim kev ua rua suavdlawg nyob sis
hum mas tsi yoojyim ua.
97
Vim has tas koj raug tsim lug ua Vaajtswv tsevneeg, hab qhov homphaj thib ob yog tsim
koj lug ua neej sib hlub hab sib raug zoo nrug lwm tug, mas kev kws ua rua tuabneeg nyob sib
humxeeb yog koj ib teg dlejnum tseemceeb heev kws koj yuav tau ua. Tu sab kws peb txhua tug
tsi tau xyum ua kuas suavdlawg nyob sis humxeeb.
Kev ua rua suavdlawg nyob sis humxeeb tsi yog kev zaam teebmeem (avoiding conflict).
Cov tuabneeg taiscaus yog cov kws thaus muaj teebmeem tshwm tuaj ces puab tsiv tawm hab ua
txuj le puab tsi paub, lossis puab ntshai thaam txug qhov teebmeem ntawd. Tswv Yexus tug kws
yog tug tswv ntawm kev thaajyeeb, tsi tau ntshai ntsib teebmeem. Ntau zag Nwg muab rhu
tawm lug ua yaamntxwv qha rua suavdlawg. Qho zag peb kuj yuav zaam teebmeem, qho zag
peb kuj yuav tsim teebmeem, hab qho zag peb yuav tau dlaws teebmeem. Yog le ntawd peb
txhaj yuav tau thov Vaaj Ntsujplig Tug Dlawbhuv ua tug coj.
Kev ua rua suavdlawg nyob sis humxeeb kuj tsi tau txhais has tas yog kev ua kuas nyob
ntsag tub tu (appeasement). Yexus tsi tau xaav kuas txhua zag ca yug ua tug nyoo, ua dlaim
ntaub rua luas su kutaw, hab ca lwm tug ib sij tsuj yug ib zag. Nwg tug kheej los kuj tsi pub lwm
tug ua le ntawd rua Nwg, ntau zag xws le thaus Nwg raug dlaab ntxwjnyoog dlaag ntxag.
Yuav Ua Le Caag Txhaj Rov Sis Raug zoo
Ua ib tug ntseeg, Vaajtswv “hu peb lug nrug lwm tug sis raug zoo” Nuav yog xya theem
kws Vaajtswv Txujlug qha kuas ua rua tuabneeg rov sis raug zoo.
Nrug Vaajtswv thaam uantej moog nrug tug tuabneeg ntawd thaam. Qha qhov
teebmeem rua Vaajtswv. Yog has tas koj thov Vaajtswv rua qhov teebmeem ntawd ua ntej kws
koj coj moog nkawg xaiv rua lwm tug, ntau zag koj yuav pum has tas Vaajtswv yuav hloov koj
sab lossis hloov tug ntawd sab yaam koj tsi tau ua dlaabtsi le. Koj txuj kev phoojywm yuav
moog tau zoo yog has tas koj thov Vaajtswv ntau rua qhov ntawd.
Ua le kws Vaajntxwv Daviv ua nyob huv phoo Ntawv Nkauj; siv kev thov Vaajtswv lug
ua kuam tej teebmeem yaaj xaam moog. Qha koj tej kev ntxhuv sab rua Vaajtswv. Quaj qw
thov Nwg paab. Nwg yuav tsi ceeb hab tsi laaj noog koj tej kev tu sab, kev chim, kev npautawg, kev mob sab mob ntsws, kev ua neej nyob tsi nruaj khov, lossis lwm yaam teebmeem huv
koj lub sab lub ntsws. Yog le ntawd, qha txhua yaam rua Nwg lawv le koj xaav. Ntau yaam
teebmeem yog chiv huv tug caag kws tsi muaj leej twg paab tau. Cov teebmeem nuav tsua yog
Vaajtswv tuableeg xwb txhaj paab tau. Thaus kws koj ca sab rua lwm tug, xws le: koj tug
phoojywg, quaspuj los quasyawg, tug thawj, lossis ib tug huv yug tsevneeg, paab dlaws koj tej
teebmeem, koj yuav taag kev ca sab. Tsi muaj leej twg yuav paab tau koj txhua yaam teebmeem
tsua yog Vaajtswv.
Yakaunpaus has tas ntau zag peb cov teebmeem mas yog tshwm lug ntawm kev kws tsi
thov Vaajtswv txaus: “Dlaabtsi ua rua mej sis ntaus hab sis caav sis tshe?...Mej xaav tau
dlaabtsi mej tsi tau…Mej tsi tau rua qhov mej tsi thov Vaajtswv” (Yakaunpaus 4:1-2). Tsi yog
has tas peb tig rua Vaajtswv tabsis peb tig rua lwm tug kuas peb ntsib kev kaajsab, thaus puab ua
tsi tau rua peb zoo sab peb ho chim. Vaajtswv has tas, “Yog ua le caag mej ho tsi xub lug cuag
kuj uantej?”
Ca yug xub ua tug moog ntsib luas. Tsi taag has tas koj yog tug txhum lossis tug tsi
txhum: Vaajtswv xaav kuas koj ua tug xub moog has rua tug tubneeg kws ua rua koj chim
ntawd. Xob tog ca luas xub tuaj thov koj. Moog ntsib puab ua ntej. Qhov kws yuav ua kuas rov
sis humxeeb mas tseemceeb heev, Yexus saamfwm has tas nwg tseemceeb heev, ua ntej kws koj
yuav pehawm Vaajtswv, koj yuav tsum xub nrhav kev sis raug zoo ntawm lwm tug tsaiv. Yexus
has tas, “Thaus koj nkaag moog pehawm Vaajtswv, hab taabtom yuav muab ib yaam khoom fij
98
rua Vaajtswv, koj ncu txug has tas muaj ib tug kwvtij ua txhum koj lawm, muab koj qhov khoom
tso tseg rua ntawd, moog cuag tug kwvtij nuav hab khu kuas meb rov sis hum tsuav. Tomqaab
ntawd koj maam le rov tuaj fij koj cov khoom rua Vaajtswv” (Mathais 5:23,24 Msg).
Thaus muaj teebmeem hab tsi muaj kev sis raug zoo lawm, ca le teem sijhawm tuaj sib
thaam kuas rov sis humxeeb. Tsi xob muab ncua ca, tsi xob nrhav lug dlaws yug tug kheej le
nuav le u, lossis ua txuj cog lug has tas “kuv le maam saib xyuas.” Nrhav sijhawm tuaj sis ntsib
tim ntsej tim muag sai le sai tau. Laug sijhawm tsua muaj ua rua mej sib ntxub hab phem zuj
quas zug xwb. Thaus muaj kev tsi sis humxeeb, es koj pheej tog ntev moog los xijhawm yeej
paab tsi tau dlaabtsi, nwg tsua muaj ua rua mej nyuaj sab zuj quas zug ntxiv xwb.
Qhov kws mej khu sai le sai tau yuav paab mej saab ntujplig kuas xob puamtsuaj.
Vaajlugkub has tas kev txhum, kws yog kev tsi sis humxeeb, thaiv peb kev nrug Vaajtswv sib
raug zoo hab ua rua Vaajtswv tsi teb peb tej lug thov, tsi yog ua rua peb nyuaj sab ntxhuv plawv
xwb. Yauj cov phoojywg qha nwg has tas, “Txhawjxeeb rua yug tug kheej nrug kev chim paab
tsi tau yug dlaabtsi, yog ib yaam tsi muaj qaabhau hab koj tej kev chim tsua ua rua koj tug kheej
mob ntxiv xwb” (Yauj 5:2; 18:4 TEV).
Qhov kws yuav khu tau kuas rov sis humxeeb kuj yog nyob ntawm lub sijhawm hab thaaj
chaw. Tsi xob thaam yog has tas ib tug nkeeg lossis maaj vim muaj num taabkaum nwg. Lub
sijhawm zoo yog thaus kws meb ob leeg khoom khoom lossis npaaj txhij.
Totaub txug lwm tug txuj kev xaav. Siv koj lub qhovntsej ntau dlua le lub qhovncauj.
Ua ntej yuav dlaws tau kev tsi sis humxeeb koj yuav tau ua tuab zoo noog tug tuabneeg ntawd
txuj kev xaav tsuav. Paulaus has tas, “Saib rua lwm tug txuj kev xaav, xob yog saib rua koj txuj
xwb” (Filipis 2:4 TEV). Lu lug has tas “saib rua lwm tug” yog txhais lug ntawm lu lug Kilis
“skopos”, tom qaab nuav peb siv lu lug nuav lug tis npe rua lub koobxoo (telescope hab lub
microscope). Nwg txhais has tas, “ua tuab zoo saib”. Saib seb lwm tug xaav le caag, tsi xob saib
qhov kws muaj tseeb ntawd xwb. Totaub lwm tug txuj kev xaav saib yog le caag nwg txhaj le
chim, tsi txhob pheej nrhav kev dlaws kuas teebmeem dlhau moog xwb.
Xob pheej nrhav kev dlaws koj tug kheej. Ca le noog seb koj ua le caag rua nwg es txhaj
le chim lossis tu sab lawm, kuas nwg qha rua koj. Tsi xob pub tej kws nwg has ntawd ua rua koj
chim lossis npau tawg. Txawm yog koj tsi nrug nwg pum zoo los ua txuj ncaw hau kuas nwg
xaav has tas koj pum le nwg pum. Kev xaav tsi tau txhais has tas muaj tseeb le ntawd. Qhov
tseeb kev chim lossis npautawg ua rua peb txuj kev xaav tsi meej. Daviv has tas, “Thaus kws
kuv chim hab lwm tug ua rua kuv mob sab, mas kuv ruag zoo le tej tsaj” (Phoo Ntawv Nkauj
73:21,22 TEV). Thaus lwm tug ua mob peb ces peb txhua tug ua zoo nkaus le tej tsaj.
Dlhau le ntawd, Vaajlugkub has tas, “Tug tuabneeg kws muaj kev txawjntse ua taug lub
sab ntev, lwm tug tej kev thuam tsi xeebtxob nwg” (Paajlug 19:11). Kev ua tau sab ntev yog lug
ntawm kev txawjntse lug, hab kev txawjntse yog lug ntawm qhov kws pum txug lwm tug txuj
kev xaav. Tug tuabneeg noog lwm tug nwg xaav le nuav: “Kuv xaav paub koj txuj kev xaav,
kuv ntshaw wb txuj kev phoojywg, hab koj tseemceeb rua kuv heev.” Lu lug nuav muaj tseeb:
Tuabneeg tsi khes (care) qhov kws koj paub txug thaum kws puab paub has tas koj khes (care).
Qhov kws yuav rov txuas tau kev phoojywg “peb txhua tug yuav tsum ua kuas hum peb
cov kwvtij kws ntseeg sab, txhaj yuav paab tau puab kuas puab muaj kev ntseeg ruaj” (Loos
15:2). Nwg yog ib qhov nyuaj rua yug ua sab ntev nyaj lwm tug tej kev chob chim, tshwjxeeb
thaum yug tsi tau ua dlaabtsi txhum rua puab. Tabsis ncu ntsoov has tas Yexus tub ua le nuav ua
ntej lawm. Nwg uv hab nyaj tej kev tsimtxom kuas Nwg txhaj txhiv tau peb dlim. “Yexus tsi tau
ua lawv le Nwg txuj kev ntsaw…lawv le Vaajtswv Txujlos tau sau tseg tas: Puab cov kev txob
thuam mej lug poob rua kuv” (Loos 15:3).
Leeg koj qhov txhum kws ua rua muaj kev tsi sis humxeeb. Yog koj xaav kuas rov
txuas tau kev phoojywg, koj ca le leeg koj tej kev txhum. Yexus has tas nuav yog tuab txuj kev
99
kws ua rua kuas rov pum kev tseeb: “Xub muab tog ntoo huv yug qhovmuag rhu sub yug txhaj
pum kev muab lub moov ntoo huv lwm tug lub qhovmuag” (Mathais 7:5).
Vim peb txhua tug tsi pum peb tej kev txhum, koj yuav tau thov lwm tug paab sojntsuam
koj tug kheej ua ntej koj yuav moog ntsib tug kws koj muaj teebmeem nrug. Hab thov Vaajtswv
qha seb koj txuj kev txhum yog le caag. Thov has tas, “Kuv puas yog tug tsim teebmeem? Kuv
puas yog ua tsi yog, tsi txawj xaav, lossis kus ke heev dlhau?” Vaajlugkub has tas, “Yog peb
khaav has tas peb tsi muaj kev txhum, peb rov dlaag peb tug kheej xwb” (1 Yauhaas 1:8).
Kev leeg txim yog ib txuj kev kws ua rua suavdlawg rov sib raug zoo. Ntau zag thaus
peb khu kev tsi sis humxeeb mas peb ua rua muaj teebmeem luj dlua qhov qub. Thaus kws koj
txu fwjchim leeg koj tej kev txhum, mas ua rua lwm tug txu tau puab txuj kev chim vim puab
xaav has tas koj yuav tsi tivthaiv koj tug kheej hab tsi nrhav cai ntxiv lawm. Tsi xob nrhav lug
tuab lossis ab lam; ca le qha sab hlo leeg yug tej kev txhum hab thov zaam txim xwb.
Tawmtsaam qhov teebmeem, xob tawmtsaam tug tuabneeg. Koj yuav khu tsi tau
qhov teebmeem yog has tas koj pheej laam has tas luas yog tug txhum. Vaajlugkub has tas, “Lu
lug mog lug muas ua rua kev chim pluj moog, tabsis lu lug nruj tsiv ua rua kev chim tawm tuaj”
(Paajlug 15:1). Koj yuav ua rua luas tsi totaub koj yog koj pheej siv tej lug chob tuabneeg, yog
le ntawd, xaiv koj tej lug tuab quas zoo has. Lu lug mog lug muas yeej zoo tshaaj le lug nruj lug
tsiv.
Nyob rua huv kev dlaws teebmeem, koj lub suab tseemceeb npaum le koj tej lug. Yog
koj has lub suab le kws koj tawmtsaam luas, ces luas yuav xaav has tas koj tawmtsaam.
Vaajtswv has tas, “Tug tuabneeg txawj ntse yog tug kws thoobtsib to nrug. Nwg tej lug mog lug
muas ua rua coob leej ntau tug fwm hab txaus sab” (Paajlug 16:21). Kev ywg taug yeej paab tsi
tau. Koj yuav has tsi tau lwm tug noog yog has tas koj ywg taug.
Ntu kws Ameliskas hab Soviet sib tawmtsaam, ob tog puav leej pum has tas cov foobpob
(bombs) kws puab tsim tau lug tsi zoo rua tej pejxeem. Ob tog txhaj pumzoo tsi pub ua ntxiv
lawm hab kuas muab cov kws ua tau lawm txus povtseg. Yog yuav ua kuas muaj kev sib
humxeeb, mej yuav tau tso mej tej lug foom, lug sis piv rua tug nuav tug u, lug txobthuam
povtseg. Paulaus xaus lug le nuav, “Tsi xob siv tej lug kws yuav mob lwm tug, tabsis siv cov lug
kws yuav paab lwm tug, cov kws yuav txhawb tau lwm tug, sub tej kws koj has lwm tug txhaj
xaav noog” (Efexaus 4:29 TEV).
Sis koom teg ntau le ntau tau. Paulaus has tas, “Mej yuavtsum ua txhua yaam zoo lawv
le mej paub ua, mej txhaj yuav nrug suavdlawg nyob sis hum” (Loos 12:18). Kev sis humxeeb
mas muaj nujnqes heev. Qho zag peb yuav tau muab peb lub meejmom hab peb tug kheej moog
them txuj kev sis humxeeb. Yuav ua kuas suavdlawg nyob sis humxeeb, koj yuav tau sib zaam,
xaav rua lwm tug, hab ua kuas lawv le puab sab nyam. Ib nqai ntawm Yexus cov lug qhuab qha
peg roob txiv ntseej has tas, “Cov kws ua rua tuabneeg nyob sis humxeeb, cov ntawd tau koob
moov, Vaajtswv yuav hu puab has tas, puab yog Vaajtswv cov mivnyuas!” (Mathais 5:9).
Saib rua qhov khu kuas ob tog rov sib humceeb, xob saib rua qhov dlaws teebmeem
kuas taag xwb. Yeej yuav ua tsi tau rua txhua tug txaus sab rua ib yaam. Kev kws ua kuas rov
sib humxeeb mas yog has txug kev phoojywm ntawm ob tug tuabneeg, tabsis kev kws dlaws
teebmeem mas yog has txug teebmeem. Thaum kws peb saib rua qhov khu kuas ob tog rov sib
humxeeb ces qhov teebmeem yuav tsuag zuj quas zug.
Txawm has tas peb khu tsi tau kuas suavldawg txaus sab rua tuab yaam los peb yeej khu
tau kuas rov sis humxeeb. Cov ntseeg nyag kuj muaj nyag kev xaav, ib leeg nyam lawm ib
yaam, tabsis peb yeej tseem yuav nyob tau sib humxeeb. Txawm yog tuab lub qai zeb hovhum
(diamond) los yog koj saib ib caag tuaj nwg ces nwg yeej txawv lawm ib yaam. Vaajtswv tsuas
suav qhov kuas peb txhua tug nyob sis humxeeb xwb, Nwg tsi suav qhov kuas peb txhua tug zoo
100
ib yaam. Peb txhua tug yeej sib tuav teg taug kev uake tau tsi taag peb txhua tug yuav tsum saib
moog rua ib qhov.
Tomqaab kws saib tshooj nuav taag lawm koj yuav tau moog ntsib leej twg? Leej twg
yog tug kws koj yuav tau moog txuas kev phoojywg nrug? Xob tog ntxiv lawm. Nreg taamsim
nuav hab thov Vaajtswv rua tug tuabneeg ntawd. Ces khaws xuvtooj hab hu moog ntsib nwg.
Xyaa kaujruam nuav tsi nyuaj, tabsis nwg kuj tsi yoojyim hab. Nwg siv dlaag siv zug. Twb vim
yog le ntawd, Petus txhaj txhawb peb tas, “Siv zug ua rua kuas muaj kev thaajyeeb nyob nrug
txhua tug” (1 Petus 3:11 NLT). Thaus kws koj ua rua kuas muaj kev thaajyeeb, ces koj tub yog
ua le Vaajtswv ua ntaag. Twb vim yog le ntawd, Vaajtswv txhaj hu cov tuabneeg kws ua rua
suavdlawg nyob sis humxeeb ua Nwg cov mivnyuas.
Nub 20
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv
Ntsab Lug: Ntsimnyog yuav tsum txuas kev phoojywg.
Nqai Cim: “Ua txhua yaam ntawm koj tugkheej kuas muaj kev sib raug zoo nrug txhua tug”
(Loos 12:18)
Lug Nug: Leej twg yog tug kws kuv yuav tau moog khu kuas rov sib raug zoo nub nuav?
101
NUB 21
___________________________________________________________________________
Tivthaiv Koj Pawg Ntseeg
Vaajtswv tug ntsujplig tub ua rua mej sib raug zoo lawm, yog le ntawd,
mej tsi xob ca ib yaam dlaabtsi ua rua mej nyob tsi taug uake.
Efexaus 4:3
Qhov kws tseemceeb dlua, mej ib tug yuav tsum hlub
ib tug, mej txhaj yuav nyob tau uake.
Kaulauxais 3:14
Nwg yog koj teg dlejnum kws yuav tivthaiv koj pawg ntseeg kuas nyob sis humxeeb.
Kev sis humxeeb huv pawg ntseeg mas tseemceeb heev kws Vaajtswv Txujlug has txug
ntau tshaaj le has txug ntuj tawg hab ntuj ceebtsheej. Vaajtswv txuj kev ntshaw mas yog kuas
peb ua tau ib lub sab hab nyob sis humxeeb uake.
Yuav muaj kev sis raug zoo yuav tsum yog muaj kev koom ib lub sab. Thaus muab kev
koom sab rhu lawm ces zoo ib yaam le muab lub sab rhu tawm huv Yexus lub cev kws yog pawg
ntseeg moog. Nwg yog tug caag lossis lub hauvpaug kws Vaajtswv xaav kuas peb sis koom
nyob uake rua huv pawg ntseeg. Tug qauv rua peb kev koom sab ces yog Vaaj Peb Leeg. Vaaj
Leej Txiv, Vaaj Leej Tub, hab Vaaj Ntsujplig. Puab peb leeg koom ua ib tug. Vaajtswv tug
kheej yog tug kws muaj txuj kev hlub luj tshaaj, txu fwjchim, hab nyob ua ib ke.
Zoo ib yaam le txhua tug namtxiv, peb leej txiv tug kws nyob sau ntuj saib quas ntsoov
nwg cov mivnyuas sis hlub sis raug zoo. Lub sijhawm kws ua ntej Yexus yuav raug nteg, Nwg
kub sab quas lug thov Vaajtswv kuas peb koom ua ib lub sab (Yauhaas 17:20-23). Txuj kev kws
koom ua ib lub sab yog qhov kws nyob rua huv Yexus txuj kev xaav lub sijhawm kws Nwg ntsib
kev nyuaj sab. Vim le ntawd, txhaj tseemceeb ua luaj.
Tsi muaj dlua lwm yaam nyob huv nplajteb kws muaj nuj nqe tshaaj rua Vaajtswv npaum
le nwg pawg ntseeg. Nwg them ib tug nqe sab kawg le, hab nwg yuav tsomkwm kuas tsi xob
raug puamtshuaj lug ntawm kev faib ua paab ua pawg, kev tawm tsaam, hab kev tsi sis humxeeb.
Yog koj yog ib tug tswvcuab zwm ntawm Vaajtswv tsevneeg, ces koj teg num yog lug nrug
pawg ntseeg koom ib lub sab. Yexus saamfwm kuas koj yuav tsum ua txhua yaam lug tuav txuj
kev koom ua ib lub sab nyob rua huv koj tsevneeg (kws yog pawg ntseeg). Vaajlugkub has tas,
“Ua txhua yaam kuas mej nyob tau sis humxeeb uake lug ntawm txuj kev thaajyeeb” (Efexaus
4:3 NIV). Peb yuav ua le caag ua tau? Vaajlugkub muab tswvyim qha rua peb kuas peb ua tau.
Saib rua tej kws peb zoo ib yaam, xob saib rua tej kws peb ib leeg txawv ib leeg.
Paulaus qha peb has tas, “Ca peb saib rua tej kws ua rua peb sis humxeeb, hab tej kws ua rua
peb luj hlub rua tug yaamntxwv zoo” (Loos 14:19 Ph). Peb yog ib cov ntseeg mas peb koom ib
tug Vaajtswv, ib lub cev, ib lub homphaj, ib leej txiv, ib tug ntsujplig, ib qhov kev ca sab, ib txuj
102
kev ntseeg, ib txuj kevcai raus dlej, hab ib txuj kev hlub (Loos 10:12; 12:4-5; 1 Kauleethaus
1:10; 8:6; 12:13; Efexaus 4:4; 5:5 Filipis 2:3). Peb koom tuab txuj kev cawmdlim, tuab txuj sa,
hab tuab lub neej yaav pegsuab – kws tseemceeb dlua le tej kws peb suav tau. Cov nuav yog cov
kws tsim-nyog peb saib kuas meej, tsi yog tej kws ua rua peb ib leeg txawv ntawm ib leeg.
Peb yuav tsum ncu ntsoov has tas Vaajtswv yog tug kws pub rua peb muaj cwjpwm sis
txawv, muaj xeem sis txawv, hab muaj haiv neeg sis txawv kuas peb txhaj saib tej ntawd muaj
nujnqes. Vaajtswv tsuas xaav tau kev koom sab xwb nwg tsi xaav tau kev kuas peb txhua tug
zoo ib yaam. Vim xaav kuas muaj kev sib koom sab, peb xob ca peb tej kev txawv ua rua peb sis
faib ua paab ua pawg. Peb yuav tsum saib rua qhov kws muaj qaabhau – ib leeg xyum hlub ib
leeg le Yexus tub hlub peb lawm, hab ua kuas ncaav lub homphaj kws Vaajtswv npaaj rua peb
hab npaaj rua cov ntseeg.
Kev tsi sis humxeeb qha tau has tas txuj kev xaav tig moog saib rua yaam kws tsi
tseemceeb kws Vaajlugkub hu ua “tej kws ua rua sib caav sib tshe” (Loos 14:1, 2 Timautes
2:23). Thaus kws peb moog coj lawv le tuabneeg nplajteb tug cwjpwm, tej kws tuabneeg nyam,
puab tej kev xaav, lossis tej kws puab ua, ces peb yuav muaj kev sis faib ua paab ua pawg.
Tabsis yog mej lug coj lawv le Vaajtswv txuj kev hlub kws qha kuas peb ib leeg hlub ib leeg hab
ua kuas Vaajtswv lub homphaj tav, ces suavdlawg yuav muaj kev sis humxeeb. Paulaus has le
nuav: “Mej yuav tsum koom ua ib lub sab sub txhaj tsi muaj kev sis faib ua paab ua pawg huv
pawg ntseeg. Kuv nqua hu kuas mej koom ua ib lub tswvyim, ib txuj kev xaav, hab ib lub
homphaj” (1 Kauleethaus 1:10 NLT).
Has kuas meej rua tej kws koj xaav tau. Thaus kws koj paub qhov tseeb ntawm kev
sib raug zoo kws Vaajtswv xaav kuas peb ua, nwg yuav yoojyim rua koj pum txug qhov txawv
ntawm kev sib raug zoo cuav hab tseeb nyob rua huv yug pawg ntseeg. Txawm yuav muaj tej
yaam tsi zoo nyob rua huv pawg ntseeg los peb yuav tsum mob sab hlub pawg ntseeg. Yog yug
nyam qhov kws yug lub sab ntshaw xwb, yug tsi nyam yaam kws tshwmsim rua yug pawg
ntseeg ces qhov ntawd suav tau has tas yug tseem yog mivnyuas mog xwb, tsi tau luj hlub txaus.
Dlhau le ntawd, yog yug ho txaus sab rua qhov kws tshwmsim rua yug pawg ntseeg, tabsis tsi
kaam ua kuas tau le tej kws yug lub sab ntshaw ces kuj yog yug muab txaus sab rua yug pawg
ntseeg dlhau hwv lawm. Yog koj paub taab lawm ces koj yuav txaus sab rua yaam koj ua tau
lawm hab nrhav kev ua kuas tau yaam kws koj ntshaw ntawd hab.
Lwm tug ntseeg yuav chim hab tsi txhawb koj, tabsis xob ca qhov ntawd txwv koj kev
nrug puab sis raug zoo. Puab yog koj tsevneeg, txawm has tas puab ua txuj ua le kws puab tsi
yog, los koj tsi xob tsiv tawm ntawm puab moog. Tabsi Vaajtswv qha rua peb has tas, “Ib leeg
ua sab ntev rua ib leeg, ib leeg zaam txim rua ib leeg vim mej txuj kev hlub” (Efexaus 4:2 NLT).
Tuabneeg totaub yuamkev rua cov ntseeg lug ntawm tej yaam kws cov ntseeg ua. Tej
ntawd yog, kev tsi sis humxeeb, kev mob sab, ntsejmuag ncaaj sab nkaus, tsi sis paab, qa-dlub,
coj noobneej kevcai nruj, hab lwm yaam kev txhum. Peb tsi xob ceeb rua tej ntawd, kuas peb
ncu ntsoov has tas pawg ntseeg yog ib cov tuabneeg kws muaj kev txhum lug nyob ua ke, hab
peb los yog tuabneeg txhum hab. Vim has tas peb yog tuabneeg txhum, peb ib leeg ua mob ib
leeg sab, tej zag kuj yog txhobtxwm hab tej zag kuj tsi yog txhobtxwm. Ca peb tsi xob tsiv tawm
huv pawg ntseeg moog, tabsis kuas peb nyob hab lug sib khu kuas zoo. Kev sib khu yog txuj
hau kev kws yuav ua rua peb yimfuab muaj kev sis raug zoo tshaaj qhov qub ntxiv.
Nrauj koj pawg ntseeg hab nrhav kev tsiv tawm koj pawg ntseeg txhua zag yog qha tau
has tas koj tsi tau paubtaab txaus. Vaajtswv muaj tej yaam yuav qha rua koj hab lwm tug ntseeg.
Hab tsi taag le ntawd xwb, yeej tsi muaj dlua lwm pawg ntseeg kws zoo tshaaj rua koj tsiv moog
nkaum. Txhua pawg ntseeg nyag muaj nyag teebmeem hab kev tu ncua. Tsi ntev koj yeej yuav
ntsib kev tu sab tuab yaam nkaus.
Dietrich Bonhoffer kws yog ib tug xwbfwb Yelamaas, kws raug tua thaus puab
tawmtsaam cov Nazis, tau sau ib phoo ntawv txug kev sib raug zoo kws hu ua Life Together.
103
Nyob rua huv phoo ntawv ntawd nwg has tas, qhov kws peb pum has tas pawg ntseeg ua tsi tau
zoo, qhov ntawd yog ib qhov zoo. Thaus peb pum le ntawd ces peb txhaj le txu tau peb txuj kev
ntshaw kws peb xaav has tas ib pawg ntseeg yuav tsum zoo xwb, tsi muaj qhov txhum le. Yog
peb ntxuv pum has tas pawg ntseeg yeej tseem ua tsi tau zoo los peb yeej hlub peb pawg ntseeg
ces yuav ua rua peb tso qhov kev ua-txuj ua le kws peb tsi muaj txim txhum, hab peb yuav kaam
leeg has tas peb yog tuabneeg txhum hab ntshaw Vaajtswv txuj kev zaam txim. Thaum ntawd
kev sis raug zoo yuav muaj tawm tuaj.
Txhua pawg ntseeg tsim nyog dlai ib dlaim paib has tas, “Peb txais yuav cov tuabneeg
kws txhum. Qhov nuav yog qhov chaw rua cov tuabneeg kws leeg has tas puab yog tuabneeg
txhum, hab xaav tau kev zaam txim, hab xaav luj hlub.”
Bonhoffer has tas, “Tug kws nwg pheej ntshaw kuas tau ib pawg ntseeg zoo le nuav le u,
taabsis nwg tsi hlub pawg ntseeg kws nwg zwm rua, tug ntawd taabtom rhuav kuas nwg pawg
ntseeg puas tsuaj. Yog has tas peb tsi naj nub ua Vaajstwv tsaug rua pawg ntseeg kws Vaajtswv
muab peb zwm rua taabsis peb naj nub ywg has tas pawg ntseeg pluag, txhua yaam tsi zoo, ces
tub yog peb txav Vaajtswv kev kuas pawg ntseeg tsi xob muaj kev luj hlub ntaag.”
Xaiv qhov kws txhawb lwm tug zug xob xaiv qhov kws thuam luas. Yeej yoojyim
dlua rua yug sawv ntawm ib saab tawmtsaam cov kws ua dlejnum dlua le yug nqeg teg hlo paab
puab. Vaajtswv txwv peb ntau zag txug kev thuam lwm tug, lossis nrhav txim rua luas. Thaus
kws koj thuam lwm tug ntseeg kws nwg ua dlejnum lug ntawm txuj kev ntseeg hab lub sab
dlawb paug, ces yog koj tawmtsaam Vaajtswv teg dlejnum ntaag. “Koj muaj feem dlaabtsi
moog thuam lwm tug teg dlejnum? Tsuas yog puab tug Tswv xwb txhaj muaj feem txavtxim hab
has tas puab ua yog lug tsi yog” (Loos 14:10 CEV).
Paulaus has ntxiv has tas kuas peb tsi xob moog txavtxim lossis saib tsi taug lwm tug
ntseeg teg num kws tsi thooj le peb teg. “Vim le caag txhaj thuam koj tug kwvtij teg dlejnum,
vim le caag koj ua rua nwg tsi tseemceeb? Peb txhua tug yuav raug txavtxim ib nub, tsi yog lug
ntawm qhov kws peb pum, tabsis yog lug ntawm qhov Yexus pum” (Loos 14:10 Ph).
Thaus kws kuv txavtxim rua ib tug ntseeg, muaj plaub yaam kws tshwmsim. Kuv tsi
muaj kev sis raug zoo nrug Vaajtswv, kuv qha kuv txuj kev khaavtheeb hab kev tsi ntseeg lwm
tug sab tawm, kuv muab kuv tug kheej tso rua Vaajtswv txavtxim rua kuv, hab kuv ua rua pawg
ntseeg tsi muaj kev humxeeb. Tug tuabneeg kws nyam thuam lwm tug yog ib tug kws yuav raug
them lub txim nyaav. Vaajlugkub hu dlaab Xataas has tas, “tug kws lamtxim rua peb cov kwvtij
ntseeg Vaajtswv” (Tshwmsim 12:10). Nwg yog ntxwjnyoog teg dlejnum ab lam, tsawm, hab
txob-thuam Vaajtswv cov mivnyuas. Txhua zag kws peb ua le ntawd, yog peb koom ua dlaab
teg dlejnum rua dlaab ntaag. Ncu ntsoov has tas thaus twg kws koj tsi pum zoo le lwm tug
ntseeg lug yeej tsi ua rua puab yog koj tug yeebncuab. Txhua lub sijhawm kws peb siv lug muab
lwm tug ntseeg sis piv lossis txob thuam lwm tug ntseeg, zoo dlua le peb siv lub sijhawm ntawd
lub tsim kuas muaj kev sis raug zoo. Vaajlugkub has tas, “Ca le txaus sab siv peb tej dlaag zug
lug ua kuas sib humxeeb nrug txhua tug. Paab lwm tug lug ntawm peb tej lug txhawb puab; xob
ua rua puab qaug zug lug ntawm kev nrhav txim rua puab” (Loos 14:19 Msg).
Tsi xob noog lug xaiv. Kev nkawg xaiv yog thaus kws yug thaam txug tej yaam kws tsi
yog yug ua tabsis thaam txug yaam kws yog lwm tug ua. Koj yeej paub has tas kev nkawg xaiv
tsi zoo, tabsi yog yug xaav tivthaiv yug pawg ntseeg ces yug tsi xob noog cov lug nkawg xaiv
hab. Kev noog lug xaiv zoo ib yaam le kev kws yug tau ib yaam khoom kws nyag lug, hab nwg
yuav ua rua yug txhum tuab yaam nkaus.
Thaus muaj leej twg nkawg xaiv rua koj, koj yuav tsum muaj peevxwm has kag rua nwg
has tas, “Thov tsum hab lauj. Kuv tsi xaav paub txug tej nuav. Koj puas tau nrug kag tug ntawd
thaam maj?” Cov tuabneeg kws nkawg xaiv rua koj yuav moog nkawg xaiv txug koj tuab yaam
nkaus. Tsi xob ntseeg puab. Yog koj nyam noog lug xaiv, Vaajtswv has tas koj yog tuabneeg
104
tsim teebmeem. “Tsuas yog cov tuabneeg muaj teebmeem txhaj noog lug ntawm cov tuabneeg
muaj teebmeem” (Paajlug 17:4 CEV) “Cov nuav yog cov kws ua rua pawg ntseeg tawg, puab
tsuas xaav txug puab tugkheej xwb” (Yudas 1:19 Msg).
Tu sab kws nyob rua huv Vaajtswv paab yaaj, tug kws tsim teebmeem pheej yog cov
yaaj, tsi yog cov tshis. Paulaus qha kuav ceevfaaj txug ib cov ntseeg kws txumloom cov ntseeg,
nwg hu ua “cov ntseeg kws noj cov ntseeg” hab puab ua rua kev sib raug zoo tawg (Kalatias 5:15
Amp). Vaajtswv Txujlug has tas peb yuav tsum txaav dleb ntawm cov tuabneeg kws tsim
teebmeem le nuav. “Tug tuabneeg nkawg xaiv yeej tsi paub zais lug. Tsi xob nrug tej tuabneeg
ntau ncauj ua ke” (Paajlug 20:19). Qhov kws yuav txwv tau teebmeem huv pawg ntseeg lossis
huv tej paab pawg miv (small group) ces yuav tau tawmtsaam cov tuabneeg nkawg xaiv hab
txwv kuas puab tsi xob nkawg ntxiv lawm xwb. Xalumoos qha has tas, “Suavtawg cig thaus kws
muaj roj, hab kev kub ntxhuv yuav pluj moog thaus kws tsi muaj lug xaiv” (Paajlug 26:20 LB).
Siv Vaajtswv tug qauv kws dlaws teebmeem. Ntxiv rua cov tswvyim kws has nyob rua
tshooj taag lug, Tswv Yexus muab peb theem rua cov ntseeg dlaws teebmeem: “Yog muaj ib tug
ntseeg kws txhum rua koj, moog qha rua nwg paub – meb ob leeg sib khu kuas tav. Yog nwg
noog koj lug, meb yuav tau kev phoojywg. Yog nwg tsi noog koj lug, coj ib los ob tug nrug koj
moog sub txhaj muaj timkhawv. Yog nwg tsi kaam noog koj has hab, ces coj nwg moog qha rua
pawg ntseeg” (Mathais 18:15-17a).
Thaus muaj teebmeem, yug pheej xaav kuas muaj lwm tug saw yug cev moog has xob
yog yug hab tug tuabneeg ntawd sis has. Qhov nuav ua rua teebmeem haj yaam luj xwb. Zoo
tag, yug tug kheej yuav tsum moog ntsib tim ntsej tim muag nrug tug tuabneeg ntawd.
Kev kws moog dlaws teebmeem ntsag quas tu yuav tsum yog thawj kaujruam, hab koj
yuav tsum ua qhov nuav sai le sai tau. Yog koj dlaws tsi tau nruab nraab ntawm meb ob leeg,
nkaujruam tomntej yog coj le ib lug ob tug nrug koj moog ua timkhawv nplig kuas meb rov sis
humxeeb. Koj yuav ua le caag yog has tas nwg tseem ua sab tawv qhawv, tsi kaam thov txim
lossis zaam txim? Tswv Yexus has tas coj nwg moog rua huv pawg ntseeg. Yog has tas tug
ntawd tseem tsi kaam noog, mej ca le suav has tas nwg yog ib tug nam tuabneeg tsi ntseeg.
Txhawb koj tug xwbfwb hab cov thawjcoj. Yeej tsi muaj ib tug thawjcoj kws zoo taag
txhua yaam, tabsis Vaajtswv pub thawjcoj muaj teg num hab fwmchim lug tuav kuas pawg
ntseeg nyob sis humxeeb. Thaus kws muaj teebmeem nruab nraab ntawm ob tug, cov xwbfwb
yog cov kws yuav tau ua ib teg dlejnum kws tsi muaj leej twg xaav ua kws yog lug nyob nruab
nraab ntawm ob tug tswvcuab kws muaj kev ntsawv sab, teebmeem, lossis kev tsi sis totaub.
Puab yuav tau ua teg dlejnum kws nyuaj kws yuav tsum ua kuas txhua tug zoo sab, kws Yexus
lug tub yuav laug tsi muaj peevxwm ua tau.
Vaajlugkub qha tseeb lawm has tas peb yuav tau fwm cov kws ua dlejnum paab peb le
caag: “Noog tej lug kws mej cov xwbfwb qha kuas mej ua. Noog puab tej lug ntuag. Puab paub
txug mej lub neej vim puab raug tsaa lug ntawm Vaajtswv. Txaus sab rua puab txuj kev
thawjcoj, tsi yog rua tej dlejnum nyaav kws puab ua xwb. Vim le caag mej txhaj yuav ua nyuaj
rua puab?” (Henplais 13:17 Msg).
Muaj ib nub cov xwbfwb yuav sawv tim ntsej tim muag ntawm Vaajtswv ua timkhawv
txug qhov kws puab saib mej ua neej. “…rua qhov puab yuavtsum qha tej num kws puab ua rua
Vaajtswv” (Henplais 13:17 PTT). Tabsis koj tug kheej lug yuav tau moog qha koj teg num rua
Vaajtswv hab. Koj yuav tau moog ua timkhawv qha seb koj noog puab lug le caag.
Vaajtswv Txujlug qha tseeb rua cov xwbfwb txug qhov kws puab yuav tau khu cov
tuabneeg kws ua rua suavdlawg nyob tsi sis humxeeb. Puab yuav tsum tsi xob nrug lwm tug sis
caav sis tshe, ua tuab quas zoo qha tug kws nyam tawmtsaam, hab thov Vaajtswv kuas puab
hloov, ceebtoom cov kws nyam sib caav sib tshe hab ua kuas suavdlawg nyob sis humxeeb,
qhuab ntuag cov kws tsi noog cov thawjcoj lug, hab tomqaab kws ceebtoom rua puab ob zaag
105
lawm, yog puab tseem tsim noog hab, muab cov tuabneeg kws ua rua suavdlawg nyob tsi sis
humxeeb ntawd rhu tawm huv pawg ntseeg moog (2 Timautes 2:14, 23-26; filipis 4:2; titug 2:153:2, 10-11).
Peb paab tivthaiv txuj kev sib raug zoo huv pawg ntseeg thaus kws peb fwm cov kws ua
thawjcoj. Cov xwbfwb hab txwjlaug xaav tau peb tej kev thov Vaajtswv, kev txhawb zug, hab
kev hlub. Peb raug saamfwm kuas, “Fwm cov thawjcoj kws siv zug ua dlejnum rua mej, cov kws
tau raug saamfwm kuas cobqha mej hab coj mej kuas noog lug. Ca le ncu puab tej txaajntsig
hab hlub puab” (1 Thexalauninkes 5:12-13a Msg).
Kuv nqua hu mej kuas mej ua mej teg dlejnum kws tivthaiv hab txhawb kuas mej pawg
ntseeg nyob sis humxeeb. Muab taagnrho mej tug dlaag tug zug tso rua, sub Vaajtswv txhaj
yuav txaus sab. Nwg tsi yog ib qhov yoojyim. Tej zag mej yuav tau ua qhov zoo rua cov ntseeg,
tsi yog rua mej tug kheej, kws yog ua lawv le puab sab nyam. Tub vim yog le nuav, Vaajtswv
txhaj muab peb tso rua huv ib tsevneeg ntawm cov ntseeg – lug xyum kuas xob qa-dlub. Nyob
rua huv ib paab pawg, peb xyum has lu lug tas “peb” tsi yog “kuv”, hab “peb le” tsi yog “kuv
le”. Vaajtswv has tas, “Tsi xob xaav rua koj txuj kev ntshaw. Xaav rua lwm tug ntseeg txuj hab
saib seb dlaabtsi txhaj zoo rua puab” (1 Kauleethaus 10:24 NLT).
Vaajtswv foom koob moov rua cov ntseeg kws muaj kev sis humxeeb. Nyob rua pawg
ntseeg Saddleback, txhua tug tswvcuab raug suam ib dlaim ntawv cog lug kws lug tsomkwm
kuas muaj kev sib raug zoo hab nyob sis humxeeb. Vim muaj le nuav, pawg ntseeg ntawd txhaj
tsi muaj teebmeem hab tsi muaj kev sib cais. Vim has tas nwg muaj kev sib hlub, sib raug zoo,
coob leej ntau tug txhaj xaav tuaj koom! Xyaa lub xyoos dlhau lug, pawg ntseeg tau ua kevcai
raus dlej rua 9,100 tawm tug tswvcuab tshab. Thaus kws Vaajtswv muaj ib paab mivnyuas coob
kws yuav yug, Vaajtswv xaav yug, hab nwg yuav nrhav pawg ntseeg kws muaj txuj kev hlub lug
yug puab.
Koj tug kheej tau ua dlaabtsi paab kuas koj tsevneeg ntseeg muaj kev sis hlub hab muaj
txujkev suv sab? Muaj tuabneeg coob nyob huv mej lub zej lub zug nrhav quas ntsoov tej lub
chaw kws muaj kev hlub rua puab tuaj koom. Qhov tseeb, txhua tug ntshaw kuas muaj kev hlub,
hab thaus kws puab nrhav tau ib pawg ntseeg kws cov tswvcuab muaj txuj kev hlub hab ib leeg
paab ib leeg, mej yuav tau xuas ntsuagphoo xauv qhovrooj puab txhaj tsi tuaj.
Nub 21
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv
Ntsab Lug: Nwg yog kuv teg dlejnum lug tsomkwm kuas muaj kev koom ua ib lub sab nyob
huv pawg ntseeg.
Nqai Cim: “Peb yuav tsum muab sab rau ua tej kws yuav ua rua suavdlawg nyob sis
humxeeb hab ua tej kws yuav txhawb tau lwm tug zug” (Loos 14:19)
Lug Nug: Kuv taabtom ua dlaabtsi lug tsomkwm kuas tsevneeg ntseeg muaj kev koom ua ib
lub sab?
106
HOMPHAJ # 3
VAAJTSWV TSIM KUAM KOJ
ZOO LE YEXUS KHETOS
Ca koj tug caag nrhau kuam tub rua huv Yexus Khetos
hab nqug dlej nqug chiv ntawm Nwg. Ua kuam koj luj
hlub rua ntawm Tug Tswv, kuam koj txuj kev ntseeg
muaj zug hab ruaj khov rua qhov tseeb.
Kaulauxais 2:7 (LB).
107
NUB 22
___________________________________________________________________________
Vaajtswv Tsim Koj Kuas Zoo Le Yexus
Vaajtswv yeej paub tas Nwg yuav ua dlaabtsi thaus chivkeeb. Nwg tub txav txim sab
yuav hloov txhua tug kws hlub nwg kuas zoo le nwg leej Tub…
Loos 8:29 (Msg)
Peb saib nwg Leejtub ces peb pum Vaajtswv
lub homphaj rua txhua yaam kws nwg tau tsim.
Kaulauxais 1:15 (Msg)
Vaajtswv tsim koj lug kuas koj luj hlub kuas zoo le Tswv Yexus.
Thaus chivkeeb, Vaajtswv lub homphaj yog yuav ua kuas koj zoo le Nwg Leejtub Tswv
Yexus. Nuav yog koj txuj moov hab yog lub homphaj thij peb huv koj lub neej. Vaajtswv tub
qha lub homphaj nuav thaus chivkeeb lawm: “Vaajtswv has tas, Nwgnuav peb yuav tsim
tuabneeg kuas muaj yaamntxwv zoo le peb” (Chivkeeb 1:26)
Vaajtswv tsim tau ib puas yaam tsaav huv tuabsi. Tabsis, tsuas yog tuabneeg txhajle
muaj tug yaamntxwv zoo le Vaajtswv. Nuav yog ib yaam kws zoo heev hab ua rua peb muaj
nqes. Qhov kws Vaajtswv tsim peb tuabneeg muaj tug yaamntxwv zoo le Vaajtswv, peb tseem
tsi tau paub tseeb tas zoo le caag tag tag le. Tabsis, peb paub qee yaam le nuav: Qhov kws peb
tuabneeg muaj tug yaamntxwv zoo le Vaajtswv – peb muaj tug ntsujplig. Peb tug ntsujplig tsi
txawj tuag. Thaus kws peb lub cev nuav tuag lawm los peb tug ntsujplig yuav nyob moog
ibtxhis le. Peb muaj kev txawj ntse – peb txawj xaav, txawj txav txim sab, hab txawj dlaws tej
teebmeem. Peb txawj sis raug zoo hab ua phoojywg rua lwm tug– peb muaj lub peevxwm hlub
lwm tug hab txais kev hlub ntawm lwm tug. Peb paub qhov phem qhov zoo – peb muaj
cuabkaav paub yaam kws yog hab yaam kws tsi yog.
Vaajtswv Txujlug qha has tas txhua tug puavleej muaj tug yaamntxwv zoo le Vaajtswv;
yog le ntawd kev tua tuabneeg hab kev rhu mivnyuas huv leejnam lub plaab povtseg yeej yog
kev txhum. Txuj kev txhum hab dlaab ntxwgnyoog lug ua rua Vaajtswv tug yaamntxwv ntawd
tsi meej hab tsi tav lawv le Vaajtswv lub homphaj. Yog le ntawd, Vaajtswv txhajle tso Yexus
lug khu Vaajtswv tug yaamntxwv ntawm tuabneeg kuas rov qaab zoo le thaus chivkeeb.
Vaajtswv tug yaamntxwv kws puv npo zoo le caag? Tug yaamntxwv ntawd yog zoo le
Tswv Yexus ntaag! Vaajtswv Txujlug has tas Yexus “muaj tug yaam ntxwv zoo le Vaajtswv,” (2
Kauleethaus 4:4) “Tug kws peb qhovmuag pum yeej zoo ib yaam le Vaajtswv tug kws peb
qhovmuag tsi pum,” (Kaulauxais 1:15) hab “muaj fwvxyeej ib yaam le Vaajtswv” (Henplais 1:3).
Tuabneeg ibtxwm siv lu lug kws has tas, “leejtxiv zoo le caag, ces tug tub zoo le ntawd”
lug pav txug kev zoo sis xws ntawm ib tsevneeg. Thaus lwm tug pum kuv tug yaamntxwv
tshwm ntawm kuv tej mivnyuas ua rua kuv zoo sab hab txaus sab heev. Ib yaam nkaus le ntawd,
Vaajtswv xaav kuas nwg cov mivnyuas muaj tug mojyaam hab yaamntxwv zoo le nwg hab.
Vaajtswv Txujlug qha has tas, “Vaajtswv tsim peb zoo le Vaajtswv tug yaam ntxwv, suavdlawg
txhaj pum has tas mej ua mej lub neej ncaaj nceeg hab dlawbhuv” (Efexaus 4:24).
108
Ca kuv pav kuas meej nplha! Koj tsi muaj cuabkaav ua tau Vaajtswv lossis ua ib tug
vaajtswv le. Qhov kev dlaag ntxawg kws has tas koj yog Vaajtswv, qhov nuav yog ib txuj kev
dlaag ntxag lug ntawm dlaab ntxwgnyoog. Thaus chivkeeb dlaab ntxwgnyoog coglug rua Adaas
hab Evas has tas yog ob tug noog nwg lug ces ob tug “yuav yog vaajtswv ntaag” (Chiv. 3:5
Txhais KJV). Ntau yaam kev ntseeg cuav nwgnuav naj nub qha txug txujkev dlaag nuav has tas
peb tuabneeg yog vaajtswv lossis peb muaj cuabkaav ua vaajtswv.
Qhov kev ntshaw kws xaav ua vaajtswv nuav tshwm huv peb tuaj txhua zag kws peb lug
tswj txhua yaam huv peb lub neej, tswj yaav pegsuab, hab tswj tej tuabneeg ib ncig ntawm peb.
Tabsis peb yog Vaajtswv tsim, peb yeej tsi muaj cuabkaav ua tau vaajtswv ib zag le! Vaajtswv
yeej tsi xaav kuas peb ua ib tug vaajtswv le tabsis nwg xaav kuas peb muaj tug yaamntxwv zoo
le Vaajtswv xwb – ua lawv le Vaajtswv Txujlug, ua lawv le Vaajtswv lub sab nyam, hab coj
lawv le Vaajtswv tug mojyaam. Vaajtswv Txujlug has tas, “Yog le ntawd mej yuavtsum muab
mej lub sab qub kws mej ib txwm coj tso povtseg, lub sab qub kws naj nub ntxag kuas mej ua kev
phem kev qas ntawd taabtom yuav puamtsuaj moog” (Efexaus 4:22).
Vaajtswv lub homphaj kws tseeb rua koj lub neej nyob rua huv lub nplajteb nuav tsi yog
kuas koj tau zoo noj tau zoo nyob, tabsis yog Vaajtswv yuav khu koj tug mojyaam. Nwg xaav
kuas koj muaj kev luj hlub ntawm saab kev ntseeg hab luj hlub zoo le Tswv Yexus. Qhov kws
koj zoo le Tswv Yexus nwg tsi txhais has tas koj yuav tsum hloov ib puas tsaav yaam taagnrho
es zoo le ib tug tuabneeg hlau kws tug tswv has kuas ua le caag ces ua le ntawd xwb. Tseeb tag,
Vaajtswv tsim peb ib leeg txawv ib leeg, nwg yeej tsi xaav kuas peb muab tej nuav ua kuas
puamtsuaj. Qhov kws Vaajtswv xaav kuas peb zoo le Tswv Yexus yog Vaajtswv xaav kuas peb
hloov peb tug moj yaam lossis hloov tug xeeb ceem kuas zoo le Tswv Yexus xwb.
Vaajtswv xaav kuas koj cov xeebceem zoo le Tswv Yexus. Nyob rua huv Mathais 5:1-12,
lub txiv ntawm saabntsujplig (Kal. 5:22-23), Paulas tshooj kws sau txug kev hlub (1 Kaul 13),
hab Petus tshooj kws sau txug cov xeeb ceem kws yuav ua rua lub neej puv npo (2 Pet. 1:5-8).
Koj yuav tsi txaus sab hab yuav npau tawg yog tas koj novqaab tas Vaajtswv ib lub homphaj rua
koj lub neej yog yuav hloov koj tug xeebceem. Koj yuav xaav has tas, “Vim le caag tej nuav
tshwmsim rua kuv xwb? Ua le caag es lub neej nuav yuav nyuaj ua luaj le?” Qhov teb rua lu
lug nug ntawd yog le nuav: Lub neej nuav Vaajtswv yeej txhobtxwm npaaj ca kuas nyuaj ntaag!
Lub neej yuav tsum nyuaj es peb txhajle txawj luj hlub. Txhob nov qaab has tas peb tseem ua
neej nyob rua lub nplajteb nuav xwb tsi tau nyob ntuj ceebtsheej.
Coob tug ntseeg Yexus txhais yuamkev qhov kws Yexus coglug ntsig txug “lub neej
nplua-mag” kws nyob rua huv Yauhaas 10:10. Puab ntseeg tas lub neej nplua-mag ces yog tsi
muaj mob nkeeg dlaabtsi le, yuav noj zoo hab nyob zoo, yuav kaajsab quas lug, muaj txhua yaam
kws yug ntshaw, hab Vaajtswv yuav dlaws txhua yaam teebmeem lug ntawm yug txujkev ntseeg
hab thov Vaajtswv. Coob tug xaav tas tug ntseeg lub neej ces yuav yoojyim. Puab xaav tas tug
ntseeg lub neej ces zoo le nyob ntuj ceebtsheej lawm ntaag!
Txujkev ntseeg le nuav muab Vaajtswv ua le ib tug tub muaj peevxwm (genie) kws yug
has le caag ces nwg ua lawv nraim le yug lub sab nyam hab txujkev ntshaw xwb. Tabsis,
Vaajtswv tsi yog koj tug qhev! Yog tas koj xaav tas lub neej kws nyob huv lub nplajteb nuav
yuav yoojyim ces koj xaav tsi yog hab xaav yuamkev lawm.
Ncu tas ua neej nyob ces tsi yog nyob rua koj xwb! Vaajtswv tsim koj lug ua Vaajtswv
tej dlejnum, tsi yog tsim koj lug ua koj le dlejnum. Koj sim xaav saib, Vaajtswv yeej tub npaaj
ntuj ceebtsheej rua koj nyob moog ib txhab ibtxhis lawm. Yog le ntawd, ntuj ceebtsheej yuav tsi
nyob rua huv lub nplajteb nuav taamsim nuav. Vaajtswv ca peb lug nyob huv nplajteb nuav yog
lug npaaj hab xyum kws peb lub neej kuas npaaj txhij moog nyob ntuj ceebtsheej.
VAAJTSWV TUG NTSUJPLIG UA NUM HUV KOJ!
Vaajtswv tug Ntsujplig teg num yog lug tsim kuas koj muaj tug yaamntxwv zoo le Tswv
Yexus. Vaajtswv Txujlug has tas, “Peb txhua tug tsi muab dlaim ntaub npug ntsejmuag lawm,
109
peb zoo le dlaim tsom aav rua suavdlawg pum tug Tswv tug tshwjchim; hab tug tshwjchim kws
tug Tswv pub rua peb yog Vaaj Ntsujplig, nwg muab peb hloov kuas peb muaj tug yaamntxwv
zoo zuj zug le tug Tswv tug yaam ntxwv” (2 Kaul. 3:18). Zaaj kws Vaaj Ntsujplig lug hloov peb
kuas zoo le Tswv Yexus yog ntxuav kuas peb dlawbhuv (sanctification), qhov nuav yog lub
homphaj thij peb rua koj lub neej huv lub nplajteb nuav.
Koj yeej tsi muaj cuabkaav ua kuas koj muaj Tswv Yexus tug yaamntxwv lug ntawm koj
tug dlaag tug zug le. Koj yuav ua npaum le caag los yeej tsi tau ib zag le. Vaajtswv tug
Ntsujplig xwb txhaj le muaj lub fwjchim kws hloov tau koj lub neej kuas ua lawv le Vaajtswv
lub sab nyam. Vaajtswv Txujlug has tas, “Rua qhov Vaajtswv yog tug kws naj nub ua num huv
mej lub sab kuas mej xaav ua Vaajtswv teg num, hab ua tau lawv le Vaajtswv lub sab nyam”
(Filipis 2:13).
Yog muaj leejtwg has txug, “Vaajtswv Ntsujplig lub fwjchim”, qhov nuav ua rua coob
leej ntau tug xaav txug tej txujci tseemceeb kws ua rua tuabneeg ceeb taag hab xaav tsi thoob le.
Tabsis, Vaaj Ntsujplig tsi ua le ntawd. Ntau zag Vaaj Ntsujplig siv nwg lub fwjchim ntsag tu rua
huv koj lub neej kws rua yug tub tsi xaav txug hab yeej ntsuag tsi tau le. Vaaj Ntsujplig tsuas
maav maav has rua peb lug ntawm “ib lub suab has yau yau” xwb (1 Vaajntxwv 19:12).
Qhov kws peb muaj tug cwjpwm le Tswv Yexus yog lug ntawm Vaajtswv tug Ntsujplig
lug ua rua peb lub neej xwb, tsi yog peb tug dlaag tug zug ua. Yog peb ca Tswv Yexus lug nyob
rua huv peb nwg yuav ua kuas peb muaj tug cwjpwm le Tswv Yexus. “Vaajtswv ua le nuav, rua
qhov Vaajtswv yeej pum zoo qha zaaj kws tsi muaj tuabneeg paub nuav rua nwg tsaav tuabneeg
paub. Zaaj ntawd yog zaaj kws muaj nqes heev hab zoo kawg nkaus Vaajtswv tub npaaj zaaj
nuav ca rua txhua haiv tuabneeg lawm. Zaaj kws Vaajtswv muab zais ca lawm yog has tas
Yexus Khetos tub lug nrug mej nyob lawm, yog le ntawd, mej yuav tau Vaajtswv lub tshwjchim
kws ci ntsa aab” (Kaulauxais 1:27). Qhov nuav tshwmsim le caag nyob rua huv peb lub neej?
Thaus kws peb yuav ua ib yaam dlaabtsi, peb yuavtsum ua yaam kws yog hab hum le Vaajtswv
dlejsab hab tso sab rua Vaajtswv tug Ntsujplig ua tug kws yuav muab lub fwjchim, txujkev hlub,
kev ntseeg, hab kev txawjntse paab peb kuas peb ua tau yaam kws peb npaaj sab ua ntawd..
Peb yuav tsum nrug Vaaj Ntsujplig ua num uake! Nyob rua huv Vaajtswv Txujlos peb
yeej pum tas Vaaj Ntsujplig tso nwg lub fwjchim lug rua koj lub sijhawm kws koj ntseeg. Lub
sijhawm kws Yauxuas coj tsaav tuabneeg Yixayees hlaa tug dlej Yuladees: Thaus kws cov
thawjcoj ntseeg hab ua lawv le Vaajtswv es moog rua huv dlej lawm, tug dlej maam le tu.
Ntseeg hab noog lug txhaj le qheb tau Vaajtswv lub fwjchim.
Vaajtswv xaav kuas koj rhais thawj kaujruam ua ntej. Xob tog kuas koj tub tau lub
fwjchim lossis paub meej lawm maam le ua. Ca le nqeg teg moog ua. Txawm yog yuav txaus
ntshai hab nyuaj npaum le caag los xij, tsi xob ntshai, ca le ua. Qhov nuav txhaj phim qhov kws
koj ua num nrug Vaaj Ntsujplig hab koj tug cwjpwm yuav luj hlub zuj quas zug tuaj.
Vaajtswv Txujlug muab lub noob zaub, lub tsev, hab tug mivnyuas yau lug pev txug kev
luj hlub ntawm saab kev ntseeg. Peb yaam nuav qha has tas: yuav tsum ua num, nyag yuavtsum
ua nyag feem. Yuav tsum muab lub noob zaub cog hab tu tuab quas zoo; yog peb ua ib lub tsev,
peb yuav tsum tsaa tej ncej, xov hab vuv lub tsev txhaj le tav – nyob nyob tsi laam yuav muaj ib
lub tsev ca le tshwm tuaj xwb; hab tug mivnyuas yau los yuavtsum noj zaub noj mov txhaj le
txawj luj hlub.
Tseeb tag, peb yeej khwv tsi tau txujkev dlim txim le! Tabsis, peb txujkev luj hlub kuas
peb zoo le tug Tswv Yexus yog lug ntawm peb kev ua num. Muaj ntau dlua le yim zag nyob rua
huv Vaajlugkub Tshab kws qha has tas “ua txhua yaam” rua mej txuj kev luj hlub kuas mej txhaj
zoo le Tug Tswv Yexus. Yog le, koj tsi xob nyob tuab quasywv hab tog saib muaj dlaabtsi yuav
tshwmsim tuaj.
Paulaus qha nyob rua Efexaus 4:22-24 ntsig txug peb yaam kws peb yuav tsum tau ua sub
peb txhajle yuav zoo le Tswv Yexus. Ib, peb yuav tsum muab tej qub kev cai kws peb ua tso
tseg. “Yog le ntawd mej yuavtsum muab mej lub sab qub kws mej ibtxwm coj tso povtseg, lub
110
sab qub kws naj nub ntxag kuas mej ua kev phem kev qas ntawd taabtom yuav puamtsuaj moog”
(Efexaus 4:22).
Ob, peb yuav tsum hloov peb txuj kev xaav. “Ca Vaaj Ntsujplig hloov koj tej kev xaav”
(Efexaus 4:23 CEV). Vaajtswv Txujlug has tas peb yuav tsum “hloov txuj kev xaav dlua tshab”.
Lu lug hloov dlua tshab nuav yog hloov ib yaam le ib tug kaab ntsig hloov lug ua ib tug npauj
npaim. Thaus kws peb ca Vaajtswv lug hloov peb tej kev xaav mas zoo kawg nkaus le rua peb
saab ntsujplig. Peb raug hloov saab huv tuaj rua saab nrau. Yog peb raug hloov huv peb lub sab
tawm tuaj.
Peb, peb yuav tsum muab Tswv Yexus tej xeeb ceem lug naav. Peb yuavtsum lug ua tej
yaam num tshab – tej nuav yog yaam kws hum Vaajtswv sab. Koj tug xeeb ceem ces yog
taagnrho txhua yaam num kws koj ua ntaag! Vaajtswv Txujlug has tas, “Mej yuavtsum muab
lub sab tshab lug coj. Lub sab tshab ntawd Vaajtswv tsim zoo le Vaajtswv tug yaam ntxwv,
suavdlawg txhaj pum has tas mej ua mej lub neej ncaaj nceeg hab dlawbhuv” (Efex. 4:24).
Vaajtswv siv Vaajtswv Txujlug, lwm tug tuabneeg, hab tej kev nyuaj sab kev
tsimtxom lug hloov peb. Peb yaam nuav tseemceeb heev le rua kev kws Vaajtswv yuav hloov
koj tug cwjpwm kuas zoo le Tswv Yexus. Vaajtswv Txujlug yog yaam kws yuav ua rua peb txuj
kev ntseeg luj hlub; Vaajtswv tsev tuabneeg yog cov kws yuav paab hab txhawb peb es peb txhaj
le luj hlub taug; hab tej kev nyuaj sab lossis tsimtxom yog thaaj teb rua peb kev sim ua kuas peb
muaj Tswv Yexus tug cwjpwm. Yog tas koj kawm hab tshawb Vaajtswv Txujlug hab ua lawv le
Vaajtswv Txujlug, nrug cov ntseeg uake, hab xyum tso sab rua Vaajtswv thaus kws ntsib tej kev
nyuaj sab hab tsimtxom, kuv yeej laav tau tas koj tug cwjpwm yuav zoo zuj quas zug le Tswv
Yexus tug. Peb tseem yuav saib peb yaam nuav ntxiv rua yaav pegsuab.
Coob leej ntau tug xaav has tas yog koj kawm hab tshawb Vaajtswv Txujlug hab thov
Vaajtswv xwb ces koj yuav luj hlub ntawm saab ntsujplig lawm. Vaajtswv Txujlug hab kev thov
Vaajtswv xwb tseem tsi tau txaus. Vaajtswv yuav siv tuabneeg lug paab koj hab. Vaajtswv yeej
ib txwm nyam siv tuabneeg thaus kws nwg yuav ua ib teg num tseemceeb. Tsawg tsawg zag,
Vaajtswv txhajle ua txujci tseemceeb. Qhov kws Vaajtswv siv tuabneeg yog Vaajtswv xaav
kuas peb ib leeg paub ib leeg hab ib leeg txhawb ib leeg. Nwg xaav kuas peb txhua tug luj hlub
uake.
Ntau yaam kev ntseeg mas puab has tas cov tuabneeg kws luj hlub rua saab ntsujplig
lawm lossis cov tuabneeg kws dlawbhuv yog cov kws cais puab tug kheej tawm ntawm lwm tug
moog nyob rua tej lub tsev peg tej roob sab sab. Qhov nuav yog ib qhov kws suavdlawg totaub
yuamkev lawm xwb. Peb yeej luj hlub tsi tau ntawm saab ntsujplig le yog tas peb nyob ib leeg
xwb. Koj yuavtsum nyob nrug lwm tug hab ua neej nrug lwm tug. Koj yuav tsum zwm rua huv
pawgnteeg hab nyob koom zej koom zog. Vim le caag txhaj le yog le nuav? Rua qhov kev luj
hlub ntawm saab ntsujplig yog peb yuav tsum xyum hlub le Yexus hlub. Koj yuav tsi muaj
cuabkaav hlub tau le Yexus hlub yog tas koj nyob koj ib leeg. Ncu ntsoov has tas ua neej nyob
ces yuav tsum muaj kev hlub – hlub Vaajtswv hab hlub lwm tug.
Muaj tug xeeb ceem le Tswv Yexus yuav siv sijhawm. Xob xaav has tas tuab plag xwb
ces koj ca le luj hlub ntawm saab ntsujplig lawm. Xob xaav tas tsi taag kuv yuav ua dlaabtsi le
ces tog nwm xwb ces kuv ca le luj hlub ntawm saab ntsujplig lawm. Kev luj hlub ntawm saab
ntsujplig yog ib qhov kws yuav maav maam tshwm tuaj zuj quas zug hab yuav siv taagnrho koj
lub neej lug ua txhaj le yuav luj hlub. Paulaus qha ntsig txug qhov nuav has tas: “moog txug
thaus peb suavdlawg ua tau ib lub sab, ntseeg ib yaam nkaus, paub tseeb Vaajtswv tug Tub, hab
ua tau lub neej zoo ib yaam le Yexus Khetos” (Efexaus 4:13).
Kev luj hlub ntawm saab ntsujplig yog ib teg num kws txhua tug tseem naj nub saamsim
ua hab yeej tsi tau tav le. Koj yuav tsum siv taagnrho koj lub neej huv lub nplajteb nuav rua teg
num nuav txhaj le luj hlub taug. Thaus kws koj moog txug sau ntuj ceebtsheej lossis thaus Tswv
111
Yexus rov qaab lug lawm ces teg num nuav txhaj le maam tav. Vaajtswv Txujlug qha has muaj
ib nub peb yuav pum Tswv Yexus tim ntsej tim muag hab peb yuav zoo le Nwg: “Cov kwvtij
kws kuv hlub, nwgnuav peb yog Vaajtswv cov mivnyuas lawm, tabsis peb tseem tsi tau paub tseeb
has tas yaav tom ntej peb yuav zoo le caag, Peb tsuas paub has tas thaus Yexus Khetos rov qaab
lug, peb yuav zoo le nwg, rua qhov peb yuav pum tseeb has tas nwg zoo le caag tag” (1 Yauhaas
3:2).
Qhov kws Vaajtswv xaav ua tshaaj plawg yog hloov peb tug cwjpwm kuas zoo le Tswv
Yexus. Ntau zag peb tsi xaav txug qhov nuav ces ua rua peb muaj kev kub ntxhuv ntau yaam.
Peb txhawj tej yaam le nuav, “Kuv yuav kawm yaam num dlaabtsi?” Qhov tseeb yog le nuav:
muaj ntau yaam num kws yeej hum Vaajtswv sab. Qhov kws Vaajtswv ntshaw tshaaj yog qhov
kws koj txawm xaiv yaam num twg lug tsuav koj ua yaam num ntawd le Tswv Yexus tug
cwjpwm xwb.
Vaajtswv txaus sab rua koj tshaaj le txaus sab rua yaam kws koj ua. Vaajtswv txaus sab
qhov kws koj yuav luj hlub zoo le Tswv Yexus tshaaj le tej num kws koj ua tom tej tsev ua
dlejnum. Rua qhov koj tug cwjpwm yuav nrug koj nyob ib txhab ibtxhis tabsis koj teg num tsuas
nyob ib ntug xwb.
Vaajtswv Txujlug ceebtoom le nuav, “Tsi xob tso sab rua koj haivneeg tej kev coj noj coj
ua kws koj ib txwm coj. Tabsis, saib quas ntsoov Vaajtswv. Qhov nuav txhajle yuav hloov tau
koj lub sab hab tej kev xaav… Tuabneeg tej kev coj noj coj ua nyob puag ncig ntawm koj tsuas
nqug koj rua txujkev kws tsi luj hlub rua ntawm Vaajtswv xwb. Tsuas yog Vaajtswv xwb txhajle
yuav ua rua koj luj hlub hab dlhau moog ua ib tug kws paub taab rua ntawm Vaajtswv ” (Loos
12:2 Msg). Yog le ntawd, koj yuav tsum muaj lub sab ntshaw ua kuas koj tug cwjpwm zoo le
Tswv Yexus. Yog koj tsi ua le ntawd, ces lwm tug – koj tej phoojywg, koj nam lossis koj txiv,
hab tej kevcai yuav muab koj nqug moog ua lwm yaam kws tsi hum Vaajtswv sab.
Tu sab kawg, muaj ntau phoo ntawv sau has tas coob leej ntau tug kws ntseeg Vaajtswv
tau tso lub neej kws ua lawv le Vaajtswv cov homphaj tseg es moog nrhav kev zoo sab rua nwg
tug kheej. Qhov nuav yog qhov kev ntseeg has tas hlub yug tug kheej xwb. Qhov kws Yexus
tuag sau tug ntoo khaublig tsi yog kuas peb tau zoo noj tau zoo nyob hab nyob kaaj sab quas lug
xwb. Nwg lub homphaj yog dleb hab tub tshaaj qhov ntawd. Tswv Yexus xaav ua kuas peb
hloov moog zoo le Nwg ua ntej Nwg yuav coj peb moog sau ntuj ceebtsheej. Qhov nuav yog ib
yaam kws tsimnyog peb yuav tsum mob sab rua; yog ib yaam kws peb yuav tsum nqeg teg ua
nub nuav tsi xob tog; hab yog qhov kws peb yuav tsum ua kuas tau.
Nub 22
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv
Ntsab Lug: Vaajtswv tsim kuas kuv zoo le Tswv Yexus.
Nqai Cim: “tug tshwjchim kws tug Tswv pub rua peb yog Vaaj Ntsujplig, nwg muab peb
hloov kuas peb muaj tug yaamntxwv zoo zuj zug le tug Tswv tug yaam ntxwv” (2 Kaul. 3:18).
Lug Nug: Yaam twg huv kuv lub neej kws kuv cheemtsum thov Vaajtswv tug Ntsujplig lub
fwjchim lug paab kuas kuv muaj tug xeeb ceem zoo le Tswv Yexus nub nuav?
112
NUB 23
___________________________________________________________________________
Peb Luj Hlub Yog Le Nuav
Vaajtswv xaav kuas peb luj hlub … kuas txhua yaam zoo le Yexus.
(Efexaus 4:15a Msg)
Peb tsi yog yuav ua mivnyuas yau taag moog le.
(Efexaus 4:14a Ph)
Vaajtswv xaav kuas peb luj hab hlub zug quas zug.
Koj Leejtxiv kws nyob sau ntuj tug dlejsab yog kuas koj luj hlub zuj zug kuas muaj Tswv
Yexus cov xeeb ceem. Tabsis tu sab kawg vim tas coob leej ntau tug ntseeg tsuas laug zuj zug
hab luj zuj zug ntawm saab nqaj tawv xwb puab yeej tsi luj hlub ntawm saab ntsujplig le. Puab
saab ntsujplig ces tseem zoo le tug nyuas mivnyuas mog lab. Qhov kws puab tseem qhwv ntaub
pobtw (diapers) zoo le tug mivnyuas mog lab yog vim puab yeej tsi xaav luj hlub ntawm saab
ntsujplig le.
Koj saab ntsujplig yeej tsi txawj luj hlub yog tas koj tsi ua dlaabtsi le. Koj yuavtsum
txhobtxwm ua kuas luj hlub hab rau sab ntso ua kuas luj hlub mas saab ntsujplig txhajle yuav luj
hlub taug. Koj yuav tsum xaav luj hlub, txav txim sab kuas luj hlub, ua kuas luj hlub, hab naj
nub ua txhua yaam kuas koj luj hlub. Kev ua Yexus thwjtim – hlub zoo le Yexus – yog koj kev
txav txim sab. Yexus hu peb ces peb teb nwg. “Koj ca le nrug kuv moog. Ces Mathais txawm
sawv tseeg nrug Yexus moog” (Mathais 9:9).
Cov thwjtim yeej tseem tsi tau paub meej has tas kev ua Yexus ib tug thwjtim yuav zoo le
caag tag tag thaus kws puab txav txim sab nrug Yexus moog. Puab nov Yexus lub suab hu ces
puab sawv tseeg moog xwb. Koj tsuas ua tuabyaam le ntawd hab xwb – nov Yexus lub suab hu
ces txav txim sab ua Yexus thwjtim xwb.
Yaam kws yug txav txim sab ua tag tag txhajle yuav hloov tau yug lub neej. Yaam kws
yug txav txim sab ua tag muaj peevxwm ua kuas yug zoo lossis coj yug moog rua kev puamtsuaj,
ruaqhov yaam kws yug txavtxim sab ua tag tag ntawm yuav qha has tas yug yog tug tuabneeg
zoo le caag. Yog tas koj qha kuv saib koj txav txim sab ua yaam dlaabtsi tag tag, kuv muaj
peevxwm yuav qha rua koj tas 20 xyoo tom ntej nuav koj lub neej yuav zoo le caag. Rua qhov
peb lub neej yuav zoo le yaam kws peb txavtxim sab ua ntaag.
Vim kev txav txim sab nuav ua rua coob leej ntau tug xaiv tsi tau Vaajtswv lub homphaj
rua puab lub neej. Muaj coob leej ntau tug tseem ntshai es tsi txav txim sab ua ib yaam dlaabtsi
le laam lug ua neej nyob xwb. Muaj qee leej tsuas laam uatxuj txav txim sab rua tej yaam kws
tsi muaj nqe. Yog le ntawd puab txhajle ntsib teebmeem rua puab lub neej. Muaj ib cov txav
txim sab tag tag rua tej homphaj huv nplajteb nuav, kws yog kev npluanuj lossis kev muaj koob
nto npe. Tabsis thaus kawg puab ntsib kev tsi txaus sab hab kev lwjsab xwb. Peb xaiv yaam twg
ces peb yuav tau yaam ntawd. Yog le ntawd, peb yuav tsum xaiv tuab quas zoo. Petus ceebtoom
113
tas, “Tej ntawd yuav puamtsuaj moog huv tuabsi, yog le ntawd mej yuavtsum ua mej lub neej zoo
le caag? Tsimnyog mej ua mej lub neej kuas dlawbhuv hab fwm Vaajtswv” (2 Pet. 3:11).
Vaajtswv feem hab koj feem. Yaam kws peb xaiv ua es ca Vaaj Ntsujplig lug paab peb
rua tej kev txav txim sab ntawd coj peb kuas peb dlhau moog rua txujkev luj hlub kws zoo le
Tswv Yexus. Thaus kws koj txav txim sab tag tag tas yuav luj hlub kuas zoo le Tswv Yexus ces
koj yuav tsum pib ntau yaam tshab ntaag! Koj yuav tsum tau tso ntau yaam kws koj ib txwm ua
tseg hab pib ua tej yaam tshab kws yuav hloov koj lub neej moog zoo le Tswv Yexus. Koj yuav
tsum txhobtxwm ua hab ua tag tag hab hloov koj tej kev xaav ntaag! Paub tseeb tas Vaaj
Ntsujplig yuav lug paab koj rua txujkev hloov nuav. Vaajtswv Txujlug has le nuav, “Mej
yuavtsum paub ntshai Vaajtswv ua ib ce tshee nyo, mej txhaj yuav dlim mej lub txim” (Filipis
2:12).
Nqai Vaajlugkub nuav qha txug ob yaam rua kev luj hlub ntawm saab ntsujplig: “ua num
rua yaam kws peb tub muaj lawm” hab “ua num kuas peb tau yaam kws peb tsi tau muaj”. Qhov
kws “ua num kuas peb tau yaam kws peb muaj” yog koj teg num ntaag, hab qhov kws “ua num
rua yaam kws peb tsi tau muaj” yog Vaajtswv teg num. Kev luj hlub ntawm saab ntsujplig yog
peb koomteg nrug Vaaj Ntsujplig. Vaajtswv tug Ntsujplig ua num nrug peb, tsi yog nyob rua
huv peb xwb.
Nqai Vaajlugkub nuav, sau rua cov ntseeg, tsi yog qha txug kev cawm dlim tabsis yog
sau txug kev luj hlub. Nqai nuav yeej tsi has tas “ua num rua” koj txuj kev dlim txim rua qhov
koj ntxiv tsi tau dlaabtsi rua qhov kws Yexus tub ua taag lawm. Yug tsuas ua esxawsxais
(exercise) paab yug lub cev xwb tsi yog yug ua esxawsxais kuas tau dlua ib lub cev tshab.
Thaus kws peb “khu lossis ua num rua dlaim dluab (puzzle) ces koj yeej muaj txhua
dlaim huvsi lawm – koj tsuas yog muab tso kuas dlhos uake hab kuas yog xwb. Tug ua teb tsuas
moog khawb nwg thaaj aav xwb, nwg tsuas moog khu yaam kws nwg tub muaj lawm. Yog le
ntawd, Vaajtswv tub muaj lub neej tshab rua koj lawm. Taamsim nuav ces yog koj teg num kws
yuav khu koj lub neej tshab lug ntawm qhov kws fwm hab ntshai Vaajtswv xwb “fear and
trembling”. Qhov ntawd txhais has tas koj yuav tsum saib koj txuj kev luj hlub ntawm saab
ntsujplig kuas tseemceeb tag tag. Cov tuabneeg kws tseem tsi tau mob sab rua puab saab
ntsujplig qha has tas puab tseem tsi nkaag sab has tas kev luj hlub ntawm saab ntsujplig yog ib
yaam kws tseemceeb kawg nkaus le hab yuav nyob moog ibtxhis tsi kawg.
Hloov tug kws tsaav koj lub neej. Hloov koj txujkev xaav koj txhaj le yuav hloov tau
koj lub neej. Txhua yaam kws yug ua yug yeej xub xaav ua ntej lawm yug txhaj le ua. Txhua
yaam kws tuabneeg ua yog ua lug ntawm puab txuj kev ntseeg; txhua teg num kws puab ua yeej
yog tawm ntawm ib yaam kev xaav tuaj. Vaajtswv yeej qha txug zaaj nuav puag thaus u kws tej
tub txawg tub ntse tub tsi tau tshawb tau le: “Koj yuavtsum ceevfaaj hab xaav zoo zoo; rua
qhov koj lub neej moog lawv le koj tej kev xaav” (Paajlug 4:23).
Muab pev has tas koj nyob rua huv ib lub nkoj. Luag tub muab lub nkoj nuav caws kuas
dlha moog rua saab nub tuaj lawm. Yog tas koj yuav hloov hab tig moog rua saab nub poob, koj
yuavtsum ua ob yaam le nuav: Ib, koj yuavtsum ntsab lug kauj hab muab nwg tig rua saab nub
poob sub lub nkoj txhaj le yuav moog rua saab nub poob. Koj yuav tsum siv zug tswj lub nkoj
txug thaus koj saab npaab tsaugleeg. Thaus koj saab npaab tsaugleeg lawm ces koj yuav tso lub
nkoj hab lub nkoj yuav rov qaab tig moog rua sab nub tuaj dlua rua qhov lub nkoj yeej raug caws
kuas dlha le ntawd lawm. Qhov nuav yog pev txug yug hloov yug lub neej ntawm yug tug dlaag
zug ntaag.
Coob leej ntau tug sim hloov puab lub neej ntawm puab tug kheej. Puab has tas, “Kuv
yuav muab kuv yuam kuas noj zaub mov tsawg tsawg xwb … ua esxawsxais kuas ntau … hab tu
kuv tej ntaub ntawv kuas nyob muaj chaw hab moog ua num kuas puab sijhawm.” Tseeb tag,
yug tug dlaag zug lossis yug tug kheej yeej hloov tau ib ntug xwb. Txujkev hloov nuav yeej tsi
114
kaav ntev rua qhov yug tsi xub khu lub hauvpaug teebmeem ces ib ntug xwb yug yuav tso tseg
hab rov moog ua yaam kws yug ib txwm ua lug lawm. Yug yuav tsi ua esxawsxais ntxiv lawm!
Qhov kws zoo tshaaj hab yoojyim tshaaj yog le nuav: Muab lub nkoj caws kuas lub nkoj
ntawd dlha rua saab nub poob. Vaajtswv Txujlug has tas, “Ca Vaajtswv muab koj txuj kev xaav
hloov dlua tshab” (Loos 12:2b NLT). Thawj kaujruam ntawm kev luj hlub saab ntsujplig yog
hloov koj txujkev xaav. Kev hloov yog pib huv koj txuj kev xaav tuaj. Yug yuav xaav txug
yaam dlaabtsi ces yug yeej xaav ua yaam ntawd ntaag. Paulaus has tas, “Yuavtsum hloov koj tej
kev xaav hab koj tegnum dlua tshab” (Efexaus. 4:23 NLT)
Yuav kuas peb ua tau lub neej le Tswv Yexus lub, yuav tsum yog peb muaj txuj kev xaav
le Tswv Yexus. Vaajlugkub Tshab qha has tas qhov nuav hu ua “kev leegtxim”. Lug Kilis has
tas “Hloov yug kev xaav”. Thaus koj hloov koj kev xaav ces yog koj leegtxim hab txais yuav
txuj kev xaav kws xaav le Vaajtswv. Ua tuab zoo xaav saib Vaajtswv xaav le caag txug koj tug
kheej, kev txhum, Vaajtswv, lwm tug, kev ua neej, lub neej yaav pegsuab, hab txhua yaam
dlejnum koj koj naj nub ua. Yog koj tsi ua lawv le koj sab nyam taabsis koj ua lawv le
Vaajtswv lub sab nyam ces yog koj tub “hloov kev xaav” lawm. Yog koj ua le nuav koj txhaj le
ua tau lawv le Tswv Yexus lub sab nyam.
Vaajtswv yeej saamfwm kuas peb “xaav ib yaam le Tswv Yexus xaav” (Filipis 2:5 CEV).
Muaj ob nqai rua qhov nuav: Qhov ib yog tseg es tsi xob xaav txug tej yaam kws tsi muaj nqes
– tej kev xaav nuav yog xaav txug yug tug kheej xwb. Vaajtswv Txujlug has tas: “Txhob ua le
mivnyuas yau lawm. Taabtsis thaus nyob ze kev txhum ces yuav tau ua le tug mivnyuas mog lab.
Kuas thaus xaav kuas totaub ces yuav tsum ua le tug tuabneeg paubtaab” (1 Kaul. 14:20 NIV).
Mivnyuas mog lab yeej xaav txug nwg tug kheej xwb; puab yeej pub tsi taug rua lwm tug le;
puab tsuas muaj txais ntawm lwm tug xwb. Mivnyuas mog lab yeej tsi tau txawj xaav. Tabsis
tseem muaj coob leej ntau tug xaav tuabyaam le mivnyuas mog hab. Puab txuj kev xaav tsi
txawj tseem zoo le mivnyuas mog hab tsi tau xaav le ib tug kws paub taab. Vaajtswv Txujlug
has tas qhov kws peb xaav txug peb xwb yog kev txhum: “Tug kws ua lub neej lawv le lub sab
qub qha, tug ntawd yeej ua lawv le nwg lub sab qub nyam, tabsis tug kws ua nwg lub neej lawv
le Vaaj Ntsujplig qha, tug ntawd yeej ua lawv le Vaaj Ntsujplig lub sab nyam” (Loos 8:5).
Qhov ob yog yuav tsum pib xaav le tug kws paub cai lawm. Qhov nuav yog yug xaav
txug lwm tug es tsi yog xaav txug yug tug kheej xwb. Nyob rua huv 1 Kaul. 13, Paulaus xaus
lug has tas qhov kws yug xaav txug lwm tug qha has tas yug paub cai lawm lossis luj hlub lawm:
“Thaus kuv tseem yog mivnyuas yau, kuv has hab kuv xaav le mivnyuas yau; nwgnuav kuv hlub
tav txiv lawm, kuv tsi ua le mivnyuas yau ua lawm” (I Kaul. 13:11).
Nwgnuav tuabneeg xaav has tas yog koj paub txug Vaajtswv Txujlug hab muaj kev
ntseeg luj ces koj luj hlub ntawm saab ntsujplig lawm. Txuj kev paub Vaajlugkub yeej yog ib
yaam kws siv lug ntsuag kev luj hlub ntawm saab ntsujplig ntaag, tabsis tsi yog kev paub
Vaajlugkub txhaj le ntsuag tau peb txuj kev luj hlub ntawm saab kev ntseeg. Lub neej kws
ntseeg Tswv Yexus muaj ntau tshaaj le qhov kws peb paub Vaajlugkub. Lub neej kws ntseeg
Vaajtswv yog qhov kws peb ua lub neej lawv le Vaajtswv Txujlug hab muaj tug cwjpwm le
Tswv Yexus.
Ntseeg Yexus tsi yog ib yaam kev cai lossis ib txujkev xaav, tabsis yog txuj kev sis raug
zoo hab kev phoojywg nrug Yexus. Kev ntseeg Yexus yog peb lub neej hab yog peb kev ua neej
ntaag! Lub neej kws ntseeg Yexus tag tag yog lub neej kws ua rua lwm tug es tsi xob ua rua
yug tug kheej. Peb yuav tsum muaj lub sab xaav le Tswv Yexus. Vaajtswv Txujlug has tas,
“Peb txhua tug yuavtsum ua kuas hum peb cov kwvtij kws ntseegVaajtswv lub sab, txhaj yuav
paab tau puab kuas puab muaj kev ntseeg ruaj. Rua qhov Yexus Khetos tsi tau ua kuas hum nwg
sab xwb” (Loos 15:2-3).
Qhov kws peb yuav zoo le Tswv Yexus yog qhov kws peb xaav txug lwm tug hab yog
qhov puavpheej kws zoo tshaaj rua kev luj hlub ntawm saab ntsujplig. Tuabneeg ib txwm tsi
xaav ua le nuav. Tuabneeg txujkev coj noj coj ua yeej tsi qha le nuav, tsi pum ua le nuav dlua le,
115
hab yog ib yaam kws ua nyuaj heev. Qhov kws peb ua tau maas vim peb muaj tug paab peb
xwb: “Peb tsi ca sab rua tuabneeg lub tswvyim; tabsis peb ca sab rua VaajNtsujplig tug kws
Vaajtswv khaiv lug, kuas peb txhaj paub txhua yaam kws Vaajtswv pub rua peb” (1 Kaul. 2:12).
Nyob rua 5 tshooj tom ntej nuav peb yuav tshawb saib txug tej cuabyeej kws Vaaj Ntsujplig siv
lug paab kuas peb luj hlub.
Nub 23
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv
Ntsab Lug: Yeej tsi tau lig rua kev luj hlub!
Nqai Cim: “Mej tsi xob ua mej lub neej zoo le tej tuabneeg nplajteb ua, tabsis mej
yuavtsum ca Vaajtswv hloov mej lub sab kuas mej muaj lub sab tshab. Mej txhaj yuav paub
ua puab Vaajtswv lub sab nyam. Yog mej ua le ntawd, mej txhaj paub qhov zoo, ua hum
Vaajtswv sab hab paub ua zoo kawg nkaus” (Loos 12:12b TEV).
Lug Nug: Yaam dlaabtsi huv kuv lub neej kws kuv yuav tau tseg xob xaav txug kuv es pib
xaav txug Vaajtswv?
116
NUB 24
___________________________________________________________________________
Hloov Lug Ntawm Qhov Tseeb
Tsi yog mov xwb txhaj cawm tau tuabneeg txujsa,
tabsis yog Vaajtswv tej lug txhua lu txhaj cawm tau.
(Mathais 4:4)
Vaajtswv …Txujlug muaj cuabkaav ua rua koj ua tau lawv le
Vaajtswv lub sab nyam hab pub txhua yaam kws koj cheemtsum rua koj.
(Tegnum 20:32 Msg)
Qhov tseeb txhajle hloov tau peb.
Kev luj hlub ntawm saab ntsujplig yog ib txujkev kws muab qhov tseeb lug hloov qhov
cuav. Yexus thov Vaajtswv le nuav, “Koj txujlug yog qhov tseeb: thov muab koj txujlug tseeb
lug ntxuav kuas puab dlawb huv” (Yauhaas 17:17). Vaajtswv tug Ntsujplig siv Vaajtswv Txujlug
lug ntxuav peb kuas peb zoo le Vaajtswv Leej Tub. Peb lub neej yuavtsum puv npo Vaajtswv
Txujlos peb txhajle yuav zoo tau le Tswv Yexus. Vaajtswv Txujlug has tas, “Vaajtswv Txujlug
qha le ntawd, kuas tug kws ua Vaajtswv teg num txhaj paub txhij, hab txawj ua txhua yaam num
zoo” (2 Timautes 3:17).
Vaajtswv Txujlug lossis phoo Vaajlugkub tsi thooj le lwm phoo ntawv. Nwg yog ib phoo
kws caj sa. Yexus has tas, “Vaajtswv tug Ntsujplig ua tau rua tuabneeg muaj sa; tabsis
tuabneeg nqaj tawv ua tsi tau le ntawd. Tej lug kws kuv qha rua mej ntawd, yog ntsujplig hab
yog txujsa” (Yauhaas 6:63). Thaus kws Vaajtswv has xwb ces txawm muaj txhua yaam le
Vaajtswv has. Txhua yaam puag ncig koj – txhua yaam huv lub nplajteb nuav – muaj nyob rua
qhov “Vaajtswv has kuas muaj xwb”. Vaajtswv tsuas has xwb ces txhua yaam txhaj le muaj
tshwm tuaj. Yuav tsi muaj koj yog tas tsi muaj Vaajtswv Txujlug. Yakaupaus qha le nuav,
“Vaajtswv pum zoo qha nwg Txujlug tseeb rua peb, kuas peb tau lug ua nwg cov mivnyuas, hab
ua ib puas tsaav yaam kws Vaajtswv tsim cov thawj” (Yakaupaus 1:18).
Phoo Vaajlugkub tsi yog ib phoo ntawv kws qha txug kev ntseeg Vaajtswv xwb. Tabsis
tshaaj le ntawd hab. Vaajtswv Txujlug ua kuas tuabneeg muaj txujsa, ua rua tuabneeg muaj kev
ntseeg, hloov tau tuabneeg lub neej, ua rua dlaab ntxwgnyoog ntshai heev, ua kuas tej txujci
tseemceeb tshwm tuaj, paab tau tug lwj sab, hloov tau tuabneeg tug cwjpwm, hloov kev nyuaj
lug ua kev zoo sab, kovyeej kev tawmtsaam ntawm dlaab ntxwgnyoog, paab kuas yug yeej kev
sim sab, ua rua tuabneeg muaj kev ca sab, muaj fwjchim, hloov tau tuabneeg txuj kev xaav, ua
rua txhua yaam muaj nyob, hab cog lug yuav paab peb lub neej yaav pegsuab moog ibtxhis.
Vaajtswv Txujlug yog txujsa rua peb ntaag! Tsi xob saib Vaajtswv Txujlug ua dlog ua dlig. Koj
yuavtsum xaav has tas nwg zoo le zaub mov yug koj txujsa. Yauj has le nuav, “Kuv ib txwm ua
lawv le Vaajtswv tej lug saamfwm; kuv ua lawv le nwg sab nyam, kuv tsi ua lawv le kuv lub sab
xaav” (Yauj 23:12).
117
Vaajtswv Txujlug yog zaub mov yug koj saab ntsujplig. Koj yuav tsum tau noj sub koj txhajle
yuav ua tav koj tej homphaj. Phoo Vaajlugkub yog peb cov mig nyuj, cov mov, tej nqaj, hab
khoom noj qaabzib. Vaajtswv Txujlug zoo le plaub yaam khoom noj nuav kws ua rua koj muaj
zug ntawm saab ntsujplig hab luj hlub ntawm saab ntsujplig. Petus ntuag peb le nuav, “Mej
yuavtsum ua le tug mivnyuas mog lab kws nyav nyuas yug, tug mivnyuas ntawd ib sij noj ib zag
mig kws yog cov kua mig dlawbhuv ntawm saab ntsujplig. Yog mej haus cov kua mig ntawd mej
yuav hlub zoo hab mej yuav dlim mej lub txim” (1 Petus 2:2).
NYOB RUA HUV VAAJTSWV TXUJLUG
Naj nub nwgnuav phoo Vaajlugkub yog phoo ntawv kws tuabneeg muab luam ntau
tshaajplawg. Tabsis, phoo Vaajlugkub nyob sau rooj xwb yeej tsi muaj nqes dlaabtsi le. Muaj
ntau leej saab ntsujplig muajmob, yuag, hab tsi muaj zug vim puab tsi nyeem Vaajtswv Txujlug.
Koj yuav tsum muab Vaajtswv Txujlug ua qhov tseemceeb rua koj lub neej koj txhajle yuav ua
tau Yexus ib tug thwjtim kws muaj zug. Yexus has kuas peb yuav tsum “ua lawv le”. Nwg has
tas, “Yog mej ua lawv le tej lug kws kuv qha, mej txhaj yog kuv cov thwjtim tag” (Yauhaas 8:31).
Yog has tas peb naj nub ua lawv le Vaajtswv Txujlos peb yuav tsum tau ua le peb yaam nuav:
Kuv yuavtsum nyob qaab tswjfwm ntawm Vaajtswv Txujlug. Vaajtswv Txujlug
yuavtsum yog yaam kws tswjfwm kuv kev ua neej. Vaajtswv Txujlug yuavtsum yog lub
kheemthiv (compass) qha kev los yog dlaim ntawv qha kev rua thaus kws kuv yuav txav txim
sab saib moog qhov twg. Vaajtswv Txujlug yuav qhuabntuag kuv kuas kuv txawj txav txim sab
ua yaam kws hum Vaajtswv sab. Hab Vaajtswv Txujlug yog yaam kws kuv siv lug ntsuag saib
kuv puas ua tau kuv lub neej lawv le Vaajtswv sab nyam. Tseeb tag, kuv lub neej ces yuavtsum
pib hab xaus rua Vaajtswv Txujlug xwb.
Yog peb ca lwm yaam kws tsi yog Vaajtswv Txujlug lug coj peb ua neej ces peb yuav
ntsib ntau yaam teebmeem: Yog peb ca yug haiv neeg tej kevcai lug tswj peb ces peb yuav has
tas “txhua tug yeej ua le ntawd ces kuv ua xwb”. Yog koj ca yaam kws tuabneeg ib txwm ua lug
coj ces koj yuav has tas “puj ua ca yawm ua tseg ces ca le ua xwb”. Yog koj ca tuabneeg lub
tswvyim lug coj ces koj yuav has tas “zoo le yog lawm ces ua xwb”. Lossis yog koj ca txuj kev
chim lug tswj ces koj yuav has tas “kuv xaav tas yog ces ua xwb”. Peb yeej tso sab tsi tau rua
plaub yaam nuav vim tas plaub yaam nuav puavleej nrug tuabneeg poob rua txujkev txhum taag
le lawm. Peb yuav tsum tau nrhav ib yaam kws yuav tsi coj peb moog yuam kev lug coj peb.
Tsuas yog Vaajtswv Txujlug nkaus xwb txhajle yog yaam kws yuav coj tau peb, hab yog yaam
kws peb nrhav ntawd ntaag. Xaulaumoos qha peb tas, “Txhua lu lug kws Vaajtswv has yeej tsi
muaj ib lug yuamkev le” (Paajlug 30:5 NIV), hab Paulaus has le nuav, “Vaajtswv Txujlug txhua
zaaj puavleej yog Vaajtswv tshoov tuabneeg lub sab kuas tuabneeg sau. Vaajtswv Txujlug yog
txuj kws qha tseeb, qhuab ntuag tug kws ua txhum, paab tau tug kws ua txhum, hab qha kuas
suavdlawg paub ua lub neej ncaaj nceeg” (2 Timautes 3:16).
Thaus kws Billy Graham nyav nyuas pib ua Vaajtswv dlejnum nwg tau ntsib qhov
teebmeem kws nwg xoomxaim tas Vaajtswv Txujlug puas tseeb hab puas muaj fwjchim tag?
Muaj ib mo nwg txhajle txhu caug ndlua huv peg teb hab quaj; nwg txhajle has rua Vaajtswv has
tas, Vaajtswv Txujlug txawm muaj ntau tshooj nwg tsi nkaag sab meej los txij mo ntawd los nwg
yuav tso sab plhuav has tas Vaajtswv Txujlug yog qhov kws kaav nwg lub neej hab nwg tegnum.
Txij lub sijhawm ntawd lug Billy Graham tau txais Vaajtswv lub fwjchim hab koob moov
npluamag huv nwg lub neej.
Koj yuavtsum tau txav txim sab saib yaam dlaabtsi yuav yog yaam kws tseemceeb tshaaj
plawg huv koj lub neej taamsim nuav ntaag. Dlaabtsi yuav yog yaam kws tswj hab kaav koj lub
neej taagnrho? Yuavtsum txav txim sab tas Vaajtswv Txujlug yog qhov kws yuav tswj hab kaav
koj lub neej taagnrho. Tsi xob ca tuabneeg kev coj noj coj ua, yaam kws tuabneeg ib txwm ua,
118
tuabneeg lub tswvyim, lossis tuabneeg txuj kev xaav, lug tswj koj lub neej. Yuav tsum xub xub
nug has tas, “Vaajtswv Txujlug has le caag txug yaam nuav?” Thaus kws koj yuav txav txim sab
ua ib yaam dlaabtsi. Txawm tas yuav nyuaj npaum le caag los xij, peb yuavtsum ua lawv le
Vaajtswv Txujlug xwb. Muab Paulaus cov lug nuav coj lug ua qauv coj: “Kuv ntseeg txhua lu
kws sau tseg rua huv Mauxes txuj kevcai hab huv tej ntawv kws cov cev Vaajtswv los tau sau tseg
lawm huv tuabsi” (Tegnum 24:14).
Kuv yuavtsum ua lawv le Vaajtswv Txujlug. Kuv ntseeg Vaajtswv Txujlug xwb tseem
tsi tau txaus; kuv yuavtsum muab Vaajtswv Txujlug tso rua huv kuv lub hlwb, lub sab, hab
txujkev xaav taagnrho, sub Vaaj Ntsujplig txhaj yuav muaj cuabkaav hloov kuv. Nwg muaj 5
txujkev ua qhov nuav: Yug txais yuav lossis yug noog Vaajtswv Txujlug; yug nyeem Vaajtswv
Txujlug; yug kawm hab tshawb Vaajtswv Txujlug; yug cim Vaajtswv Txujlug rua nruab sab; hab
yug xaav txug Vaajtswv Txujlug.
Yaam thij ib: Koj txu fwjchim hab qheb sab quas hlo hab noog Vaajtswv Txujlug thaus
koj nov Vaajtswv Txujlug. Koj yeej tog quas ntsoov saib Vaajtsw Txujlug qha le caag ces koj
yuav ua le ntawd. Qhov nuav yog koj txais yuav hab nov Vaajtswv Txujlug ntaag. Zaaj lug
pevtxwv kws has txug tug kws tseb nplej qha txug tuabneeg kev txais yuav Vaajtswv Txujlug.
Yog tas peb tsi qheb taagnrho peb lub sab hab txais yuav Vaajtswv Txujlug ces Vaajtswv
Txujlug yuav tuaj tsi taug kaug, luj hlub tsi taug, hab txi tsi taug txiv rua huv peb lub neej.
Yexus qha txug 3 lub sab kws tsi txais yuav Vaajtswv Txujlug: lub sab kws kaw lawm (thaaj
aav tawv – huv plawv kev), lub sab kws ua txuj dlaag xwb (thaaj aav kws ndlav – aav kws muaj
pobzeb), hab lub sab kws xaav txug lwm yaam lawm (thaaj aav muaj nroj). Ces Yexus txawm
has tas, “Yog le ntawd, mej yuavtsum ceevfaaj hab ua tuab zoo noog” (Lukas 18:18).
Soj ntsuam koj lub sab tuab quas zoo thaus kws koj xaav has tas “kuv kawm tsi tau
dlaabtsi ntawm zaaj lug qhuabqha kws tug xwbfwb nuav qha le.” Koj yuavtsum soj ntsuam koj
lub sab kuas zoo, hab soj ntsuam koj tej kev xaav saib koj puas muaj kev khaav theeb lossis tej
kev tsi txu fwjchim. Rua qhov, Vaajtswv yeej muaj cuabkaav qha Vaajtswv Txujlug lug ntawm
tej tug xwbfwb kws has lug tsuag tshaaj plawg le. Koj yeej yuav nov Vaajtswv Txujlug xwb yog
has tas koj qheb hlo koj lub sab lub ntsws tog ntsoov txais yuav Vaajtswv Txujlug. Yakaupaus
ntuag le nuav, “Yog le ntawd, mej yuavtsum muab mej tej kev phem kev qas kws mej naj nub ua
tso pov tseg huv tuabsi. Mej ca le ua lawv le Vaajtswv has hab khaws nkaus Vaajtswv tej lug
kws nwg muab cog rua huv mej lub sab lawm ca. Tej lug ntawd yuav paab tau kuas mej dlim
mej lub txim” (Yakaupaus 1:21).
Yaam thij ob: Sijhawm 2000 xyoo dlhau lug nug, feem ntau tsuas yog cov povthawj txhaj
le muaj feem nyeem Vaajtswv Txujlug xwb. Nwgnuav peb txhua tug yeej muaj Vaajtswv
Txujlug tuabsi le lawm. Txawm le nuav los, coob tug ntseeg tseem nyeem xuvxwm ntau tshaaj
le nyeem Vaajlugkub. Twb yog vim peb ua le nuav ntaag, peb txhaj le tsi luj hlub ntawm saab
kev ntseeg. Peb tsuas nyeem Vaajtswv Txujlug le peb feeb xwb tabsis peb saib TV peb
txoosteev, es peb tseem xaav has tas peb yuav luj hlub hab.
Coob leej ntau tug yeej ntseeg has tas txhua lu lug huv phoo Vaajlugkub yog Vaajtswv
Txujlug tag tag le tabsis puab yeej tsi muab lug nyeem kuas taag ib zag le. Tabsis, yog tas koj
tsuas siv le 15 nathis ib nub twg lug nyeem Vaajtswv Txujlug xwb, ib xyoo xwb koj tub nyeem
taagnrho phoo Vaajlugkub ib zag lawm. Yog tas koj tso tseg tsi saib TV le ib txoosteev siv ib
txoosteev ntawd lug nyeem Vaajtswv Txujlug, ib xyoo twg koj tub nyeem phoo Vaajlugkub
hauvpaug ti ntsig ob zag lawm.
Koj yuav nov Vaajtswv lub suab hab nyob ze Vaajtswv yog tas koj naj nub nyeem
Vaajtswv Txujlug. Qhov nuav ntaag lau, yog qhov kws Vaajtswv txhajle saamfwm kuas
Yixayees cov vaajntxwv khaws Vaajtswv Txujlug ze puab: “Nwg yuavtsum khaws phoo ntawv
nuav hab najnub nyeem moog taag nwg simneej, nwg txhaj le paub fwm tug Tswv hab ua lawv le
txhua yaam kws qha tseg rua huv phoo ntawv ntawd” (2 Kevcai 17:19). Tabsis tsi xob muab ca
119
ze koj xwb, yuavtsum naj nub muab lug nyeem. Siv tej dlaim qauv lug paab koj nyeem
Vaajtswv Txujlug txhua nub es koj txhaj le tsi moog nyeem tom ntej tom qaab. Yog tas koj xaav
tau tej dlaim qauv nuav, nug koj tug xwbfwb es nwg maam le muab rua koj.
Yaam thij peb: Qhov kws peb kawm hab tshawb Vaajtswv Txujlug yog ib yaam kws peb
yuav ua lub neej lawv le Vaajtswv Txujlug. Qhov kws txawv ntawm kev kawm/tshawb hab
nyeem Vaajtswv Txujlug yog muaj ob yaam. Thaus kws peb kawm hab tshawb Vaajtswv
Txujlug mas peb yuav tsum muaj tej lug nug hab sau lossis teev tej lug teb ntawd ca rua ib phoo
ntawv. Thaus kws koj teev ca hab sau ca saib Vaajtswv Txujlug has le caag rua koj lawm mas
koj txhajle yog kawm hab tshawb Vaajtswv Txujlug.
Tsi muaj chaw txaus rua kuv yuav lug qha tej qauv kws paab rua koj kawm lossis tshawb
Vaajtswv Txujlug. Tabsis, yeej muaj ntau tug xwbfwb sau ntau phoo ntawv txug qhov nuav.
Yog koj xaav paub ntxiv nua, nug koj tug xwbfwb es nwg maam le qha koj. Vaajtswv Txujlug
qha tseg le nuav, “Tabsis tug kws ua tuab zoo saib tseeb tseeb txuj kevcai kws zoo kawg nkaus
kws paab tau tuabneeg dlim lug nyob ywjpheej, tug kws khaws tej lug ntawd ca rua huv nruab
sab hab xyum ua lawv le tej lug ntawd, hab tsi yog noog taag xwb tsi ncu qaab lawm, Vaajtswv
yuav foom koob moov rua nwg” (Yakaupaus 1:25).
Yaam thij plaub kws peb yuav nyob rua huv Vaajtswv Txujlug yog qhov kws peb
yuavtsum muab Vaajtswv Txujlug cim ca rua peb lub sab. Txuj koob moov kws cim Vaajtswv
Txujlug rua huv nruab sab nuav yog Vaajtswv pub rua koj ntaag. Tej zag koj yuav xaav has tas,
koj yeej tsi muaj peevxwm yuav cim tau, tabsis qhov tseeb tag yog le nuav: Koj tub cim tau ntau
yaam ntau tsaav nyob rua huv koj lub neej. Yaam twg tseemceeb rua koj, koj yeej yuav ncu
yaam ntawd ntaag! Yog tas Vaajtswv Txujlug tseemceeb rua koj ces koj yuav siv sijhawm lug
muab Vaajtswv Txujlug cim ca rua nruab sab.
Qhov kws peb muab Vaajtswv Txujlug cim ca rua nruab sab mas muaj ntau yaam zoo.
Nwg yuav paab rua koj tsi poob rua kev dlaag ntxawg, txav txim sab ua tau tej yaam kws hum
Vaajtswv sab, tsi muaj kev nyuaj sab ntau, ua rua yug ruaj sab hab kaaj sab, txawj paab lwm tug,
hab txawj qha koj txujkev ntseeg rua lwm tug.
Koj qhov cimxeeb zoo ib yaam le koj kev muaj zug ntaag. Koj yim siv zug ntau ces koj
yim muaj zug. Koj yim cim ntau ces txujkev cim ntawd yuav yoojyim zuj zug ntaag. Ca le pib
cim qee nqai Vaajlugkub huv phoo ntawv nuav kws has raug rua koj lub neej hab muab sau ca
rua ib dlaim ntawv miv miv sub koj txhaj nqaa tau nrug koj. Muab nwg nyeem taag nyeem dlua.
Koj txawm yuav nyob qhov chaw twg los koj yeej muaj cuaabkaav muab Vaajtswv Txujlug coj
lug xaav hab coj lub cim ca, xws le: Tom chaw ua num; thaus koj moog ua si; thaus tsaav tsheb;
thaus koj taabtom tog lwm tug; lossis thaus koj yuav pw. Peb (3) tug yumsij rua kev cim
Vaajtswv Txujlug yog: saib taag saib dlua, saib taag saib dlua, saib taag saib dlua!, Vaajtswv
Txujlug has le nuav, “Mej yuavtsum khaws Yexus Khetos tej lug huv tuabsi ca rua huv mej lub
sab. Mej ib leeg yuavtsum ua tuab zoo qha ib leeg, hab ib leeg ntuag ib leeg tsi xob laam tau
laam has le tej tuabneeg kws tsi muaj tswvyim” (Kaulauxais 3:16).
Yaam thij tsib kws koj yuav nyob rua huv Vaajtswv Txujlug yog qhov kws koj yuav tsum
siv sijhawm lug xaav txug Vaajtswv Txujlug. Qhov nuav yog yug yuavtsum nyob ntsag tub tu
hab xaav saib Vaajtswv Txujlug has dlaabtsi rua yug. Qhov nuav yeej tsi yog ib yaam kws ua
yoojyim; koj yuav tsum ua tag tag txhaj tau. Qhov kws koj xaav txug Vaajtswv Txujlug yog koj
xaiv ib nqai Vaajlugkub es muab nqai Vaajlugkub ntawd xaav moog xaav lug. Yog tas koj paub
txhawj ces txhais tau has tas koj yeej paub xaav txug Vaajtswv Txujlug lawm. Thaus kws peb
txhawj ces peb xaav txug yaam kws tsi zoo tabsis thaus kws peb xaav txug Vaajtswv Txujlug ces
peb xaav txug yaam zoo. Thaus yug txhawj mas yug yeej muab yaam kws yug txhawj ntawd
xaav moog xaav lug hab xaav txhij xaav txhua le. Thaus yug xaav txug Vaajtswv Txujlug ces
yug ua tuabyaam le thaus yug txhawj tabsis tsuas yog yug tsi xaav rua qhov teebmeem tabsis yug
xaav rua Vaajtswv Txujlug.
120
Qhov kws koj naj nub xaav txug Vaajtswv Txujlug yuav hloov tau koj lub neej tshaaj le
lwm yaam huv tuabsi. Thaus peb siv sijhawm xaav txug Vaajtswv Txujlug ca peb ua tuab quas
zoo xaav txug Tswv Yexus kws yog peb tug qauv. Peb yuav raug “hloov kuas peb muaj tug
yaam ntxwv zoo zuj zug le tug Tswv tug yaam ntxwv” (2 Kauleethaus 3:18).
Yog tas koj ua tuab zoo tshawb saib Vaajtswv Txujlug has le caag txug kev kws xaav
txug Vaajtswv Txujlug ces koj yuav pum tas muaj kuab hab muaj qaabhau heev le. Vaajtswv
yeej cog lug muab yaam kws zoo rua tug kws siv sijhawm lug xaav txug Vaajtswv Txujlug taag
nub. Qhov kws Vaajtswv hu Daviv has tas “tug txivneej kws ua le kuv lub sab” (Tegnum 13:22
NIV) tub yog Daviv yeej nyam xaav txug Vaajtswv Txujlug heev le. Daviv has le nuav: “Kuv
nyam koj txuj kevcai kawg nkaus le! Kuv xaav ntsoov txug koj txuj kevcai ntawd taag nub taag
mo” (Phoo Nkauj 199:97). Vaajtswv yuav pub lub neej kws ua tau zoo hab Vaajtswv yuav teb
peb tej lug thov, yog tas peb mob sab, hab rua sab ntsho xaav txug Vaajtswv Txujlug.
Kuv yuavtsum muab Vaajtswv Txujlug lug siv ntaag! Yog tas peb tsi muab Vaajtswv
Txujlug lug siv rua huv peb lub neej ces txawm peb yuav txais yuav noog, nyeem, kawm,
tshawb, cim ca rua nruab sab, hab xaav txug Vaajtswv npaum le caag los yeej tsi muaj qaabhau
hlo le. Peb yuav tsum yog tug kws “ua lawv le Vaajtswv Txujlug” (Yakaupaus 1:22). Qhov
nuav yog qhov kws nyuaj tshaaj plawg ntawm txhua kaujruam huv tuabsi, rua qhov dlaab
ntxwgnyoog yeej tawmtsaam luj heev le. Yog tas yug tsi siv ib yaam kws yug kawm tau huv
Vaajtswv Txujlug le ces txawm koj yuav moog kawm Vaajtswv Txujlug ntau npaum le caag los
dlaab ntxwgnyoog yeej tsi quavntsej le.
Thaus kws peb nyav nyuas nyeem lossis nyav nyuas nov ib yaam tseeb huv Vaajtswv
Txujlug, peb txawmsiv xaav tas peb tub ua lawm; qhov nuav yeej tsi tseeb le; peb tsuas rov
dlaag peb tug kheej xwb. Qhov tseeb tag yog le nuav, koj tub tsi tau siv sijhawm lug xaav txug
saib koj yuav muab yaam tseeb huv Vaajtswv Txujlug kws koj kawm tau nuav ua le caag rua koj
lub neej. Tej zag ob peb nub xwb ces yug tub novqaab lawm. Peb yuav kawm lossis tshawb
Vaajtswv Txujlug npaum le caag los yog peb tsi muab Vaajtswv Txujlug lug xyum hab ua rua
huv peb lub neej ces yeej tsi muaj nqes dlaabtsi le. Yexus has le nuav, “Yog le ntawd txhua tug
kws nov kuv tej lug hab ua lawv le tej lug ntawd, tug ntawd zoo ib yaam le tug kws muaj tswvyim,
nwg ua nwg lub tsev rua sau lub pobzeb” (Mathais 7:24). Qhov kws peb paub Vaajtswv Txujlug
xwb yeej tsi tau txaus le. Yexus has ntxiv has tas peb tau koob moov lug ntawm qhov kws peb
ua lawm le Vaajtswv Txujlug: “Thaus mej paub tej nuav lawm, yog mej ua lawv le ntawd, mej
yuav tau kev kaaj sab” (Yauhaas 13:17).
Tog le peb tsi muab Vaajtswv Txujlug lug coj hab siv rua huv peb lub neej los vim
ruaqhov nwg nyuaj hab yuav mob peb heev. Qhov tseeb txhaj yuav dlaws tau koj dlim tabsis
qhov tseeb ntawd yuav xub ua rua koj tu sab lug nyuaj sab heev tsuav. Vaajtswv Txujlug yuav
qha peb tej kev txhum rua peb, yuav qha txug peb tej kev tu ncua rua peb, yuav phua txim rua
peb tej kev txhum, hab yuav yuam kuas peb hloov peb lub neej. Peb tuabneeg yeej ib txwm tsi
xaav hloov. Yog le ntawd, thaus kws peb muab Vaajtswv Txujlug lug siv huv peb lub neej yuav
nyuaj rua peb. Yog le ntawd, yug tsi xob ua yug xwb tabsis yuavtsum nrug lwm tug thaam hab
tawm tswvyim uake es suavdlawg ua uake txhajle tau.
Qhov kws koj nrug ib paab kawm Vaajtswv Txujlug uake tsi tu tsi su mas tseemceeb
kawg nkaus le. Peb tseem kawm tau ntau lug ntawm lwm tug lubneeg tshaaj le peb kawm tau
ntawm peb tug kheej. Lwm tug yuav paab hab qha koj tej yaam tseeb huv Vaajtswv Txujlug
kws koj yeej ib txwm tsi tau xaav txug le.
Qhov kws koj yuav ua ib tug “ua lawv le Vaajtswv Txujlug” yog koj yuavtsum muab
yaam kws tseeb huv Vaajtswv Txujlug kws koj kawm tau ntawd sau ca saib koj yuav siv yaam
tseeb ntawd lecaag huv koj lub neej. Yuavtsum ncu ntsoov muab qhov kws koj yuav ua lawv le
Vaajtswv Txujlug kws koj tau nov hab kawm lug lawm sau ca. Kaujruam nuav yog has txug koj
ntaag, yog yaam kws koj yeej ua tau, koj yeej meem ua kuas tav ntaag. Txhua yaam kws
121
Vaajtswv Txujlug qha kuas yug ua ntawd yeej poob moog rua tej yaam nuav xwb: Yug txujkev
phoojywg nrug Vaajtswv; yug txujkev phoojywg nrug lwm tug; hab yug tug cwjpwm.
Ua ntej kws koj yuav nyeem tshooj 25, siv sijhawm hab xaav txug lu lug nug nuav:
Yaam dlaabtsi kws Vaajtswv tub qha rua kuv lawm kws kuv tseem tsi tau pib ua? Muab tej
yaam kws koj yuav ua lawv le Vaajtswv Txujlug kws koj tub paub lawm sau ca. Qha tej kws koj
yuav ua nuav rua koj ib tug phoojywg hab thov nwg paab txhawb koj kuas koj ua tej nuav tav.
D. L. Moody has tas, “Vaajtswv Txujlug yog sau lug hloov peb lub neej, tsi yog lug ua kuas peb
paub xwb”
Nub 24
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv
Ntsab Lug: Qhov tseeb txhajle hloov tau kuv.
Nqai Cim: “Yog mej ua lawv le kuv tej lug kws kuv qha, mej txhaj yog kuv cov thwjtim tag.
Mej yuav paub qhov tseeb, hab qhov tseeb ntawd yuav tso mej dlim” (Yauhaas 8:31-32).
Lug Nug: Yaam dlaabtsi kws Vaajtswv tub qha rua kuv lawm kws kuv tseem tsi tau pib ua?
122
NUB 25
___________________________________________________________________________
Teebmeem Ua Rua Peb Hloov
Tej teebmeem miv miv kws peb raug ib nyuas ntu nuav,
yuav ua rua peb tau txuj koobmoov zoo kws yuav nyob
moog ibtxhis, tej teebmeem kws peb raug yeej pev tsi tau
txuj koobmoov kws peb tau le
(2 Kauleethaus 4:17).
Cov nplaim tawg kws hlawv peb nqaj mob
yuav ua rua peb ua neej hum Vaajtswv sab
(Madam Guyon).
Vaajtswv muaj homphaj rua txhua yaam kev txomnyem kws koj raug.
Nwg siv tej xwmtxheej ntawd lug hloov peb tug mojyaam. Qhov tseeb, Nwg siv tej
teebmeem ntaus dluale Vaajtswv Txujlug lug hloov peb lub neej kuas peb dlau moog zoo le Tug
Tswv Yexus lub. Vim le caag nwg txhaj siv teebmeem lug hloov peb ntau dlua siv Vaajtswv
Txujlug lug hloov peb lub neej? Lu lug teb yog le nuav: Vim has tas tej teebmeem ntawd naj
nub raug peb hab ib nub raug peb 24 txoosteev.
Yexus qha rua peb has tas peb yuav tsum raug tej teebmeem ntawd thaus peb tseem ua
neej nyob. Yeej tsi muaj ib tug tsiv dlhau tej kev txomnyem nuav. Ua neej nyob ces yeej muaj
teebmeem ib qhov taag ib qho tuaj. Txhua zag, koj nyav dlaws tau ib qhov, lwm qhov tub
tshwm tuaj lawm. Tsi yog txhua yaam teebmeem yuav luj, tabsi Vaajtswv siv txhua yaam ntawd
kuas muaj qaabhau txhawb koj kev luj hlub. Petus qha meej rua peb tas tej teebmeem tsuas yog
txhawb peb kev ua neej xwb, nwg has le nuav, “ Cov kwvtij kws kuv hlub, mej tsi xob poob sab
thaus mej raug kev tsimtxom, tej kws mej raug ntawd tub yog sim mej sab, mej tsi xob xaav has
tas tej kev tsimtxom ntawd tsi zoo le tej kws suavdlawg ib txwm raug (1 Petus 4:12).
Vaajtswv siv tej teebmeem ntawd coj peb lug cuag Nwg. Vaajtswv Txujlug has tas, “Tug
Tswv nyob ze cov tuabneeg kws taag kev casab, nwg cawm cov tuabneeg kws tsi muaj chaws
vaamkhom (Ntawv Nkauj 34:18). Koj tej kev txomnyem kws qhuav sab quas qhawv yuav ua rua
koj pehawm Vaajtswv kawg koj lub sab lub ntsws – thaus koj puag sab puag ntsws, thaus tsi
muaj leej twg yuav koj, thaus koj twg kev, thaus koj ntsaaj quas lawg – tes koj yuav tig moog
nrhav Vaajtswv. Peb yuav siv sav siv zug thov Vaajtswv tsuas yog tej lub sijhawm kws peb raug
teebmeem le nuav xwb. Thaus kws peb muaj mob lawm, peb yuav tsi muaj lub zug thov
Vaajtswv qhuas quas ntxag, tabsis peb yuav thov Vaajtswv lug ntawm lub sab quaj quas ntsuag
hab thov lug ntawm tej kev ntshaw kuas zoo mob.
Joni Ericson Tada has tas, “Thaus peb ntsib kev noj qaab nyob zoo tes, peb nim uatxuj
paub paub Yexus luag quas ntxhis, nim thaam txug Nwg, has txug Nwg hab caav txug Nwg.
123
Tabsi thaus peb raug kev txomnyem quajtsuag mas peb txhaj paub Nwg tseeb. Tuab txuj kev
kws peb kawm paub Vaajtswv teg tsuas yog lug ntawm tej kev txomnyem nuav xwb, peb txhaj le
yuav paub nwg tseeb tag tag.
Vaajtswv tsi pub Yauxej moog raug kaws los tau, tsi pub Daniyees moog kaw huv lub
qhov tsuv ntxhuav los tau, tsi pub Yelemis raug pov rua lub nam qhov tshij los tau, tsi pub
Paulaus lub nkoj tog peb zag los tau, tsi pub Daniyees peb tug phoojywg raug pov rua huv cub
nam suavtawg hlub hlub los tau – tabsi Vaajtswv tsi ua le ntawm. Vaajtswv ca txhua yaam
teebmeem ntawd tshwm rua puab, hab tej ntawd ua rua puab txhua tug txaav lug nyob ze
Vaajtswv heev dluas qhov qub. Teebmeem ua rua peb nrhav Vaajtswv hab ca Nwg paab peb
dlua le peb paab peb. Paulaus qha has tas tej kev txomnyem kws Vaajtswv ca peb raug nuav
muaj qaabhaus npaum lecaag: “Peb zoo le tej tuabneeg raug txim kws luas yuav coj moog tua.
Tabsi ca peb raug kev txomnyem le nuav, peb txhaj tsi casab rua peb lub tswvyim, tabsi kuas peb
casab rua Vaajtswv tug kws tsaa tau tuabneeg tuag sawv rov qaab lug (2 Kauleethaus 1:9). Peb
yuav tsi paub has tas peb cheemtsum kev paab ntawm Vaajtswv npaum lecaag moog txug thaus
kws peb pum has tas peb lub neej tes yog Vaajtswv paab xwb.
Txawm yuav muaj dlaabtsi tswm tuaj los xij, tsi muaj ib yaam dlaabtsi kws Vaajtswv
yuav tsi nrug peb paub. Txhua yaam kws tshwm rua ib tug mivnyuas kws yog Vaajtswv roj
Vaajtswv ntshaav mas txawm yog dlaab ntxwjnyoog hab lwm tug xaav ua kuas phem los
Vaajtswv yuav muab xaus rua qhov zoo.
Rua qhov Vaajtswv yog tug kws kaav hab yog tug kws tswj, tej teebmeem kws tshwm
tuaj yog ib yaam zoo kws Vaajtswv npaaj rua peb. Rua qhov txhua nub ntawm koj lubneej
Vaajtswv yeej muab sau tseg ca ua ntej koj tsi tau yug lawm, hab txhua yaam tshwm tuaj rua peb
puav leej muaj qaabhaus rua txuj kev ntseeg. Txhua yaam nyob huv Loos 8: 28-29 qha tas vim
lecaag: “Peb paub has tas peb cov kws hlub Vaajtswv, txawm yog peb tau zoo hab txomnyem los
Vaajtswv yuav ua kuas tej ntawd muaj nqes rua peb cov kws Vaajtswv pum zoo hu lug lawv le
Vaajtswv lub homphaj. Txhua tug kws Vaajtswv xaiv tau lawm, Vaajtswv muab tshwj rua ib
caag kuas puab muaj yaam ntxwv zoo le Nwg tug Tub.”
Totaub Loos 8:28-29
Zaaj nuav nyob huv phoo Vaajlugkub los suavdlawg pheej muab txhais le nuav le u hab
suavdlawg yeej tsi totaub. Nwg tsi tau has tas, “Vaajtswv muab txhua yaam kws kuas tav le peb
xaav tau.” Qhov tseeb tsi yog le ntawm. Dlua le, nwg tseem tsi tau has tas, “Vaajtswv ua txhua
yaam kuas peb tau nplajteb txuj kev zoo sab” Txuj kev zoo sab huv nplajteb nuav tsi yog yaam
kws nyob moog ibtxhis. Ntau yaam kev zoo sab huv nplajteb yeej xaus moog rua qhov tsi zoo.
Peb ua neej nyob lub nplajteb kws tub puag lawm. Tsuas yog sau Vaajtswv lub tebchaws
xwb txhua yaam txhaj le zoo lawv le Vaajtswv lub sab nyam. Vim le nuav, Vaajtswv txhaj qha
has tas peb yuav tsum tau thov, “Thov koj lug kaav tuabneeg lub sab; thov koj paab kuas peb ua
tau lawv le koj lub sab nyam ib yaam le cov kws nyob sau ntuj (Mathais 6:10).” Yog yuav kuas
peb totaub Loos 8:28-29 nuav meej, peb yuav tsum ua tuab zoo saib ib lub ntsablug quaszug.
Peb paub has tas: Thaus peb muaj kev nyuaj sab ntxhuv plawv, peb txuj kev casab yeej tsi zoo
le peb tej kev xaav, peb tej kev ntshaws, lossis zoo le tej kws peb ib txwm muaj lug. Nuav yog
ib qhov tseeb kws qha meej rua peb has tas Vaajtswv yog tug tswj taag nrho ib puas tsaavyaam
hab qhov nuav qha has tas nwg hlub peb.
Peb paub has tas “Vaajtswv yuav ua kuas”: Yuav tsum muaj ib tug pib teg num mas
txhua yaam txhaj tshwm tuaj. Peb lub neej nuav tsi laam yog nyob nyob es cale tshwm tuaj,
tabsi yeej muaj ib tug npaaj tseg lawm. Txhua yaam kws tshwmsim yaav taag lug yog Vaajtswv
ca kuas tshwm txhaj tshwm. Vaajtswv yog tug kws ua kuas txhua yaam tshwm tuaj. Ntau zag
124
peb ua yuam kev, tabsi Vaajtswv tsi muaj qhov yuam kev ib zag le. Vaajtswv tsi yuam kev rua
qhov has tas Nwg yog Vaajtswv.
Lu lug “peb tau zoo hab txomnyem”: Vaajtswv yog tug npaaj ua txhua yaam rua tej
xwm txheej kws yuav tshwmsim rua koj lub neej. Vaajtswv yuav siv tej kws peb ua yuam kev,
peb tej kev txhum, hab peb tej kev tu sab lug hloov hab khu peb lub neej huv tuabsi, yog peb ca
rua nwg khu. Tsi taag le ntawd xwb, tej kaab mob kev nkeeg, tshuav luas nuj luas nqe, raug kev
puamtsuaj, nrauj quaspuj quasyawg, hab tej txheebze ib tug tau taag simneej, los Vaajtswv yeej
siv tau tej teebmeem nuav lu khu hab hloov peb lub neej kuas zoo rua peb. Txawm yog muaj tej
kev phem npaum le nuav los Vaajtswv yeej muab hloov tau moog ua qhov zoo. Vaajtswv ua tau
tej nuav vim nwg txuj kev tuag sau tug ntoo khaublig.
Lu lug “Ua kuas tej ntawd muaj nqes”: Tsi yog nwg laam tshwm lossis nwg tshwm
nwg tug kheej tuaj yaam tsi muaj nqes dlaabtsi. Txhua yaam huv koj lub neej puavleej tshwm
lug ua num rua Vaajtswv lub homphaj. Tsi yog nyob nyob es tej ntawm laam cale yuav tshwm
tuaj, tabsi tej ntawm nwg koom sav koom zug sib txhawb ua kuas koj hloov tau zoo le tug Tswv
Yexus. Yog yuav ua ib lub ncuav (cake) mas koj yuav tsum tau siv moov nplej, ntsev, qai
nyoog, pejthaam, hab roj. Yog koj yuav noj ib yaam zujzug xwb mas nwg yuav tsi qaab lossis
qaab txawv-txawv, tabsi yog koj muab tov uake ua ncuav (cake) mas nwg yuav qaab heev. Yog
has tas koj ca txhua yaam kws koj tsi nyam hab tsi zoo kws koj tau ntsib lug lawm rua Vaajtswv
kaav mas Nwg yuav muab hloov ua tej yaam zoo kawg nkaus rua koj.
Lu lug “muaj nqes rua peb”: Nuav tsi tau txhais has tas txhua yaam kws tshwm rua koj
lubneej yuav zoo huv tuabsi. Ntaus yaam kws tshwm huv lub nplajteb nuav phem hab qas heev,
tabsi Vaajtswv muaj peevxwm yuav hloov tej kev phem kev qas nuav lug ua yaam zoo rua koj.
Lawv le Tswv Yexus caajceg ntawd Nwg tsev tuabneeg lug mas muaj plaub tug quaspuj xws le,
Thamas, Lahaj, Luv hab Npesinpas. Thamas tau ntxag dleev nwg tug quasyawg leej txiv
(txivyawm) sub nwg txhaj xeeb taug mivnyuas rua puab caajceg. Lahaj yog ib tug nam ndlav.
Luv tsi yog ib tug tuabneeg Yudais kws yuav muaj feem yuav ib tug quasyawgYudais, taabsis
nwg yuav ib tug quasyawg tuabneeg Yudais, nwg ua txhum cov tuabneeg Yudais tej kevcai.
Bathsheba ua txhum kevcai kws dleev Fuabtais Daviv kws yog luas tug quasyawg, vim le ntawm
nwg tug quasyawg txhaj raug luas muab tua lawm. Tej nuav tsi yog yuav ua kuas tau ib lub
koobmeej dlaabtsi, tabsi yog yuav ua qha has tas Vaajtswv hloov tau qhov phem moog ua qhov
zoo, hab Tswv Yexus tub yog cov quaspuj ntawm caajceg ntaag. Vaajtswv lub homphaj mas
tseemceeb dlua peb tej teebmeem, peb tej mob tej nkeeg, hab peb tej kev txhum.
Lu lug “Cov Hlub Vaajtswv hab pum zoo hu lug”: Tej lug cogtseg nuav tsuas yog
npaaj rua Vaajtswv cov mivnyuas xwb. Tsi yog yuav npaaj rua txhua tug. Txhua yaam kws
tshwm tuaj tabsi xaus rua qhov phem mas yog npaaj rua cov kws ua neej tawmtsaam Vaajtswv,
hab cov kws xaiv ua puab lub neej lawv le puab lub sab nyam.
Lu lug “Lawv Le Vaajtswv Lub Homphaj”: Vaajtswv lub homphaj ntawd yog ua
dlaabtsi? Qhov nuav yog ua kuas peb zoo le Nwg tug tub. Txhua yaam kws Vaajtswv ca tshwm
rua koj lubneej yog yuav ua kuas koj zoo le Nwg tug Tub Tswv Yexus ntaag.
Hloov Peb Tug Cwjpwm Kuas Zoo Le Yexus Tug
Peb ces zoo le tej saw nyaj saw kub kws raug luas xuas tej rauj hab txuas kws yog
teebmeem lug ntaus hab txaug peb. Vaajtswv zoo le tug kws ntaus nyaj ntaus kub ntaag. Yog
nwg raab rauj miv luj tsi txaus kws yuav lug txaug peb tug yaamntxwv kuam zoo vim peb tawv
heev ces Nwg yuav xuas ib raab rauj luj mivntsiv. Vaajtswv yuav siv txhua yaam cuabyeej kuas
hloov tau peb.
Txhua yaam teebmeem kws raug peb, puavleej yog lug ua kuas peb hloov tau peb tug
cwjpwm. Yog yaam teebmeem kws peb raug ntawd yimfuab luj, yaam ntawd yimfuab ua rua
125
peb kuas peb muaj zug rua saab kev ntseeg hab kuas peb nyob ze Vaajtswv xwb. Paulaus has
tas, “Rua qhov peb paub has le nuav tas txuj kev txomnyem ntawd ua rua peb ua taug sab ntev,
qhov kws peb ua taug sab ntev ntawm ua rua peb ua tau lub neej hum Vaajtswv sab”(Loos 5:34). Lub neej kws peb ua tshwm rua saabnraus nwg tsi tseemceeb npaum le lub neej kws nyob
huv peb lub sab. Tej kev txomnyem kws peb raug tsuas nyob ib ntu xwb, tabsi tug cwjpwm kws
peb tsim rua huv peb lub sab yuav nyob moog ibtxhis. Vaajtswv Txujlug ib txwm muab kev
txomnyem pev rua txuj kev nchuav nyaj nchuav kub kws luas siv suavtawg hlawv tej kws tsi
tseem nyaj tsi tseem kub povtseg. Petus has le nuav tas, “Qhov kws Vaajtswv ca mej raug kev
txomnyem ntawd, tub yog Vaajtswv sim saib mej muab sab rau ntseeg npaum lecaag”(1 Petus
1:7a). Luas nug ib tug tswv ntaus nyaj has tas, “Yuav ua lecaag koj txhaj paub has tas koj
nchuav tau tej tseem nyaj lawm?” Nwg teb has le nuav, “Thaus kws kuv pum kuv tug dluab
nyob huv dlaim nyaj.” Thaus kws koj tiv dlhaus tej teebmeem kws lug raug koj lawm, luas yuav
pum koj muaj tug Tswv Yexus nyob huv koj lub neej. Yakaunpaus has le nuav tas, “Yog mej ua
sab ntev nyaj tej kev nyuaj sab ces tej ntawd yuav ua rua mej muab sab rau ntseeg ntxiv.”
Vaajtswv yeej muaj sab yuav muab peb hloov kuas zoo le tug Tswv Yexus mas Nwg
txhaj yuav coj peb taug Yexus txuj kev txomnyem kws Nwg tub tiv dlhaus lawm. Tej kws Yexus
tiv dlhau lawm yog: nwg tsi muaj tsev tuabneeg, nwg raug kev simsab, nwg nyuaj sab ntxuv
plawv, nwg raug luas txob luas thuaj, tsi muaj leeg twg xaav hlub nwg, hab tseem muaj lwm
yaam ntau tshaaj nuav. Vaajtswv Txujlug has tas, “Txawm yog Yexus yog Vaajtswv tug Tub lug
Nwg tseem kawm noog lug lub ntawm kev tiv kev txomnyem” (Henplais 5:8). Yog zoo le nuav
lawm, Vaajtswv yuav ua lecaag zaam rua peb tej kws Nwg tub ca raug Nwg leej tub lawm.
Paulaus has le nuav tas, “Peb yuav tsum raug kev txomnyem ib yaam nkaus le kws Yexus Khetos
raug. Yog has tas peb raug tej kev txomnyeem kws Yexus tub raug lawm teg peb yeej yuav moog
ntsib kev tau zoo le kws Yexus tub tau lawm hab” (Loos 8:17).
Dlaws Teebmeem Le Kws Yexus Dlaws
Teebmeem yeej yuav tsi cale ua kuas tej kws Vaajtswv xaav tseg lawm tav. Teebmeem
ua rua coobleej ntaus tug tau kev chimsab hab tsi muaj kev zoo sab, hab ua rua puab txuj kev
ntseeg tsi luj hlub. Vim le nuav, peb yuav tsum dlaws teebmeem le Yexus dlaws txhaj le yuav
zoo.
Ncu ntsoov tas, Vaajtwv lub homphaj yeej zoo. Vaajtswv paub has tas yaam twg yog
yaam kws zoo tshaaj plawg rua koj, hab tej kws koj lub sab tshaws tshaaj plawg ntawd puas yog
yaam zoo rua koj. Vaajtswv has rua Yelemis has tas, “Tej kws kuv npaaj rua mej tsi yog ua kuas
mej puas tsuaj tabsi yuav ua kuas mej vaammej, qhov nuav yog mej txuj kev casab hab lubneej
tom ntej”(Yelemis 29:11). Yauxej totaub zaaj nuav zoo thaus kws nwg qha nwg cov tijlaug kws
yog cov muab nwg muag moog ua cev qhev, Yauxej has le nuav, “Mej tau tuavhuv ua phem rua
kuv lawm tag, tabsi Vaajtswv tau muab qhov phem ntawd hloov ua qhov zoo” (Chivkeeb 50:20).
Exekees has txug nwg tug mob tuab yaam le Yauxej has nuav hab, nwg has tas,“Kuv tej nyuaj
sab yuav hloov moog ua kev kaaj sab lug” ( Yaxayas 38:17). Thaus Vaajtswv tsi teb peb tej lug
thov kuas peb zoo mob, peb yuav tsum ncu ntsoov has tas, “Vaajtswv qhuab ntuag peb kuas
muaj nqe rua peb. Peb txhaj le yuav ua tau tuabneeg dlawbhuv ib yaam le Vaajtswv yog tug
dlawbhuv” (Henplais 12:10b). Ib qhov zoo peb yuav tau muabVaajtswv lub homphaj saib kuas
tseemceeb, tsi yog peb tej mob tej nkeeg lossis peb tej teebmeem. Qhov nuav ntaag yog qhov
Yexus tiv Nwg tej kev mob kev ntsaaj sau tug ntoo khaublig; yog le nuav, Vaajtswv Txujlug qha
has tas peb yuav tsum ua le Nwg ua, “Peb yuav tsum saib ntsoov Yexus tug kws yog peb lub
hauvpaug kev ntseeg, hab ua kuas peb kev ntseeg tav. Qhov kws Nwg tuag sau ntoo khaublig ua
rua nwg poob ntsejmuag. Ruaqhov Nwg paub has tas thaus dlhaus txuj kev txomnyem lawm
126
Nwg yuav zoo sab kawg le” (Henplais 12:2a). Nuav yog Corrie Ten Boom qha txug nwg txuj
kev xaav thaus nwg raug kaw rua huv Nazi lub yeej lojcuj has le nuav: “Yog koj xaav txug lub
nplajteb tes koj yuav muaj kev nyuaj sab. Yog koj xaav txug tej kws koj raug tes koj xaav dlai
tuag. Yog has tas koj ua tuab zoo saib Yexus tej kev txomnyem tes koj tub tau kev thaajyeeb
lawm!” Yog koj txuj kev xaav lecaag ces koj yuav tau le ntawd. Qhov tseemceeb kws peb yuav
tivtaug kev txomnyem mas yog kuas peb ncu has tas kev mob kev nkeeg tsuas yog ib vuag dlua
xwb, tabsi peb tej yeebkoob yuav nyob ibtxhis. Mauxes tiv nwg tej kev txomnyem “Rua qhov
nwg saib ntsoov tej kws yaav pegsuab Vaajtswv yuav muab rua nwg” (Henplais 11:26). Paulaus
tiv kev txomnyem tuab yaam le Mauxes hab, nwg has le nuav, “Tej teebmeem miv miv kws peb
raug ib nyuas ntu nuav yuav ua rua peb tau txuj koobmoov zoo kws nyob moog ibtxhis” (2
Kauleethaus 4:17). Tsi xob ca peb xaav txug tej kws yuav nyob ib nyuas ntu xwb. Yuav tsum
naajnub xaav txug tej yaam kws thaus kawg peb yuav tau: “Peb cov kws raug kev txomnyeem ib
yaam le Yexus Khetos raug, peb yeej yuav tau Vaajtswv tug tshwjchim kws ci ntsaa ab ib yaam le
Yexus Khetos tau hab” (Loos 8:17).
Cale zoo sab ua Vaajtswv tsaug. Vaajtswv Txujlug qha has tas, “Txawm yog mej raug
kev txomnyem hab tau zoo los mej yuav tsum ua Vaajtswv tsaug . Vaajtswv xaav kuas mej txhua
tug kws nrug Yexus Khetos koom ib txujsa lawm ua le nuav” (1 Thexalaunikes 5:18). Yuav ua
lecaag peb txhaj ua tau le nuav? Muab saib lug mas Vaajtswv xaav kuas peb ua Nwg tsaug
txhua lub sijhawm, tabsi tsi yog rua txhua yaam. Vaajtswv tsi xaav kuas peb ua Nwg tsaug rua
tej kev phem kev qas, kev txhum, kev txomnyem, lossis tuabneeg tej kev mob sab mob ntsws
kws ib leeg ua rua ib leeg nyob huv lub nplajteb nuav. Yog tag mas, Vaajtswv xaav kuas peb ua
Nwg tsaug rua qhov kws Nwg siv peb tej teebmeem lug ua kuas Nwg tej homphaj tav.
Vaajtswv Txujlug has tas, “Mej yuav tsum najnub zoo sab rua qhov mej tub nrug tug
tswv Yexus koom ib txujsa lawm!” Qhov nuav nwg tsi tau has tas, “Mej cale zoo sab rua mej tej
kev mob kev nkeeg.” Tej nuav tsuas yog mej laam has ntawm ncauj xwb. Peb yeej zoo sab rua
qhov kws peb tub nrug Yexus koom ib txujsa lawm; Txawm yog yuav muaj dlaabtsi tshwm rua
peb los xij, peb yeej zoo sab rua qhov peb tau Vaajtswv txuj kev hlub, Nwg tej kev paab, Nwg
tej tswvyim, Nwg lub fwjchim, hab Nwg txuj kev ncaajnceeg. Yexus txhaj has tas, “Mej cale zoo
sab hab dlha luag ntxhi, rua qhov Vaajtswv tub npaaj nqe zug ntau kawg le ca sau ntuj ceebtsheej
rua mej lawm.”
Tsi taag le ntawd xwb, peb tseem muaj kev zoo sab ntxiv qhov kws Vaajtswv nrug peb
tiv peb tej kev mob kev nkeeg hab. Peb tsi yog ua num rua ib tug Vaajtswv kws nyob dleb dleb
hab peb thov los nwg tsi nov. Vaajtswv tsi nyob ib caag saib peb tej teebmeem xwb, tabsi nwg
txaav zug lug nrug peb raug kev txomnyem. Yexus ua tej nuav lub sijhawm kws nwg sawv huv
qhov tuag rov qaab lug, hab najnub nwgnuav lug Nwg tug Ntsujplig tseem nrug peb nyob.
Vaajtswv yeej tsi ca peb nyob peb ib zag le.
Tsi xob taag kev ca sab. Ua sab ntev hab nreg khov khos. Vaajtswv Txujlug has le nuav
tas, “Tabsi mej yuav tsum ua sab ntev moog le tsi xob tso tseg, mej txhaj yuav ua tau tuabneeg
zoo kawg nkaus, tsi muaj ib qhov kws lwm tug yuav thuam tau.”
Kev hloov mojyam mas hloov qeeb heev. Tej lub sijhawm kws peb tsi xaav ntsib
teebmeem lossis xaav tsiv kuas dlhaus mas peb ua dlog ua dlig hab muab peb txuj kev luj hlub
ntawm sab kev ntseeg ncua ca, hab thaus kawg yug ntsib tej yaam yug hajyam tiv tsi taug – qhov
kws peb tsi xaav paub hab xaav tsiv kuas dlhaus tes yog tej nuav xwb ntaag. Thaus kws peb
ntsib tej teebmeem peb yuav tsum lug thov Vaajtswv kuas tsawg rua cov lug thov kws has tas
“Thov txhawb kuv lub zug, hab paab kuas kuv zoo.” Taabsis peb yuav tsum thov kuas ntau rua
cov lug thov kws has tas “Ca cov teebmeem nuav hloov kuv lub neej. Ca kuas tej teebmeem
nuav hloov kuv lub neej kuas zoo le koj lub.”
Qhov kws peb paub has tas peb luj hlub tav txiv lawm, yog thaus peb ntsib tej teebmeem
kws peb tsi totaub hab ntsib tej teebmeem kws peb tsi tsim nyog raug le los peb tseem pum has
127
tas tej ntawd yog tej kws Vaajtswv txhais teg ua hab nwg yuav muab tej ntawd hloov kuas zoo
rua peb lub neej.
Yog has tas lub sijhawm nuav koj taabtom ntsib teebmeem, xob nug has tas, “ Vim
lecaag Koj ca tej nuav raug kuv?’ Tabsis yuav tsum nug le nuav, “Vaajtswv, koj xaav qha
dlaabtsi rua kuv?” Koj cale tso sab rua Vaajtswv, hab xob tso txuj kev ua zoo tseg. Vaajtswv
Txujlug has le nuav tas, “Mej yuav tsum ua sab ntev, mej txhaj yuav ua tau lawv le Vaajtswv lub
sab nyam, hab tau tej kws Vaajtswv coglug tseg has tas Nwg yuav muab rua mej?” (Henplais
10:36).
Xob thim rov qaab – xyum ua tuabneeg paub taab!
Nub 25
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv
Ntsab Lug: Ib yaam teebmeem Vaajtswv yeej muaj ib lub homphaj rua.
Nqae Cim: “Peb paub has tas, peb cov kws hlub Vaajtswv, txawm yog peb tau zoo hab
txomnyem los Vaajtswv yuav ua kuas tej ntawd muaj nqes rua peb cov kws Vaajtswv pum
zoo hu lug lawv le Vaajtswv lub homphaj” (Loos 8:28).
Lug Nug: Yaam teebmeem twg huv kuv lubneej kws ua rua kuv luj hlub zoo tshaaj nplawg?
128
NUB 26
___________________________________________________________________________
Luj Hlub Lug Ntawm Tej Kev Sim Sab
Tug kws tau koob moov yog tug kws tsi ua txhum thaum kws
nwg raug kev sim sab, txug thaus kawg nwg yuav tau txais
nwg le yeebkoob kws yog lub mom kws tau txuj sa kws
Vaajtswv cog lug rua cov kws hlub nwg .
Yakaunpaus 1:12 (LB)
Kuv tej kev simsab yog kuv tug tswv.
Martin Luther
Txhua yaam kev simsab puavleej yog zoo sijhawm rua yug xyum ua tuabneeg zoo.
Nyob rua huv kev luj hlub saab ntsujplig, kev simsab tsi yog kev taabkaum, tabsis yog
kev paab kuas yug luj hlub yog has tas yug xob moog ua qhov phem tabsis ua qhov zoo. Txawm
has tas kev simsab yog dlaab ntxwjnyoog ib yaam cuabyeej siv lug tua koj, tabsis nwg kuj yog
Vaajtswv le cuabyeej siv lug paab kuas koj luj hlub rua saab kev ntseeg hab. Txhua zag kws kev
phem tshwm tuaj, koj yuav tsum xaiv ua qhov zoo, xob xaiv ua qhov txhum, koj txhaj yuav luj
hlub zoo le Tswv Yexus tug yaamntxwv.
Uantej koj yuav totaub qhov nuav, koj yuav tau lug tshawb kuas pum txug Yexus tug
yaamntxwv. Ib qhov huv nwg tug yaamntxwv yog has txug cov txiv ntawm saab ntsujplig:
“Thaus kws Vaaj Ntsujplig lug kaav yug lub neej, nwg yuav ua kuas yug muaj txuj kev hlub, kev
zoo sab, kaaj sab, sab ntev, sab dlawb sab zoo, zoo sab paab lwm tug, sab ncaaj nceeg, sab mog
sab muas, hab lub sab tswj yug tug kheej” (Kalatias 5:22-23).
Cuaj qhov yaamntxwv nuav yog qha txug txuj kev zoo ntawm Tswv Yexus. Yexus muaj
txuj kev hlub kws zoo, kev zoo sab, kev kaaj sab, kev ua sab ntev, hab taag nrho cov txiv ntawm
saab ntsujplig kws muaj nyob rua ib tug tuabneeg. Leej twg xaav muaj cov txiv ntawm saab
ntsujplig yuav tau ua le Yexus.
Yuav ua le caag Vaaj Ntsujplig Tug Dlawbhuv txhaj le yuav ua tau kuas koj lub neej txi
tau cuaj lub txiv nuav? Nwg puas ua tau kuas txi taamsim? Lossis pigkig koj sawv ces txawm ca
le txi lawm? Tsi muaj le ntawd. Txiv maab txiv ntoo yeej maaj maam txi hab maaj maam sav.
Lu lug nraag qaab nuav yog ib lug tseemceeb ntsig txug txuj kev ntseeg kws koj yuav tau
nuav: Vaajtswv ua kuas cov txiv ntawm saab ntsujplig txi rua huv koj lub neej kuas koj muaj
peevxwm hloov tej kev phem kws koj tsi xaav tau hab ua tej yaam zoo kws koj xaav tau. Yuav
luj hlub rua saab kev ntseeg mas yuav tsum yog peb txawj txav txim sab ua tej qhov yog.
Taabsis yog tsi muaj kev simsab ces yuav tsi muaj dlaabtsi rua yug txav txim sab hab. Yog le
Vaajtswv txhaj ca kev simsab lug raug rua yug kuas yug muaj sijhawm txav txim sab.
Vaajtswv qha txuj kev hlub rua peb lug ntawm qhov kws Nwg muab ib cov tuabneeg kws
tsi ntxim hlub tso nruab nraab ntawm peb. Nwg yoojyim rua yug hlub cov tuabneeg kws ntxim
hlub hab yog has tas puab hlub yug, taabsis Vaajtswv muab cov tuabneeg tsi ntxim hlub rua yug
129
kuas yug xyum hlub. Vaajtswv qha txuj kev nkaajsab (joy) rua peb lug ntawm qhov kws ca peb
ntsib kev quajntsuag kuas peb xyum txuj kev zoo sab lug tnawm txuj kev txomnyem. Kev zoo
sab (happiness) mas yog tau thaus yug ntsib ib yaam dlaab tsi zoo, tabsis kev nkaaj sab (joy) mas
yog tau lug ntawm kev sis raug zoo nrug Vaajtswv.
Vaajtswv muab kev kaaj sab rua peb, tsi yog ua kuas txhua yaam moog lawv le kws peb
xaav, tabsis qee zag Vaajtswv yuav ua kuas muaj teebmeem hab muaj kev kub ntxhuv. Leejtwg
los yeej muaj lub sab taj tug yog thaus yug moog nyob quastsawg saib lub nub poob qho lossis
moog su laamhlwb (vacation). Taabsis thaus muaj kev kub txhuv tuaj es peb kovyeej lawm mas
peb txhaj yog cov kws muaj kev kaajsab tag. Peb xyum ua tuabneeg muaj kev kaaj sab thaus lub
sijhawm kws peb ntsib kev txhawj hab kev ntshai es peb xyum casab rua Vaajtswv. Zoo ib yaam
le ntawd, peb xyum ua tau sab ntev lug ntawm lub sijhawm kws luas kuas peb tog ib yaam
dlaabtsi lossis peb xyum ua saab ntev thaum peb npautawg.
Vaajtswv siv yaam kws peb tsi xaav tau lug sim kuas peb tau txais yaam kws peb xaav
tau. Koj yuav has tsi tau has tas koj zoo yog has tas koj tsi tau raug tej kev simsab kws coj koj
moog ua phem. Koj yuav has tsi tau has tas koj ncaaj nceeg yog has tas koj tsi tau raug tej kev
sim seb koj puas ncaaj nceeg. Txuj kev tseeb ntawm ib tug tuabneeg yog lub sijhawm kws nwg
raug sim seb nwg puas dlaag; peb txu fwjchim thaus kws peb ua tau tej yaam zoo tabsis peb tsi
kaam khaav; hab peb ua taug sab ntev yog thaus kws peb tsi laam tau laam muab ib yaam
dlejnum tso tseg. Txhua zag kws koj kovyeej kev simsab ces koj yuav dlhau lug zoo le tug Tswv
Yexus!
Kev Simsab Yog Zoo Le Caag?
Yog yug paub tas ntxwjnyoog zoo le caag maas yug txhaj le yuav kovyeej tej kev simsab.
Dlaab ntxwgnyoog siv tuab lu lug dlaag txij thaum ntuj tsim teb raug lug lawm. Txhua txuj kev
simsab mas zoo tuab yaam xwb. Vim le ntawd Paulaus txhaj has tas, “Peb yeej paub nwg teg
dlejnum lawm” (2 Kauleethaus 2:11). Nyob rua huv Vaajlugkub, peb pum has tas kev simsab
yog muaj plaub kaujruam kws dlaab ntxujnyoog siv rua Adas hab Evas hab rua Tswv Yexus.
Kaujruam ib, Xataas nrhav ib yaam kws koj ntshaw nyob rua huv koj lub neej (desire).
Qee yaam kev ntshaw yuav dlhau moog ua ib qhov kev txhum, xws le: Ntshaw ua pauj lwm tug
lossis ntshaw tswj lwm tug; ntshaw kuas lwm tug hlub yug hab saib yug muaj nqes; lossis
ntshaw ua yaam nuav yaam u kuas txaus sab txaus ntsws. Kev simsab pib thaus kws dlaab
ntxwjnyoog muab ib txuj kev ntshaw rua yug kuas yug moog ua kev txhum. Yuav tsum ceevfaaj
tej yaam kev txhum kws miv miv. Tej ntawd yog kev txhum! Xataas ntxhi has tas, “Koj mas
tsimnyog tau yaam ntawd! Koj ca le muab lug ua koj tug! Koj yuav txaus koj sab heev…nplig
tau koj…losis ua rua koj zoo sab.”
Peb xaav has tas kev simsab nyob ib ncig ntawm peb, tabsis Vaajtswv has tas nwg chiv
huv peb tuaj. Yog has tas koj tsi muaj txuj kev ntshaw, kev simsab yuav tsi lug thaab koj. Kev
simsab yog pib huv koj txuj kev xaav tuaj. Yexus has tas, “Nyob rua huv tuabneeg lub sab muaj
tej kev xaav phem tawm tuaj, xws le kev pleeg kev yig, kev tub saab tub nyag, kev tua tuabneeg,
kev ntxag luas quaspuj quasyawg, kev muab hlub, kev phem kev qas, kev dlaag ntxag, ntshaw ua
pleeg ua yig, kev khib, kev ab laam lwm tug, kev khaav theeb, hab kev nruag. Txhua yaam nuav
yog tawm huv tuabneeg lub sab tuaj” (Malakaus 7:21-22). Yakaunpaus qha rua peb has tas
“muaj ib cov kev txhum nyob rua huv peb lub sab” (Yakaunpaus 4:1).
Kaujnruam ob yog kev ywjfaab ywjfwj (doubt). Xataas nrhav kev lug dlaag koj kuas koj
paub tsi meej txug tej kev txhum, xws le ua rua koj xaav has tas: Nwg puas txhum tag maj?
Vaajtswv puas yog has kuas xob ua le ntawd? Vaajtswv puas yog txwv rua tej tug lossis tej lub
sijhawm xwb? Vaajtswv puas xaav kuas kuv muaj kev zoo sab? Vaajlugkub ceebtoom has tas,
130
“Saib kuas meej, xob ca tej kev xaav phem lossis kev xoomxaim ua rua mej txaav tawm ntawm
Vaajtswv tug kws muaj txujsa” (Henplais 3:12).
Kauj nruam peb yog kev dlaagntxag (deception). Xataas yeej tsi has tej lug tseeb. Tswv
Yexus txhaj hu nwg hu ua “Leej txiv ntawm txuj kev dlaag” (Yauhaas 8:44). Txhua yaam kws
nwg qha rua koj mas yeej tsi tseeb hab txawm yog muaj tseeb los tseeb ib nraab xwb. Xataas
muab nwg txuj kev dlaag coj lug hloov Vaajtswv tej lug tseeb kws nyob huv phoo Vaajlugkub.
Xataas has tas, “Koj yuav tsi tuag. Koj yuav ntse le Vaajtswv. Koj yeej yuav tsi raug txim.
Yeej tsi muaj leej twg yuav paub txug. Nwg yuav dlaws koj tej teebmeem. Tsi taag le ntawd
xwb, txhua tug puav leej ua. Nwg yog ib yaam kev txhum miv miv xwb.” Tabsis kev txhum
miv miv los zoo tuabyaam le kev xeeb tub hab. Nwg yeej yuav luj quas zug ua rua suavdlawg
pum.
Kaujnruam plaub yog kev tsi noog lug (disobedience). Koj xaav has tas koj laam xaav
kwsi xwb. Tabsis qhov kev xaav ntawd dlhau lug moog ua ib teg num. Leejtwg ntxag koj los
koj ca le ua le nwg has lawm. Koj ntseeg Xaataas tej lug dlaag ntxag hab maag rooj ntxab kws
Yakaunpaus ceebtoom txug: “Tug kws ua txhum yeej yog nwg lub sab ntshaw kev phem coj nwg
moog ua. Thaus nwg lub sab xeeb txuj kev xaav ua phem lawm ces nwg yuav yug kev txhum, hab
thaus kev txhum luj hlub txaus lawm nwg yuav yug kev tuag” (Yakaunpaus 1:14-15).
Kov Yeej Txuj Kev Simsab
Thaus totaub txug kev simsab lawm yuav paab kuas yug ceevfaaj, tabsis tseem tshuav ob
peb theem kws yug yuav tau ua txhaj kov yeej kev sim sab.
Xob ntshai kev simsab. Cov ntseeg coob tug ntshai hab tsi kaam xaav txug kev sim sab,
ntshai has tas tsaam puab kov tsi yeej kev sim sab. Puab txaajmuag thaus puab raug kev sim sab.
Qhov nuav yog kev totaub yuamkev txug kev simsab lawm. Kev simsab yuav kov tsi yeej koj.
Koj yuavtsum suav has tas kev simsab yog ib yaam cuabyeej kws paab koj. Thaus koj
raug kev simsab ces tub qha has tas koj yog Vaajtswv mivnyuas. Xataas yuav tsi sim cov
tuabneeg kws tub naj nub ua lawv le nwg sab nyam lawm; vim puab tub yog nwg cov lawm.
Kev simsab yog ib lub cim qha tas Xataas ntxub koj, tsi yog lub cim qha tas koj qaug zug rua
Vaajtswv lossis qaug rua nplajteb lawm. Nwg kuj yog ib qhov tseeb qha tau has tas koj zoo le
lwm tug kws saamsim ua neej nyob rua lub nplajteb nuav. Txawm yog Tswv Yexus los yeej
tseem raug kev simsab tuabyaam nkaus hab. Xob poob sab lossis txhawj txug tej kev simsab.
Npaaj sab quas ntsoov tas kev simsab yuav muaj tsi tseg tsi tu kws koj yuav ntsib. Vaajlugkub
has tas, “Thaus koj raug sim sab…” nwg tsi tau has tas, “Yog koj raug sim sab…” Paulaus qha
rua peb has tas, “Ncu ntsoov has tas tej kev simsab kws koj raug yeej tsi txawv tej kev simsab kws
lwm tug raug” (1 Kauleethaus 10:13). Txhais tau has tas txhua tug yeej yuav raug kev sim sab
huv tuabsi.
Kev simsab tsi yog kev txhum. Yexus los raug sim sab hab, tabsis nwg tsi tau ua txhum.
Kev simsab dlhau moog ua kev txhum thaum kws koj moog ua lawv le qhov kev simsab ntawd
caw koj. Martin Luther has tas, “Koj txwv tsi tau noog yaa sau koj taubhau, tabsis koj txwv tau
tsi pub noog ua zeg rua sau koj taubhau.” Koj yuav txwv tsi tau ntxwgnyoog kuas xob muab tej
kev xaav phem qha rua koj, tabsis koj txwv tau qhov kws xob moog ua lawv le tej kev xaav
phem ntawd.
Pivtxwv le nuav, tuabneeg coob tug tsi paub qhov txawv txaav ntawm kev nyam lwm tug
lub cev kws zoo nkauj zoo nraug, hab kev pleeg kev yig. Ob qhov nuav tsi zoo ib yaam.
Vaajtswv tsim peb txhua tug kuas muaj qhov kws peb xaav nrug lwm tug pw uake (sexual
being), hab nwg has tas qhov ntawd zoo (vim le nuav quaspuj quasyawg txhaj le sis sau uake lug
ua txwj ua nkawm). Kev pum lwm tug zoo nkauj zoo nraug yog ib yaam kws Vaajtswv muab
131
rua peb huv nruab sab tuaj, tabsis kev pleeg kev yig kws yug nyam es yug cale txav txim sab
nrug nwg ua dlev ua npua tuabywv huv yug lub sab lawm yog ib yaam kws tsi hum Vaajtswv
dlejsab. Kev pum lwm tug zoo nkauj zoo nraug tsi yog kev txhum. Tabsis qhov nuav yuav
dlhau moog ua kev txhum yog yug pheej muab lwm tug xaav moog xaav lug rua kev nkauj kev
nraug.
Qhov tseeb, thaus kws koj nyob ze Vaajtswv mas thaus ntawd Xataas xaav sim koj sab.
Thaus kws koj dlhau lug ua Vaajtswv ib tug mivnyuas mas Xataas xaav yuav koj. Thaus ntawd
koj yuav yog nwg ib tug yeebncuab hab nwg yuav ua kuas koj poob moog.
Tej zag thaus koj thov Vaajtswv mas Xataas yuav ua tej nthwv cua ntawm txuj kev xaav
phem lug raug koj kuas koj tsi ncu qaab thov Vaajtswv lossis kuas koj txaajmuag rua kev thov
Vaajtswv. Xob ceeb hab xob txaajmuag rua tej ntawd, tabsis kuas ncu ntsoov has tas Xataas
ntshai koj txuj kev thov Vaajtswv kws nwg yuav ua txhua yaam lug taabkaum koj. Tsi xob poob
sab has tas ua caag koj yuav xaav tau tej yaam phem le ntawd, tabsis kuas xaav has tas yog
Xataas le kev simsab xwb, kub sab lug rua koj kev thov Vaajtswv.
Ncu ntsoov tej kws ib sij sim koj sab ib zag hab npaaj ntsoov tawm tsaam. Muaj tej
yaam yuav ua rua koj raug kev simsab yoojyim dlua le lwm yaam. Muaj tej yaam yuav sim tau
koj, tabsis tej yaam kuj tsi muaj dlaabtsi rua koj. Tej yaam ntawd yog feem kws koj tsi muaj
peevxwm paab koj tug kheej (weaknesses) kws koj yuav tau tshawb kuas paub meej vim has tas
ntxwgnyoog yeej paub tej ntawd! Nwg paub quas ntsoov tej kws yuav ua rua koj poob hab nwg
yuav tsom ntsoov siv tej yaam ntawd lug sim koj. Petus ceebtoom has tas, “Mej yuav tsum
ceevfaaj zuv zoo tsi xob nkeeg, rua qhov dlaab ntxwgnyoog tug kws yog mej tug yeebncuab, nwg
moog moog lug lug ib yaam le tug tsuv ntxhuav kws quaj nrhav tum tsaj noj” (1 Petus 5:8).
Nug koj tug kheej le nuav, “Thaus twg yog thaus kws kuv kheev raug sim sab tshaaj?
Nub twg? Lub sijhawm twg?” Nug has tas, “Kuv kheev raug sim sab nyob rua qhov twg? Tom
chaw ua dlejnum? Tom tsev? Tom yug tej phoojywm tsev? Tom chaw haus dlej haus cawv?
Tom tshaav dlaav hlau lossis huv hotel?” Nug has tas, “Leej twg nrug kuv thaum kws kuv raug
sim sab heev tshaaj? Kuv tej phoojywm? Tej tuabneeg ua dlejnum uake? Ib paab tuabneeg
coob coob? lossis thaus kuv ib leeg?” Hab nug has tas, “Kuv xaav le caag thaus kws kuv raug
kev sim sab?” Puas yog thaus kws koj nkeeg lossis khuasab lossis laaj nyob lossis tusab lossis
nyuajsab. Tej zag yuav yog thaus leejtwg ua rua koj mob sab lossis chim lossis txhawj lossis
thaum koj ntsib ib yaam dlaabtsi zoo lossis tau txais Vaaj Ntsujplig.
Koj yuav tau lug sojntsuam saib yaam twg yog yaam kws ua rua koj ntsib kev simsab
tshaaj hab yuav tau zaam yaam ntawd. Vaajtswv Txujlug qha peb kuas npaaj txhua lub sijhawm
hab tawmtsaam kev sim sab. Paulaus has tas, “Tsi xob ca dlaab ntxwgnyoog tau kev ntxag mej”
(Efexaus 4:27). Kev kws npaaj tuab quas zoo yuav zaam tau kev sim sab. Ncu ntsoov tej lug
kws sau rua huv Paajlug: “Ua tuab zoo xaav ua ntej kws koj yuav ua ib yaam dlaabtsi, mas koj
txhaj ua tau qhov zoo. Ca le tsiv tawm ntawm txuj kev phem hab taug kev ncaaj” (Paajlug 4:2627). “Txujkev kws cov tuabneeg ncaajnceeg taug yog txuj kws zaam tej kev phem kev qas. Ua
tuab zoo saib txuj kev kws koj yuav moog ntawd txhaj yuav txuag tau koj txujsa” (Paajlug 16:17).
Thov Vaajtswv Paab. Ntuj ceebtsheej muaj tug xuvtooj kws koj hu tau 24 txoosteev.
Vaajtswv xaav kuas koj thov nwg paab kuas koj kov yeej kev sim sab. Nwg has tas, “Thaus mej
raug kev txomnyem ca le hu thov kuv, kuv yuav paab mej dlim hab mej yuav qhuas kuv” (Ntawv
Nkauj 50:15).
Kuv hu qhov nuav ua microwave thov Vaajtswv vim nwg ceev hab sai heev. Thaus kev
simsab lug raug, koj tsi muaj sijhawm ntev nrug Vaajtswv sis thaam; koj ca le qw thov xwb.
Daviv, Daniyees, Petus, Paulaus, hab coob tug siv qhov kev thov Vaajtswv nuav thaus kws puab
ntsib teebmeem.
132
Vaajlugkub cog lug has tas Vaajtswv yuav teb peb kev quaj qw thov Vaajtswv vim
Yexus pum txug peb tej teebmeem. Nwg tub raug kev simsab le peb raug lawm. “Nwg yeej
paub tej kws peb qaug zug rua qhov Nwg tub raug kev dlaag ntxag ib yaam le peb lug lawm.
Txawm le ntawd los nwg tsi tau ua ib qho txhum le” (Henplais 4:15).
Yog Vaajtswv tog quas ntsoov yuav paab peb kuas kov yeej kev sim sab, yog le caag peb
txhaj yuav tsi tig moog cuag nwg heev tshaaj qhov qub? Tseeb tag, qho zag peb yeej tsi xaav
kuas nwg paab peb. Peb xaav kuas peb poob rua kev simsab txawm has tas peb tub paub tas yog
kev txhum los peb tseem txaus sab ua hab. Lub sijhawm ntawd peb xaav has tas peb paub zoo
dlua Vaajtswv.
Qho zag peb txaajmuag thov kuas Vaajtswv paab peb vim peb xaav ua qhov txhum
ntawd ntxiv moog. Tabsis Vaajtswv yeej tsi meemtxom, nkeeg, lossis tsi ua sab ntev thaus kws
peb moog cuag nwg. Vaajlugkub has tas, “Peb ca le ua sab tawv qhawv moog cuag Vaajtswv
tug kws nyob sau lub zwmtxwv, rua qhov nwg yog tug kws hlub peb. Nwg yuav paab peb hab
foom koob moov rua txhua tug kws thov nwg” (Heplais 4:16).
Vaajtswv txuj kev hlub muaj nyob moog ibtxhis, hab nwg ua tau sab ntev moog le. Yog
has tas koj yuav quaj qw thov Vaajtswv ib nub 200 zag kuas koj kov yeej txuj kev simsab los
nwg yeej muaj kev taabncuab hab kev hlub, yog le ntawd ca le lug cuag nwg. Thov nwg kuas
nwg muab lub peevxwm kws kov yeej kev simsab rua koj hab ca sab tas koj yuav tau txais.
Kev simsab ua rua peb vaamkhom txug Vaajtswv. Ib yaam le cov caag kws ruaj zuj quas
zug thaus cua nplawm tsob ntoo, txhua zag kws koj kov yeej kev simsab koj yuav dlhau lug zoo
le tug Tswv Yexus. Txawm has tas koj yuav qaug los yuav tsi txug qhov kws ua kuas koj kev
ntseeg tuag. Tsi xob ua ib sab swb kev sim sab, tabsis kuas saib rua ntawm Vaajtswv, ca sab tas
nwg yuav paab koj, hab ncu quas ntsoov tej yeebkoob kws nwg npaaj tseg lawm rua koj: “Thaus
kws tuabneeg raug kev simsab hab puab tseem nyob ruaj khov, puab yuav tau nyob kaaj sab lug.
Tomqaab kws puab qha tau tas puab muaj kev ntseeg lawm, Vaajtswv yuav muab txujsa nyob
moog ibtxhis rua puab” (Yakaunpaus 1:12).
NUB 26
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv
Ntsab Lug: Txhua yaam kev simsab puavleej yog zoo sijhawm rua yug xyum ua zoo.
Nqai Cim: “Tug kws ua sab ntev tiv tej kev nyuaj sab, tug ntawd yuav tau nyob kaaj sab lug.
Rua qhov thaus nwg tiv dlhau tej kev simsab ntawd lawm, nwg yuav tau txuj sa kws Vaajtswv
yuav muab rua tug kws hlub Vaajtswv” (Yakaunpaus 1:12).
Lug Nug: Kuv yuav coj tug yaamntxwv le caag es kuv txhaj le yuav kov yeej tej kev simsab
kws ib sij lug raug kuv ib zag?
133
NUB 27
___________________________________________________________________________
Tawmtsam Yeej Kev Sim Siab
Tsiv tawm ntawm txhua yaam kws yuav ua rua koj xaav phem…
Tabsis lug nyob ze ntawm yaam kws yuav ua rua koj ua tau zoo.
2 Timautes 2:22 (LB)
Tej kev sim sab kws mej raug yeej yog tej kev sim sab kws suavdlawg raug.
Vaajtswv yog tug ncaaj nceeg, nwg yeej tsi ca mej raug kev sim sab
dhau qhov kws mej yuav nyaj tsi taug, tabsis thaum mej raug kev sim
sab Vaajtswv yuav paab kuam mej ua taug lub sab ntev.
1 Kauleethaus 10:13
Tsiv ces yeej yuav tsum dlim.
Tej zag koj yuav xaav has tas kev sim sab mas yog ib yaam nyuaj heev kws koj yuav tiv
tsi taug, tabsis tej ntawd yog dlaab ntxwgnyoog tej lug dlaag xwb. Vaajtswv cog lug has tas
Vaajtswv yuav tsi ca koj raug nyaav tshaaj le qhov kws koj yuav tiv tsi taug. Vaajtswv yuav tsi
ca tej kev sim sab kws koj yuav kov tsi yeej lug raug koj. Tabsis koj yuav tsum tau ua koj feem
lug ntawm qhov kws coj lawv le plaub nqai kws yuav paab tau koj kuam koj dlim kev sim sab.
Koj yuav kovyeej kev sim sab, koj yuav tsum tig koj txuj kev xaav moog rua lwm yaam.
Koj yuav xaav tsi thoob has tas Vaajlugkub tsi tau has kuam peb tsiv tawm ntawm tej kev sim sab
tabsis tsuas yog has kuam peb “tsiv tawm ntawm dlaab ntxwgnyoog” xwb (Yakaunpaus 4:7). Ob
lu lug nua sib txawv dleb heev, tabsis ca ib plag kuv mam txhais qhov txawv ntawm ob lu lug
nua. Yuav ua kuam peb tsi txhob xaav txug tej kev sim sab mas tsi yog ib qhov yoojyim, tabsis
peb yuav tsum muab peb txuj kev xaav tig tawm ntawm yaam kev sim sab xwb. Peb yim txwv
kuam peb tsi txhob xaav txug kev sim sab, peb yimfuab xaav ntau. Ca kuv pav le nuav:
Txhua zag thaum koj txwv kuam koj tsi txhob xaav, koj yimfuab muab qhov kev xaav
ntawd tso tub tshaaj qhov qub rua huv koj lub hlwb. Koj yimfuab txwv kuam koj tsi txhob xaav,
koj yimfuab xaav ntau ntxiv. Kev sim sab ces zoo le kws kuv has nua. Koj yuav tawmtsaam tsi
yeej qhov kev sim sab lug ntawm kev tawmtsaam koj txuj kev xaav. Koj yim tawmtsaam koj
txuj kev xaav, koj yimfuab xaav ntau ntxiv. Yog koj ua le ntawd ces kev sim sab yimfuab muaj
zug ntxiv.
Vim kev sim sab yeej ib txwm tshwm lug ntawm txuj kev xaav, yog le ntawd koj yuav
tsum muab koj txuj kev xaav tig moog xaav lwm yaam mas koj txhaj le yuav kovyeej xwb. Koj
tsi txhob tawmtsaam koj txuj kev xaav tabsis koj yuav tsum tig koj txuj kev xaav moog rua tej
yaam kws zoo. Nuav yog thawj kaujruam kws koj yuav kovyeej kev sim sab.
Koj yuav yeej lossis yuav swb rua txuj kev txhum yog lug ntawm koj txuj kev xaav. Yog
koj lub sab ntshaw hab saib dlaabtsi ces yaam ntawd yuav lug sim koj. Vim le nuav Yauj txhaj
has tas, “Kuv cog lug has tas kuv yuav tsi siv kuv lub qhovmuag moog saib ib tug hluas nkauj lug
134
ntawm txuj kev ntshaw” (Yauj 31:1). Hab Daviv thov Vaajtswv has tas, “Thov koj paab kuam
kuv tswj tau kuv ob lub qhovmuag tsi txhob saib tej yaam tsi zoo” (Phau Ntawv Nkauj 119:18).
Koj puas tau saib puab qha txug puab tej zaub mov huv T.V. hab qhov kws koj saib
ntawd ca le ua rua koj xaav noj? Puas tau muaj tej zag kws lwm tug noos ces koj ca le noog zoo
le koj muaj noosqeev nyob tom koj cajpas hab xaav muab nti povtseg? Puas muaj tej zag kws
lwm tug rua-lu ces koj ca le xaav rua-lu hab? (Tej zag thaum koj nyeem qhov nuav, koj kuj yuav
ca le rua-lu los muaj!). Qhov nuav yog lub fwjchim kws tawm tswvyim rua koj. Peb ntshaw
lossis saib dlaabtsi ces peb lub hlwb yuav xaav txug yaam ntawd. Koj xaav txug yaam twg ntau
ces yaam ntawd yuav nyob ruaj rua huv koj lub hlwb.
Vim le nuav txhaj le tsi zoo rua koj pheej has tas, “Kuv tsi noj mov ntxiv lawm…lossis
kuv tsi haus luamyeeb lawm… lossis kuv tsi xaav txug kev nkauj kev nraug lawm.” Koj yim has
le ntawd, koj lub hlwb yim xaav ntau ntxiv xwb, koj tsi yeej ib zag le. Koj txawm tsi xaav tau
los koj lub hlwb pheej tseem xaav ntsoov txug. Qhov nua zoo ib yaam le kws koj has tas, “Kuv
yuav tsi ua le kuv nam ua.” Qhov koj has le ntawd ces yog koj has kuam koj yimfuab ua tau le
koj nam ua xwb.
Muaj ntau hom kev yoo mov kuam yuag yeej tsi paab koj vim thaum koj yoo mov ces koj
yimfuab xaav txug mov ntau dlua qub lawm xwb. Cov neeg kws yuav moog has lug rua tej lub
rooj saablaaj kws muaj neeg coob coob ces puab yeej muaj qhov kev ntshai. Yog puab has tas
“Kuv yuav tsum tsi txhob ntshai” ces puab yimfuab ntshai tshaaj qub ntxiv. Qhov kws zoo ces
nwg yuav tsum tig nwg txuj kev xaav moog rua tej lug kws nwg yuav has, tig moog rua
Vaajtswv, tig moog rua qhov tseemceeb ntawm nwg zaaj lug qha, lossis tig moog xaav has tas
nwg zaaj lug qha ntawd muaj qaabhau npaum le caag rua cov noog mas nwg txhaj le yuav tsi
ntshai.
Kev sim sab pib lug ntawm qhov kws koj ntshaw hab qhov kws koj saib. Koj saib hab
ntshaw yaam twg ces koj lub sab yuav xaav txug yaam ntawd. Thaum koj lub sab xaav ces yuav
ua rua koj hloov koj tug cwjpwm, hab koj yuav moog ua lawv le qhov koj txuj kev xaav ntawd.
Koj yim xaav has tas “Kuv tsi xaav ua qhov nuav,” qhov ntawd yimfuab coj koj moog ua yaam
ntawd.
Yog koj ca le tsi quavntsej txug tej kev sim sab mas tseem yuav paab koj heev dlua le
kws koj pheej moog tawmtsaam tej kev sim sab. Thaum koj lub sab xaav moog rua lwm yaam
lawm ces qhov kev sim sab ntawd tsi muaj fwjchim yuam tau koj ntxiv lawm. Yog kev sim sab
hu koj huv lub xuvtooj, koj ca le muab xuvtooj khwb xwb, tsi txhob nrug kev sim sab sib caav.
Muaj qee zag mas yug lub cev yuav tsum tau tsiv tawm ntawm qhov kev sim sab. Nuav
yog tej yaam kws koj yuav tsiv tau: Sawv tseem moog tua koj lub TV. Tsiv tawm ntawm cov
neeg kws taugxaiv. Txawm yog zaaj yeebyaam txug nraab xwb los xij koj yuav tsum tau sawv
hab tsiv tawm ntawm lub tsev saib yeebyaam. Yog koj xaav kuam koj tsi txhob maag muv plev
ces tsi txhob moog ze muv xwb. Koj yuav tsum tau ua txhua yaam kuam koj tig tau koj txuj kev
xaav tawm ntawm yaam kws taabtom sim koj sab ntawd xwb.
Koj txuj kev xaav lossis lub hlwb yog yaam kws tsim tseebmeem rua koj saab ntsujplig
tshaaj le lwm yaam huv tuabsi. Yuav paab kuam koj dlim tej kev sim sab, koj yuav tsum muab
koj txuj kev xaav lug xaav ntsoov txug Vaajtswv Txujlug lossis xaav ntsoov txug tej yaam zoo
xwb. Koj yuav kovyeej kev xaav phem lug ntawm qhov kws xaav tej yaam zoo. Nuav yog tug
qauv rua kev hloov txuj kev xaav phem. Koj kovyeej kev phem lug ntawm kev ua zoo (Loos
12:21). Dlaab Xataas yuav siv tsi tau koj lub hlwb moog xaav tej yaam phem, yog koj siv koj
lub hlwb xaav tej yaam zoo taag moog le. Vim le nuav Vaajlugkub txhaj le qha peb kuam peb
“xaav ntsoov rua ntawm Yexus” (Henplais 3:1). “Yuav tsum xaav ntsoov txug Yexus Khetos” (2
Timautes 2:8). “Yuav tsum cim ntsoov tej kws zoo hab tsimnyog qhuas rua huv mej lub sab: Tej
lug tseeb, tej kws tsimnyog fwm, tej kws ncaaj nceeg, tej kws dlawbhuv, tej kws ntxim nyam hab
tej kws yuav tau koobmeej, mej yuav tsum khaws tej ntawd ca rua huv mej lub sab huv tuabsi”
(Filipis 4:8).
135
Yog koj xaav tawmtsaam kuam yeej kev sim sab, koj yuav tsum tswj koj txuj kev xaav
hab tswj tej yaam kws koj lub qhovmuag yuav saib. Xalaumoos tug kws ntse tshaaj plawg, nwg
has tas, “Koj yuav tsum ceevfaaj hab xaav zoo zoo, rua qhov koj lub neej moog lawv le koj tej
kev xaav” (Paajlug 4:23). Tsi txhob ca koj lub sab xaav txug tej yaam kev phem kev qas. Koj
yuav tsum xaav tej yaam zoo xwb. Ua tuab zoo saib yaam twg zoo mam xaav txug yaam ntawd
xwb. Yuav tsum tau xyum Paulaus tug qauv. “Peb cheem txhua txuj kev xaav hab ua kuam tsi
txhob xaav ntxiv lawm hab ua kuam noog Yexus lug” (2 Kauleethaus 10:5 NCV). Yog yuav ua
tau le nuav mas yuav tsum tau xyum ntev loo txhaj ua tau, tabsis yog koj ca Vaaj Ntsujplig paab
koj ces koj yeej muaj peevxwm tswj tau koj txuj kev xaav.
Qha tej kev sim sab kws taabtom tawmtsaam koj rua cov phoojywg kws paub Vaajtswv
zoo lossis qha rua paab neeg kws paab koj. Koj tsi tas yuav muab qha rua tej neeg txhua tug
paub, tabsis koj yuav tsum tau qha rua ib tug neeg kws koj ntseeg sab. Vaajlugkub qha has tas,
“Ob leeg zoo dlua ib leeg, rua qhov ob leeg ua dlejnum tau nqe zug ntau dlua. Yog ib tug qaug
lawm, ib tug yuav rub nwg teg sawv. Tabsis tsi zoo rua tug kws nwg ib leeg xwb, yog nwg qaug
lawm tsi muaj leejtwg yuav rub nwg teg sawv” (Tej Lug Qha 4:9-10a).
Ca kuv qha meej rua koj has tas yog koj swb rua tej kev sim sab kws ua rua koj muaj ib
tug mojyam tsi zoo, quav ib yaam dlaabtsi, lossis poob rua tej kev txhum hab koj ib sij rov moog
ua yaam ntawd dlua, thaum zoo le nuav lawm ces koj yeej paab tsi tau koj kuam koj rov ua tau
zoo ib zag le. Yuav tsum yog lwm tug paab koj xwb txhaj le yuav paab tau. Qee yaam kev sim
sab ces yuav tsum yog lwm tug paab koj, thov Vaajtswv rua koj, txhawb koj zug, hab saib ntsoov
koj mas koj txhaj le yuav kov yeej.
Vaajtswv yeej npaaj txhawb kuam koj txuj kev ntseeg luj hlub hab muaj kev ywjpheej
lug ntawm qhov kws ca lwm tug paab koj. Qha koj tej kev sim sab rua lwm tug yog ib cov
tshuaj kws yuav paab kuam koj kovyeej tej kev txhum kws koj yuav kov tsi yeej. Vaajtswv
Txujlug qha has tas tuab txuj kev kws koj yuav kaav yeej kev txhum yog qhov kws koj qha rua
lwm tug xwb. “Yog le ntawd, mej ib tug yuav tsum leeg kev txhum rua ib tug, hab ib tug thov
Vaajswv paab rua ib tug, mej tej mob txhaj yuav zoo” (Yakaunpaus 5:16).
Koj puas xaav kuam koj dlim ntawm koj tej kev sim sab kws coj koj moog ua kev txhum
tag los rov coj moog ua dlua? Vaajtswv qha meej meej rua koj has tas: Tsi txhob muab npug ca;
leeg tej kev txhum ntawd! Tsi txhob muab npug ca tabsis muab qha rua lwm tug paub. Qha koj
tej kev txhum tawm yog thawj kaujruam kws yuav ua rua koj tej mob nkeeg zoo.
Yog koj zais koj tej kev txhum ces yuav ua rua koj tej kev txhum yimfuab luj ntxiv.
Qhov kev txhum kws koj muab zais rua qhov tsaus ces yuav txawj luj hlub zuj zug. Tabsis yog
koj muab coj lug tso rua qhov pum kev ces tej kev txhum ntawd yuav yau zuj zug moog. Koj
zais kev txhum ntau rua koj lub neej ntau npaum le caag ces koj yuav muaj mob npaum le ntawd.
Yog le ntawd, koj ca le tshem koj lub naab looj ntsejmuag, tsum kag tsi txhob uatxuj ua neeg zoo
zoo kws tsi muaj kev txhum, hab ca le tawm lug rua qhov kaaj, koj txhaj le yuav dlim hab muaj
kev ywjpheej.
Nyob rua huv peb pawg ntseeg Saddleback, peb pum Vaajtswv lub fwjchim kws paab tau
ntau leej kws quav yaam ub yaam nua es tsi muaj kev ca sab has tas yuav dlim tau le lawm.
Puab dlim lug ntawm qhov kev paab kws peb muab tis npe hu ua Celebrate Recovery. Qhov
nuav yog peb siv Vaajlugkub coj lug tsim kuam muaj hab muaj 8 nqai lug. Yim nqai lug nua
yog rhu tawm huv Yexus zaaj lug qhuab qha kws qha txug “Tug Kws Tau Koobmoov” losis “the
Beatitudes”. Yuav tsum muaj ib paab neeg lug ua qhov dlejnum nua mas txhaj le ua tau. Kaum
xyoo dlhau lug lawm, muaj tshaaj le 5,000 leej dlim vim puab moog koom qhov program nua.
Puab dlim ntawm tej cwjpwm tsi zoo, tej kev mob, hab tej kev quav yaam ub yaam nua.
Nwgnuav muaj ntau txheeb pawg ntseeg tau coj qhov program nua moog siv rua puab cov tuab
neeg. Kuv xaav kuam koj coj moog siv rua koj pawg ntseeg ib yaam nkaus hab.
136
Dlaab Xataas dlaag koj has tas koj tej kev txhum yog tej kws txawv dlua le lwm tug tej
kev txhum yog le koj yuav tsum muab zais tsi txhob qha rua leejtwg paub. Qhov tseeb mas
suavdlawg puav leej nyob rua huv ib lub nkoj, suavdlawg muaj tuab yaam kev txhum, suavdlawg
tawmtsaam tuab yaam kev sim sab (1 Kauleethaus 10:13). Hab peb txhua tug puav leej muaj
txhum huv tuabsi (Loos 3:23). Muaj txug pua pua txheeb tug neeg kws poob rua tuab yaam kev
txhum le koj poob, puab xaav le koj xaav hab puab nyuaj sab ib yaam le koj nyuaj taamsim nua
hab.
Qhov kws peb tsi kaam qha peb qhov kev txhum tawm, tub vim yog peb muaj tug
cwjpwm khaavtheeb. Peb xaav kuam lwm tug xaav has tas peb ua tau zoo, peb tsi muaj
teebmeem dlaabtsi. Tabsis qhov tseeb ces yaam kws koj tsi kaam qha tub yog yaam kws tswj
koj lub neej lawm. Tej teebmeem xws le, teebmeem nyaj txag, teebmeem txwj nkawm,
teebmeem mivnyuas, teebmeem ntawm txuj kev kev xaav tsi zoo, teebmeem ntawm kev nkauj
kev nraug, teebmeem ntawm tug cwjpwm tsi zoo, lossis lwm yaam teebmeem kws tsi zoo huv
yug lub neej, yog tej kws yuav tswj tau koj lub neej ntaag. Yog koj paab tau koj ces koj yeej
paab kuam koj dlim lawm, tabsis koj yeej paab tsi tau. Koj lub peevxwm hab koj lub zug yeej
paab tsi tau kuam koj dlim ntawm tej teebmeem nua.
Muaj qee yaam kev txhum ces yog tej kws nyob ruaj huv koj lub neej, hab yog tej kws luj
tshaaj le qhov kws koj muaj peevxwm paab tau koj tug kheej lawm. Yuav tsum muaj ib paab
neeg lug paab koj. Paab neeg nua yuav txhawb koj lub zug, paab koj, thov Vaajtswv rua koj,
hlub koj, hab saib ntsoov koj. Hab koj los yuav tau ua ib yaam le ntawd rua paab neeg ntawd
hab.
Yog thaum muaj neeg has rua kuv has tas, “Kuv tsi tau qha qhov nuav rua leejtwg le,
tsuas yog qha rua koj xwb,” ces kuv zoo sab rua tug neeg ntawd rua qhov nwg taabtom yuav
dlim ntawm nwg qhov teebmeem ntawd ntaag. Yaam le lub zaig rojmaab kws taabtom muab
qheb kuam dlim paa, hab yuav paab kuam nwg rov muaj kev ca sab rua yaav tom ntej. Thaum
peb ua lawv le Vaajtswv tej lug qha es peb qha peb tej kev txhum rua peb cov phoojywg ces peb
yuav dlim.
Ca kuv nug koj ib lu lug nug kws nyuaj tsawv le nuav: Puas yog koj ua txuj ua le kws
koj tsi muaj teebmeem nyobhuv koj lub neej? Yaam kev txhum kws koj ntshai qha rua lwm tug
yog dlaabtsi? Koj yeej dlaws tsi tau qhov teebmeem nua ntawm koj tug kheej. Tabsis yog koj
qha rua lwm tug ces koj txhaj le yuav dlim. Yog koj tsi kaam txu fwjchim hab qha rua lwm tug
ces koj yeej yuav tsi dlim le. Vaajlugkub qha has tas, “Vaajtswv yuav tawmtsaam tug kws
khaavtheeb, tabsis Vaajtswv yuav foom koobmoov rua tug kws txu fwjchim…Yog le ntawd, mej
ca le noog Vaajtswv lug. Mej yuav tsum tawmtsaam dlaab ntxwgnyoog, dlaab txhaj yuav tsiv
ntawm mej moog” (Yakaunpaus 4:6,7).
Tsiv tawm ntawm dlaab ntxwgnyoog. Tomqaab kws peb txu fwjchim hab noog
Vaajtswv lug lawm, peb txhaj le yuav tawmtsaam yeej dlaab ntxwgnyoog. Yakaunpaus 4:7 has
tas, “Mej yuav tsum tawmtsaam dlaab ntxwgnyoog, dlaab txhaj yuav tsiv ntawm mej moog” Peb
tsi txhob ca le swb dlaab ntxwgnyoog, tabsis peb yuav tsum tawmtsaam.
Vaajlugkub Tshab muab cov ntseeg Yexus lub neej suav ua ib lub neej kws nrug dlaab
ntxwgnyoog sib tawmtsaam. Vaajlugkub siv tubrog cov lug lug sau txug cov ntseeg kev
tawmtsaam dlaab: tawmtsaam, kaav, tiv, hab kovyeej. Vaajlugkub muab cov ntseeg Yexus hu
ua ib cov tubrog kws tivthaiv nwg caam dlej caam av.
Peb yuav ua le caag txhaj yuav tawmtsaam yeej dlaab ntxwgnyoog? Paulaus teb has tas,
“Ca le muab txuj kev dlim txim kws Vaajtswv pub rua mej lawm coj lug ua kausmom hlau ntoo.
Hab muab Vaajtswv Txujlug kws Vaajtswv tug Ntsujplig pub rua mej coj lug kws raab ntaaj”
(Efexaus 6:17). Thawj kaujruam yog txais yuav qhov kev dlim txim kws Vaajtswv npaaj pub
rua koj. Koj yuav teb tsi tau NO rua Vaajtswv, yog koj teb tsi tau YES rua Vaajtswv. Yog koj
tsi muaj Tswv Yexus ua koj tug Tswv ces koj yeej yuav kov tsi yeej. Tabsis yog peb muaj kev
137
dlim txim ua lub kausmom hlau ntoo lawm ces Vaajtswv yuav tiv thaiv peb txuj kev xaav.
Kuam koj ncu le nuav: Yog koj yog ib tug ntseeg Vaajtswv lawm, dlaab yuam tsi tau koj ua ib
yaam dlaabtsi, dlaab tsuas yog ntxag koj kuam koj moog ua xwb.
Qhov ob, koj yuav tsum siv Vaajtswv Txujlug ua rag phom tawm tsaam dlaab
ntxwgnyoog. Thaum Yexus raug kev sim sab tom taj zeb suab puam, nwg siv Vaajtswv Txujlug
lug tawm tsaam dlaab, nwg txhaj tawmtsaam yeej. Txhua zag thaum dlaab dlaag ntxag Yexus,
Yexus siv Vaajtswv Txujlug lug teb dlaab. Nwg yeej tsi nrug dlaab sib caav. Thaum dlaab
dlaag kuam nwg muab pobzeb hloov kws mov, Nwg yeej tsi has tas, “Kuv tsi tshaib plab.” Nwg
tsuas yog siv Vaajlugkub lug has rua dlaab xwb. Peb yuav tsum ua le Tswv Yexus ua tuab yaam
nkaus hab. Vaajtswv Txujlug muaj fwjchim hab ua rua dlaab ntshai.
Tsi txhob sim nrug dlaab sib caav. Dlaab muaj tswvyim hab ntse dlua koj vim dlaab tub
nyob txheeb xyoo lug lawm. Koj yeej tawmtsaam tsi yeej dlaab lug ntawm koj lub tswvyim ib
zag le. Tabsis koj siv Vaajtswv Txujlug ces dlaab yuav ntshai. Vim le nuav txhaj le tseemceeb
heev kws peb yuav tsum ncu Vaajlugkub ca rua nruabsab es thaum peb raug kev sim sab, peb
txhaj le yuav siv tau lug tawm tsaam tej kev sim sab ntawd. Yog koj muaj Vaajtswv Txujlug
nyob huv koj nruab sab lawm, thaum koj raug kev sim sab, koj txhaj le nrhu tau lug siv tawm
tsaam dlaab. Koj yuav tsum ua ib yaam le Yexus, muab Vaajlugkub coj lug ncu rua nruab sab es
thaum muaj kev tawmtsaam ces txhaj siv tau.
Yog koj tsi ncu ntau ntau nqai Vaajlugkub rua huv koj lub sab ces koj zoo le tug neeg
kws muaj phom tabsis tsi muaj muastxwv. Kuv nqua hu kuam ib lub limtam twg, koj yuav tsum
ncu kuam tau ib nqai Vaajlugkub rua huv koj lub sab. Koj yuav tsum ua le nuav moog kuam
taag koj tam neej. Yog koj ua le ntawd, koj xaav has tas koj yuav muaj zug npaum le caag.
Koj yuav tsum paub has tas koj yeej tseem swb taug rua dlaab ntxwgnyoog.
Vaajtswv ceebtoom kuam peb tsi txhob khaav has tas peb muaj peevxwm heev. Yog peb xaav le
ntawd, peb yuav raug kev puas tsuaj. Yelemis has tas, “Tsi muaj ib yaam dlaabtsi kws txawj
dlaag ntxag le tuabneeg lub sab; lub sab ntawd mob luj hab khu tsi zoo le” (Yelemis 17:9). Nqe
Vaajlugkub nua qha has tas peb lub sab txawj dlaag peb heev. Yog hom kev simsab kws peb lub
sab ntshaw lug raug peb ces peb yeej tseem yuav poob taug rua kev txhum. Peb yuav tsum tiv
thaiv peb txhua lub sijhawm, tsi txhob xaav has tas peb muaj peevxwm hab yuav tsi muaj
dlaabtsi dlaag ntxag tau peb lawm.
Tsi txhob tso tshaav plhuav rua kev sim sab lug tawmtsaam koj. Koj yuav tsum zaam
kuam dlhau txhua yaam kev sim sab. Vaajlugkub qha has tas, “Yog leejtwg xaav has tas nwg tub
sawv khov kho lawm, nwg yuavtsum ceevfaaj nyob tsaam nwg qaug” (1 Kauleethaus 10:12).
138
Nub 27
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Yeej muaj kev rua koj kom koj tsiv dlim xwb.
Nqai Cim: “Vaajtswv yog tug ncaajnceeg, nwg yeej tsi ca mej raug kev sim sab dlhau qhov
kws mej yuav nyaj tsi taug, tabsis thaum mej raug kev sim sab, Vaajtswv yuav paab kuam
mej ua taug sab ntev” (1 Kauleethaus 10:13b).
Lug Nug: Kuv yuav thov tuabneeg leejtwg lug ua kuv tug khub kws paab kuv hab thov
Vaajtswv rua kuv?
139
NUB 28
___________________________________________________________________________
Luj Hlub Yuavtsum Siv Sijhawm
Txhua yaam nyob huv qaab ntuj puavleej muaj caij muaj nyoog.
Paajlug 3:1 (CEV)
Kuv paub tseeb has tas Vaajtswv yog tug chiv tegnum zoo huv mej lub neej,
Nwg yeej yuav paab mej kuas mej luj hlub moog txug nub
kws teg num ntawd tav tog nub kws Yesus rov lug.
Filipis 1:6 (LB)
Kev luj hlub yuav tsum siv sijhawm ntev.
Siv ntau lub xyoo peb txhaj luj hlub tav hlaub tav ceg, hab siv sijhawm rua txiv maab txiv
ntoo luj hlub hab sav. Saab ntsujplig los kuj zoo ib yaam le ntawd. Ib tug lub neej yuav dlhau
lug zoo zuj zug le Yexus lub tsi yog siv sijhawm ib plag xwb. Tsi has kev luj hlub saab nqajtawv
lossis saab ntsujplig, nwg puav leej siv sijhawm.
Yog koj ua rua txiv ntoo sav sai mas nwg yuav tsi qaab pis tsawg. Nyob Amelikas teb,
luas dle txiv lwg thaus tseem ntsuab tsi tau sav sub thaus muab ntim hab thauj moog muag txhaj
yuav tsi pluav hab paim. Thaus yuav muab rhu lug muag mas luas le maam tshuag tshuaj CO²
rua kuas cov txiv lwg sav hab lab sai sai. Txiv lwg kws luas tsuag tsuaj le nuav rua peb yeej
tseem noj tau, tabsis yuav qaab tsi cuag le cov kws nwg maaj maam sav ntawm txuj maab le
maam dle lug noj.
Peb tsuas yog txhawj txug saib peb yuav luj hlub sai tau npaum twg, tabsis Vaajtswv
txhawj txug saib peb yuav luj hlub lug muaj zug paum twg. Rua qhov Vaajtswv saib peb lub
neej lawv le lub neej ib txhab ibtxhis, hab nwg tsi maaj le peb xaav.
Lee Adams muab kev luj hlub ntawm peb saab ntsujplig piv rua thaus cov Alliance siv
Tsuv Rog Qaab Ntuj Zag II moog paab cob tuabneeg nyob Pacific Qaabteb dlim. Thaus
chivthawj puab siv phom luj tua huv nkoj tuaj moog rua cov koog povtxwv kws muaj yeebncuab
nyob. Tom qaab ntawd puab le maam xaa tej paab tubrog miv miv mog tsaws hab moog txeeb
kuas tau ib qhov aav ua chaw nqeg nkoj. Hab thaus muaj chaw moog nqeg tau nkoj lawm, puab
maam le xaa tubrog moog ntxiv hab txeeb kuas tau aav ntau zuj zug moog txug thaus puab txeeb
tau hlo lub koog povtxwv lug ua puab tug, kws yuav tsum muaj sib tua nyaav ntau zag hab them
tug nqe nyaav heev le.
Lee Adams qha rua peb paub has tas thaus Yexus tsi tau lug nyob huv peb lub neej, hab
tsi tau muab peb yug dlua tshab mas peb zoo le cov koog povtxwv kws yeebncuab nyob ntawd
ntaag. Muaj qee leej yoojyim qheb puab lub neej rua Yexus lug nyob. Tabsis peb qee leej mas
tawmtsaam heev. Yexus yuav tau ca peb ntsib teebmeem kws peb tiv tsi taug zoo ib yaam le
raug cov muas txwv phom luj kws cov Alliance tua tuaj.
Thaus peb pib qheb peb tug kheej ca rua Yexus lug kaav mas Vaajtswv zoo le cov tubrog
tej paab miv miv kws moog tsaws hab txeeb kuas tau chaw nreg nkoj xwb. Tej zag koj yuav has
140
tas koj tub muab taag nrho koj lub neej rua Yexus kaav lawm, tabsis qhov tseeb, tseem tshuav
ntau heev huv koj lub neej kws Yexus tseem tsi tau tau txeeb tau hab kaav taag. Txawm yog le
ntawd los xij, yog has tas Yexus tub lug nyob tau rua huv koj lub neej lawm, nwg yuav pib txeeb
kuas koj lub neej dlhau zuj zug lug ua nwg tug txug nub kws nwg tau hlo koj lub neej lug ua nwg
tug. Yuav muaj kev tawmtsaam hab sis ntaus sis tua, tabsis peb paub tau has tas thaus kawg
yuav xaus moog zoo le caag vim nwg tau cog lug tseg lawm has tas “tug kws tau pib tegnum zoo
nyob huv koj lawd yuav leg tegnum ntawm moog txug nub kws tegnum tav” (Filipis 1:6 NIV).
Kev ua Yexus thwjtim (discipleship) yog txuj kev kws paab peb lub neej dlhau zuj zug
lug zoo le Yexus. Vaajtswv Txujlug has tas, “Peb yuav luj hlub txug qhov kws ntsuag tau has tas
peb zoo ib yaam le Yexus” (Efexaus 4:13 Ph). Muaj ib nub koj yuav zoo le tug tswv Yexus,
tabsis yuav moog txug qhov ntawd yuav siv tag koj sim neej koj le moog txug.
Lug txug nub nuav peb pum has tug ntseeg lub neej muaj kev ntseeg (lug ntawn kev
pehawm), kev nyob muaj pawg ntseeg (lug ntawm kev sib raug zoo), hab kev peemtseej ua
thwjtim (lug ntawm kev kawm). Txhua txhua nub Vaajtswv xaav kuas koj peemtseej zuj zug lug
zoo le Vaajtswv tug Tub: “Nwgnuav mej tub ua tuabneeg tshab lawm. Qhov kws mej ua tau
tuabneeg tshab ntawd, tub yog vim Vaajtswv tug kws tsim mej naj nub paab mej kuas mej coj tau
tug yaamntxwv zoo le nwg, mej txhaj le yuav paub nwg zoo zuj zug” (Kaulauxais 3:10).
Nwgnuav peb tsuas yog xaav txug qhov kws ua dlaabtsi lug kuas ua tau ceev hab sai
xwb, tabsis qhov kws Vaajtswv txaus sab mas tsi yog qhov ceev tabsis yog tug zug kws nyob
ruaj tsi hloov moog hloov lug. Peb tuabneeg mas nyam txais kev, ua kuas tau taamsis. Peb xaav
noog zaaj qhuab qha hab kev cob qha kws yuav dlaws tau peb tej tebmeem taamsim, rhuav
tshem txhua yaam kev ntxeev ntxag, hab xaav tau txais kev luj hlub yoojyim. Tabsis kev luj
hlub tag mas nwg tsi yoojyim le ntawd. Kev luj hlub yog ib yaam kws maav maam. Vaajtswv
Txujlug has le nuav, “Peb lub neej yuav maav maav ci hab zoo nkauj tuaj thaus Vaajtswv lug
nrug peb nyob huv peb lub neej lawm, hab peb yuav dlhau lug zoo le nwg” (2 Kauleeesthaus
3:18b Msg).
Vim Le Caag Yuav Siv Sijhawm Ntev Ua Luaj?
Tseeb tag txawm yog Vaajtswv yuav muab peb hloov taam sim xwb los yeej tau. Tabsis
nwg xaiv qhov kws siv sijhawm ntev lug paab peb txuj kev luj hlub. Yexus txhob txhwm siv
sijhawm ntev lug cob qha nwg cov thwjtim. Qhov kws Vaajtswv siv sijhawm ntev rua cov
Yixalayees lug txeeb lub tebchaws kws nwg tau cog lug tseg rua puab. Nwg ca puab txeeb
“mivntsiv, mivntsiv” sub puab txhaj le tsi qaug zug, Vaajtswv txaus sab siv ib kaujruam zuj zug
lug coj peb lub neej.
Yog vim le caag yuav siv sijhawm ntev ua luaj rua peb luj hlub? Cov lug teb yog muaj
lawv le nraag qaab nuav:
Peb yog tuab neeg kawm hab xyum tau qeeb. Ntau zag mas yuav tsum yog siv
sijhawm le plaubcaug txug rua tsibcaug zag mas maam le xyum tau hab ua tau. Thaus peb ntsib
teebmeem hab kev nyuaj tuaj, peb yuav xaav tuabywv has tas, “Tsi xaav ntsib ntxiv lawm! Rua
qhov kuv tub ntsib dlua lug lawm!”- tabsis Vaajtswv tseem paub zoo dlua le peb paub hab.
Keebkwm ntawm tsaav tuabneeg Yixaslayees lub neej qha rua peb pum has tas peb tuabneeg
novqaab tej kws Vaajtswv tub qha rua peb lawd sai heev hab yoojyim rua peb pheej rov qaab
moog ua le tej qub kev kws peb ibtxwm ua lug lawd. Peb txhaj le cheemtsum pheej yuav raug
qha taag los rov tau qha dlua.
Peb muaj ntau yaam kws yuav tau muab tso tseg. Muaj coob leej moog cuag cov
txwjlaug kws qhuab ntuag (counselor) vim muaj teebmeem ntawm puab tugkheej lossis ntawm
141
kev tsi sis raug zoo nrug lwm tug. Tej teebmeem ntawd siv ntau xyoo lug tsim muaj tabsis nwg
yuav has tas, “Kuv cheemtsum koj paab txhim khu kuv. Kuv muaj ib txoosteev rua koj paab
kuv.” Puab xaav siv lub sijhawm povtaub lug dlaws ib qhov teebmeem kws siv ntau lub xyoo
lug tsim muaj. Yibvim peb tej teebmeem hab tej cwjpwm phem kws peb muaj, tsi yog nyav
tshwm muaj naagmo lug xwb, yog le kuas peb tsi txhob xaav has tas tej ntawd yuav pluj moog
sai sai taamsis tau. Yuav tsi muaj ib yaam tshuaj, lossis kev thov Vaajtswv, lossis ib txuj hau
kev twg kws yuav khu tau yaam kws tub siv ntau xyoo lug muab ua puamtsuaj lawm. Yuav
tsum yog siv zug hab sijhawm ntau mas txhaj yuav rhuav tshem tau tej teebmeem ntawd.
Vaajtswv Txujlug hu has tas “Hle yug lub neej qub pov tseg” hab “muab lub neej tshab lug coj”
(Loos 13:12). Tseeb tag kws Vaajtswv pub dlua ib lub sab tshab rua koj nub kws koj yug dlua
tshab, tabsis koj tseem muaj ntau yaam cwjpwm qub, hab ntau yaam kws koj pheej naj nub ua
kws yuav tau muab tso tseg.
Peb tsi xaav txu fwjchim lug saib peb tug kheej kuas tseeb. Ua le kws kuv tub has
qha rua peb lawm, qhov tseeb yog yaam kws yuav tso tau peb dlim tabsis thaus chivthawj mas
nwg yuav ua rua peb txomnyem. Qhov kws peb ntshai lug ua tuab zoo saib peb tugkheej mas
vim peb ntshai tas tsaam peb yuav pum has tas peb muaj yaam tsi zoo. Thaus kws peb ca
Vaajtswv txuj kev tseeb ci tuaj rua huv peb tej kev txhum hab kev phem tsi zoo mas peb le maam
pib pum tej kev tsi zoo ntawd hab txawj hloov lub neej. Yog le ntawd peb yuav tsi txawj luj hlub
yog has tas peb tsi txu fwjchim hab txaus sab hlo kawm ntxiv.
Kev luj hlub yog ib yaam kws yuav mob hab txaus ntshai. Tsi muaj kev hloov ces tsi
muaj kev luj hlub. Yuav hloov tsi tau yog has tas tsi kaam muab yaam qub tso tseg, hab tsi mob
mas yuav tso tsi tau yaam qub tseg. Txhua yaam kws yuav hloov tau mas yuav tsum muab tej
yaam kws koj ib txwm ua lug lawm tso tseg: Koj yuav tsum tso lub neej qub tseg mas txhaj le
yuav muaj lub neej tshab. Peb ib txwm ntshai tso yaam qub tseg. Txawm yog tej yaam qub
ntawd tsi zoo dlaabtsi rua peb lawm los peb tsi kaam hloov rua qhov nwg yog ib yaam kws peb
swm hab paub zoo txug.
Ntau zag peb muab yaam tsi zoo kws peb muaj lug qha has tas peb yog leejtwg. Peb
yuav has tas, “Kuv ces yeej zoo le nuav xwb.” Qhov kws peb tsi raag hab pheej ntshai tsi xaav
tso yug tej qub kev tseg, vim thaum yug tso yaam qub tseg ces yug yuav tsi paub has tas yug yog
leej twg lawm. Tej kev ntshai le nuav yuav ua rua yug luj hlub qeeb heev.
Kev xyum ua zoo mas siv sijhawm. Ncu tuab zoo has tas koj tug cwjpwm yog txhua
yaam kws koj xyum lug lawd xwb. Koj yuav has tsi tau has tas koj yog ib tug tuabneeg zoo yog
has tas koj yeej tsi tau xyum ua zoo- koj ua zoo tsi taag yuav xaav txug le. Koj yuav has tsi tau
has tas koj has qhov tseeb yog has tas koj tsi xyum ua lawv le koj has.
Tsuas yog muaj tuab txuj kev kws yuav paab tau koj kuas koj muaj tug cwjpwm kws zoo
le Yexus tug: Koj yuav xyum Yexus tug qauv ces yuav siv sijhawm! Tsi muaj ib tug cwjpwm
kws yug xyum ua taamsim cev yuav coj tau taamsis le. Paulaus txhaj le has rua Timautes has
tas, “Xyum ua lawv le tej kws kuv qha nuav, ua koj lub neej lawv le tej ntawd sub txhua tug txhaj
le pum has tas koj ua tau lawv le ntawm lawm tag” (1 Timautes 4:15 GWT).
Yog koj siv sijhawm ntev lug xyum ib yaam dlaabtsi mas koj yuav ua tau yaam ntawd
zoo. Xyum moog xyum lug yog ib yaam kws yuav ua tau rua peb muaj tug cwjpwm zoo hab
yuav txawj ntxiv. Kev xyum coj tug cwjpwm zoo yog, “Kev tivtaug ntawm saab kev ntseeg,”
hab muaj ntau phoo ntawv kws yuav paab tau koj has txug tej nuav. Moog saib appendix 2 yuav
paab koj nrhav cov phoo ntawv kws qha txug kev luj hlub ntawm saab kev ntseeg.
142
Tsi Txhob ua Tuab Neeg Sab Maaj
Kev luj hlub ntawm saab kev ntseeg, yog lug ntawm qhov kws koj txaus sab ua lawv le
Vaajtswv tug dlejsab.
Txawm yog koj tsi pum hab tsi paub los koj yuav tsum ntseeg has tas Vaajtswv naj
nub ua num huv koj lub neej. Kev luj hlub ntawm saab ntsujplig mas tsi yooj yim, nwg yog tej
qeb miv miv kawg le. Vaajlugkub has le nuav tas, “Txhua yaam huv qaab ntuj puav leej muaj
caij nyoog rua” (Txujlug Qha 3:1). Hab koj saab ntsujplig los nwg yeej muaj caij nyoog rua koj
luj hlub tuab yaam nkaus. Muaj qee zag koj yuav luj hlub sai le lub caij nplooj ntoos hlaav.
Hab muaj caij tsi luj hlub hab raug kev simsab kws zoo le lub caij nplooj ntoos zeeg hab lub caij
ntuj no.
Tej kev nyuaj sab, tej teebmeem, hab tej cwjpwm tsi zoo kws koj xaav muab tshem tawm
taamsim ne yog dlaabtsi? Peb yuav thov kuas Vaajtswv muab tej ntawd rhuav tshem sai le sai
tau ntaag, tabsis tsi txhob tu sab yog Vaajtswv teb hab hloov tej ntawd qeeb tsi tau lawv le kws
peb xaav. Nwg zoo le dlej ndlwg kws yuav muab tej lub pob zeb luj txhuam kuas yaig moog ua
tej lub pob zeb miv hab kheej kheej. Hab zoo le tug yub ntoo thuv lab kws miv tabsis sijhawm
yuav pub caij rua nwg luj sab le 350 tshim sab.
Khaws ib phoo ntawv teev tej kws koj naj nub kawm tau lawd tseg. Nwg yuav tsi
yog ib phoo kws koj teev tej kws koj tau ntsib txhua nub, tabsis yog teev yaam kws koj kawm
tau lawm xwb. Sau tej kws Vaajtswv tau qha hab qheb rua koj pum txug Vaajtswv tug kheej
lawm tseg. Koj sau txug tej yaam ntawm koj tug kheej, sau txug kev ua neej, sau txug kev sis
raug zoo, hab sau lwm yaam kws tshamsim rua koj lub neej. Muab sau ca sub koj txhaj le rov
moog nyeem hab ncu tau hab yuav muab rua koj tej miv nyuas kawm. Yog koj rov moog saib
tej kws Vaajtswv tub qha ib zag rua koj lawd nwg yuav paab koj hab tsi pub koj rov moog ua
yuam kev le yaav taag lug lawd. Vaajtswv Txujlug has tas, “Tseemceeb kws peb yuav tau tuav
yaam kws peb tub tau nov lawd kuas ruaj sub peb txhaj le yuav tsi yuam kev” (Henplais 2:1).
Ua sab ntev rua Vaajtswv hab rua koj tug kheej. Ib yaam nyuaj huv peb lub neej ces
yog vim Vaajtswv hab peb lub sijhawm tsi sisthooj. Ntau zag peb maaj tabsis Vaajtswv tsi maaj.
Ncu ntsoov has tas Vaajtswv tsi maaj tabsis nwg tsi lig ib zag le. Nwg yuav siv taagnrho
sijhawm ntawm koj lub neej lug npaaj koj rua koj teg num kws yuav nyob moog ibtxhis.
Vaajtswv Txujlug mas puv npho keebkwm kws Vaajtswv siv sijhawm ntev heev lug npaaj hab
hloov tuabneeg tug cwjpwm, tshwjxeeb yog cov kws ua thawj coj. Nwg siv yimcaum xyoo lug
npaaj Mauxes, siv plaubcaug xyoo huv taj zeb suab puam lub cob qha nwg. Mauxes yuav tau
tog 14,600 nub kws nwg yuav tau tog hab nug has tas, “Puas tau yog lub sijhawm?” Tabsis
Vaajtswv teb has tas, “Tsi tau yog.” Kev luj hlub tsi muaj ib kauj ruam kws yuav yoojyim hab
tsi muaj kev luj hlub taamsim rua tug ntseeg lub neej ib zag le. Vaajtswv siv ib mos rua lub nceb
luj hlub xwb ces nwg tub luj txaus lawm, tabsis ib tsob ntoo txiv qheb mas Vaajtswv ca ib puas
xyoo maam luj hlub txaus. Taabsis lub nceb tsuas nyob nub puav xwb. Kuas tsob ntoo txiv
qheb yuav nyob moog ntev ntev xyoo. Vaajtswv xaav kuas peb ua tau num zoo hab kaav moog
ntev, yog le Vaajtswv yuav siv sijhawm ntev lug khu peb tuabyaam nkaus hab. Cov ntseeg kws
Vaajtswv siv puab ua ntau yaam zoo mas yog cov kws puab raug kev txomnyem ntawm lub neej
ntau yaam lug lawm. Yakaunpaus has txug kev ua sab ntev, nwg has tas, “Tsi txhob tsiv tawm
ntawm ib yaam twg thaus tsi tau txug caij. Tabsis ca nwg ua num npaaj koj rua kev luj hlub hab
kuas koj npaaj txhij” (Yakaunpaus 1:4 Msg).
Tsi txhob poob sab. Hanpakus nyuaj sab rua qhov nwg xaav has tas Vaajtswv ua num
qeeb hwv, hab Vaajtswv tau has le nuav rua nwg: “Tej kws kuv npaaj lawm yuav tsi tshwm lug
sai. Maav maav, thaus txug caij lawm yuav tav lawv le tau has tseg. Yog nwg zoo le qeeb hwv,
143
tsi txhob maaj taag kev ca sab, rua qhov tej ntawd yuav tsum tav xwb txhaj taag. Ca le ua sab
ntev! Tej ntawd yuav tsi pub lig dlhau ib nub le!” (Hanpakus 2:3 LB). Qhov kws Vaajtswv tog
ntev tsi tau txhais has tas Vaajtswv yuav tsi ua lawv le nwg has.
Ncu has tas koj tub lug dleb npaum le caag lawm, tsi txhob suav has tas yuav moog dleb
npaum le caag ntxiv. Koj tsi tau moog txug ntu kws koj xaav moog txug, tabsis koj kuj tsi nyob
qhov qub yaav taag lug lawm hab. Ntau xyoo lug lawm, muaj tuabneeg nyam naav ib lub
khawmtxwv kws sau le nuav rua PBPGINFWMY. Nwg txhais has tas “Please Be Patient, God
Is Not Finished With Me Yet” Txhais lug Moob has tas “Thov Ua Sab Ntev, Vaajtswv Tseem
Tsi Tau Tav Nrug Kuv.” Vaajtswv yeej tsi tau tso koj tseg ib yaam nkaus. Ca le npaaj koj tug
kheej moog ntxiv rua yaav tom ntej. Txawm yog tug qwj xwb los nwg yuav moog kuas txug
lub nkoj.
NUB 28
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv
Ntsab Lug: Kev luj hlub tsi muaj txais kev
Nqai Cim: “Vaajtswv yog tug chiv ib teg num zoo nyob huv mej, hab kuv paub tseeb
has tas nwg yuav leg teg num ntawd moog txug nub kws tav, nub ntawd yog nub
Yexus rov lug” Filipis 1:6 (NCV)
Lug Nug: Yaam dlaabtsi kws kuv yuav tau ua sab ntev rua hab tsi txhob tso tseg
kuas kuv saab kev ntseeg txhaj le luj hlub?
144
Homphaj # 4
Vaajtswv Tsim Koj Lug
Ua Vaajtswv Tegnum
Peb tsuas yog Vaajtswv tug tub khaiv xwb…
Peb ib leeg nyag ua nyag teg dlejnum lawv le tug Tswv tau muab rua peb ua.
Kuv cog lub noob, Apaulaus ywg dlej rua tsob nplej,
tabsis Vaajtswv yog tug ua kuam tsob nplej luj hlub.
1 Kauleethaus 3:5-6 (TEV)
145
NUB 29
___________________________________________________________________________
Txais Yuav Koj Tegnum
Vaajtswv yog tug kws tsim peb lug ua neej nyob,
hab nwg yog tug kws pub peb muaj txujsa tshab lug ntawm Tswv Yexus;
Hab nwg yeej npaaj puag tau ub lug lawm
tas peb yuav siv peb lub neej nua lug paab lwm tug.
Efexaus 2:10 (LB)
Kuv qhuas koj lug ntawm txhua teg dlejnum kws koj khaiv kuv ua,
hab kuv tau ua tav hlo lug lawm.
Yauhaas 17:4 (Msg)
Vaajtswv tsim koj lug ua ib teg dlejnum huv nplajteb nuav.
Koj tsi yog yuav lug nyob dlawb nyob dlo, nyob noj, nyob haus hab nyob nyaav aav xwb.
Vaajtswv tsim koj lug ua ib yaam kws tseemceeb hab muaj qaabhau heev. Muaj ntau phau
ntawv qha kuam peb ua txhua yaam kuam peb lub neej zoo, tabsis qhov ntawd tsi yog Vaajtswv
lub homphaj rua peb. Vaajtswv tsim koj lug pub ib yaam rua neeg nplajteb tsi yog tsim koj lug
rua lwm tug tam koj xwb. Vaajtswv xaav kuam koj muab yaam kws Vaajtswv pub rua koj lawm
pub rov qaab rua neeg nplajteb. Qhov nua ntaag yog Vaajtswv lub homphaj thij plaub (#4) rua
koj, kws yog lug ua Vaajtswv teg dlejnum paab lwm tug. Vaajtswv Txujlug yog qhov kws yuav
qha kuam peb txawj ua dlejnum.
Vaajtswv tsim koj lug ua nwg teg dlejnum. Vaajlugkub has tas, “Vaajtswv tau tsim
peb lug ua ib teg dlejnum kws tseemceeb, kws nwg tub npaaj tseg rua peb lawm” (Efexaus
2:10b), teg “dlejnum zoo” nuav yog kev kws koj yuav ua pub rua lwm tug. Thaum twg koj ua ib
teg dlejnum paab rua lwm tug, tub yog koj ua teg dlejnum ntawd rua Vaajtswv, hab ua lawv le
lub homphaj kws Vaajtswv tau tsim koj lug ua ntaag (Kaulauxais 3:23-24). Ob tshooj tom ntej
nua, koj yuav pum qhov kws Vaajtswv tsim koj lawv nraim le lub homphaj kws nwg yuav xaav
siv koj. Qhov kws Vaajtswv has rua Yelemis ces Vaajtswv yeej xaav has rua koj tuab yaam.
“Ua ntej kuv tsim koj rua huv koj nam lub plaab, kuv tub xaiv koj lawm. Ua ntej koj yug, kuv tub
cais koj ca yuav siv koj ua ib teg dlejnum tseemceeb” (Yelemis 1:5 NCV) Vaajtswv tsim koj rua
nplajteb nuav lug ua ib teg dlejnum kws muaj nqes kawg le.
Vaajtswv cawm koj lug ua Vaajtswv teg dlejnum. Vaajlugkub has tas, “Vaajtswv yog
tug kws cawm peb hab xaiv peb lug ua nwg teg dlejnum kws dlawb huv, tsi yog vim peb tsimnyog
tau, tabsis vim qhov ntawd yog nwg lub homphaj” (2 Timautes 1:9 LB). Peb tsi yog laam ua
Vaajtswv teg dlejnum lug npug peb txuj kev txhum, npug peb txuj kev ntshai Vaajtswv, los sis
vim peb tsi txawj yig es peb laam ua, tabsis peb ua lug ntawm txuj kev zoo sab kws nwg tau
cawm peb dlim lawm. Peb ua Vaajtswv dlejnum vim Tswv Yexus tub xub ua zoo rua peb lawm.
Peb tej kev txhum tau raug ntxuav huv si moog lawm. Nwg ua kuam peb lub neej muaj nqes hab
146
muaj homphaj, hab nwg pub kev dlim txim rua peb hab peb tsi txhawj txug kev teemtxim yaav
tom ntej lawm. Twb yog vim le ntawd Paulaus txhaj le has tas, “Vim Vaajtswv txuj kev hlub hab
kev zaam txim, peb yuav tsum muab peb tug kheej hab lub cev kws tseem caj sa fij pub rua
Vaajtswv, ua nwg teg dlejnum” (Loos 12:1).
Yauhaas qha tas yog peb hlub hab ua zoo paab rua lwm tug, ces qhov ntawd qha tau tas
peb yog cov kws dlim lawm tag. Nwg kuj has ntxiv tas, “peb txuj kev sib hlub qha tau rua lwm
tug tas peb tub dlhaus ntawd txuj kev tuag lug tau txujsa lawm” ( 1 Yauhaas 3:14). Yog kuv tsi
txawj hlub lwm tug, lossis tsi xaav paab lwm tug, hab kuv tsuas txhawj txug kuv tug kheej xwb,
kuv yuav tsum tau tig xaav saib Tswv Yexus puas nyob huv kuv tag. Ib tug neeg kws tub dlim
lawm, nwg yeej xaav paab kuam tau lwm tug dlim hab.
Ib lu lug kws ntau tug totaub yuam kev yog Vaajtswv teg dlejnum “ministry”. Thaum
coob leej nov lug los Vaajtswv teg dlejnum “ministry”, puab xaav tas teg dlejnum ntawd yog cov
xibfwb, cov tub xaa moo zoo, lossis cov cev Vaajtswv lug teg xwb. Tabsis Vaajtswv has tas yog
txhua tug kws zwm rua ntawm Tswv Yexus teg dlejnum, hab txhua tug yog Vaajtswv tug
tubkhai “minister”. Vaajtswv Txujlug sau has tas, tubkhai “servant” hab Vaajtswv tug tub khaiv
“minister” tsi sib txawv le. Yog koj paab lwm tug, ces koj yeej yog Vaajtswv tug tubkhai.
Thaum Yexus khu Petus nam tais zoo, “nwg ca le sawv taamsim ntawd hab ua dlejnum
pub rua Tswv Yexus” (Mathais 8:15 NCV), lug ntawd lub zug kws Tswv Yexus pub rua nwg
muaj. Qhov nua yog qhov kws peb yuav tau xyum ua. Vaajtswv khu peb kuam peb zoo es peb
txhaj paab tau lwm tug. Vaajtswv foom koobmoov rua peb kuam peb txhaj le paab tau lwm tug.
Vaajtswv tau cawm peb dlim kuam peb paab tau lwm tug dlim hab ntaag, tsi yog kuam peb lug
nyob dlawb nyob dlo es tog Vaajtswv xwb.
Koj puas tau xaav has tas, ua caag Vaajtswv tsi ca le coj peb moog nyob rua sau ntuj lub
sijhawm kws peb txais yuav Tswv Yexus? Ua le caag nwg ho ca peb nyob nrug lub nam
nplajteb kws puv npho txuj kev txhum nua? Nwg tso peb nyob rua nplajteb nuav kuam peb ua
kuam tav peb teg dlejnum lawv le nwg lub homphaj kws nwg npaaj ca rua peb ua lawm. Nub
twg koj dlim kev tuag lawm, nwg xaav siv koj kuam moog cawm lwm tug kuam dlim hab kuam
koj ua lawv le nwg lub sab xaav. Vaajtswv muaj ib teg dlejnum kws nwg xaav kuam koj ua rua
nwg pawg ntseeg, hab moog ua kuam thoob nplajteb nuav.
Vaajtswv hu koj tawm lug ua Vaajtswv teg dlejnum. Thaum koj txuj kev ntseeg tsi tau
luj hlub koj yuav xaav has tas tsuas yog cov xibfwb, cov tub xaa moo zoo, hab cov kws ua
Vaajtswv teg dlejnum puv sijhawm txhaj le yog cov kws Vaajtswv hu puab tawm lug ua
Vaajtswv teg dlejnum xwb, tabsis qhov tseeb tag lawv le Vaajlugkub has, txhua tug ntseeg tub
raug huv tawm lug lawm, hab yuav tsum tau ua Vaajtswv dlejnum (Efexaus 4:4-14; Loos 1:6-7;
8:28-30; 1 Kauleethaus 1:2, 9, 26; 7:17; Filipis 3:14; 1 Petus 2:9; 2 Petus 1:3).. Qhov kws
Vaajtswv hu koj lug ntseeg Vaajtswv tub yog hu koj lug ua dlejnum hab ntaag. Txawm koj ua
dlejnum nrhav noj nrhav haus, los koj yeej tseem yog Vaajtswv ib tug tub khaiv puv sijhawm
(full time) hab. Ib tug ntseeg kws tsi kaam ua Vaajtswv dlejnum, tsi yog tug ntseeg tag.
Vaajlugkub qha tas, “Nwg cawm peb hab hu peb lug ua nwg haiv neeg, tsi yog vim qhov
kws peb ua tau zoo yaav taag lug, tabsis vim yog Nwg muaj lub homphaj rua peb” (2 Timautes
1:9 TEV). Petus has ntxiv tas, “Vaajtswv xaiv koj lug qha txug tej yaam zoo ua Vaajtswv tau ua
lug lawm” (1 Petus 2:9 GWT). Thaum twg koj siv koj qhov koobmoov kws Vaajtswv tub muab
rua koj lawm lug paab lwm tug, yog koj ua lawv le qhov kws Vaajtswv xaiv koj lug ua ntaag.
Vaajlugkub has tas, “Taam sim nua koj tsi yog koj tug lawm, tabsis koj yog Vaajtswv tug
lawm…kuam koj txhaj le zoo siv lug ua Vaajtswv teg dlejnum” (Loos 7:4 TEV). Koj sim xaav
saib ntau zag koj puas zoo kuam tsimnyog qhov kws Vaajtswv yuav siv. Muaj coob pawg
ntseeg nyob rua Suav teb, puab ua tau ib tug qauv zoo, thaum puab yuav txais ib tug ntseeg tshab
puab has rua tug ntseeg tshab ntawd has tas, “Yexus muab ob lub qhovmuag tshab rua koj lug
saib, ob lub pob ntseg rua koj lug noog, ob txhais teg rua koj moog paab lwm tug, hab muab ib
lub sab tshab kws yuav moog hlub lwm tug.”
147
Qhov kws peb yuav tsum lug zwm rua ib pawg ntseeg yog kuam peb yuav lug paab tau
lwm tug ntseeg. Vaajlugkub has tas, “Mej suavdlawg yog Yexus Khetos lub cev, ib leeg ua ib teg
dlejnum, tabsis txhua tug tseemceeb tuab yaam nkaus” (1 Kauleethaus 12:27 NLT). Koj teg
dlejnum kws koj yuav tsum kws tseemceeb kawg rua Yexus Khetos lub cev. Yeej tsi muaj
leejtwg yuav hloov tau koj qhov chaw le. Peb txhua tug nyag muaj nyag ib teg dlejnum
tseemceeb kawg kws peb yuav tau ua. Tsi has teg dlejnum luj los teg dlejnum miv, txhua teg
dlejnum tseemceeb kawg hab muaj nuj nqes rua Vaajtswv.
Yog le ntawd, txhua teg dlejnum huv pawg ntseeg yeej tseemceeb rua Vaajtswv huv
tuabsi. Muaj tej teg dlejnum kws yuav tau ua tim ntsej tim muag ntawm cov ntseeg, tabsis muaj
tej teg dlejnum yuav tau ua yaam ntsag tu, tabsis txhua teg dlejnum yeej muaj nqes huv tuabsi.
Tej teg dlejnum miv kws neeg tsi pum, feem ntau teg dlejnum ntawd yog teg dlejnum kws muaj
qaabhau hab tseemceeb tshaaj. Huv kuv lub ntsev, lub teeb kws tseemceeb tshaaj tsi yog lub
teeb luj huv kuv chav nyob, tabsis yog lub teeb miv (night light) kws nyob huv kuv txaaj kws ci
rua kuv pum kev thaum tsaus ntuj kuam kuv tsi txhob tsoo kuv tug ntiv taw ntawm tej. Yeej tsi
muaj ib yaam kws yuav cais tau has tas teg dlejnum luj tseemceeb dlua teg dlejnum miv. Txhua
teg dlejnum yeej muaj nqes vim rua qhov tas peb txhua tug yuav tsum sib paab, ib yaam le lub
cev, txhaj le yuav ua tau dlejnum zoo.
Yog koj lub cev ib yaam tsi ua dlejnum lawm, hab muaj mob lawm, nwg yuav zoo le
caag? Koj lub cev yeej yuav ntsaaj hab nrug yaam ntawd mob uake tuab yaam. Muab xaav lug
has tas yog koj lub sab ca le ua dlejnum rua nwg tug kheej lawm xwb. “Kuv nkees heev, kuv tsi
xaav paab lwm yaam lawm. Kuv xaav su ib xyoo hab lug nyob noj haus lawm xwb. Kuv yuav
tsum ua yaam kws zoo rua kuv lawm xwb. Ca lwm tug mam le lug paab ua kuv teg dlejnum.”
Yog koj lub sab ua le nuav nua koj sim xaav seb koj lub cev yuav zoo le caag? Koj lub cev yeej
ca le tuag le lawm xwb. Tuab yaam le ntawd ntaag, ntau pawg ntseeg ca le tuag lawm vim cov
ntseeg ca le tsi kaam ua dlejnum lug paab rua lwm tug lawm. Puab ca le nyob tso teg dlawb teg
dlo hab saib lwm tug ua lawm xwb.
Vaajtswv tau saamfwm kuam koj lug ua Vaajtswv teg dlejnum. Yexus has tas “Koj tug
cwjpwm yuav tsum zoo le kuv tug cwjpwm, txawm kuv yog tug Mexiyas los kuv tsi yog lug kuam
lwm tug tam kuv, tabsis kuv lug, yog lug tam lwm tug, hab muab txujsa lug cawm txhua tug”
(Mathais 20:28). Kev ua Vaajtswv teg dlejnum tsi yog ib yaam kws peb ca le laam saib tsi muaj
nqe, es ca le muab tso rua ntawm tej, tsi yog peb yuav tog kuam muaj sijhawm peb mam le ua.
Tabsis yaam ntawd tub yog lub plawv ntawm peb txujsa kws yog ib tug ntseeg ntaag, yog le peb
yuav tsum tsi txhob muab teg dlejnum ntawd sej ca. Yexus los yog lug “pab” hab lug “pub”—
Ob lu lug ntawd tsimnyog yuav yog koj lub homphaj rua koj lub neej tuabyam. Pab lwm tug hab
pub rua lwm tug yog lub ntsab lug ntawm Vaajtswv lub homphaj thij plaub rua koj lub neej.
“Mother Teresa” tau has tas, “Lub neej dlawb huv yog lub neej kws zoo sab hlo ua Vaajtswv teg
dlejnum paab rua lwm tug.”
Yexus qha tas kev luj hlub saab ntsuj plig tsi yog lug paab rua yug tug kheej xwb, tabsis
yog lug siv ua Vaajtswv dlejnum. Yog koj yimfuab luj hlub koj yimfuab pub hab paab taug
lwm tug. Tsi tsimnyog peb naj nub nyob kawm xwb, tabsis tsimnyog peb siv tej yaam kws peb
kawm tau ntawd lug ua Vaajtswv dlejnum, hab xyum ua lawv le peb txuj kev ntseeg tag. Yog
yug muab kev nyuaj sab khaws ca rua yug tug kheej ces yuav ua rua yug muaj mob; kev kawm
tabsis tsi xyum coj moog siv yuav ua rua yug ca le tsi luj hlub hab qhuav zuj zug rua saab
ntsujplig, txug qhov kws yug saab ntsujplig ca le tuag moog los muaj. Tuab yaam le lub
paagdlej Kalilais hab lub paag dlej Tuag. Ob lub paag dlej nua ua qauv qha rua peb. Lub paag
dlej kws muaj dlej ndlwg lug hab ndlwg tawm moog lawm, ces muaj ntseg hab muaj tsaj nyob
tau rua. Tabsis lub paag dlej kws muaj dlej ndlwg lug tabsis tsi ndlwg tawg moog rua lwm lub
ces lub paag dlej ntawd ca le dlhau moog ua lub paag dlej tuag lawm, es tsi muaj ib yaam tsaj
muaj sa nyob tau rua huv. Peb txuj kev ntseeg yuav zoo tuab yaam le ntawd hab.
148
Kev kawm “Bible study” tsi tseemceeb npaum le qhov kws yug yuav moog paab hab
moog ua dlejnum pub rua lwm tug. Peb cov ntseeg yeej kawm hab paub ntau dlua le yaam kws
peb siv tawm rua lwm tug lawm. Qhov kws tsimnyog peb ua lawm yog moog paab lwm tug lug
ntawm yaam kws peb tub kawm tag lawm.
Feem ntau kev paab lwm tug yeej tsi yog yaam kws peb lub sab xaav ua, vim peb xaav
paab peb tug kheej ntau dlua le kws peb xaav paab lwm tug. Peb feem coob has tas, peb xaav
tau ib pawg ntseeg kws yuav paab tau peb xwb, tabsis tsimnyog tag mas peb yuav tsum xaav has
tas peb xaav tau ib pawg ntseeg kws peb yuav paab tau hab peb yuav yog ib qhov koobmoov rua
pawg ntseeg ntawd. Peb txhua tug kws luj hlub ntawm Yexus Khetos lawm tsimnyog peb lub
homphaj ntawm peb lub neej yuav tsum yog moog paab hab pub rua lwm tug lawm. Tsi
tsimnyog peb nug has tas leejtwg yuav lug paab hab pub rua peb lawm, tabsis tsimnyog peb nug
has tas kuv yuav paab hab pub tau rua leejtwg. Koj puas tau nug koj tug kheej le ntawd le?
Npaaj Rua Lub Neej Kws Yuav Nyob Moog Ibtxhis
Thaum koj txujsa tu, hab koj sawv tim ntsej tim muag ntawm Vaajtswv, nwg yuav nug
saib koj siv koj lub neej lug paab hab pub rua lwm tug le caag. Vaajlugkub has tas “Peb txhua
tug nyag yuav tsum tau qha rua Vaajtswv seb peb siv lub neej kws Vaajtswv pub rua peb lug ua
neej nyob le caag” (Loos 14:12 NLT). Koj sim xaav seb koj yuav teb le caag? Muaj ib nub
Vaajtswv yuav nug saib koj siv koj lub neej lug paab koj tug kheej npaum le caag, hab koj siv
koj lub neej moog paab hab pub rua lwm tug le caag.
Thaum lub sijhawm ntawd, txhua lu lug dlaws yug tug kheej kws peb has dlaws peb vim
peb tsi xaav paab hab pub rua lwm tug ces tej lug ntawd tsi muaj qaabhau rua peb. Lu lug ua has
tas, “Kuv tsi khoom,” “tsis yog kuv lub homphaj,” “Kuv tseem muaj dlejnum taabkaum, tseem
lomzem rua lwm yaam, lossis tseem npaaj yuav su (retire),” Vaajtswv yuav teb has tas, “Thov
txim, koj ua tsi yog lawm, vim Kuv tau tsim, cawm, hu koj tawm, hab saamfwm kuam koj siv koj
lub neej lug paab hab pub rua lwm tug. Yaam twg yog yaam kws koj tsi totaub?” Vaajlugkub
qha rua peb kuam npaaj vim “Vaajtswv yuav nchuav Vaajtswv txuj kev chim kev npau tawg lug
rua txhua tug kws siv nwg lub neej lug rua nwg tugkheej xwb” (Loos 2:8 NLT). Txuj kev pluj
kev tuag huv ntuj tawg yog npaaj rua cov tsi kaam ntseeg, tabsis kausmom kub lossis tej khoom
kws Vaajtswv npaaj tseg yog npaaj rua cov ntseeg kws ua Vaajtswv dlejnum.
Thaum peb paab hab pub taug rua lwm tug thaum ntawd txhaj qha tau has tas peb yog
cov kws tub tau txujsa lawm tag. Yexus has tas, “Yog koj khauvxwm koj txujsa, koj yuav tsi tau
txujsa. Tsuas yog cov kws tsi khauvxwm nwg txujsa hab pub nwg txujsa rua kuv siv, hab moog
qha Txujmoo zoo, txhaj le yog cov kws paub tseeb tas puab muaj sa nyob lawm tag” (Malakaus
8:35 LB). Nqai Vaajlugkub nua yog ib nqe kws tseeb hab muaj nqes kawg le, vim Vaajlugkub
has txug qhov nuav tsib zag dlag. Yog koj tsi kaam paab hab tsi kaam pub rua lwm tug, ces koj
lub neej tsi muaj qaabhau, tsuas yog laam nyob xwb, vim ua neej nyob tsuas yog lug ua
Vaajtswv teg dlejnum xwb. Vaajtswv xaav kuam koj xyum hlub lwm tug, paab hab pub rua lwm
tug.
Ua Vaajtswv Tegnum Hab Tsi Ua Puas Sib Txawv
Yog koj yuav siv koj lub neej lug ua ib yaam tseemceeb, koj yuav siv lug ua dlaabtsi.
Puas yog lug kawm ntawv kuam tau ib teg dlejnum zoo, lug ua kuam koj zoo sab, lug ua kuam
koj muaj nyaj muaj txaj? Txhua yaam nua yeej tsi muaj ib yaam kws yuav muaj nuj nqes moog
tag ibtxhis le. Qhov kws koj ua Vaajtswv teg dlejnum txhaj le yog yaam kws yuav muaj nuj
nqes hab yuav nyob moog ibtxhis. Peb paub txug peb lub homphaj ua neej lug ntawd kev ua
Vaajtswv teg dlejnum. Vaajlubkub qha tas, “peb txhua tug paub peb lub homphaj hab teg
149
dlejnum vim peb yog Yexus lub cev” (Loos 12:5 Msg). Thaum peb ua Vaajtswv teg dlejnum
uake ib yaam le ib tsev neeg, peb lub neej yuav muaj nuj nqes moog tag ibtxhis. Paulaus tau has
tas, “Kuv xaav kuam koj xaav seb qhov kws koj yog ib ceg ntawm Yexus Khetos lub cev muaj nuj
nqes le caag rua koj” (1 Kauleethaus 12:14a, 19 Msg).
Vaajtswv xaav siv koj lug ua ib yaam kws yuav hloov lub nplajteb nuav. Nwg xaav siv
koj lub cev hab yuav ua dlejnum tawm huv koj lug rua lwm tug. Qhov kws tseemceeb tsi yog
koj lub neej yuav nyob ntev npaum le caag, tabsis yog qhov kws koj puas kaam fij koj lub neej
rua Vaajtswv siv, hab ua koj lub neej pub rua nwg.
Yog koj tsi tau ua ib teg dlejnum rua Vaajtswv le, koj tseem pheej dlaws koj tug kheej
dlaabtsi. Anplaham laug lawm, Yakhauj tsi yog neeg khov kho, Le-as tsi zoo nkauj, Yauxej raug
nwg cov tijlaug tsimtxom, Mauxes has lug txhaav, Khides-oos yog ib tug neeg pluag, Xaxoos
pheej vaam lwm tug xwb, Lahaj yog ib tug nam ndlav, Daviv tau ua kev nkauj kev nraug, hab
muaj teebmeem huv nwg tsevneeg kawg le, Eliyas xaav tua nwg tug kheej, Yelemis yog ib tug
neeg nyuaj sab, Yaunas tsi noog lug, Naomi yog ib tug puj ntsuag, Yauhaas npavtistaus yog ib
tug neeg txawv tshaaj lwm tug, Petus chim taug hab sab ceev heev, Mathas txhawj txug txhua
yaam kev noj haus, tug puj Xamalias muaj ntau tug quasyawg hab nrauj ntau tug quasyawg lug
lawm, Xakhaliyas yog ib tug neeg kws coob leej tsi nyam, Thausmas tsi muaj kev ntseeg,
Paulaus muaj mob, Timautes ntshai hab has lug tsi tau zoo. Yog peb saib txug cov neeg nua ces,
puab yog tuab cov neeg kws zoo tuab yaam le peb xwb. Tej thaum tub tsi zoo npaum le peb
lawm hab. Tabsis Vaajtswv siv puab txhua tug lug ua Vaajtswv teg dlejnum. Nwg yeej yuav siv
koj hab yog koj pub koj lub neej rua nwg siv, es tsi txhob pheej nrhav ub nrhav nua lug dlaws
kuam koj ua tsi tau Vaajtswv dlejnum.
Nub 29
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv
Ntsab Lug: Kev ua Vaajtswv dlejnum tsi yog ib yaam kws kuv yuav tau xaiv es mam ua.
Vaajtswv tub saamfwm kom kuv ca le ua lawm.
Nqai Cim: “Vim Vaajtswv hu peb lug ntawm Yexus Khetos lug ua ib teg dlejnum zoo kws
Vaajtswv tub npaaj ca ua ntej rua peb ua lawm” Efexaus 2:10 (NIV)
Lug Nug: Yaam dlaabtsi tseem pheej tuav kuv ca ua rua kuv tsi kaam ua Vaajtswv teg
dlejnum?
150
NUB 30
___________________________________________________________________________
Vaajtswv Npaaj Peb lug Ua
Vaajtswv Tegnum
Koj txais teg tau puab kuv hab tsim tau kuv.
Yauj 10:8 (NIV)
Cov neeg kws Kuv tau puab lug rua Kuv siv
yuav tshaajtawm Kuv lub koobmeej
Yaxayas 43:21 (NJB)
Vaajtswv tsim koj lug ua Vaajtswv teg dlejnum.
Vaajtswv tsim txhua yaam tsaj kws nyob huv nplajteb nuav nyag muaj nyag ib yaam
dlejnum kws nyag ua tau. Tej yaam tsaj txawj kiav ceev, tej yaam dlha paaj paws, tej yaam kws
luam dlej, tej yaam kag huv av, hab tej yaam yaa saum nruab ntug. Tabsis txhua yaam nyag
muaj nyag ib lub homphaj kws Vaajtswv tau tsim rua puab ua. Peb noobneej lug zoo tuabyaam
le ntawd hab. Vaajtswv tsim peb ib leeg txawv ib leeg, hab nyag lug ua nyag teg dlejnum lawv
le Vaajtswv tub xub npaaj ca lawm.
Ua ntej ib tug neeg yuav tsim ib lub tsev, nwg yuav tau nug nwg tug kheej seb lub tsev
ntawd yuav siv lug ua dlaabtsi? Yog thaum nwg paub lub homphaj ua yuav siv lub tsev ntawd
lawm, nwg mas le tsim lub tsev. Ua ntej Vaajtswv tsim koj, Nwg tub xaav txug teg dlejnum kws
nwg yuav xaav siv koj lug ua lawm, nwg mam le tsim koj. Nwg npaaj txhua yaam txhij txhua
rua koj, thaum nwg tsim koj, sub koj txhaj le yuav ua tau nwg teg dlejnum. Koj zoo le ko vim
yog Vaajtswv tau tsim koj lug ua ib teg dlejnum tseemceeb kws lwm tug yuav ua tsi tau le.
Vaajlugkub qha tas, “Vim Vaajtswv tsim peb tawm ntawm Yexus Khetos lug ua ib teg
dlejnum zoo kws Vaajtswv tub npaaj ca ua ntej rua peb ua lawm” (Efexaus 2:10 NIV). Koj yog
Vaajstwv txhais teg puab, hab yog yaam kws Vaajtswv txaus sab rua. Tsi muaj ib tug twg yuav
zoo le koj le.
Vaajtswv txhob txwm puab koj zoo le koj, sub koj txhaj le yuav ua tau koj teg dlejnum
kws nwg tub npaaj ca rua koj lawm. Ca le ua Vaajtswv tsaug rua qhov Vaajtswv tau tsim koj
zoo kawg le. “Koj tau tsim txhua yaam huv kuv lub cev, kuv tej sab ntsws plaab plawv, koj tau
tsim kuv thaum kuv tseem nyob huv kuv nam lub plaab. Ua koj tsaug vim koj tsim kuv zoo kawg
nkaus. Yaam kws koj tsim tsi muaj ib yaam piv tau” (Phau Ntawv Nkauj 139:13-14 NLT). Tuab
yaam le Ethel Waters tau has, “Vaajtswv tsi laam tsim ib yaam kws tsi muaj qaabhau le.”
Tsi yog Vaajtswv tsim koj thaum kws koj yuav yug xwb, Vaajtswv tau npaaj txhua txhua
nub rua koj lug ua neej kuam phim qhov kws nwg tau tsim koj lug lawm. David has ntxiv tas,
“Txhua txhua nub huv kuv lub neej koj tub sau ca rua huv koj phau ntawv lawm. Txhua txhua
lub sijhawm huv kuv lub neej, koj tub npaaj ca ua ntej lawm” (Phau Ntawv Nkauj 139:16 NLT).
Qhov nua qha tau tas, tsi muaj ib yaam huv koj lub neej kws yuav tsi muaj qaabhau rua koj.
Vaajtswv siv txhua yaam lug tsim koj kuam koj yuav ua tau koj teg dlejnum hab paab tau lwm
tug.
151
Vaajtswv tsi nkim ib yaam dlaabtsi le. Nwg yuav tsi muab tswvyim, kev txawj ntse,
koobmoov hab lub sab ntev pub rua koj, yog nwg tsi xaav siv koj lug ua nwg teg dlejnum (Loos
12:4-8; 1 Kaul. 12; Efexaus 3:8-15). Yog koj totaub le nuav, koj yuav paub txug Vaajtswv lub
homphaj rua koj lub neej.
Vaajtswv Txujlug has tas, Vaajtswv puab koj “zoo nkauj kawg hab nyuaj kawg” Muab
ntau yaam coj lug tsim koj txhaj le yuav tav. Kuam koj ncu txug tsib yaam kws Vaajtswv siv lug
tsim koj; peb yuav siv lu lug SHAPE nua kuam peb ncu tau yoojyim. Huv tshooj nua hab lwm
tshooj, peb yuav lug kawg txug tsib yaam kws Vaajtswv siv nua, hab kawm txug peb qhov
SHAPE.
Vaajtswv Tsim Koj lug Ua Vaajtswv Tegnum
Thaum Vaajtswv khaiv peb lug ua ib teg dlejnum twg, nwg yeej npaaj txhua yaam
tswvyim lug rua peb kuam peb ua tau yaam kws nwg npaaj peb lug ua. Txhua lub tswvyim kws
Vaajtswv tau npaaj ntawd yog qhov kws peb hu ua koj qhov SHAPE.
Spiritual gifts - Koobmoov kws Vaajtswv pub
Heart - Yaam kws koj nyam
Abilities – Yaam kws koj muaj peevxwm ua
Personality – Koj tug cwjpwm
Experience – Tej yaam kws koj tau ua dlhau lug lawm.
SHAPE: Tshawb Nrhav Koj Qhov Koobmoov Kws Vaajtswv Pub.
Vaajtswv pub peb txhua tug ntseeg nyag muaj nyag ib qho koobmoov lug ua Vaajtswv
teg dlejnum. Cov koobmoov nuav yog koobmoov kws lug ntawm Vaajtswv tug Ntsujplig lub
fwjchim lug, hab yog muab pub rua cov kws ntseeg xwb. Vaajlugkub has tas, “Yog leejtwg tsi
tau muaj Vaajtswv tug ntsujplig, tug ntawd yeej tsi tau txais Vaajstwv qhov khoom plig kws lug
ntawm Vaajtswv tug ntsujplig lug”(1 Kauleethaus 2:14 TEV).
Koj yuav nrhav tsi tau lossis them tsi tau txuj koobmoov kws lug ntawm Vaajtswv tug
ntsujplig lug. Twb yog vim le ntawd, peb txhaj le hu txuj koobmoov ntawd tas yog khoom plig.
Tej khoom plig ntawd yog Vaajtswv pub dlawb rua txhua tug kws tau txais txujsa lawm xwb.
“Yexus Khetos tau faib nwg cov khoom plig pub dlawb rua peb txhua tug kws ntseeg” (Efexaus
4:7 CEV). Peb tsi muaj ib tug kws yuav txav txim sab tau tas peb yuav xaiv txuj koobmoov twg.
Vaajtswv yog tug kws txav txim sab muab yaam twg rua peb ces peb tau txais yaam ntawd xwb.
Paulaus has tas, “Tsuas yog Vaajtswv tug ntsujplig xwb txhaj le yuav txav txim sab tau has tas
yuav faib tej koobmoov nuav lug rua peb le caag” (1 Kauleethaus 12:11 NLT).
Vim tas Vaajtswv nyam ntau yaam, hab nwg xaav kuam peb txhua tug nyag muaj nyag ib
yaam dlejnum tseemceeb, nwg yeej tsi pub tuab qhov khoomplig rua txhua tug. Hab tsi muaj ib
tug twg kws tau txais taagnrho txhua txuj koobmoov kws Vaajtswv pub. Yog tas koj tau txais
txhua txuj koobmoov lawm ces koj yuav tsi xaam pum txug lwm tug lawm. Qhov nua tub tawm
tsaam Vaajtswv lub homphaj kws xaav kuam peb ib leeg paab ib leeg lawm.
Koj txuj koobmoov kws Vaajtswv pub tsi yog siv lug rua koj tug kheej xwb, tabsis yog
siv lug pub rua lwm tug, tuab yaam le lwm tug tau txais koobmoov lug siv pub rua koj.
Vaajlugkub qha tas, “ib txuj koobmoov kws Vaajtswv pub lug rua peb txhua tug kuam tau siv lug
paab rua pawg ntseeg txhua tug” (1 Kauleethaus 12:7 NLT). Vaajtswv tub npaaj le nuav ca
kuam peb txhua tug yuav tsum tau sib paab, ib leeg paab ib leeg. Thaum peb txhua tug nyag siv
nyag yaam koobmoov kws Vaajtswv pub rua nyag, ces txhua tug tau txais kev vaammeej. Yog
lwm tug tsi siv nwg txuj koobmoov ces pawg ntseeg muaj kev tu ncaab tu ncua. Yog koj tsi siv
koj txuj koobmoov ce pawg ntseeg muaj kev tug ncua. Twb yog vim le ntawd, Vaajtswv txhaj le
152
saamfwm kuam peb nyag siv nyag txuj koobmoov hab siv lug ua Vaajtswv teg dlejnum. Koj
puas tau siv sijhawm lug nrhav seb koj txuj koobmoov yog dlaabtsi. Ib txuj koobmoov kws
tseem muab kaw ca tsi tau qheb hab tsi tau siv ces txuj koobmoov ntawd tsi muaj qaabhau
dlaabtsi le.
Thaum twg peb tsi ncu qaab txug Vaajtswv lu lug saamfwm nua lawm, ces yeej muaj
teebmeem tshwm tuaj rua pawg ntseeg xwb. Ob yaam teebmeem kws luj yog, “kev ntshaw lwm
tug txuj koobmoov” hab “kev tsi totaub txug Vaajtswv txuj koobmoov rua yug tug kheej hab lwm
tug.” Thawj thawj qhov teebmeem tshwm muaj yog thaum peb muab peb txuj koobmoov moog
piv rua lwm tug txuj, hab peb tsi txaus sab rua txuj kws Vaajtswv tau pub rua peb lawm. Yaam
ntawd ua rua peb tsi txaus sab rua yaam koobmoov kws Vaajtswv tau pub rua peb hab tsi txaus
sab rua yaam kws Vaajtswv siv lwm tug ua. Qhov teebmeem thij ob, pib thaum peb xaav kuam
txhua tug muaj tuab txuj koobmoov kws peb muaj hab muaj lub sab ntshaw tuab yaam le peb
ntshaw. Vaajlugkub qha tas, “Muaj ntau teg dlejnum huv Yexus pawg ntseeg, tabsis peb
suavdlawg pehawm tuab tug Vaajtswv xwb” (1 Kauleethaus 12:5 NLT).
Ntau zag peb muab Vaajtswv txuj koobmoov coj lug saib ua yaam kws tseemceeb dluas
hab novqaab txug lwm yaam kws Vaajtswv siv coj lug ua kuam Vaajtswv siv tau peb lawm. Koj
txuj koobmoov yog ib qhov kws paab qha koj txug Vaajtswv lub homphaj kws nwg xaav siv koj,
tabsis nwg tsi qha rua koj paub taag. Tseem muaj plaub yaam ntxiv kws Vaajtswv siv coj lug
khu koj, hab koj yuav tsum totaub txug, mas koj txhaj le yuav paub Vaajtswv lub homphaj rua
koj kev ua Vaajtswv dlejnum.
SHAPE: Noog Koj Lub Sab
Vaajtswv Txujlug siv lug lug Heart (lub sab) nua lug qha txug tej yaam kws koj ntshaw,
xaav txug, txaus sab rua, ca sab, muaj sab rau, hab nyam. Koj lub sab piv txug txhua yaam kws
coj koj kev ua dlejnum, yaam twg yog yaam kws koj nyam hab yaam twg yog yaam kws koj
ntshaw txug tshaaj kws koj yeej yuav ua kuam tau. Naj nub nwg nua los peb tseem siv lug lug
“sab” nuav tuab yaam, thaum peb xaav kuam lwm tug totaub peb kev xaav. Peb siv lu lug, “kuv
hlub koj kawg kuv lub sab,” nuav lug qha tas peb hlub tag tag le.
Vaajlugkub qha tas, “Koj teg dlejnum ces zoo ib yaam le koj saib koj tug dluab huv dlej.
Koj lub sab xaav le caag, ces koj teg dlejnum zoo le ntawd” (Paajlug 27:19 NLT). Koj lub sab
qha txug koj tug cwjpwm, tsi yog yaam kws lwm tug xaav tau txug xwb. Koj lub sab yuav qha
txug koj tug cwjpwm, vim le caag koj ua dlejnum le koj ua, ua caag koj xaav le koj xaav, hab ua
caag koj txhaj le coj le koj coj (Mathais 12:34; Phau Ntawv Nkauj 34:7; Paajlug 4:23).
Peb txhua tug lub sab ces nyag xaav lawm nyag ib yaam. Tuab yaam le peb ib leeg nyag
muaj nyag ib cov kaab taubteg, dluab qhov muag, hab suab txawv, peb lub sab nyag kuj xaav
nyag lawm ib yaam hab. Vaajtswv yeej pub nyag txawv lawm nyag ib yaam. Taagnrho nplajteb
nuav, thaum chivkeeb lug txug taam sim nuav tsi muaj ib tug yuav zoo le koj le.
Tuab yaam le ntawd, Vaajtswv kuj pub peb ib leeg nyag muaj nyag ib lub sab ntshaw.
Thaum peb xaav txug ib yaam kws peb nyam, los sis xaav tau, ua rua peb lub sab kub lug rua.
Peb muaj sab rua tej yaam, hab tsi muaj sab rua tej yaam. Tej yaam nuav qha tau rua peb tas peb
yuav tsum ua Vaajstwv teg dlejnum rua tej yaam kws peb nyam.
Ib lu lug ntxiv kws peb siv lug piv txug peb lub sab yog “passion” (kev kub sab lossis
mob sab rau). Muaj tej yaam kws ua rua koj kub sab hab mob sab txug, hab muaj tej yaam kws
koj tsi xaav txug le. Muaj tej yaam ua rua koj pw tsi taug, hab muaj tej yaam kws ua rua koj
nkees kawg le. Tej yaam nuav qha tau rua koj tas koj lub sab nyam hab ntshaw yaam twg.
Thaum koj luj hlub, tej zag koj nyam tej yaam nam kws koj tsev neeg tsi nyam hab tsi
xaav txug kag le. Koj sim xaav seb tej yaam ntawd lug qhov twg lug? Nwg lug ntawm
Vaajtswv lug ntaag. Vaajtswv muaj ib lub homphaj kws ua rua koj muaj tej kev nyam hab
153
ntshaw tej yaam ntawd. Koj lub sab ntshaw yog yaam thij ob kws yuav qha rua koj paub txug
Vaajtswv lub homphaj rua koj kev ua Vaajtswv dlejnum. Tsi txhob xaav tas tej kws koj nyam
hab xaav txug ntawd tsi tseemceeb. Tabsis xaav seb koj yuav siv tej kev xaav hab kev ntshaw
ntawd lug ua Vaajtswv teg dlejnum le caag rua Vaajtswv tau koobmeej. Yaam kws koj xaav hab
yaam koj ntshaw ntawd yeej muaj ib lub homphaj rau.
Vaajlugkub qha tag hab qha ntxiv tas, “Ua Vaajtswv teg dlejnum kuam taagnrho koj sab
hab koj ntsws” (2 Kevcai 11:13). Vaajtswv xaav kuam koj ua Vaajtswv teg dlejnum taagnrho
koj sab, tsi yog laam tau laam ua xwb. Noob neej yeej tsi luj hlub hab vaam meej rua ib yaam
twg kws nwg laam ua xwb. Vaajtswv xaav kuam koj siv koj tej kev nyam kev ntshaw lug ua
Vaajtswv teg dlejnum. Ua tuab zoo noog saib yaam twg yog yaam kws Vaajtswv yuav xaav siv
ntawm koj lug ua Vaajtswv teg dlejnum.
Thaum twg koj txhaj le paub tas koj ua Vaajtswv teg dlejnum taagnrho huv koj lub sab
lug? Thawj yaam kws qha rua koj paub txug koj lub sab ces yog lug ntawm tej yaam kws koj lub
sab kub lug ua. Thaum koj ua yaam kws koj nyam ua lawm, tsi taag leejtwg yuav lug saib koj,
lossis txhawb koj ua ntej koj ua. Koj yeej zoo sab hlo ua yaam tsi yuav leejtwg qhuas. Koj tsi
tog kuam leejtwg them nyaj rua koj lossis has ib lu lug zoo rua koj ua ntej koj ua. Thaum koj tsi
muaj sab rua yaam kws koj ua ntawd, ces koj tsi xaav ua, hab qaug zug kawg le.
Qhov ob kws qha tau tas koj ua Vaajtswv teg dlejnum taagnrho huv koj sab tuaj yog qhov
koj ua tau zoo npaum le caag, hab puas hloov tau neeg lub neej. Thaum twg yog koj ua yaam
kws Vaajtswv tsim koj lug ua lawm ces koj yuav nyam ua, hab koj ua tau teg dlejnum zoo zuj
zug tuaj. Yaam twg kws koj ntshaw lawm ces koj yeej yuav ua kuam tav zoo xwb. Yog koj tsi
xaav ua ib teg dlejnum twg, ces koj yeej laam ua lawm xwb, hab koj yeej ua tsi tav zoo le. Twb
yog vim le ntawd cov kws puab nto npe rua ib teg dlejnum twg, yeej yog cov kws nyam hab
ntshaw ua yaam ntawd. Thaum nwg ua teg dlejnum ntawd tsi yog leejtwg yuam nwg ua, lossis
them nyaj kuam nwg ua, yog nwg zoo sab nwg tug kheej ua xwb.
Peb yeej nov coobleej has tas, “kuv laam ua ib teg dlejnum kws kuv tsi nyam, vim rua
qhov nwg them nyaj ntau xwb. Muaj ib nub thaum kuv muaj nyaj txaus, ces kuv yuav tsi ua teg
dlejnum ntawd ntxiv lawm hab moog ua yaam kws kuv nyam.” Qhov nuav yog ib qhov kev
xaav yuav kev lawm. Tsi txhob nkim koj lub neej rua ib yaam twg kws koj tsi muaj sab rua.
Ncu ntsoov tas yaam kws zoo tshaaj huv koj lub neej tsi yog tej yaam khoom kws koj muaj.
Yaam kws muaj qaabhau tsi yog nyaj txag. Tug neeg kws nplua-nuj tshaaj huv nplajteb nuav tau
has lawm has tas, “lub neej kws fwm tug Tswv zoo dlua le lub neej kws muaj nyaj es naj nub
nyuaj sab mob taub hau” (Paajlug 15:16 Msg).
Tsi txhob txaus sab rua tej kev nrhav lub neej kws tau zoo xwb, vim lub neej kws tau zoo
xwb yeej tsi txaus koj sab le. Thaum koj muaj taag lawm los, koj yeej yuav tsi txaus sab. Koj
txawm yuav muaj nyaj siv npaum le caag los, koj yeej yuav tsi txaus sab. Tabsis cali ua neej rua
Vaajtswv, hab siv koj lub neej lug ua nwg teg dlejnum lawv le nwg tub npaaj rua koj lawm. Ua
tuab zoo saib seb yaam kws koj nyam ua yog dlaabtsi, saib seb Vaajtswv pub koj muaj lub sab
nyam hab ntshaw dlaabtsi, ces ca le ua yaam ntawd kuam Vaajtswv tau koom meej.
Nub 30
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv
Ntsab Lug: Vaajtswv tsim kuv lug ua Vaajtswv teg dlejnum.
Nqai Cim: “Vaajtswv siv ntau tug neeg lug ua ntau teg dlejnum, tabsis tsuas yog Vaajtswv
tuab leeg xwb txhaj le yuav ua kuam nwg lub homphaj tav tawm huv puab lug ” (1
Kauleethaus 12:6 Ph).
Lug Nug: Yaam dlejnum twg yog yaam kws kuv pum tas, kuv yuav nyam hab ua tau pub
rua vaajtswv, hab rua lwm tug taagnrho kuv lub sab?
154
NUB 31
___________________________________________________________________________
Totaub Txug Qhov Vaajtswv
Npaaj Koj Lug Ua (SHAPE)
Koj txhais teg tau puab kuv txhua yaam saab huv taag,
ces koj mam le puab kuv sab nraud; Koj tau puab kuv
thaum kuv tseem nyob huv kuv nam lub plaab.
Ntawv nkauj 139:13 (Msg)
Tsuas yog koj tuableeg txhaj yog koj xwb.
Tsi muaj ib tug neeg nyob nplajteb nuav kws zoo ib yaam nkaus le koj. Koj txawv
taagnrho txhua tug neeg kws nyob huv nplajteb nuav. Twb yog vim le ntawd txhaj le tsi muaj
leejtwg yuav lug ua tau teg dlejnum kws Vaajtswv tau npaaj koj lug ua lawm. Txhais tau has tas
nplajteb nuav tsi muaj ib tug neeg twg kws yuav ua tau teg dlejnum kws Vatjswv npaaj rua koj
ua. Yog koj tsi ua koj teg dlejnum paab Yexus khetos lub cev (pawg ntseeg), ces teg dlejnum
ntawd yeej yuav tsi tav le. Yeej tsi muaj leejtwg yuav lug hloov tau koj chaw. Vaajlugkub has
tas, “Muaj ntau txuj koobmoov kws Vaaj Ntsujplig muab… hab muaj ntau teg dlejnum kws yug
ua tau pub rua Vaajtswv…hab nyag muaj nyag ib lub tswvyim lug ua teg dlejnum ntawd” (1
Kauleethaus 12:4-6 TEV). Tshooj taag lug nuav, peb tau saib txug ob qhov nuav: koj qhov
khoom plig kws Vaaj Ntsujplig muab, hab yaam kws koj lub sab nyam hab ntshaw. Taam sim
nuav peb yuav saib moog ntxiv rua qhov kws Vaajtswv npaaj koj lug ua (SHAPE).
SHAPE: Siv Tej Yaam Kws Koj Txawj
Tej yaam kws koj txawj yog tej yaam kws koj ib txwm txawj ua thaum yau lug. Muaj
qee leej txawj has lug zoo thaum puab yau lug lawm. Muaj qee leej muaj lub cev zoo hab muaj
zug. Muaj qee leej ho txawj lej, txawj ntaus suab nkauj, hab txawj kus dluab.
Thaum Vaajtswv yuav tsim lub tuamtsev hab tej khoom kws yuav tau siv, Nwg tau pub
ntau leej muaj “tswvyim, lub peevxwm, hab kev txawj kev ntse lug puab hab tsim txhua yaam”
(Tsivdlim 31:3-5 NIV). Naj nub nwg nuav los Vaajtswv tseem pub tej tswvyim, kev txawj ntse
hab peevxwm pub rua noob neej siv coj lug ua nwg teg dlejnum.
Txhua yaam kev txawj ntse lug ntawm Vaajtswv lug. Txawm yog lub peevxwm kws
ua zoo lossis ua tau kev txhum los yeej lug ntawm Vaajtswv lug tuab yaam, tabsis tsuas yog
noob neej coj lug siv ua kev txhum lossis ua yuam kev lawm xwb. Vaajlugkub has tas,
“Vaajtswv tau pub peb txhua tug muaj tswvyim lug ua qee yaam zoo” (Loos 12:6a). Vim tas koj
kev txawj ntse hab tswvyim lug ntawm Vaajtswv lug, ces tej tswvyim hab kev txawj ntawd yeej
155
tseemceeb hab muaj qaabhau tuab yaam nkaus le tej koobmoov ua Vaaj Ntsujplig pub hab. Tuab
qho ua txawv ces yog koj tau txais qhov tswvyim nuav thaum koj tseem miv miv lug lawm xwb.
Qhov khoomplig (spiritual gift) ces yog tej kws thaum koj zwm rua Yexus lub cev kws yog
pawg ntseeg lawm, Vaajtswv mam le muab rua koj coj lug siv ua Vaajtswv dlejnum huv pawg
ntseeg.
Cov lug dlaws yug tugkheej ua coob leej has mas yog has tas, “Kuv tsi muaj ib qhov kev
txawj ntse ua kuv yuav siv tau pub rua Vaajtswv le.” Qhov nuav ces yog lug dlaag xwb. Koj
yeej muaj txug puas lub tswvyim hab tej kev txawj kws Vaajtswv tub muab rua koj lawm, tabsis
koj tsi paub txug hab tsi tau siv dlua xwb. Ntau tug neeg txawj ntse tau tshawb (studies) hab
pum tau tas ib tug neeg twg yeej muaj txug le ntawm 500 moog txug rua 700 lub tswvyim hab
kev txawj nyob rua huv nwg.
Koj lub hlwb muaj peevxwm cim hab ncu tau le ntawm 100 trillion yaam. Koj lub hlwb
muaj peevxwm txav txim sab tau rua 15,000 yaam tauj ib xekoos (second). Vim nwg ua tau
dlejnum ceev le nuav, nwg txhaj le txav txim sab tau rua yug lub cev ua dlejnum, lub plaab hab
tej nyuv txhaj le ua tau dlejnum rua yug lub cev. Koj lub qhov ntswg na txug 10,000 tug
ntxhiab. Koj tug ntivteg muaj peevxwm xuas tau lub xuab zeb kws miv kawg nkaus. Hab koj
tug nplaig muaj peevxwm saj tau ntau yaam qaab ntawm tej dlej. Muab has lug ces Vaajtswv tau
tsim koj muaj peevxwm kawg le. Ib teg dlejnum kws pawg ntseeg muaj, yog lug paab kuam koj
paub txug koj lub tswvyim hab kev txawj ntse, sub koj txhaj le yuav siv tau lug ua Vaajtswv teg
dlejnum.
Txhua txhua lub peevxwm, yog siv lug ua Vaajtswv dlejnum, ces yeej ua rua
Vaajtswv tau koobmeej. Paulaus has tas “Txhua yaam kws koj ua, ca le ua kuam Vaajtswv tau
koobmeej” (1 Kauleethaus 10:31 NIV). Vaajlugkub qha txug ntau tug, kws muaj ntau lub
peevxwm, kws Vaajtswv tau siv lug lawm. Vaajtswv tau siv cov neeg ua muaj peevxwm le
nraag nuav: Txawj nrag dluab, txawj ua vaaj ua tsev, muaj tswvyim ua zaub ua mov, khu tsheb,
ua tej khoom txomncauj, muaj tswvyim sib lwv, txawj xaws khaub ncaws, txawj muab ntoo lug
txua kuam zoo nkauj, txawj ua laj ua teb, muaj tswvyim nuv ntseg, nyam cog paaj hmab paaj
ntoos, ua thawj coj, ua tug thawj, ua iav qhovmuag, ntau suab paajnruag, ua riam ua pum, pleev
xim rua vaaj tsev, cog qoob loom, muaj tswvyim ua luam, ua tub rog, xaws khaub ncaws, ua
xibfwb qha ntawv, sau ntaub ntawv, hab sau nkauj. Vaajlugkub qha tas, “Vaajtswv tau pub ntau
lub peevxwm rua peb, nyag muaj nyag ib lub peevxwm lug ua nyag teg dlejnum” (1 Kauleethaus
12:6 TEV). Vaajtswv yeej npaaj ib teg dlejnum huv nwg pawg ntseeg rua koj lug xyum siv koj
lub peevxwm kws Vaajtswv pub rua koj lawm. Tabsis koj yuav tsum tshawb saib koj teg
dlejnum yog teg twg.
Vaajtswv tau pub tej tug txawj khwv nyaj. Mauxes tau qha cov Ixalayees tas, “Ncu
ntsoov tug Tswv ua yog koj tug Vaajtswv, vim nwg tub yog tug pub koj muaj lub peevxwm lug
khwv nyaj” (Deuteronomy 8:18 NIV). Cov neeg ua muaj lub peevxwm nuav txawj lug ua lag
luam, muag khoom, hab khwv tau nyaj txag. Yog koj muaj lub peevxwm nuav, ca le siv lug rua
Vaajtswv tau ntsej muag. Yuav ua rua Vaajtswv tau ntsej muag le caag? Thawj yaam, yog xaav
kuam koj ncu ntsoov tas lub peevxwm kws koj muaj yog Vaajtswv pub, yog le koj yuav tsum tau
muab lub koobmeej rov rua Vaajtswv. Yaam ob, yog siv koj kev lagluam lug paab rua lwm tug,
hab qha txug koj txuj kev ntseeg rua cov ua tsi tau ntseeg. Yaam peb, muab ib feem kaum
ntawm txhua yaam kws koj khwv tau lug pub rua Vaajtswv, vim qhov nuav yog koj qhov kev
pehawm Vaajtswv (Deuteronomy 14:23 LB; Malachi 3:8-11). Thaum kawg yog, koj npaaj lub
homphaj lug nrhav Vaajtswv ntuj lub tebchaws es tsi txhob nrhav nyaj txag xwb. Kuv mam le
qha txug qhov nuav ntxiv rua tshooj 34.
Yaam kws kuv ua tau, Vaajtswv yeej xaav kuam kuv ua. Taag nrho huv nplajteb
nuav, tsuas yog koj tuableeg xwb txhaj le yuav siv tau koj lub peevxwm. Yeej tsi muaj leejtwg
ua yuav sawv lug nyob tau rua koj chaw, vim tas puab tsi muaj koj qhov SHAPE lossis Vaajtswv
156
tsi tsim puab kuam puab muaj peevxwm le koj. Vaajlugkub qha tas Vaajtswv tau pub koj muaj
“txhua yaam kws koj yuav siv, rua koj coj lug siv ua lawv le nwg sab nyam” (Henplais 13:21
LB). Yog koj xaav paub txug Vaajtswv lub sab nyam rua koj lub neej, koj yuav tsum ua tuab
zoo tshawb saib yaam twg yog yaam kws koj ua tau zoo, hab yaam twg yog yaam kws koj ua tsi
tau zoo.
Yog Vaajtswv tsi pub koj muaj lub peevxwm lug seev suab hu nkauj, Vaajtswv yeej tsi
kuam koj lug ua ib tug hu nkauj. Vaajtswv yeej tsi khaiv koj lug ua ib teg dlejnum kws koj tsi
muaj lub peevxwm ua. Tabsis cov peevxwm ua koj muaj, yuav qha tau rua koj tas Vaajtswv dlej
sab rua koj lub neej yog nwg xaav kuam koj ua dlaabtsi. Yog koj txawj ua yaam twg, ncu
ntsoov tas Vaajtswv dlej sab rua koj lub neej yeej yog xaav kuam koj ua yaam ntawd. Vaajtswv
tsi laam tau laam muab peevxwm rua peb, nwg yeej muab yaam kws peb yuav siv, kuam peb ua
tau teg dlejnum kws nwg tub tau npaaj ca rua peb lawm.
Koj cov peevxwm yeej tsi yog muab rua koj coj lug ua neej nyob xwb; Vaajtswv pub cov
peevxwm ntawd rua koj coj lug ua Vaajtswv teg dlejnum. Petus has tas, “Vaajtswv tau pub mej
txhua tug nyag muaj nyag cov peevxwm; Mej ca le siv tej ntawd lug paab lwm tug, hab lug qha
rua lwm tug txug Vaajtswv txuj koobmoov” (1 Petau 4:10 LB).
Tuab lub sijhawm nuav kws kuv sau phau ntawv nuav, muaj txug 7,000 tug neeg ua
taabtom siv puab cov peevxwm lug ua Vaajtswv teg dlejnum nyob rua pawg ntseeg Saddleback.
Muaj neeg ua txhua yaam dlejnum paab rua pawg ntseeg hab paab rua lwm tug, xws le: kko
tsheb hab muab pub rua cov pluag; rhiav yaam khoom kws pheejyig tshaaj rua pawg ntseeg tau
yuav; cog paaj hmab paaj ntoos hab tu tej nrojtsuag togvaj togtsev; tu tej ntaub ntawv kuam
nyob muaj chaw; nrag dluab hab sau ntaub ntawv; npaaj dlejnum paab rua lwm tug; hab ua vaaj
ua tsev; paab khu cov kws muaj mob; npaaj zaub mov rua cov laug hab cov neeg txomnyeem;
sau nkauj; qha suab nkauj hab ntaus suab paajnruag (play moogic); sau ntawv thov nyaj paab rua
pawg ntseeg ua dlejnum; qha cov tub ncaws pob hab ntaus pob; paab xibfwb tshawb tej lug
pivtxwv rua xibfwb tej lug qhuab qha; txhais ntaub ntawv; hab ua ntau yaam dlejnum ntxiv. Peb
nug txhua tug kws lug ntseeg tshab seb puab txawj ua yaam dlaabtsi. Yaam kws puab txawj ua
ntawd, peb qha rua puab tas, puab yuav tau siv lug paab rua puab pawg ntseeg.
SHAPE: Siv Koj tug Cwjpwm
Ntau zag peb tsi ncu xaav has tas peb tseemceeb heev rua ntawm Vaajtswv. Tuabneeg
cov DNA sib txawv le caag, ces peb ib leeg txawv ib leeg npaum le ntawd. Koj qhov DNA
txawv lwm tug qhov dleb kawg nkaus le (the number is 10 to the 2,400,000,000th power). Muab
has lug ces tsi muaj ib tug huv nplajteb nuav yuav zoo le koj le. Yog koj yuav nrhav tau ib tug
neeg kws muaj tug DNA zoo le koj mas yuav nyuaj heev. Koj sau tug lej ib (1) hab sau cov zero
(0) rua tom qaab tug lej ib ntawd, kem le yag teg ib lub zero, ces koj yuav sau le 37,000 mais
(miles) mas koj mam le sau txug qhov kws muaj ib tug neeg kws muaj qhov DNA zoo le koj
qhov.
Yuav kuam koj totaub tug lej nuav, ca muab has le nuav. Tej neeg txawj ntse
(scientists) has tas yog peb yuav tshawb kuam tau cov khoom (particles) huv peb lub qaabntuj
(universe) nuav kws sis thooj mas peb yuav tsum tshawb txug ntawm 10 txuas 76 lub zero “0”
rua tom qaab mas mam le muaj ib yaam khoom kws zoo sis thooj xwb. Lub qaab ntuj nuav luj
hab muaj khoom (particles) ntau kawg le, tabsis nwg tseem muaj tej yaam kws zoo sis thooj
ntawd tsawg tshaaj le tuabneeg cov DNA hab. Muab has lug ces, koj tseemceeb heev le. Thaum
Vaajtswv tsim tau koj, zoo le Vaajtswv muab lub yeejhub kws nchuav koj ntawd tsoo povtseg
lawm. Taagnrho huv nplajteb nuav tsi muaj ib tug zoo le koj le.
Vaajtswv yog ib tug ua nyam ntau yaam kws txawv, koj sim saib ib ncig ntawm koj seb!
Nwg tsim peb ib leeg txawv ib leeg, hab nyag muaj nyag ib cov cwjpwm. Vaajtswv tsim cov
neeg kws nyam thaam, hab cov kws nyam nyob nwg ib leeg. Vaajtswv tsim cov neeg kws nyam
157
ua txhua yaam lawv le sijhawm, hab cov neeg kws nyam ua ntau yaam kuam txawv, tsi zoo le
qub. Nwg kuj tsim tej tug lug ua cov kws siv hlwb lug xaav (thinkers), hab tej tug lug ua cov
kws ua le nwg lub sab nyam (feelers). Tej tug neeg ua tau dlejnum zoo, yog yug ca nwg ua nwg
ib leeg. Tej tug ho ua dlejnum zoo yog muaj ib paab neeg nrug nwg ua uake. Vaajlugkub has
tas, “Vaajtswv siv ntau tug tuabneeg lug ua Vaajtswv dlejnum hab Vaajtswv siv ib leeg ua lawm
ib yaam, tabsis Vaajtswv tuableeg yog tug siv puab ua kuam tav lawv le Vaajtswv lub homphaj”
(1 Kauleethaus 12:6 PH)
Vaajlugkub yeej qha rua peb paub hab Vaajtswv siv ntau yaam neeg kws nyag muaj nyag
cwjpwm lug ua Vaajtswv teg dlejnum. Petus yog ib tug neeg ua sab ceev heev, Paulaus yog ib
tug neeg kws chim sai hab Yelemis yog ib tug neeg ua quaj taug tabsis Vaajtswv puavleej siv
puab. Thaum koj ua tuab zoo saib Yexus 12 tug twjtim, nwg yoojyim rua koj pum tas vim le
caag puab txhaj le muaj kev sib caav.
Tsi muaj ib tug cwjpwm ua Vaajtswv yuav siv lug ua Vaajtswv teg dlejnum ntau dlua
lwm tug cwjpwm. Vaajtswv yeej pub pawg ntseeg muaj coob leej kws muaj ntau tug cwjpwm,
kuam puab lug coj tau pawg ntseeg rua qhov kws zoo. Yog peb suavdlawg zoo ib yaam xwb
mas lub nplajteb nuav yuav yog ib qhov chaws ua tsi lomzem le. Qhov ua zoo yog peb
suavdlawg nyam txawv lawm nyag ib yaam.
Koj tug cwjpwm yuav coj koj kev ua dlejnum, seb koj yuav ua dlaabtsi. Hab qhov
dlejnum twg yog qhov kws koj yuav siv tau koj txuj koobmoov moog ua kuam lawv le Vaajtswv
tau pub koj lawm. Piv txwv le nuav, ob tug neeg muaj txuj koobmoov ua tshaajtawm tuab yaam,
tabsis ib tug neeg yog tug ua nyam thaam nrug neeg heev. Ib tug yog tug neeg kws nyam nyob
ntsag tu hab thaam nrug ib tug xwb. Nkawv yuav tau siv obtug qhov koobmoov ntawd sis
txawv; ib leeg yuav siv rua ib yaam dlejnum txawv, hab obtug nyag yuav siv nyam txawv
sijhawm.
Cov neeg kws kaw ntoo yeej paub tas yog koj yuav kaw ntoo koj yuav tsum kaw lawv le
cov nreej ntoo. Tuab yaam le ntawg yog koj laam ua dlejnum tsi lawv le qhov kws Vaajtswv
tsim koj lug ua, nwg yuav nyuaj rua koj ua hab nwg yuav siv dlaag siv zoo ntau dlua txhaj ua
tav, hab thaum ua tav lug yuav tsi tav rua qhov zoo. Twb yog vim le ntawd ntaag, yog koj laam
ua dlejnum le lwm tug ua xwb ce koj yeej yuav ua tsi tav zoo. Vaajtswv tsim koj txawv dlua le
lwm tug. Tsheeb tag, koj yeej kawm tau ntawm yaam kws lwm tug ua, tabsis koj yuav tsum
muab ntsuag saib seb yaam twg yog yaam kws koj yuav ua tau hab yaam twg yog yaam kws koj
ua tsi tau. Naj nub nam nuav, muaj ntau phau ntawv kws tau sau txug qhov kws koj yuav tshawb
le caag txhaj le yuav tau koj tug cwjpwm hab seb koj yuav ua le caag txhaj le siv tau coj lug ua
Vaajtswv teg dlejnum.
Peb cov cwjpwm yog ib dlaim dluab le dlaim tsom iav kws qha tas peb tug Vaajtswv zoo
le caag. Qhov nuav yog ib qho koobmoov kws Vaajtswv pub rua peb coj lug tsim tsaa Vaajtswv
pawg ntseeg hab Vaajtswv muab pub rua peb txhua tug huv tuabsi. Yog thaum peb ua yaam
kws Vaajtswv tsim peb lug ua lawm, nwg ua rua peb muaj txuj kev zoo sab. Thaum koj ua
Vaajtswv teg dlejnum lawv le qhov kws Vaajtswv tau tsim koj lug kws, koj tau txais kev puv
npo, kev txaus sab, hab kev tawg paaj txi txiv.
SHAPE: Siv Tej Yaam Kws Koj Tau Ua Hab Tiv Dlhau lug Lawm
Koj yuav kawm tau ntau yaam ntawm tej kws koj tau ua hab tau tiv dlhau lug lawm. Tej
yaam kws koj raug yeej yog yaam kws koj tiv tsi taug le, tabsis txawm le caag los, Vaajtswv yeej
siv tau tej yaam ntawd lug khu koj kuam koj siv tau tej yaam ntawd moog paab lwm tug hab.
(Loos 8:28-29) Thaum koj nrhav koj qhov SHAPE, lossis qhov kws Vaajtswv tsim koj lug ua
lawm, koj yuav tsum xaav txug 6 yaam kws koj tau ua hab tiv dlhau lug lawm le nraag nuav:
 Tsevneeg : Koj kawm tau kev luj hlub huv koj tsev tuabneeg le caag?
 Kev kawm ntawv: Koj nyam kawm yaam dlaabtsi thaum koj tseem kawm ntawv?
158




Kev ua dlejnum: Yaam dlejnum twg yog yaam kws koj nyam ua hab ua tau tav zoo?
Kev luj hlo sab ntsujplig: Lub sijhawm twg yog lub sijhawm koj nyob ze Vaajtswv
tshaaj?
Kev ua Vaajtswv dlejnum: Yav tag los koj ua Vaajtswv dlejnum le caag?
Kev nyuajsab dlhau los: Tej teebmeem, tej kev nyuaj sab, tej kev mob nceeg tej kev ua
lwm tug tau ua mob koj sab, hab tej kev txhawj ntshai kws koj raug yaav taag lug tabsis
koj tub tiv dlhau lawm yog dlaabtsi?
Yaam kev nyuaj sab kws dlhau lug lawm yog yaam kws Vaajtswv yuav siv heev tshaaj
lug npaaj koj rua kev ua Vaajtswv teg dlejnum. Vaajtswv yeej tsi laam pub koj raug tej kev
nyuaj sab ntawd yog Vaajtswv tsi muaj homphaj kws yuav siv tej ntawd. Tej thaum mas teg
dlejnum tseemceeb tshaaj kws Vaajtswv yuav siv koj ua yog tej yaam kws zoo sis thooj le tej
teebmeem kws koj raug lug lawm ntaag. Leejtwg txhaj le yuav paab tau ib tsevneeg kws muaj ib
tug mivnyuas ruam? Tug kws muaj ib tug mivnyuas ruam txhaj le yuav paab tau xwb. Leejtwg
txhaj le yuav paab tau ib tug neeg kws quav dlej quav cawv? Tug neegneeg kws dlim dlhau kev
quav cawv lug txhaj le yuav paub paab tug neeg quav cawv ntawd. Leejtwg hab le yuav paab tau
ib tug quaspuj ua nwg tug quasyawg tau tso nwg tseg, hab moog caum lwm tug quaspuj lawm?
Tug quaspuj kws tub tiv dlhau qhov teebmeem ntawd lawm txhaj le yuav paab tau?
Vaajtswv yeej tso koj rua tej nuav kuam koj yuav dlhau moog muaj lub peevxwm paab
tau lwm tug ua taabtom raug tej teebmeem ntawd. vaajlubkub qha tas, “Vaajtswv hlub hab paab
peb thaum kws peb ntsib kev nyuaj sab kuam peb paub hlub hab paab lwm tug thaum puab raug
kev nyuaj sab hab. Thaum lwm tug ntsib teebmeem, peb yuav muaj lub peevxwm hlub hab paab
tau puab” (2 Kauleethaus 1:4 NLT).
Yog koj xaav kuam Vaajtswv siv koj, koj yuav tsum totaub txug ib yaam kws tseemceeb
heev, yaam kws tseeceeb ntawd yog le nuav: Yaam kws Vaajtswv xaav siv ntawm koj lug paab
lwm tug yog tej teebmeem kws koj raug kws ua rua koj tsi xaav thaam txug, tsi nyam kag le,
hab kws rua koj xaav muab npug ca, hab novqaab moog ntawd ntaag. Cov teebmeem kws koj
raug nuav ntaag lau, yog koj teg dlejnum kws koj yuav tau ua.
Yog koj xaav kuam Vaajtswv siv tej yaam kws raug rua koj lawm, koj yuav tsum tau qha
tej yaam ntawd rua lwm tug ua taabtom raug tej teebmeem ntawd tuab yaam le koj tub raug lu
lawm. Koj yuav tsum tsi txhob npug ca lawm, hab leeg yaam kws koj ua tsi yog, yaam kws koj
tau ua yuamkev lawm hab yaam kws koj ntshai. Yog koj ua tau le nuav ces, yuav yog teg
dlejnum kws tseemceeb tshaaj kws koj ua tau rua lwm tug. Thaum kws koj raug ib qhov
teebmeem es koj tsi muaj peevxwm tiv dlhau, tabsis Vaajtswv paab koj es koj tiv dlhau mas
qhov ntawd ua rua tuabneeg coob tug pum Vaajtswv lub fwjchim dlua le thaum ua koj khaav
txug yaam kws koj ua tau.
Paulaus totaub yaam nuav zoo, nwg txhaj le khaav txug nwg txuj kev nyuaj sab hab quaj
ntsuag. Nwg tau has tas, “cov kwvtij, peb xaav kuam mej paub has tas, thaum peb moog peg lub
xeev Axias, peb raug txomnyem heev kawg le, peb tiv yuav luag tsi taug, peb xaav has tas peb
yeej yuav tuag xwb. Peb zoo le tej tuabneeg raug txim kws luag yuav coj moog tua. Tabsis ca
peb raug kev txomnyem le nuav, peb txhaj tsi ca sab rua peb lub tswvyim, tabsis kuam peb ca sab
rua Vaajtswv tug kws tsaa tau tuabneeg tuag sawv rov qaab los. Nwg paab peb dlim ntawm txuj
kev tuag kws txaus ntshai heev, nwg yeej yuav paab kuam peb dlim; hab peb ca sab has tas nwg
tseem yuav paab peb moog lawm yaav tom ntej” (2 Kauleethaus 1:8-10 LB).
Yog Palaus tsi kaam qha txug nwg qhov kev nyuaj sab hab kev txhawj ntshai, ces coob
leej yeej yuav tsi muaj chaw ca sab le. Vim Palaus tsi zais hab muab qha tawm, coob leeg kws
raug tsim txom tau txais kev txhawb zug, hab muaj chaw ca sab. Yog koj qha taug koj tej kev
nyuajsab rua lwm tug, ces tej ntawd txhaj le yuav muaj qaabhau, paab tau rua lwm tug. Aldous
Huxley has tas, “Qhov kws koj ua tau dlejnum zoo, tsi yog vim muaj teebmeem raug rua koj
159
yaav taag lug lawm, tabsis yog qhov kws thaum teebmeem raug koj ntawd, koj tiv qhov
teebmeem ntawd le caag.” Koj yuav ua le caag rua yaam kws koj raug ntawd? Tsi txhob muab
tej ntawd zais ca xwb. Ca le siv tej ntawd lug paab lwm tug.
Tomqaab kws peb saib txug 5 yaam kws Vaajtswv ca peb raug kuam hloov tau peb lub
neej rua Vaajtswv siv, kuv vam tas koj yuav paub hab suav tej yaam kws Vaajtswv ca lug raug
koj ntawd kuam tseemceeb hab muaj qaabhau rua koj lub neej kws ua Vaajtswv teg dlejnum.
Yog koj ua dlejnum lawv le qhov kws Vaajtswv tau hloov koj lawm, ces koj yuav pum kev vam
meej, hab koj yuav muaj kev txaus sab rua Vaajtswv teg dlejnum kws koj ua. Koj yuav ua tau
dlejnum zoo tshaaj thaum ua koj siv koj txuj koobmoov kws Vaajtswv tau pub rua koj lawm.
Hab yog thaum koj siv tej tswvyim kev txawj ntse hab ua dlejnum lawv le tug cwjpwm kws koj
muaj ces koj yuav ua tau dlejnum zoo. Hab yog koj siv tej yaam kws koj tau tiv dlhau lug
lawm lug paab lwm tug ces yuav txhawb tau puab ntau heev. Yog teg dlejnum twg dlhos koj
tshaaj ces koj yuav ua tau teg dlejnum ntawd zoo tshaaj.
NUB 31
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Tsi muaj lwm tug yuav hloov tau kuv chaw.
Nqai Cim: “Vaajtswv tub pub koobhmoov rua mej txhua tug lawm, yog le ntawd mej
yuavtsum siv tej koobhmoov kws mej tau ntawd kom muajnqes rua lwm tug.”
1 Petus 4:10
Lug Nug: Yaam teebmeem dlaabtsi kws kuv tiv dlhau lug lawm kws yuav paab tau kuv
pawg ntseeg?
160
NUB 32
___________________________________________________________________________
Siv Yaam Kws Vaajtswv Pub Rua Koj
Ua Vaajtswv Haujlwm
Peb has tas Vaajtswv tsim peb lug ua ib teg dlejnum rua
Yexus lub cev, ca peb ua le qhov kws Vaajtswv tsim peb lug ua.
Loos 12:5 (Msg).
Vaajtswv qhov khoomplig rua koj yog tsim koj;
Koj qhov khoomplig rua Vaajtswv yog ua dlejnum le Vaajtswv tsim koj lug ua.
Cov tuabneeg Danish tej pajlug (Danish proverb).
Tsimnyog koj muab yaam zoo tshaajplawg rua Vaajtswv.
Vaajtswv tsim koj kuam phim qhov homphaj kws Vaajtswv xaav kuam koj ua, hab Nwg
xaav kuam koj ua tej kws nwg tsim koj lug ua ntawd. Vaajtswv tsi xaav kuam koj txhawj txug
tej dlejnum kws nwg kuam koj ua, hab tsi xaav kuam koj pheej moog ntshaw lub tswvyim kws
tsi yog Vaajtswv pub rua koj. Tabsis Nwg xaav kuam koj siv lub tswvyim kws Vaajtswv pub
rua koj xwb.
Yog koj yuam koj tug kheej moog ua teg dlejnum kws tsi yog Vaajtswv tsim koj lug ua
ces qhov ntawd yuav nyuaj heev hab zoo le koj muab ib tug pas kws ua plaub fab coj moog ntxig
rua lub qhov kws ua vojvoog. Yog koj ua le ntawd, yuav ua rua koj dlhuav hab teg dlejnum
yuav tsi tav moog rua qhov zoo. Koj yuav nkim koj lub sijhawm, koj tej tswvyim, hab dlaagzug
xwb. Qhov kws koj yuav siv tau koj lub neej kuam ua tau dlejnum zoo rua Vaajtswv ces yog ua
tej dlejnum kws Vaajtswv tsim koj lug ua. Koj yuav paub ua cov dlejnum kws Vaajtswv tsim
koj lug ua, koj yuav tsum tau tshawb nrhav saib Vaajtswv tsim koj lug ua dlaabtsi. Thaum koj
paub lawm, koj yuav tsum tau zoo sab hlo txais yuav qhov kws Vaajtswv tsim koj lug ua hab
xyum kuam koj muaj peevxwm ua tau zoo rua qhov ntawd.
Tshawb Nrhiav Qhov Kws Vaajtswv Tsim Koj lug Ua
Vaajlugkub qha has tas, “Mej tsi txhob ua le cov neeg ruam, tabsis mej yuavtsum ua
tuabzoo saib seb Vaajtswv xaav kuam mej ua yaam twg” (Efexaus 5:17). Tsi txhob ca ib nub
dlhau moog. Ca le pib tshawb nrhav kuam koj paub meej has tas Vaajtswv xaav kuam koj ua
dlaabtsi.
Pib tshawb nrhav saib qhov koobmoov hab lub peevxwm kws Vaajtswv pub rua koj
yog dlaabtsi. Ua tuabzoo xaav saib yaam twg yog yaam kws koj ua tau zoo hab yaam twg yog
161
yaam kws koj ua tsi tau zoo. Paulaus tawm tswvyim has tas, “mej tsi txhob xaav dlhau tej kws
mej ua tsi tau. Tabsis mej yuavtsum muab mej txuj kev ntseeg ntsuag saib Vaajtswv pub mej
muaj peevxwm npaum le caag” (Loos 12:3). Muab ib dlaim ntawv coj lug sau tej kws koj ua tau
zoo, hab sau tej kws mej ua tsi tau zoo. Nug lwm tug saib lwm tug ho pum yaam twg kws koj ua
tau zoo. Koj yuav tsum qha rua koj tej phoojywg paub has tas koj xaav nrhav qhov koobmoov
hab peevxwm kws Vaajtswv pub rua koj, tsi yog koj xaav nug kuam puab has zoo txug koj, puab
txhaj le yuav qha qhov tseeb rua koj. Feem ntau mas lwm tug yuav pum qhov koobmoov moov
ntawm sab kev ntseeg kws Vaajtswv pub rua koj, hab yuav pum koj lub peevxwm. Yog koj xaav
has tas koj tau qhov koobmoov rua kev qha lossis hu nkauj, tabsis tsi muaj leejtwg pum le koj
pum ntawd ces txhais tau has tas qhov kws koj xaav ntawd tsi yog koj qhov koobmoov hab tsi
yog koj lub peevxwm. Yog koj xaav has tas koj tau qhov koobmoov ua thawj coj, koj yuav tsum
tig saib rov tomqaab saib puas muaj neeg lawv koj qab. Yog tsi muaj neeg caum koj qaab ces
koj tsi muaj qhov koobmoov ua thawj coj.
Koj yuav tsum nug koj le nuav: Kuv ua tau yaam dlaabtsi zoo hab lwm tug lug pum has
tas kuv ua tau yaam ntawd zoo hab? Yaam twg yog yaam kws kuv tub ua tau zoo lawm? Muaj
ntau tug xibfwb tub ua tau cov ntawv sojntsuam koobmoov (spiritual gift tegt) lawm. Qee yaam
kev sojntsuam koobmoov kuj qha tau has tas koj tau qhov koobmoov dlaabtsi, tabsis qee zag kuj
qha tsi meej hab. Tej ntaub ntawv sojntsuam koobmoov (spiritual gift tegts) ces luag tsuas yog
nug cov lug nug dlaav dlaav xwb ces tej zag yuav nug tsi txug yaam kws koj muaj peevxwm ua.
Dlhau le ntawd, ib hom kev ntseeg kuj ua puab cov ntaub ntawv soj ntsuam koobmoov lawm ib
yaam. Nyias ua kuam dlhos lawv le nyag pawg ntseeg. Tsi tag le ntawd xwb, thaum koj kev
ntseeg luj hlub zuj zug kev koj kuj ua tau Vaajtswv teg dlejnum ntau zuj zug hab zoo zuj zug.
(Tej zag qhov koj sojntsuam xyoo nuav kuj yuav txawv le qhov kws koj sojntsuam ob peb xyoos
tom ntej nuav lug muaj). Qee teg dlejnum kws koj ua kuj yog ua lug ntawm koj kev paub xwb,
tsi yog koj qhov koobmoov los kuj muaj.
Qhov zoo tshaaj kws koj yuav tshawb tau koj qhov koobmoov hab tshawb tau koj lub
peevxwm kws Vaajtswv pub rua koj ces yog lug ntawm qhov kws koj sim ua ntau yaam dlejnum
paab pawg ntseeg. Yog kuv tsi tau moog qhuab qha dlua ces txawm yog kuv yuav moog muab
tej ntaub ntawv sojntsuam koobmoov lug sojntsuam txug pua zag lug kuv yeej ntsuag tsi tau has
tas kuv tau qhov koobmoov qhuab qha. Yuav tsum yog tomqaab kws muaj neeg caw kuv moog
qhuab qha hab thaum qhuab qha tag, muaj neeg lug has rua kuv has tas kuv qhuab qha zoo mas
kuv mam le paub has tas Vaajtswv pub koobmoov rua kuv txawj qhuab qha.
Muaj qee phau ntawv kws sau txug kev sojntsuam koobmoov kuj muab tej kev tshawb
koobmoov tig tomqaab tuaj. Puab has tas, “Tshawb kuam tau koj qhov koobmoov ces koj mam
le moog ua Vaajtswv dlejnum lawv le Vaajtswv pub koobmoov rua koj.” Tabsis ua le nuav yog
ib qhov kws yuam kev lawm. Qhov yog ces koj yuav tsum moog sim ua Vaajtswv teg dlejnum
ntau ntau yaam mas koj mam le paub has tas qhov koobmoov kws Vaajtswv pub rua koj yog
qhov twg tag. Yog koj tsi kaam moog sim ua Vaajtswv dlejnum, koj yeej yuav tsi muaj
peevxwm paub has tas koj ua tau zoo rua yaam dlejnum twg.
Koj muaj ntau yaam peevxwm kws koj tsi paub, hab muaj ntau qhov koobmoov kws koj
tsi paub has tas koj muaj vim koj tsi tau moog sim ua cov dlejnum ntawd. Yog le ntawd, kuv
xaav kuam koj moog sim ua tej yaam dlejnum kws koj tsi tau ua dlua. Txawm yog koj laug
npaum le caag los xij, koj yuav tsum tsi txhob has tas koj laug, koj yuav tsum moog sim ua
dlejnum. Kuv tub ntsib ntau tug neeg kws puab tub muaj xyacaum, yimcaum xyoo lawm, puab
mam le tshawb tau qee yaam koobmoov kws Vaajtswv pub rua puab. Kuv paub ib tug poglaus
kws nwg muaj cuajcaum xyoo lawm, nwg tseem moog sib tw dlha hab nwg dlha yeej. Nwg tub
muaj cuajcaum xyoo lawm nwg mam le paub has tas nwg muaj peevxwm dlha hab nwg nyam
khiav.
Yog koj tsi tau sim moog ua Vaajtswv dlejnum, koj tsi txhob rawm kwvyees qhov
koobmoov kws Vaajtswv pub rua koj. Koj ca le moog nqeg teg ua dlejnum. Thaum koj nqeg
162
teg ua ntau ntau txuj dlejnum lawm, koj yuav paub has tas Vaajtswv pub qhov koobmoov twg
rua koj. Sim moog qha Vaajlugkub, lossis coj ib paab tuabneeg, lossis coj ib pawg ntseeg, lossis
ntaus suab paajnruag, lossis moog paab cov hluas. Koj yeej tsi paub has tas koj ua tau yaam twg
zoo, yog koj tsi moog sim ua. Yog thaum koj moog sim ua es koj ua tsi tau zoo, koj muab qhov
ntawd hu ua “kev sim” (experiment), koj tsi txhob muab qhov ntawd hu ua “nyoo swb” (failure).
Yog koj ua le nuav, koj yuav paub has tas yaam twg yog yaam kws koj ua tau zoo.
Xaav saib koj nyam ua dlaabtsi hab koj tug cwjpwm zoo le caag. Paulaus kuam peb
tig lug saib peb teg dlejnum saib peb ua tau dlaabtsi, nwg has tas, “Txhua tug nyag yuav tsum ua
tuab zoo saib nyag teg dlejnum saib zoo le caag tso. Yog leejtwg teg dlejnum zoo lawm, tug
ntawd txhaj khaav tau, tsi tas nwg yuav coj nwg teg dlejnum moog piv rua lwm tug teg”
(Kalatias 5:4). Yog yuav kuam koj paub zoo dlua, koj yuav tau nug cov neeg kws paub koj zoo
saib puab pum has tas koj yog tug zoo le caag. Koj yuav tau nug koj tug kheej le nuav: Kuv
nyam ua dlaabtsi txhaj plawg? Teg dlejnum twg yog teg kws ua rua kuv zoo sab tshaajplawg?
Teg dlejnum kws kuv ua es ua rua kuv tsi ncu tub tsaus ntuj lawm yog teg dlejnum dlaabtsi? Kuv
nyam ua cov dlejnum zoo le qub ib nub dlhau ib nub xwb lossis kuv nyam ua tej dlejnum tshab
tas moog le? Kuv nyam nrug lwm tug koom ua dlejnum uake lossis kuv nyam ua cov dlejnum
kws kuv ua kuv ib leeg? Kuv yog neeg txaajmuag lossis kuv tsi yog neeg txaajmuag? Kuv yog
tug neeg kws txawj xaav, lossis kuv yog tug neeg tu sab yoojyim? Kuv nyam cov dlejnum kws
muaj kev sib tw dlua lossis kuv nyam cov dlejnum kws suavdlawg ua uake xwb?
Xyuas saib koj ua tau dlaabtsi yaav taag lug lawm hab tej kws koj kawm dlhau lug
lawm yog dlaabtsi. Tig rov moog saib koj lub neej hab xaav saib koj tub ua tau dlaabtsi yaav
taag lug lawm. Mauxes has rua cov neeg Yixalayees has tas, “nco ntsoov has tas nub nua mej
tub kawm tau has tas tug Tswv zoo le caag los ntawm qhov kws nwg ua rua mej pum” (2 Kevcai
11:2 TEV). Yog peb novqaab tej kws Vaajtswv ua rua peb lawm ces tej kws Vaajtswv ua ntawd
tsi muaj qaabhau dlaabtsi; yog le ntawd tseemceeb heev kws peb yuav tsum muab tej kws
Vaajtswv ua rua peb lawm sau tseg. Paulaus txhawj nyob tsaam cov ntseeg Vaajtswv nyob
Kalatias novqaab tej kev nyuajsab kws puab tub tiv dlhau lawm. Nwg txhaj has tas, “Ib puas
tsaav yaam kws Vaajtswv paab mej lawm, txawm tsi muaj nqes rua mej le los? Yeej muaj lug
sav!” (Kalatias 3:4).
Peb tsi tshua pum Vaajtswv lub homphaj zoo rua peb thaum peb raug txomnyem lossis
thaum peb swb, lossis thaum peb raug kev txaajmuag. Thaum Yexus ntxuav Petus kotaw, Yexus
has tas, “Tamsim nua koj tseem tsi tau totaub qhov kws kuv ua nuav, tabsis lwm nub koj yuav
totaub” (Yauhaas 13:7). Tomqaab kws tej teebmeem ntawd dlhau lawm mas peb mam le totaub
has tas yog le caag Vaajtswv ca tej teebmeem ntawd lug raug peb.
Koj yuav tau siv sijhawm lug tshawb nrhav tej kws Vaajtswv tau ua rua koj lub neej yaav
taag lug lawm. Kuv xaav kuam koj siv le peb nub lug xaav hab tshawb txug tej kws Vaajtswv tau
ca koj raug kuam koj txhaj le paub siv tej kws koj raug ntawd lug qha rua lwm tug. Muaj ib cov
ntaub ntawv kws yuav paab koj tshawb nrhav tej kws Vaajtswv tub ua rua koj lub neej lawm.
Koj moog saib nyob rua huv www.purposedrivenlife.com.
Txais Hab Txaus Siab Rua Yaam Kws Vaajtswv
Twb Ua Rua Koj Lub Neej Lawm.
Vim Vaajtswv paub has tas yaam dlaabtsi yog yaam kws zoo tshaajplawg rua koj, yog le
ntawd, koj yuav tsum zoo sab hlo txais yuav yaam kws Vaajtswv ua rua koj lub neej.
Vaajlugkub has tas,
163
“Phoojywg, koj yog leejtwg, ua le caag koj tseem nrug Vaajtswv sib caav hab? Lub laujkaub
aav yeej tsi has rua tug kwspuab laujkaub has tas, ‘Ua caag koj puab kuv zoo le nuav?’ Tug
kwspuab laujkaub nwg yeej muaj cai muab aav lug puab laujkaub lawv le nwg lub sab nyam.
Nwg muab tuabthooj aav lug puab ib lub zoo ib lub phem lug nyob ntawm nwg pum zoo” (Loos
9:20-21).
Qhov kws Vaajtswv puab koj zoo le koj, tub yog Vaajtswv puab rua Vaajtswv siv kuam
lawv le Vaajtswv lub homphaj ntaag. Yog le ntawd, koj tsi txhob tu sab lossis tsi txhob
tawmtsaam Vaajtswv. Koj tsi txhob ua kuam koj zoo le lwm tug, tabsis koj ca le txaus sab rua
qhov kws Vaajtswv tsim koj zoo le koj. Vaajlugkub has tas, “Yexus khotos pub peb txhua tug
nyag muaj nyag tswvyim” (Efexaus 4:7).
Yog koj txaus sab txais yuav qhov kws Vaajtswv tsim koj zoo le koj ces koj yuav tsum
leeg paub has tas koj tsi muaj peevxwm ua tau ib puas tsaavyaam. Tsi muaj ib tug ua tau txhua
yaam zoo huv tuabsi, hab Vaajtswv tsi tau hu ib tug neeg twg lug ua txhua yaam. Vaajtswv pub
peb ib leeg muaj ib teg dlejnum. Paulaus paub has tas Vaajtswv tsi tau hu nwg lug ua txhua
yaam txhua tsaav lossis tsi tau hu nwg lug ua kuam txhua leej txhua tug txaus sab rua nwg, tabsis
nwg paub has tas Vaajtswv hu nwg lug ua qee yaam dlejnum kws Vaajtswv npaaj nwg lug ua
lawm (Katias 2:7-8). Nwg has le nuav, “Peb cov, peb tsi khaav tshaaj tej kws peb muaj, peb
tsuas khaav txij tej kws Vaajtswv muab rua peb ua xwb, tej ntawd yog tej kws peb ua paab mej”
(2 Kauleethaus 10:13).
Tug caam lossis tej kws Vaajtswv pub rua peb ua, yog has txug teg dlejnum kws
Vaajtswv muab tso rua peb ua lawm. Koj txawj ua dlaabtsi ces tub yog Vaajtswv tsim koj lug ua
yaam ntawd ntaag. Thaum peb ua tej dlejnum kws peb tsi muaj peevxwm ua lawm ces yuav ua
rua peb nyuaj sab. Ib yaam le peb pum cov neeg sib tw dlha kws luag yeej kem ib leeg ib txuj
kab rua puab khiav. Vaajlugkub has tas, “peb ca le sib tw dlha ncaajncaim moog kuam txug tug
caam tom kawg” (Henplais 12:1b). Koj tsi txhob saib cov neeg kws nrug koj dlha ntawm koj ib
sab, tabsis koj yuav tsum dlha ncaajnraim moog kuam txug tom tug caam kawg.
Vaajtswv xaav kuam koj txaus sab siv koj tug kheej ua teg dlejnum kws Vaajtswv npaaj
rua koj ua lawm. Vaajlugkub has le nuav, “Txhua tug nyag yuav tsum ua tuab zoo saib nyag teg
dlejnum saib zoo le caag tso. Yog leejtwg teg dlejnum zoo lawm, tug ntawd txhaj khaav tau, tsi
tas nwg yuav coj nwg teg dlejnum moog piv rua lwm tug teg” (Kalatias 6:4). Dab ntxwgnyoog
yuav ua kuam koj tsi txaus sab rua kev ua Vaajtswv teg dlejnum. Nwg yuav ua le nuav: Nwg
yuav ua kuam koj muab koj teg dlejnum piv rua lwm tug teg. Hab nwg yuav kuam koj ua kuam
tau dlejnum lawv le qhov kws lwm tug xaav kuam koj ua. Ob qhov nuav puav leej zoo le rooj
ntxiab kws yuav tais koj kuam koj tuag es koj tsi txhob ua tau teg dlejnum le Vaajtswv xaav
kuam koj ua. Thaum twg yog koj tsi zoo sab rua kev ua Vaajtswv teg dlejnum lawm ces koj
yuav tau tig rov lug saib seb yog tim ob qhov nuav qhovtwg lawm.
Vaajlugkub qha kuam peb tsi txhob muab peb teg dlejnum coj moog piv rua lwm tug:
“Txhua tug nyag yuav tsum ua tuab zoo saib nyag teg dlejnum saib zoo le caag tso. Yog leejtwg
teg dlejnum zoo lawm, tug ntawd txhaj khaav tau, tsi tas nwg yuav coj nwg teg dlejnum moog piv
rua lwm tug teg” (Kalatias 6:4). Muaj ob qhov yibvim kws koj yuav tsum tsi txhob muab koj
lub neej, koj teg dlejnum, hab qhov kws koj ua tav, coj moog piv rua lwm tug qhov. Ob qhov
ntawd yog le nuav: Ib, koj yuav pum has tas lwm tug ua tau zoo dlua le koj ua ces yuav ua rua
koj tsaug muag. Lossis koj yuav pum has tas koj ua tau zoo dlua le lwm tug ces yuav ua rua koj
muaj kev khaavtheeb. Ob qhov nuav yuav txeeb koj tawm ntawm kev ua Vaajtswv dlejnum hab
yuav ua rua koj tsi muaj sab ua Vaajtswv teg dlejnum.
Paulaus has tas cov neeg kws muab nwg teg dlejnum coj moog piv rua lwm tug teg ces
yog cov neeg ruam xwb. Nwg has le nuav, “Peb yeej tsi kaam muab peb piv rua cov neeg kws
puab khaav has tas puab zoo dlua lwm tug. Cov neeg kws khaav le ntawd, puab ruam kawg le.
Puab ib tug ntsuag ib tug hab muab ib tug piv rua ib tug” (2 Kauleethaus 10:12).
164
Cov neeg tsi totaub txug qhov kws Vaajtswv tsim koj, yuav txob thuam teg dlejnum kws
koj ua hab puab yuav yuam koj ua teg dlejnum kws puab xaav kuam koj ua. Koj yuav tsum tsi
txhob quavntsej puab. Paulaus yeej ib txwm raug thuam vim puab tsi paub has tas Vaajtswv
npaaj nwg lug ua teg dlejnum kws Vaajtswv npaaj rua nwg lawm. Nwg qha kuam peb tsi txhob
muab peb cov dlejnum coj lug sib piv, tsi txhob cuab tej dlejnum kws luj tshaaj le peb muaj
peevxwm ua, tabsis yuav tsum ua le Vaajtswv kuam peb ua xwb (1Kauleethaus 10:12-18).
Ib qhov kws Vaajtswv siv tau Paulaus kws tau Vaajtswv teg dlejnum zoo heev mas tub
vim yog Paulaus tsi quavntsej lwm tug tej lug txobthuam lossis tsi muab nwg teg dlejnum coj
moog piv rua lwm tug teg lossis nwg tsi nrug cov neeg kws txob thuam nwg ntawd sib caav txug
teg dlejnum kws Vaajtswv muab tso rua nwg ua. Lawv le John Bunyan has mas nwg has tas,
“Txawm yog kuv ua tsi tau ib yaam dlejnum zoo lug kuv yeej tsi quavntsej txug cov neeg thuam
kuv, hab txawm yog kuv ua tau dlejnum zoo lug kuv tsi quavntsej cov neeg qhuas kuv.”
Ua Kuam Zoo Zuj Zus Rua Qhov Kws Vaajtswv Tsim Koj lug Ua
Yexus zaaj lug pivtxwv kws has txug peb tug tubqhe kws tug tswv muab nyaj rua puab
coj moog ua luam, yog nwg xaav kuam peb paub has tas Vaajtswv xaav kuam peb siv peb lub
neej kws Vaajtswv pub rua peb lawm coj moog ua Vaajtswv dlejnum. Peb yuav tsum tau siv peb
tej koobmoov hab siv peb tej peevxwm. Peb yuav tsum muaj lub sab kublug ua Vaajtswv
dlejnum. Peb yuav tsum muaj tug cwjpwm kws xaav ua Vaajtswv teg dlejnum. Hab peb yuav
tsum xyum ua Vaajtswv dlejnum kuam peb txawj hab ua tau zoo. Paulaus qha cov neeg Filispis,
nwg has le nuav, “mej yuav tsum luj hlub zuj zug lug ntawm tej kev txawj ntse hab kev totaub”
(Filipis 1:9 NLT). Hab nwg has rua Timautes has tas, “Koj yuav tsum siv lub tswvyim kws
Vaajtswv pub rua koj thaum kuv tsaa teg rua koj hab xaa koj moog ua dlejnum” (2 Timautes
1:6).
Yog koj tsi siv koj cov leeg ua dlejnum ces koj cov leeg yuav tsi muaj zug zuj zug. Ib
yaam nkaus le ntawd, yog koj tsi siv tej koobmoov hab peevxwm kws Vaajtswv pub rua koj ces
tej ntawd yuav pluj moog. Yexus qha zaaj lug pivtxwv txug tug tubqhe kws tsi muab nwg cov
nyaj coj moog ua luam, tabsis nwg coj moog faus aav tseg, thaum kawg nwg tug tswv has rua
nwg has tas, “Mej ca le muab cov nyaj ntawm nwg coj moog ntxiv rua tug kws muaj ib puas
choj” (Mathais 25:28). Yog koj tsi siv yaam kws Vaajtswv muab rua koj ces Vaajtswv muab
tshem ntawm koj moog. Yog koj siv ces Vaajtswv yuav muab ntxiv rua koj. Paulaus has rua
Timautes, nwg has tas, “Koj tsi txhob tso lub tswvyim kws koj muaj tseg. Lub tswvyim ntawd yog
lub kws thaum cov cev Vaajtswv lug has txug hab cov txwjlaug kws saib cov ntseeg tsaa teg thov
Vaajtswv rua koj. Koj yuavtsum muab sab rua ua lawv le tej ntawd, suavdlawg txhaj yuav pum
has tas koj teg dlejnum zoo zuj zug ntxiv” (1 Timautes 4:14-15).
Koj txawm tau qhov koobmoov twg los xij, yog koj siv ua Vaajtswv dlejnum ces
Vaajtswv yuav ua kuam koj ua tau dlejnum zoo zuj zug. Yeej tsi muaj ib tug neeg kws tau qhov
koobmoov cob qha es ca le txawj txawj qha tsi tas xyum le. Tabsis qhov kws nwg txawj qha yog
nwg kawm, nwg nug lwm tug, nwg xyum qha. Nwg yuav txawj qha zuj zug hab yuav dlhau
moog ua ib tug kws qha. Tsi txhob ca le txaus sab rua qhov koobmoov kws Vaajtswv pub rua
koj es koj ca le tsi kaam kawm, tsi kaam xyum ntxiv kuam koj ua tau zoo. Koj yuav tsum tau
kawm ntxiv le koj muaj peevxwm kawm tau. “Koj yuav tsum ua tuabzoo ua kuam zoo npaum le
koj muaj peevxwm ua rua Vaajtswv, ua kuam zoo es koj txhaj le tsi poob ntsejmuag” (2 Timautes
2:15 Msg). Yog muaj kev kawm, kev cob kev qha, koj yuav tsum moog kawm kuam koj txhaj le
paub hab txawj ua teg dlejnum kws Vaajtswv npaaj rua koj ua lawm.
Thaum peb moog txug saum ntuj ces peb yuav ua Vaajtswv dlejnum moog ibtxhis.
Thaum peb tseem nyob nplajteb nuav ces Vaajtswv ca peb xyum kuam peb moog ua tau teg
dlejnum kws Vaajtswv yuav siv peb nyob Ntuj Ceebtsheej. Zoo ib yaam le cov tub kilas
165
(athletes) kws npaaj puab tug kheej moog sib tw Olympics. Peb taabtom xyum ua teg dlejnum
kws yuav tau moog txais qhov nqe zug kws zoo kawg nkaus. Vaajlugkub qha has tas “peb sib
tw dlha kuam peb tau lub momkub kws nyob moog ibtxhis” (1 Kauleethaus 9:25).
Peb taabtom npaaj kuam txhij yuav moog ua teg dlejnum kws yuav nyob moog ibtxhis
hab ua teg dlejnum kws yuav tau nqe zug zoo.
Nub 32
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Tsim nyog Vaajtswv tau yaam kws zoo tshaaj plawg ntawm peb lub neej.
Nqai Cim: “Koj yuavtsum xyum ua koj lub neej kuam hum Vaajtswv sab, hab muab sab rua
ua koj teg dlejnum tag tag, koj txhaj yuav tsi txaajmuag. Hab koj yuavtsum qha lawv le
Vaajtswv Txujlug” (2 Timautes 2:15).
Lug Nug: Yuav ua le caag es kuv txhaj le txawj siv yaam kws Vaajtswv pub rua kuv lawm
kuam ua tau teg dlejnum kws Vaajtswv xaav kuam kuv ua?
166
NUB 33
___________________________________________________________________________
Tug Tubqhe Ua Dlejnum le Caag
“Leejtwg xaav ua tug luj, tug ntawd yuav tsum ua tug qhev”
Malakaus 10:43
Koj yuav paub has tas puab yog leejtwg lug ntawm cov dlejnum kws puab ua.
Mathais 7:16 (CEV)
Peb teev tam Vaajtswv lug ntawm qhov kws tam lwm tug tuabneeg.
Tuabneeg nplajteb suav has tas yaam kws zoo tshaaj yog fwjchim, nyajtxag, vaajtsev, lub
koobmeej, hab kev ua numtswv. Yog koj yuam kuam lwm tug ua dlejnum rua koj ces koj zoo le
tuabneeg nplajteb lawm. Peb nyob rua lub ntuj kws yug rov ua zoo rua yug xwb. Peb lub hlwb
ces tsuas yog xaav kuam lwm tug ua rua peb xwb. Suavdlawg tsi nyam ua dlejnum le ib tug
tubqhe lawm.
Tabsis Tswv Yexus qha has tas qhov kws zoo tshaaj plawg yog qhov kws yug tam lwm
tug, tsi yog kuam lwm tug tam yug. Vaajtswv suav has tas koj ua tau zoo lug ntawm qhov kws
ntsuag saib koj tam pestsawg leej lawm, tsi yog tsuas saib pestsawg leej tam koj. Qhov nua
txawv le neeg nplajteb txuj kev xaav, ua rua peb totaub nyuaj hab tsi yoojyim rua peb ua lub neej
le ntawd. Yexus cov thwjtim sib caav saib leejtwg tsim nyog tau ua tug luj. Twb tau 2,000 xyoo
tom qaab nuav cov ntseeg Vaajtswv los tseem sib caav saib leejtwg yuav tau ua tug luj nyob huv
pawg ntseeg.
Muaj ntau phau ntawv kws sau txug kev ua thawj coj, tabsis muaj tsawg tsawg phau
ntawv kws sau txug kev ua tubkhai. Txhua leej txhua tug xaav ua thawj coj, tsi muaj leejtwg
xaav ua tug tubkhai. Peb xaav ua tug kws kuam suavdlawg paub, tabsis tsi xaav ua tug kws nyob
ntsag tu. Txawm yog cov ntseeg los puab xaav ua cov “thawjcoj-tubtxib” (servant-leader), tsi
xaav ua cov tubkhai xwb. Tabsis yog peb yuav ua le Tswv Yexus ua, peb yuav tsum xyum ua
tubkhai. Yexus suav has tas nwg yog ib tug tubkhai.
Thaum koj paub qhov kws Vaajtswv tsim koj ces yuav paab kuam koj ua tau Vaajtswv
teg dlejnum, tabsis yog koj muaj lub sab kws kaam ua ib tug tubkhai ces koj yimfuab yuav ua tau
Vaajtswv dlejnum zoo. Koj yuav tsum ncu has tas Vaajtswv tsim koj lug ua dlejnum tam lwm
tug, tsi yog tsim koj lug rua lwm tug tam. Yog koj tsi muaj lub sab le ib tug tubkhai, koj yuav tsi
kaam ua teg dlejnum kws Vaajtswv tsim koj lug ua, hab koj yuav moog ua tej dlejnum kws kuam
zoo rua koj xwb. Koj pum lwm tug xaav tau kev paab los koj yuav nrhav kev tsiv kuam koj tsi
txhob tau paab.
Vaajtswv kuj sim peb sab lug ntawm qhov kws kuam peb ua tej yaam kws Vaajtswv tsi
tsim peb lug ua. Yog koj pum ib tug neeg poob rua lub qhov, Vaajtswv yeej xaav kuam koj paab
rub nwg tawm, koj tsi txhob has tas, “Kuv tsi tau qhov koobmoov taabncuab lwm tug hab tsi tau
qhov koobmoov tam lwm tug.” Txawm yog koj tsi tau qhov koobmoov ntawd los yog tsi muaj
167
ib tug ua tau zoo npaum le koj lawm ces koj yuav tsum tau ua qhov dlejnum ntawd. Koj siv
qhov koobmoov kws Vaajtswv pub rua koj coj lug ua teg dlejnum kws Vaajtswv tsim koj lug ua,
tabsis Vaajtswv kuj pub koj txawj ua lwm yaam hab. Koj yuav tsum siv tej koobmoov kws
Vaajtswv pub koj txawj ntawd moog paab lwm tug thaum tsi tau muaj tug kws paub ua qhov
dlejnum ntawd.
Qhov kws Vaajtswv tsim koj yog tsim lug ua Vaajtswv teg dlejnum kws Vaajtswv npaaj
rua koj ua, tabsis lub sab kws txaus sab hlo ua ib tug tubkhai ces qha tau has tas koj paub taab
lawm. Has txug qhov kws koj nyob tomqaab tu roojtog, txhuam vaaj txhuam tsev thaum muaj ib
pluag mov noj lossis muaj ib lub rooj saablaaj, tsi tas koj yuav tsum tau koobmoov rua teg
dlejnum nuav es koj mam ua. Txhua leej txhua tug yeej ua tau tubkhai. Yaam kws koj yuav
tsum muaj es txhaj ua tau le nuav ces yog lub sab hab tug cwjpwm xwb.
Koj muaj peevxwm ua Vaajtswv dlejnum huv pawg ntseeg moog taag koj tam neej tabsis
koj yeej tseem tsi tau yog ib tug tubkhai. Koj yuav tsum muaj lub sab le tug tubkhai lub. Yuav
ua le caag koj txhaj le paub has tas koj muab lub sab le tug tubkhai lub? Yexus has tas, “Mej
yuav paub has tas puab yog leejtwg lug ntawm teg dlejnum kws puab ua” (Mathais 7:16).
Tug tubkhai tag yog tug kws kaam tam lwm tug. Tubtxib tsi muab nwg tej dlejnum
ntawm nwg tug kheej coj lug ua kuam nwg tsi khoom ua teg dlejnum kws tug tswv khaiv nwg
ua. Puab yeej npaaj txhij yuav tam lwm tug thaum lwm tug khaiv puab. Puab zoo ib yaam le
cov tubrog kws yuav tsum npaaj txhij tog yuav ua puab teg dlejnum xwb. “tug tubrog kws
taabtom moog ntaus rog, nwg yeej ua lawv le nwg tug thawj tubrog lub sab nyam xwb, nwg yuav
tsi moog ua laj ua teb hab ua lag ua luam ib zag le” (2 Timautes 2:4). Yog koj ua dlejnum
thaum koj khoom, lossis ua thaum koj xaav ua xwb, koj tsi yog ib tug tubkhai tag. Tug tubkhai
kws tseeb yog tug kws ua le lwm tug khaiv.
Koj puas khoom rua Vaajtswv siv koj txhua lub sijhawm ma? Yog thaum koj ua
Vaajtswv cov dlejnum kws Vaajtswv kuam koj ua es koj ua tsi tav cov kws koj xaav ua nua koj
puas chim ma? Ua ib tug tubkhai ces koj tsi muaj feem kws yuav xaiv has tas koj kaam ua lossis
tsi kaam, hab koj tsi muaj cai yuav xaiv lub sijhawm. Yog koj yog Vaajtswv ib tug tubkhai
lawm tag ces koj yeej tso cai rua Vaajtswv khaiv koj, siv koj lawv le Vaajtswv lub sijhawm kws
Vaajtswv xaav siv lawm.
Yog koj ncu txhua nub has tas koj yog Vaajtswv ib tug tubkhai ces txawm yog muaj
dlaabtsi cuam tshuam koj lub neej los koj yuav tsi chim sab rua qhov koj teg dlejnum ces yog ua
tej kws Vaajtswv muab rua koj ua. Thaum muaj dlejnum cuamtshuam puab lub neej ces cov kws
yog tubkhai yuav has tas tej nuav yog tej dlejnum kws Vaajtswv khaiv puab ua hab puab yuav
txaus sab hlo ua.
Tug tubtxib tag yog tug kws ua tej yaam cheemtsum ua. Tubtxib yeej ib txwm tog
ntsoov saib yuav paab tau lwm tug le caag xwb. Thaum puab pum ib teg dlejnum tshwm tuaj ces
puab ua kag ntaag. Puab ua ib yaam le Vaajtswv qha, “Txhua lub sijhawm kws peb paab tau
lwm tug, peb yuav tsum paab, tabsis peb yuav tsum paab cov ntseeg heev dlua” (Kalatias 6:10).
Yog Vaajtswv muab ib cov neeg kws xaav tau kev paabcuam lug tso rua ntawm koj xub ndlag
ces yog Vaajtswv muab sijhawm rua koj xyum kuam koj qhov kev ua ib tug tubkhai yuav luj
hlub. Vaajtswv xaav kuam koj yuav tsum paab koj tsev neeg kws yog koj pawg ntseeg ua ntej,
tsi yog kuam koj muab tso tuaj puag tomqaab es khoom mam ua.
Peb nplaam ntau zag lawm kws peb tsi tam lwm tug rua qhov peb tsi quavntsej hab tsi
mob sab txug. Lub sijhawm kws lwm tug xaav kuam peb paab ntawd nyob tsi ntev, tsuas yog ib
vuag xwb, yog tsi ua ces yuav dlhau moog hab tsi rov lug ib zag ntxiv lawm. Koj tsuas yog tau
sijhawm ib zag moog ua dlejnum paab tug neeg ntawd xwb, yog le koj yuav tsum ua thaum
tseem muaj sijhawm rua koj. “Yog nub nua koj paab tau, koj tsi txhob has kuam koj cov kwvtij
zejzog tog pigkig” (Paajlug 3:28 TEV).
168
John Wesley yog ib tug tubkhai kws zoo heev rua Vaajtswv. Nwg ntseeg has tas, “Ua
zoo le koj ua tau, ua txhua yaam le koj ua tau, moog txhua txuj kev le koj moog tau, moog rua
txhua lub zog le koj moog tau, ua txhua lub sijhawm le koj ua tau, paab txhua tug le koj paab tau,
siv sijhawm npaum le koj siv tau, qha txhua tug le koj qha tau, ua ntev npaum le koj ua tau.” Ua
le nuav txhaj le yog ib qhov zoo. Ca le pib nrhav ua tej qhov dlejnum miv miv kws tsi muaj
neeg xaav ua. Ua tej yaam miv miv ntawd le kws tej yaam ntawd tseemceeb heev rua qhov
Vaajtswv saib ntsoov koj.
Tug Tubtxib tag ua txhua yaam le puab muaj peevxwm kws. Tubtxib tsi dlaws nwg
tug kheej, tsi tog pigkig, lossis tsi tog kuam zoo sijhawm mam ua. Tubtxib tsi has tas, “Tog lwm
nub” lossis “Tog kuam zoo sijhawm tso.” Puab ua yaam kws yuav tsum tau ua. Vaajlugkub has
tas, “Yog koj tog kuam zoo sijhawm koj mam le ua ces koj yuav ua tsi tav ib yaam dlaabtsi le”
(Tej Lug Qha 11:4 NLT). Vaajtswv xaav kuam koj ua le koj muaj peevxwm ua; ua le yaam kws
koj muaj; hab koj nyob qhov twg ua qhov ntawd. Ua tau teg dlejnum zoo tsi heev tam lwm tug
tseem zoo dlua le qhov kws koj xaav ua kuam zoo kawg nkaus tabsis tsi nqeg teg ua.
Ib qhov kws coob tug tsi kaam nqeg teg ua dlejnum yog qhov kws puab ntshai nyob
tsaam puab paub tsi txaus rua teg dlejnum ntawd. Puab ntseeg lu lug dlaag kws ua rua puab xaav
has tas tug kws yuav nqeg teg ua dlejnum yuav tsum yog ib tug kws paub txhua yaam txhua
tsaav (superstars). Muaj qee pawg ntseeg ca le ntseeg lawv le has nua ces puab xaav has tas
yuav tsum yog ua tau zoo mam ua xwb, ces cov neeg kws ua tsi tau zoo pestsawg txawm ca le tsi
nqeg teg ua dlejnum le lawm.
Koj yuav nov tuabneeg has le nuav lawm, “Yog koj ua tsi tau zoo kawg nkaus ces tsi
txhob ua.” Tabsis Yexus tsi tau has le ntawd. Qhov tseeb yog le nuav: Txhua yaam kws peb ua
ces peb yeej ua tsi tau zoo thaum xubthawj, vim le ntawd peb txhaj le pheej kawm ntxiv. Nyob
rua peb pawg ntseeg Saddleback, peb siv qhov qauv kws has tas, “Zoo siv nyog lawm” coj lug ua
dlejnum. Tsi tas yuav tog kuam ua tau zoo zoo mam ua es Vaajtswv txhaj le foom koobmoov
rau. Peb xum ca txheeb leej kws ua tau pesnrab lug ua dlejnum, peb tsi xum ua le qee pawg
ntseeg kws tog kuam muaj ib ob tug kws ua tau zoo zoo lawm es mam le kuam ib ob tug ntawd
nqeg teg ua dlejnum
Tug Tubtxib tag mob sab ua txhua yaam dlejnum ib yaam nkaus. Cov kws yog
tubkhai ces puab ua yaam twg, puab yeej “ua kuam kawg puab lub sab” (Kaulauxais 3:23). Teg
dlejnum txawm luj hab miv los tsi tseemceeb. Qhov tseemceeb saib teg dlejnum ntawd puas
cheemtsum ua kuam taag xwb.
Koj yeej tsi tseemceeb txug qhov kws koj yuav yig tsi kaam ua tej dlejnum miv miv paab
lwm tug. Vaajtswv yeej tsi zaam koj tawm ntawm tej dlejnum kws tsi tseemceeb. Tej dlejnum
tsi tseemceeb ntawd yuav ua kuam koj muaj tug cwjpwm zoo. Vaajlugkub has le nuav, “Yog koj
xaav has tas koj tseemceeb dlhau hwv lawm es koj tsi kaam paab lwm tug kws xaav kuam koj
paab, ces yog koj rov dlaag koj tug kheej xwb. Koj yeej tsi tseemceeb npaum le ntawd” (Kalatias
6:3 NLT). Tej dlejnum miv miv nuav yuav ua rua kuam peb luj hlub zoo le Yexus Khetos.
Yexus ua cov dlejnum tsi tseemceeb kws lwm tug tsi kaam ua, xws le: ntxuav lwm tug
kuataw, paab cov mivnyuas yaus, ua ntshais, hab tam cov neeg mob ruas. Tsi muaj ib yaam qeg
tshaaj le qhov kws nwg ua tsi tau rua qhov nwg lug huv nplajteb nuav yog lug tam lwm tug
ntaag. Tsi yog nwg ua le nuav kuam nwg tau lub npe zoo, tabsis nwg ua le nuav kuam ua ib tug
qauv zoo rua peb xyum (Yauhaas 13:15).
Tug kws ua tej yaam dlejnum miv txhaj yog tug neeg muaj lub sab luj. Yog koj muaj lub
sab zoo le tug tubkhai lub, koj yuav tsum ua tej dlejnum tsi tseemceeb kws lwm tug tsi kaam ua.
Tom qaab kws lub nkoj tawg tag hab Paulaus puab ua luamdlej lug txug tim ntug dlej, Paulaus
moog khaws tawg lug rauv rua puab nte (Tegnum 28:3). Nwg yeej ntub dlej hab saab ib yaam le
lwm tug tabsis nwg txaus sab hlo moog ua cov dlejnum kws lwm tug xaav kuam nwg ua. Yog
169
koj muaj lub sab le tug tubkhai lawm ces tsi muaj ib teg dlejnum kws yuav qeg heev es tsi phim
koj ua le.
Thaum muaj cov dlejnum tsi tseemceeb le nuav tshwm ces yog lub sijhawm zoo rua peb
paab lwm tug ntaag. Tej yaam dlejnum miv miv nuav yog tej kws Vaajtswv suav has tas
tseemceeb ntaag. Tsi txhob xaav has tas koj yuav tsum ua tej yaam dlejnum luj luj hab
tseemceeb txhaj le yog ua rua Vaajtswv. Ca le xyum ua tej dlejnum miv miv kws tsi tseemceeb
es Vaajtswv txhaj le yuav muab teg dlejnum luj rua koj ua. Ua ntej kws koj yuav moog ua tej
dlejnum kws tseemceeb, koj yuav tsum ua tej dlejnum kws tsi tseemceeb ua ntej (Lukas 16:1012).
Muaj coob leej kws xaav ua tej yaam dlejnum luj hab tseemceeb rua Vaajtswv, tabsis tsi
tshua muaj cov kws kaam ua tej dlejnum miv hab tsi tseemceeb. Cov kws sibtw moog ua thawj
coj muaj coob heev, tabsis cov kws yuav moog ua tubkhai muaj tsawg. Muaj qee zag mas koj
yuav ua dlejnum nce huv cov meejmom yau moog rua cov meejmom sab, tabsis qee zag koj
yuav ua cov dlejnum kws muaj meejmom sab moog rua cov muaj meejmom yau. Txawm yog
koj yuav ua nce rua saud lossis nqeg rua huv los xij, yog koj txaus sab hlo ua ces koj yuav dlhau
moog ua ib tug neeg kws muaj lub sab le tug tubkhai.
Cov tubkhai tag yog cov kws ncaajnceeg rua Vaajtswv teg dlejnum. Tubtxib ua
kuam tav puab teg dlejnum, ua yaam kws lwm tug kuam puab ua, ua le puab cog lug tseg, hab
puab nqeg teg ua yaam twg lawm puab ua kuam tav. Puab tsi laam ua dlejnum txug nraab xwb
es muab tso tseg, lossis puab tsi tso dlejnum tseg thaum muaj neeg txu puab zug. Puab yog cov
kws leejtwg los tso sab tau rua hab leejtwg los yeej ntseeg puab sab.
Cov neeg kws yuav ua dlejnum ncaajnceeg muaj tsawg heev. Tuabneeg feem coob tsi
paub has tas muab sab npuab Vaajtswv teg dlejnum yog dlaabtsi. Puab laam ua txuj leeg
Vaajtswv teg dlejnum coj moog ua kuam taag kevcai. Yog muaj ib nyuas qhov ua rua puab tsi
txaus sab ces puab muab teg dlejnum ntawd tso tseg yaam tsi ntshai leejtwg lossis tsi txaajmuag
rua leejtwg. Txhua lub limtam ces cov thawj coj huv pawg ntseeg yuav tsum tau nrhav neeg lug
hloov cov neeg kws ua dlejnum rua pawg ntseeg vim cov kws ua dlejnum tsi npaaj, tsi tuaj, hab
puab tub tsi hu xuvtooj qha has tas puab tsi tuaj le hab.
Koj puas yog ib tug kws lwm tug ca sab tau rua? Puas muaj tej lu lug cog tseg kws koj
cog rua Vaajtswv lawm es koj yuav tsum ua kuam tav? Lossis puas muaj ib teg dlejnum kws koj
ua es koj yuav tsum mob sab rau? Yog muaj ces qhov nuav yog Vaajtswv sim koj ntaag.
Vaajtswv taabtom sim saib koj puas mob sab ua le Vaajtswv has rua koj. Yog koj mob sab ua
ces koj zoo ib yaam le cov kws tub ua tau zoo lawm hab, xws le: Anplaham, Mauxes,
Xamuyees, Daviv, Danias, Timautes, hab Paulaus. Vaajtswv muab puab cov nuav hu ua cov
kws ua dlejnum ncaajnceeg rua Vaajtswv. Zoo tshaaj le qhov nuav, yog qhov kws Vaajtswv cog
lug has tas Vaajtswv npaaj nqe zug rua koj lawm. Koj sim xaav has tas muaj ib nub Vaajtswv
yuav has rua koj has tas, “Zoo heev, koj yog tug tubkhai kws zoo hab ncaaj nceeg! Tej yaam miv
miv kws koj saib, koj ua ncaaj, kuv yuav tsaa koj ua tug saib yaam kws luj. Koj ca le lug nrug
kuv nyob kaaj sab lug!” (Mathais 25:23).
Tsi tag le ntawd, tug tubkhai kws ncaajnceeg yeej tsi su dlejnum le. Puab ua dlejnum
ncaajnceeg moog txug nub kws puab tuag. Koj su kev ua dlejnum nrhav noj nrhav haus tau,
tabsis koj yuav tsum tsi txhob su kev ua Vaajtswv dlejnum.
Cov tubkhai tag yog cov kws tsi ua kuam lwm tug qhuas xwb. Tubtxib yeej tsi ua
dlejnum kuam leejtwg qhuas puab. Puab tsi uatxuj ua kuam neeg qhuas lossis tsi naav ristsho
zoo zoo kuam lwm tug nyam tabsis puab “vaas dlaim ntaub ua dlejnum (apron) lug tam lwm tug
(1 Petus 5:5).” Yog muaj neeg qhuas txug puab teg dlejnum los puab kuj txais qhov kev qhuas
ntawd, tabsis puab tsi ca qhov kev qhuas ntawd ua kuam puab khaavtheeb hab ua tsi tau haujlwm
moog ntxiv.
170
Paulaus qha txug cov dlejnum kws zoo le yog Vaajtswv dlejnum tabsis qhov tseeb yog ua
kuam neeg qhuas xwb. Cov dlejnum nua Paulaus muab hu ua “ua kuam neeg qhuas” (Efexaus
6:6; Kaulauxais 2:3). Cov dlejnum nua yog ua kuam lwm tug qhuas has tas yug nim muaj kev
ntseeg heev le. Cov neeg Falixais muaj txim txhum tub vim yog puab ua cov dlejnum le nuav
ntaag. Puab ua txuj paab lwm tug, muaj tej kws puab muaj tuaj fij rua Vaajtswv, hab ua txuj
thov Vaajtswv tom tej kev rua lwm tug. Yexus tsi nyam cov cwjpwm le nuav, nwg txhaj
ceebtoom has tas, “Mej yuav tsum ceevfaaj, tsi txhob coj Vaajtswv txuj kevcai kuam lwm tug
qhuas mej xwb. Yog mej ua le ntawd, mej Leej Txiv tug kws nyob saum ntuj ceebtsheej yuav tsi
muab nqe zug rua mej” (Mathais 6:1).
Muab lub meejmom tubkhai coj moog xyaw rua lub meejmom kws ua kuam neeg qhuas
yeej tsi tau. Tug tubkhai yeej tsi ua dlejnum kuam lwm tug qhuas lossis nwg yeej tsi npuajteg
rua nwg le. “Mej xaav has tas kuv has kuam neeg nyam kuv nua los? Yog kuv tseem ua le ntawd
ces kuv yeej ua tsi tau Yexus Khetos tug tubkhai” (Kalatias 1:10b).
Mej yuav nrhav tsi tau cov tubkhai tseeb ntawm lub teeb kws pum kev; qhov tseeb ces
puab yeej tsi xaav pub kuam tuabneeg paub. Puab nyam ua Vaajtswv teg dlejnum ntsagtu hab ua
lug ntawm qhov kws tsi pub leejtwg paub. Yauxej ua tau ib tug qauv zoo rua qhov nuav. Nwg
tsi ua kuam leejtwg qhuas nwg tabsis nwg rau sab ntso ua dlejnum rua Pautifas, rua tug saib lub
tsev raugtxim, hab rua Falaus ob tug tubkhai kws ua mov hab ce cawv. Qhov kws nwg ua le
ntawd hum Vaajtswv sab hab Vaajtswv foom koobmoov rua nwg. Thaum Falaus muab nwg tsaa
ua nom luj lawm los nwg yeej tseem txu fwjchim hab muaj lub sab le tug tubkhai. Nwg ua zoo
rua nwg cov tijlaug kws ntxeevsab rua nwg.
Yog ib yaam tsi zoo kws coob tug thawj coj najnub nwgnuav pib ua dlejnum le yog ib tug
tubkhai tabsis thaum kawg puab kuj dlhau moog ua ib tug neeg muaj koob nto npe rua lub
nplajteb nuav lawm. Puab ca le ntshaw txuj kev qhuas hab ca le moog ua tej dlejnum kws kuam
lwm tug qhuas puab lawm.
Tej zag koj yuav yog ib tug kws ua dlejnum rua ib pawg ntseeg kws tsi muaj leejtwg
paub hab tsi muaj leejtwg qhuas. Kuv xaav kuam koj noog kuv has: Vaajtswv muab koj tso rua
qhov chaw ntawd lawv le Vaajtswv lub homphaj! Vaajtswv suav txhua txuj plaubhau saum koj
taubhau huv tuabsi, hab nwg paub koj qhov chaw nyob zoo heev. Koj yuav tsum tau siv zug ua
Vaajtswv dlejnum hab tuav teg dlejnum ntawd kuam ruaj khov txug thaum Vaajtswv khaiv koj
moog rua lwm qhov lossis muab dlua lwm txuj dlejnum rua koj ua. Yog Vaajtswv yuav muab
koj tshais chaw moog rua lwm qhov, Vaajtswv yeej yuav ua kuam koj paub xwb. Koj teg
dlejnum tseemceeb heev rua Vaajtswv lub tebchaws. “Thaum Yexus Khetos rov lug, mej yuav
nrug nwg uake lug hab nrug nwg tau koobmeej ib yaam nkaus” (Kaulauxais 3:4).
Tebchaws Amelikas nuav muaj txug 750 lub tsev kws luag qhuas cov neeg ua tau zoo
(uas lug Akiv hu ua “Halls of Fame”). Hab muaj txug 450 lub chaw sau ntawv kws luag qhuas
cov neeg kws muaj koob muaj npe “Who’s Who”, tabsis koj nrhav tsi pum ib tug kws yog
tubkhai nyob rua cov chaw kws luag qhuas cov neeg ua tau dlejnum zoo nuav. Lub koobmeej tsi
muaj qaabhau rua cov tubkhai kws yog cov tseeb, rua qhov puab paub has tas qhov twg yog
qhov tseemceeb hab yog qhov kws zoo dlua. Ntawm koj lub cev muaj ob peb yaam kws
tseemceeb heev, yog koj tsi muaj yaam ntawd ces koj yeej ua tsi tau neeg nyob. Cov ntawd yog
cov kws nyob huv koj lub nrug cev lawm. Koj tej plab, plawv, sab, ntsws, raum kws nyob huv
koj lub nrug cev yog tej kws tseemceeb heev. Puab ua dlejnum nyaav heev rua koj lub cev tabsis
tsi muaj leejtwg pum hab tsi muaj leejtwg qhuas. Ntawm Yexus lub cev kws yog pawg ntseeg
los kuj zoo le ntawd hab. Teg dlejnum kws tseemceeb tshaajplawg yog teg dlejnum kws tsi muaj
leejtwg pum hab tsi muaj leejtwg qhuas (1 Kauleethaus 12:22-24).
Thaum peb moog txug saum ntuj ceebtsheej, Vaajtswv yuav muab nqe zug rua qee leej
kws peb tsi paub, tsi muaj koob, tsi muaj npe nrov nchav nyob nplajteb nuav. Puab yog cov
tubkhai kws tam lwm tug, qha tej mivnyuas yaus, paab tej neeg laug, tu tej neeg mob, lossis ua
tej dlejnum kws tsi muaj leejtwg nrug pum, nrug paub.
171
Thaum koj paub le nuav lawm, koj tsi txhob qaug zug ua Vaajtswv dlejnum. Txawm yog tsi
muaj neeg pum, tsi muaj neeg paub, hab tsi muaj neeg qhuas los xij. Kavtsij rau sab ntso ua rua
Vaajtswv! “Yog le ntawd cov kwvtij kws kuv hlub, mej yuav tsum muab sab rau ntseeg, tsi txhob
ua ywjfaab ywjfwj. Mej yuav tsum rau sab ntso ua tug Tswv teg dlejnum, rua qhov mej tub paub
lawm has tas tej dlejnum kws mej ua rua tug Tswv ntawd puavleej muaj nqes tsi muaj ib yaam
kws tsi muaj nqes le” (1 Kauleethaus 15:58). Txawm yog tej dlejnum miv miv xwb los
Vaajtswv yeej saib ntsoov hab Vaajtswv yuav muab nqe zug. Koj yuav tsum ncu ntsoov cov lug
kws Yexus has: “Yog mej muab ib khob dlej txag rua ib tug kws ntseeg kuv haus, txawm yog tug
ntawd yog tug yau dlua dlais los xij, kuv yeej yuav muab nqe zug rua mej” (Mathais 10:42
NLT).
Nub 33
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Kuv tam lwm tug ces yog kuv tam Vaajtswv ntaag.
Nqai Cim: “Yog mej muab ib khob dlej txag rua ib tug kws ntseeg kuv haus, txawm yog tug
ntawd yog tug yau dlua dlais los xij, kuv yeej yuav muab nqe zug rua mej” (Mathais 10:42
NLT).
Lug Nug: Yuav ua le caag es kuv txhaj le txawj siv yaam kws Vaajtswv pub rua kuv lawm
kuam ua tau teg dlejnum kws Vaajtswv xaav kuam kuv ua?
172
NUB 34
___________________________________________________________________________
Xaav Le Tug Tubqhe Xaav
Kuv tug tubqhe Kaslej xaav txawv hab txaus sab hlo puab kuv qaab.
2 Kevcai 14:24
Xaav txug koj tugkheej ib yaam le Yexus xaav txug Nwg tugkheej.
Filip 2:5
Teg dlejnum yog pib lug ntawm koj lub tswvyim.
Yuav ua tau ib tug tubqhe yuavtsum yog hloov tau txujkev xaav, kws yog hloov koj tug
cwjpwm. Qhov kws peb ua yaam nuav yaam u tsi ua rua Vaajtswv txaus sab npaum le qhov kws
peb ua tawm huv peb lub sab tuaj. Tug cwjpwm tseemceeb dlua le qhov kws peb ua tau lawm.
Vaajtxwv Amaziah txaav dleb ntawm Vaajtswv “vim nwg tau ua yaam kws kuas Vaajtswv pum
ntawm qhovmuag xwb tsi yog tawm huv lub sab tuaj tag” (2 Xwm Txheej Vaajntxwv 25:2). Tug
tseem tubqhe yog tug kws ua Vaajtswv teg dlejnum hab muaj tug cwjpwm.
Ua cov tug tubqhe mas yuavtsum xaam txug lwmtug ntau dlua le puab tugkheej.
Vaajtswv tug tubqhe yuavtsum tau saib lwmtug muaj nqes heev dlua le nwg tug kheej. Tug
tuabneeg kws txu fwjchim: tsi xaav has tas nwg tseemceeb dlua lwm tug tabsis nwg txu fwjchim
qeg tshaaj le lwmtug. Cov tubqhe zoo yog cov tsi xaam ntsoov txug nwg xwb. Paulaus has tas
“tsi xob xaav txug yug xwb tabsis cale nqeg teg paab” (Filipis 2:4). Qhov kws has tas “tsi xob
ntshaw lub neej nplajteb” tub yog txhais has tas thaus koj paab lwmtug lawm tsi xob pheej yuav
xaav txug koj lub neej. Thaus peb txwv tau peb lub sab ntshaw peb txhaj le yuav pum txug
lwmtug tej kev tu ncua.
Yexus “tso pluav txhuas yaam tseg hab lug ua le ib tug tubqhe” (Filipis 2:4). Koj puas
tau qee hlo tej kws koj muaj ntawm koj tug kheej coj moog paab lwmtug txujkev tu ncua? Peb
yuav ua tsi tau Vaajtswv ib tug tubnqe yog has tas peb tseem vuag txhua yaam rov rua peb xwb.
Peb yuav ua tau Vaajtswv tug tubnqe yog thaum peb tsi xaam txug peb tabsis rua sab ntsoov ua
dlejnum zoo rua lwmtug lawm xwb.
Feem ntau ntawm peb cov dlejnum yog peb ua rov lug paab peb xwb. Peb ua dlejnum
kuam lwmtug nyam peb, ua kuam luas qhuas, los yog ua kuam ncaav homphaj xwb. Ua le nuav
ces yog xaav kuam luas paub has tas yug ua tau dlejnum zoo, tabsis tseeb tag tsi yog Vaajtswv le
dlejnum. Lub sijhawm thaum peb ua dlejnum le nuav peb tshuav xaav ntsoov txug peb tug kheej
hab rov qhuas peb has tas peb ua tau zoo le tej tuabneeg txawj ntse ua. Ib txha tuabneeg kuj siv
teg dlejnum coj lug ua kuas tau nqe zug ntawm Vaajtswv. Puab has tas “kuv yuav ua qhov nuav
rua Koj, Vaajtswv, yog Koj kaam ua ib yaam rua kuv.” Tug tubqhe zoo tsi laam siv Vaajtswv
lug moog ncaav nwg tej homphaj, tabsis nwg ca Vaajtswv siv nwg kuam ncaav Vaajtswv tej
homphaj xwb.
Tug tuabneeg kws tsi xaam txug nwg tug kheej hab nyam kev ncaaj nceeg mas muaj
tsawg kawg le. Taagnrho cov tuabneeg kws Paulaus tau paub, tsuas yog Timustes xwb txhaj yog
tug ua tau qauv zoo hab coj lug moog qha rua suavdlawg paub (Filipis 2:20-21). Txuj kev xaav
173
le Vaajtswv ib tug tubqhe xaav yeej nyuaj kawg le ruaqhov yuav ua rua ntau yaam ntawm yug
lub neej yuav rub yug rov qaab moog ua lub neej le yaav thaud: vim kuv yeej ib txwm zoo le
nuav hab muaj lub sab nqaim. Ntau zag kuv xaam txug kuv xwb. Vim le nuav kuv txhaj le naj
nub peem ua qhov zoo, nuav yog ib yaam kws kuv yuav tau xyum tag xyum dlua. Ib nub, kuv
tau ntsib le kaumtawm zag (dozens) txuj kev txav txim sab seb yuav ua kuam ncaav kuv lub
homphaj los yog moog ncaav lwmtug lub homphaj. Txuj kev kws tsi xaam/tsi leeg paub yug tug
kheej yog lub plawv ntawm ib tug tubkhai ntaag.
Peb yuav paub meej has tas peb lub sab puas yog ib tug tubkhai los tsi yog thaus muaj
tuabneeg khaiv peb ua dlejnum zoo le tubkhai lawm peb puas tseem yuav ua tau. Koj ne koj
yuav ua le caag thaum koj raug luas laam tau laam khaiv koj ua yaam nuav yaam u zoo le koj tsi
muaj nuj nqe nev? Vaajtswv Txujlug qha has tas “yog muaj tuabneeg ua saib tsi taug koj, cale
siv lub sijhawm koj muaj nuav xyum ua lub neej le ib tug tubkhai ntaag” (Mathais 5:41 Msg).
Tug tubqhe kws xaav le tug sawvcev xwb tsi yog tug tswv. Ua ib tug tubqhe yuav tau
ncu ntsoov tas Vaajtswv yog yug tug tswv. Huv Vaajtswv Txujlug, ib tug tubqhe raug tsaa lug
saib tej qhov txhua chaw tseemceeb. Yauxej yog ib tug tubqhe kws tau raug kaw nyob rua
tebchaws Iziv (Egypt). Tabsis Pautifas tau muab qhov txhua chaw tso rua Yauxej ua tug saib.
Dlhau le, cov nyob rua huv tsev lojcuj los ca sab rua nwg hab ca nwg ua tug saib puab hab. Tug
cwjpwm kws tug tubqhe hab tug sawcev yeej yuavtsum tau sib koom uake (go together) (2
Kauleethaus 4:1), yog muaj ib tug cwjpwm xwb yuav tsi tau vim Vaajtswv kuam peb yuavtsum
ua tau ob yaam nuav. Vaajlugkub qha has tas, “Ib yaam ntawm cov tug tubqhe yuatsum tau ua
rua tug tswv yog ua lub sab ncaajnceeg” (1 Kauleethaus 4:2 TEV). Yog le nuav koj yuav tswj
tej qhov txhua chaw kws Vaajtswv tub muaj rua koj lawm le caag?
Yuav ua tau ib tug tseem tubqhe koj yuavtsum tso txujkev ntshaw nyaj ntshaw txaaj tseg.
Tswv Yexus has tas, “Tsi muaj ib tug tubqhe twg yuav ua dlejnum rua ob tug tswv… Koj yuav ua
tsi tau Vaajtswv teg dlejnum hab rhav nyaj txag tuab lub sijhawm” (Lukas 16:13 NIV). Tswv
Yexus yeej txwv hlo has tas “koj yuav ua tsi tau” Yeej tsi muaj lwm txuj kev le vim Vaajtswv
hab nyaj txag yog ob lub homphaj luj kawg le nyob rua ntawm peb lub neej. Yog le koj yuav
xaiv txuj twg? Yog has tas koj yog Vaajtswv ib tug tubqhe tag koj yuav tsi laam ua ob yaam
tuabsis. Koj lub sijhawm yog Vaajtswv le. Nwg qha tas peb yuavtsum muab taagnrho moog ua
Nwg teg dlejnum lug ntawm lub sab puvnpo kev ncaajnceeg rua Nwg.
Tej nyaj tej txaaj yog ib yaam kws tuabneeg muab coj lug hloov tau Vaajtswv qhov
chaw. Muaj coob tug tuabneeg nrhav khoom nplajteb ntau dlua le nrhav Vaajtswv. Feem coob
mas tuabneeg has tas, “Ca kuam kuv khwv tau nyaj txag ntau txaus kuv maam le ua Vaajtswv
teg dlejnum” Tabsis lub tswvyim nuav yog ib lub tswvyim ruag, thaum puab moog ntsib
Vaajtswv lawm puab yuav xaav txug lig. Ib tug tuabneeg twg, thaus Yexus yog nwg tug Tswv
lawm ces nyaj txag yog nwg qhovchaw siv, tabsis thaum tej nyaj txag yog koj tug tswv lawm koj
yuav dlau moog ua nyaj txag qhev. Txuj kev muaj nyaj muaj txaaj tsi yog kev txhum tabsis yog
koj tsi txawj siv koj tej nyaj txag ntawd rua Vaajtswv ces yog ib qhov kev txhum ntaag. Thaum
mej yog Vaajtswv tug tubqhe lawm mej yuav saib Vaajtswv teg dlejnum tseemceeb dlua le tej
nyaj tej txaaj.
Vaajlugkub yeej has meej tas Vaajtswv muab nyaj txag sim koj lub sab kuas koj txhaj le
yuav ua tau ib tug tubqhe ncaajnceeg tag rov rua Vaajtswv. Tub yog le nuav Tswv Yexus txhaj
has txug nyaj txag ntau dlua le has txug ntuj ceebtsheej hab ntujtawg. Yexus has tas, “Yog koj
tub tsi coj ncaajnceeg rua tej nyajtxag huv nplajteb nuav lawm leejtwg txhaj le yuav ntseeg hab
muab yaam kws zoo tshaaj tej nyaj tej kub rua koj ua tug tswj?” (Lukas 16:11 NIV). Vaajtswv
yuav foom koobmoov rua koj yog thaus Vaajtswv paub has tas koj yeej muaj lub sab ncaajnceeg
tag rua Nwg lawm.
Nyob rua tshooj 31, kuv tau qha ncig txug 2 hom tuabneeg: xwsle cov mob sab rua
Vaajtswv tej dlejnum hab cov mob sab rua txuj kev npluanuj huv nplajteb nuav. 2 yaam nuav
174
qhovtwg los xij, tuabneeg muaj peevxwm ua kuas luj hlub tau hab txhaj yuav tau nujnqes. Cov
ntshaw kev npluanuj rau sab ntso rua txuj kev nrhav nyaj nrhav txaaj txawm yog muaj lawm los
yeej tsi txaus sab le, tabsis cov mob sab rua Vaajtswv tej dlejnum tsi ua le ntawv. Tseeb tag cov
mob sab rua Vaajtswv teg dlejnum yeej tseem yuav moog khwv nyaj khwv txaaj hab puab txhaj
le muaj txaus pub rua lwmtug. Puab siv tej nyajtxag moog paab Vaajtswv pawgntseeg hab
tshaajtawm kuam thoob nplajteb.
Nyob huv pawgntseeg Saddleback, peb muaj ib paab tuabneeg kws yog tswv lagluam
(CEOs), puab rau sab ntso khwv kuas tau nyaj hab muab ntau le puab muab tau coj lug paab rua
Vaajtswv teg dlejnum. Kuv thov nquag hu koj moog nrug koj tug xibfwb thaam hab pib ib paab
kws yog paab mob sab (Builders’ group) rua Vaajtswv le dlejnum nub nuav kuas muaj nyob rua
huv pawgntseeg. Yog koj xaav paub ntxiv, moog saib appendix 2.
Cov tubqhe xaav ntsoov txug puab teg dlejnum xwb tsi yog yuav xaav ntsoov has tas
lwmtug ua dlaabtsi lawm. Puab tsi muab lwmtug le dlejnum coj lug pev rua lawv le, tsi nyam
thuam lwmtug, los yog tsi sibtw nrug lwmtug teg dlejnum. Puab rau sab ntso rua teg dlejnum
kws Vaajtswv tau muab rua puab ua xwb.
Muaj 2-3 yaam kws Vaajtswv cov tubqhe tsi sistw: Peb suavdlawg puavleej yog ib paab
xwb; peb lub homphaj yog ua rua Vaajtswv tau koobmeej xwb tsi ua rua peb tau koobmeej; peb
ib leeg tau ib teg dlejnum txawv tsi sisthooj; hab peb ib leeg ua tau zoo lawm ib yaam. Paulaus
has tas, “Peb yuav tsi sistw has tas ib leeg ua tau zoo tshaaj ib leeg. Peb muaj dlejnum ntau kws
ntsimnyog peb yuav tau mob sab ua. Peb puavleej yog cov pib thaus hauvpaug lug le” (Kalatias
5:26 Msg).
Peb teg dlejnum tsi yog yuav lug sojntsuam tug Tswv cov tubqhe. Vaajlugkub qha has
tas, “Koj yog leejtwg, es koj txhaj yuav thuam lwmtug? Tshuas yog tug Tswv txhaj le tsimnyog
muab lwmtug tej dlejnum coj lug sojntsuam saib ua tau zoo le caag xwb” ( Loos 14:4 Msg).
Thaus muaj tuabneeg thuam peb tsi yog peb teg dlejnum kws yuav nrhav kev tivthaiv peb
tugkheej, tabsis peb yuavtsum ca tug Tswv lug paab hab tivthaiv peb xwb. Xyum uale Muaxes
ua, ua sab dlawb sab zoo thaum muaj tuabneeg tawmtsaam yug. Ua ib yaam le Nehemis has,
“Kuv tej dlejnum tseemceeb heev le, kuv yuav tsi tso tseg taamsim nuav es lug nrug koj thaam”
(Nehemis 6:3 CEV).
Yog koj ua koj teg dlejnum zoo le Yexus ua lawm, koj yuav raug luas thuam. Lub
nplajteb nuav hab tej thaum cov ntseeg kag los yeej tseem tsi totaub txug yaam tseemceeb nyob
ntawm Vaajtswv hab. Ib yaam kws zoo kawg nkaus thaum lwmtug ua lug ntawm puab txujkev
hlub rua Yexus tabsis cov thwjtim tau lug thuam. Thaum Maivlag muab nwg cov tshuaj tswqaab
muaj nujnqes kawg le coj lug laub rua Yexus kuataw. Lawv le cov thwjtim pum mas yog
Maivlag laub povtseg xwb, tabsis nyob rua ntawm Yexus mas Maivlag ua tau ib yaam zoo heev
le. Txawm yog leejtwg yuav thuam koj teg dlejnum kws koj ua rua Yexus Khetos los kuas koj
paub has tas koj teg dlejnum ntawd yeej muaj nqes rua Nwg hab tsi nkim zug ib zag le.
Cov tubqhe xyum tau puab tug yaamntxwv/cwjpwm (identity) zoo ntawm Yexus
taag. Vim puab ncu ntsoov has tas yog Vaajtswv txuj kev hlub hab kev taabncuab puab xwb
yog le nuav tsi tsimnyog kws yuavtsum tau lug moog tshuaj saib seb tug kws tsimnyog hab tsi
tsimnyog ua Yexus ib tug tubqhe. Puab txaus sab ua tej dlejnum kws tuabneeg tsi xaav ua. Ib
qhov kws ua tau qauv zoo kawg nkaus kws ua rua puab ua tau teg dlejnum mas yog qhov kws
Tswv Yexus ntxuav cov thwjtim le kuataw. Ntxuav tuabneeg le kuataw yog ib lub meejmom
qeg le tej mivnyuas yau xwb. Tabsis Nwg yeej paub has tas Nwg yog leejtwg lawm, qhov kws
Nwg ua le nuav tsi tau rhuav Nwg ib qhov le. Vaajlugkub has tas, “Yexus yeej paub lawm tas
Vaajleejtxiv muab txhua yaam tso rua Nwg tswj, rua qhov Nwg lug sau Vaaj Leejtxiv lug…ces
Nwg txawm sawv tseeg txaav tawm ntawm rooj mov hab hle Nwg lub tsho luj hab muab ib txuj
phuam rig Nwg lub dluav” (Yauhaas 13:3-4 Msg).
175
Yog koj yuav ua ib tug tubqhe, koj yuavtsum tau tso koj tug yaamntxwv qub tseg hab coj
tug yaamntxwv tshab. Tsuas yog tug tuabneeg kws tso sab plhuav rua Vaajtswv txhaj le ua tau
Vaajtswv teg dlejnum. Tug tuabneeg kws tsi tso sab rua Vaajtswv yuav txhawj nyob tsaam
lwmtug ho xaav le caag txug nwg tugkheej. Cov tuabneeg ntshai nyob tsaam lwmtug ho paub
txug yug tej tsi zoo ces puab muab zais ca tub tub hab nwg ua le tsi muaj qhov phem le. Tabsis
yog koj yog ib tug kws tsi tso sab tau le (insecure) rua leejtwg le ces feem ntau tsi yog koj yuav
paab tau lwmtug tabsis yog yuav kuam lwmtug paab koj xwb.
Henri Nouwen tau has tas, “Ua ntej peb yuav paab tau lwmtug yuavtsum yog peb txaus
sab muab peb txujsa moog tuag rua puab; qhov nuav txhais tau has tas peb tsi txhob pheej xaam
txug peb tugkheej xwb tabsis yuavtsum xaam txug lwmtug ntau dlua.” Thaum koj tso tau txhua
yaam rua ntawv Tswv Yexus lawm, txawm yog lwmtug yuav has le caag txug koj los yuav tsi
mob koj tsuas yog ua rua koj yimfuab pum meej hab paub paab puab xwb.
Ua Vaajtswv cov tubqhe tsi taag yuav kuam luas ua ntawv qhuas puab (plaques and
awards) has txug teg dlejnum zoo kws puab ua tau. Txawm yog luas tsi has txug puab lub
meejmom los tsi ua le caag, hab puab tsi naav tsoogtsho kuas luas qhuas. Puab ua tau dlejnum
tseemceeb kawg le los puab tsi saib has tas puab tseemceeb tshaaj le lwmtug. Paulaus has tas,
“Txawm koj yuav qhuas koj tug kheej npaum le caag los xij, tabsis koj teg dlejnum yuav raug
qhuas hab tsi raug qhuas los yeej nyob ntawm tug Tswv xwb” (2 Kauleethaus 10:18 CEV).
Tug kws yuav khaav tau tag mas yog Yakaunpau, kws nwg luj hlub nrug Yexus hab
tseem yog Yexus tug kwv. Tabsis nyob rua huv nwg cov ntawv kws nwg sau, nwg muab nwg
pev “zoo le Vaajtswv ib tug tubqhe hab yog Tswv Yexus Khetos tug tubqhe” (Yakaunpaus 1:1 ).
Yog koj yim txaav ze rua ntawm Yexus ces koj yuav tsi rov qhuas koj tug kheej.
Cov tubqhe xaav has tas Vaajtswv teg dlejnum yog sijhawm zoo rua puab paab tuabneeg
xwb tsi yog raug yuam. Puab nyam paab lwmtug hab ua kuam tav. Puab “ua Vaajtswv teg
dlejnum lug ntawm lub sab dlawbpaug” (Phoo Ntawv Nkauj 100:2 KJV). Yog uale caag puab
txhaj le ua lug ntawm lub sab dlawbpaug? Ruaqhov puab hlub Vaajtswv, puab txaus sab rua
Vaajtswv txujkev hlub, puab paub has tas lub neej kws Vaajtswv teg dlejnum yog qhov muaj nqe
tshaaj le lwm yaam tuabsis, hab puab paub tas Vaajtswv tub cog lug tseg lawm has tas Vaajtswv
yuav muab nqe zug rua tug kws ua Nwg teg num. Yexus cog lug tseg has tas, “Leejtxiv yuav
fwm hab muab nqe zug rua txhua tug kws ua Kuv le dlejnum” (Yauhaas 12:26 Msg). Paulaus
has tas, “Nwg yuav tsi novqaab teg dlejnum nyaav kws koj tau ua paab rua cov ntseeg”
(Henplais 6:10 NLT).
Koj xaav has tas yuav zoo le caag thaum muaj 1/10 (10 percent) ntawm peb cov ntseeg
Yexus huv qaab ntuj nuav mob sab hab rua sab ntso rua puab teg dlejnum. Xaav tas yuav muaj
ntau yaam tav moog rua qhov zoo. Koj puas txaus sab ua ib tug zoo le nuav? Txawm yog koj
yog ib tug hluas los yog ib tug laug, Vaajtswv yuav siv tau koj yog nub nuav koj txaus sab hab
pib xaav le ib tug tubqhe xaav. Albert Schweitzer has tas, “Cov tuabneeg zoo sab yog cov kws
nwg tau xyum moog paab lwmtug (the only happy people are those who have learned how to
serve)”
176
Nub 34
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Yog yuav ua ib tug tubqhe kuv yuavtsum tau xaav le ib tug tubqhe xaav.
Nqai Cim: “Koj tug cwjpwm yuavtsum zoo ib yaam le Yexus Khetos” Filis. 2:5
Lug Nug: Kuv puas yog txhawj txug qhov kws tsi muaj tuabneeg paab kuv ntau dlua los yog
xaav moog paab lwmtug ntau dlua?
177
NUB 35
___________________________________________________________________________
Vaajtswv Lub Fwjchim Muaj Nyob
Huv Koj Txujkev Qaugzug
Txawm yog peb tsi muaj zug…los lug ntawm Vaajtswv lub fwjchim peb
yuav muaj sa nyob nrug Nwg hab ua Nwg teg dlejnum.
2 Kaulethaus 13:4
Kuv yeej nrug nraim koj, ces yeej txaus sab lawm. Kuv lub fwjchim
qha meej heev nyob rua huv cov tuabneeg tsi muaj zug.
2 Kaulethaus 12:9a (LB)
Vaajtswv nyam siv cov tuabneeg kws ntsib teebmeem.
Txhua tug tuabneeg puavleej muaj tej yaam teebmeem (weaknesses). Qhov tseeb tag, tej
zag koj raug ntau yaam tsi zoo xwsle: koj lub cev muaj mob, koj muaj kev nyuaj sab, tej
teebmeem kws ua rua koj lub sab quaj quas dlhi, hab koj saab kev ntseeg lug txaav dleb zuj zug
ntawm Vaajtswv. Tej zag koj kuj muaj ntau yaam teebmeem lug raug koj hab ua rua koj ntxhuv
sab xwsle: poob nyajtxag, losis yog muaj tej yaam teebmeem kws koj tsi paub yuav dlaws le
caag. Koj puas tau paub has tas yuav dlaws le caag? Muaj coob tug raug tej teebmeem nuav
tabsis puab ua txuj ua le kws tsi muaj dlaabtsi tshwmsim xwb. Puab muab tej teebmeem nuav
zais tsi qha rua leejtwg, puab muab npug ca, hab tu sab tuab quas ywv ca xwb. Yog peb muab
npug ca le nuav Vaajtswv yuav siv tsi tau peb tej kev teebmeem nuav coj rov lug paab peb hab
coj moog paab lwm tug.
Vaajtswv saib peb tej teebmeem mas txawv le qhov peb saib. Nwg has tas, “Kuv lub
tswvyim hab Kuv txuj kev mas zoo tshaaj le koj qhov” (Yaxayas 55:9 CEV), yog le nuav
Vaajtswv ua dlejnum txawv tsi zoo le qhov peb xaav. Peb xaav has tas ntshe Vaajtswv tsuas yog
siv thaum peb ua tau zoo xwb, tabsis Vaajtswv yeej xaav siv peb tej teebmeem ua rua lwmtug
pum Nwg lub fwjchim hab.
Vaajlugkub qha has tas, “Vaajtswv txhobtxwm xaiv hab paab yaam kws tuabneeg
nplajteb xaav has tas tsi muaj qaabhau sub tej tuabneeg muaj fwjchim txhaj le txaajmuag” (1
Kauleesthaus 1:27 TEV). Koj tej teebmeem tsi yog laam muaj lug raug rua koj. Vaajtswv yeej
ca kuam muaj tej teebmeem nuav es Vaajtswv lub fwjchim txhaj le ua tau dlejnum tawm ntawm
koj tuaj.
Vaajtswv yeej tsi tau qhuas ib tug tuabneeg kws nwg siv nwg tug zug hab nwg tej qhov
txhuachaw. Qhov tseeb tag, Vaajtswv yuav nyob ze cov tuabneeg kws paub has tas puab yeej
muaj teebmeem hab ua tsi tau le. Tswv Yexus yeej paub has tas peb yeej muaj yaam kws peb
xaav tau tabsis peb yuavtsum tau ua le tug kws “ua tsi tau zoo rua saab ntsujplig” peb txhaj le
yuav tau txais Nwg txuj koobmoov (Mathais 5:3).
Huv Vaajlugkub kuj muaj ntau tug tuabneeg tsi tseemceeb pestsawg lug ua tau tej
dlejnum tseemceeb heev, txawm yog puab muaj teebmeem los puab tseem ua tau hab. Yog
Vaajtswv siv tej tuabneeg zoo xwb ces tej dlejnum yuav tsi txawj tav le, vim has tas tsi muaj ib
178
tug twg yuav tsi txawj yuavkev le. Qhov kws Vaajtswv siv tej tuabneeg muaj teebmeem yog ua
qha kuas peb muaj kev ca sab hab muaj zug pho rua Vaajtswv taag.
Ib yaam teebmeem kws Paulaus hu has tas “xuavpaug” (thorn) (2 Kauleethaus 12:7) tsi
yog ib yaam kev txhum hab phem vim nwg tsi yog ib qhov kws koj yuav hloov tau. Tsi zoo le
kev noj kev haus hab kev ua sabluj sabntev kws yuav tswj tau. Kev qaugzug yeej muaj yaam luj
hab yaam miv lug raug rua koj, qhov nuav txhais tau has tas koj yeej yuav tsi muaj lub peevxwm
txwv tau le. Tej teebmeem kws lug raug rua koj cevnqaj tawv xwsle: muaj mob moog tsi taug
kev, tej yaam mob ntev tsi txawj zoo, cale tsi muaj zug, los yog tej mob kws ua rua koj ua tsi tau
dlaabtsi le lawm. Tej yaam teebmeem kuj yog tej kev mobsab lossis tusab, lossis yog tej yaam
kws lwmtug tau ua hab has es ua rua koj tu sab. Lossis yog tej lug foom pheem kws lug ntawm
koj caajceg lug es ua rua koj raug teebmeem tsiv tsi dlhau. Tej yaam teebmeem kuj yog kev
tuncua laajlim tswvyim hab, ruaqhov peb ib txha yeej tsi txawj tsi ntse pistsawg.
Thaus koj tig rov lug xaav txug koj lub peevxwm ces yuav muaj lub suab has rua koj has
tas “Vaajtswv yeej yuav siv tsi tau kuv ib zag le.” Txawm koj yuav xaav le nuav los koj yeej
txwv tsi tau Vaajtswv lub peevxwm. Qhov tseeb tag, Vaajtswv txaus sab siv Nwg lub fwjchim
lug ntawm tug kws muaj teebmeem hab qaug zug. Vaajlugkub qha has tas, “Peb zoo le dlaim
teb kws luas muab nyaj hab kub zais rua huv. Lub fwjchim tag yog lug ntawm Vaajtswv lug tsi
yog lug ntawm peb lug” (2 Kauleethaus 4:7). Peb zoo ib yaam le cov aav rua tug tuabneeg puab
siv coj lug puab hub; peb yeej mogmuas, txawj yuavkev, hab yoojyim puagntsoog. Tabsis
Vaajtswv txaus sab yuav siv peb lug ntawm peb tej kev qaugzug nuav. Ua ntej Vaajtswv yuav
siv nwg lub fwjchim rua peb cov kws qaugzug, peb yuavtsum xyum le Paulaus tug qauv.
Leeg paub koj tej teebmeem hab tej kev phem kws koj ua huv koj lub neej. Tsi txhob ua
le tuabneeg ruam tsaab ntse tabsis koj cale leeg paub has tas koj muaj teebmeem. Tsi txhob ua
lub neej le koj tsi muaj teebmeem dlaabtsi, tabsis siv sijhawm lug sojntsuam koj tej teebmeem.
Tejzag yuav zoo rua koj muab teev rua ib dlaim ntawv ca.
Ob qho kev leegtxim nyob rua Vaajlugkub Tshab kws qha kuas koj tau lub neej zoo sab
hab kaajsab los yog le nuav: Qhov xubthawj nuav yog Petus qhov kev leegtxim, kws nwg has
rua Yexus has tas, “Koj yog tug Mexisyas, kws yog Vaajtswv tug Tub” (Mathais 16:16 NIV).
Qhov ob nuav yog qhov kev leeg le Paulaus kws nwg has rua ib paab tuabneeg pe dlaab tooj,
nwg has tas, “Peb yog noobneej zoo ib yaam le mej hab xwb” (Tegnum 14:15 NCN). Muaj coob
tug ntseeg Yexus pheej novqaab nqai ob nuav: Peb yog noobneej xwb. Koj yuav tsum totaub
has tas koj yog noobneej xwb hab yeej tsi muaj peevxwm ua tau zoo le. Muaj ntau zag Vaajtswv
yuav ca teebmeem lug raug koj kuas koj txhaj le paub has tas koj tsi muaj peevxwm ua tau zoo
lug ntawm koj tug zug. Vaajtswv ca koj raug teebmeem vim nwg hlub koj hab xaav siv tej
teebmeem ntawd qha koj kuas koj ua tau ib tug tuabneeg zoo rua Vaajtswv siv.
Cale txaus sab rua koj tej kev qaugzug. Paulaus has tas, “Kuv zoo sab lug khaav has
txug kuv tej teebmeem sub Yexus lub fwjchim txhaj le ua tau dlejnum tawm huv kuv tuaj. Thaus
kuv paub has tas txhua yaam yog ua rua Yexus Kheto hab lawv le Nwg lub sab nyam xwb ces kuv
txaus sab heev rov rua kuv tej teebmeem” (2 Kauleethaus 12:9-10a NLT). Thaus chivthawj mas
peb yeej tsi totaub zoo. Peb tsuas yog xaav kuam peb dlim peb tej teebmeem nuav xwb, peb yeej
tsi txaus sab rua le. Tabsis lug ntawm tej teebmeem nuav qha tau txug peb txujkev ntseeg hab ca
sab rua Vaajtswv txujkev taabncuab. Peb has tau has tas, “Vaajtswv, kuv ntseeg has tas koj hlub
kuv hab koj paub yaam twg yog yaam zoo rua kuv.”
Polaus muab ob peb yaam coj lub qha kuam peb txaus sab rua tej teebmeem kws yeej
muaj nyob nrug peb thaum yug lug le lawm (inborn weaknesses). Qhov ib, tej teebmeem nuav
ua kuam peb vaamkhom Vaajtswv. Thaus Paulaus raug teebmeem hab thov Vaajtswv tabsis
Vaajtswv yeej tsi rhu nwg qhov teebmeem tawm. Paulaus has tas, “Kuv yeej txaus sab hlo rua
tug xuavpaug nuav… sub thaum kuv qaugzug kuv txhaj le yuav muaj zug tuaj—kuv yim muaj
179
tsawg, kuv yim vaamkhom Nwg” (2 Kauleethaus 12:10). Thaum koj raug teebmeem, Vaajtswv
xaav kuas koj vaamkhom Nwg taag.
Peb tej teebmeem yuav ua rua peb kuas peb tsi xob ua tuabneeg khaavtheeb. Tej
teebmeem yuav ua kuas peb txu fwjchim. Paulaus has tas, “Vaajtswv tub ua tej kws zoo kawg
nkaus rua kuv pum lawm. Nwg ntshai nyob tsaam kuv khaav heev nwg txhaj ca kuv lub cev muaj
ib qhov mob. Qhov ntawd zoo le dlaab Ntwgnyoog ib tug tubkhai kws muab kuv nplawm kuas
kuv tsi xob khaav” (2 Kauleethaus 12:7). Thaum Vaajtswv pub peb ua tau tej yaam num zoo
maas Vaajtswv muab tej qho teebmeem lug tso nrug peb hab, Nwg ua le nuav kuas peb tsi xob
khaavtheeb. Vaajtswv ca qee yaam teebmeem lug raug rua peb kuas peb ua tsi xob tau txhua
yaam sub peb txhaj le tsi dlha ceev huas Vaajtswv ntej.
Thaum Khide-oos (Gideon) tsimtsa tau ib paab tubrog muaj le 32,000 leej lug nrug cov
tuabneeg Midias (Midianites) kws muaj txug le 135,000 tug tubrog sib tua, Vaajtswv tau has
kuas Khide-oos muab nwg cov tubrog tso moog tsev hab tseg 300 leej xwb. Yog yuav muab pev
rua cov tuabneeg Midias cov tubrog ces Khide-oos 1 tug tubrog yuavtsum tau tawmtsaam 450
leej. Muab saib mas qhov nuav yuav moog tsi taug, tabsis Vaajtswv ua le nuav qha kuas cov
Yixalayees pum Vaajtswv lub fwjchim hab kuas puab tsi xob ca sab has tas yog puab tug zug
paab tau puab.
Peb tej teebmeem yuav ua kuas peb cov ntseeg txawj sis hlub sis paab. Thaum peb peb
tsi muaj teebmeem ces peb tsi vaamkhom leejtwg, taabsis thaus peb muaj teebmeem ces peb
txhaj tig lug sis hlub sis paab. Thaum peb muab suavdlawg tej teebmeem sis sau hab sis txuas
uake ces peb yuav sis hlub sis raug zoo le txuj hlua kws ruaj heev. Vance Havner has tas, “Cov
ntseeg Yexus zoo le moovdlaus (snowflakes), mogmuas kawg le, tabsis thaum puab lug lu uake
lawm puab muaj peevxwm ua rua tej tsheb dlaig taug.” Yog peb tsi muaj teebmeem le ces peb
yuav tsi kaam lug lu uake. Vaajtswv ca peb ntsib teebmeem hab es peb txhaj lug sis sau uake.
Feem ntau ntawm peb tej teebmeem yuav ua kuam peb muaj peevxum ua tau dlejnum
zoo hab hlub taug lwm tug. Peb yuav dlau moog ua tuabneeg txawj xaav hab muaj lub sab
kublug moog paab tej tuabneeg txomnyem. Vaajtswv xaav kuam koj muaj Yexus tug yaamntxwv
hab ua tau tej dlejnum kws zoo ib yaam le Yexus ua rua huv lub nplajteb nuav. Qhov nuav
txhais tau has tas tej teebmeem kws koj raug es koj tub dlaws tau lawm, koj yuav siv tej kws koj
raug nuav moog paab lwmtug tuab yaam hab. Koj teg dlejnum kws tseemceeb tshaaj hab paab
tau lwmtug tshaaj yuav chiv tawm ntawm koj qhov tej teebmeem lug ntaag. Tej yaam kws ua
rua koj txaajmuag, fim tsi taug lwmtug, hab tej yaam kws koj txwv losis tawmtsaam huv koj lub
sab, tej nuav yuav yog Vaajtswv tej cuabyeej zoo kws Vaajtswv siv moog paab khu lwmtug.
Ib tug tub xaa moozoo kws hu ua Hudson Taylor has tas, “Taagnrho Vaajtswv cov tubqhe
kws muaj peevxwm hab ua tau Vaajtswv dlejnuam zoo puavleej yog cov tuabneeg kws puab
suav has tas puab ua tsi tau dlaabtsi le.” Mauxes qhov teebmeem yog nwg txujkev npautawg.
Txujkev npautawg nuav ua rua nwg tua ib tug tuabneeg Iziv (Egyptian), kev npautawg ua rua
Nwg tsi has lug rua lub pobzeg le qhov Vaajtswv kuas nwg has tabsis nwg cale nplawm lub pob
zeb ob nplawg, hab nwg tau muab 10 nqai kevcai tsoo tawg taag. Tabsis Vaajtswv tau hloov
Mauxes moog ua “ib tug tuabneeg txu fwjchim kawg le” (Teev Npe 12:3).
Khide-oos qhov teebmeem yog nwg saib nwg tsi rua nqe le hab nwg tsi muaj kev ca sab
le, tabsis Vaajtswv tau hloov nwg ua “ib tug muaj peevxwm hab muaj nujnqes kawg le lawm”
(Cov Thawjtswj 6:12). A-nplaham qhov teebmeem yog ntshai. Tsi yog ib zag xwb tabsis ob zag
dlag kws nwg tsi leeg has tas Xalas yog nwg tug quaspuj tabsis nwg has tas Xalas yog nwg tug
muam xwb kuam tuabneeg txhaj tsi nrhav teebmeem rua nwg. Tabsis Vaajtswv tau hloov
Anplaham lug ua “leejtxiv ntawm cov tuabneeg muaj kev ntseeg” (Loos 4:11). Petus yog ib tug
has tau tabsis ua tsi tau tabsis Tswv Yexus muab nwg tis npe hu ua “Lub pobzeb” (Mathais
16:18). Daviv yog ib tug ua txhum kev nkauj kev nraug tabsis nwg tau hloov lug ua “ib tug kws
xyum ua lawv le Vaajtswv lub sab” (a man after my own heart) (Teg Num 13:22). Yauhaas yog
180
ib tug khaavtheeb “Sons of Thunder” tabsis tomqaab nuav nwg yog ib tug “thwjtim puvnpo kev
hlub.”
Yog yuav has mas muaj ntau heev. “Yuav siv sijhawm ntev coj lug pav txug puab zaaj
xwsle… Npalaj (Barak), Xaxoos (Samson), Yethas (Jephthah), Daviv, Samuyees, hab ntau ntau
tug tub kws cev Vaajtswv lug… puab tej teebmeem tau hloov lug ua qhov kws zoo.” (Henplais
11:32-34 NLT). Vaajtswv txawj ntse heev rua txujkev hloov yaam tsi zoo moog ua yaam kws
zoo. Vaajtswv xaav muab koj qhov teebmeem hloov moog ua yaam kws zoo rua koj hab.
Xob ntshai, cale qha koj tej teebmeem rua Vaajtswv. Kev ua Vaajtswv teg dlejnum yog
pib lug ntawv qhov kev sibqha sab. Yog koj qheb tau koj lub sab, rhu tau koj lub ntsejmuag
cuav, hab qha koj tej kev nyuaj sab lossis tej teebmeem rua Vaajtswv, ces Vaajtswv yuav pib siv
koj lug moog paab lwmtug.
Paulaus qha tau nwg lub sab rua lwmtug lug ntawm tej ntaubntawv kws nwg sau. Nwg
qheb sab hab has qha.
• Nwg qha tej kev kws ua tsi tau: “Thaum kuv xaav ua yaam zoo, kuv pheej tsi ua le, hab
thaum kuv xyum ua yaam kuas tsi xob yuavkev, kuv tseem moog ua quasqeeg” (Loos 7:19
NLT).
• Nwg qha tej kws nwg xaav: “Kuv tub qha rua mej taagnrho kuv tej kev xaav lawm” (2
Kauleethaus 6:11).
• Nwg qha tej kws nwg ntxuvsab: “Peb tau raug tej teebmeem kws muab peb npug taag
ua rua peb xaav has tas ntse peb yuav tsi dlim le” (2 Kauleethaus 1:8 NLT).
• Nwg qha tej kev ntshai: “Thaum kuv tuaj txug rua ntawm mej, kuv tau raug teebmeem,
ntshai, hab ua kuv ib ce tshee hnyo” (1 Kauleethaus 2:3 NCV).
Tseeb tag, kev qha sab yog ib yaam txaus ntshai kawg le. Thaum koj qha sab rua ib tug
twg lawm mas kuj zoo le koj lauj ib saab phaabntsa tawm ua rua lwmtug yuav pum koj lubneej.
Thaus koj qha koj tej teebmeem tawm mas qha tau has tas koj yeej tsi txhawj nyob tsaam luas
yuav tsi nyam koj. Tabsis kev qha sab yog ib qhov kws tsimnyog peb yuav tau ua, vim has tas
yuav paab tau peb ntau kawg le. Kev qha sab yog tso koj tej kev nyuajsab tawm huv koj lub neej
moog. Kev qha sab yuav tshem tau koj tej kev nyuaj sab, yuav paab kuas koj tej kev txhawj pluj
moog, hab yuav yog thawj kaujruam rua koj lug muaj txuj kev ywjpheej.
Peb tau kawm tag lug lawm has tas Vaajtswv “muab Nwg txujkev hlub rua tej tuabneeg
txu fwjchim,” tabsis coob tug tsi totaub zoo txug zaaj nuav le. Txujkev txu fwjchim nuav tsi tau
txhais has tas kuas koj yuavtsum muab koj tugkheej saib tsi muaj nuj nqes lossis tsi kaam leeg
paub has tas yog koj lub peevxwm, tabsis qhov kev txu fwjchim tag yog qhov kws koj yuavtsum
kaam leeg has tas koj muaj teebmeem. Yog koj yimfuab qha ncaaj has tas koj muaj teebmeem,
mas koj yimfuab tau Vaajtswv txujkev hlub ntau xwb. Tsi yog koj tau Vaajtswv txuj kev hlub
xwb, tabsis koj tseem yuav tau lwmtug txujkev hlub hab. Qhov kev qha sab yog ib qhov zoo
kws yuav ua rua lwmtug pum txug yug txujkev ua zoo; peb ua rua lwmtug tsi ntshai hab xaav
txaav lug ze peb. Qhov kws yug laam uatxuj ua le nuav le u es tsi qha yug lub sab tag tag ces
qhov ntawd yuav ua rua luas tsi nyam yug. Tabsis qhov kev ntseeg sab kws luas pum muaj nyob
huv yug yuav ua rua luas nyam yug, hab qhov kev qheb sab yog txuj huvkev kws yuav ua rua
peb kuas muaj kev sis hlub sis raug zoo ntaag.
Txawm yog le nuav es Vaajtswv txhaj le xaav siv koj tej teebmeem hab tsi yog yuav siv
koj tej kev zoo xwb. Yog tuabneeg tsuas pum koj qhov zoo xwb, puab yuav txhawb tsi tau puab
zug. Puab tseem yuav xaav has tas, “Zoo heev rua nwg, tabsis ntshe peb yeej yuav ua tsi tau le
nwg ua.” Tabsis thaum puab pum Vaajtswv siv koj lug ntawm tej teebmeem ces yuav txhawb
hab ua rua puab xaav has tas, “Vaajtswv yuav siv tau kuv ibyaam le siv nwg hab!” Peb qhov kev
zoo yuav ua rua kuas muaj kev sistw hab tsi khaav, tabsis peb qhov teebmeem yuav ua kuas peb
muaj kev sis hlub sis raug zoo hab nyob tau uake.
181
Koj ua neej nyob tej thaum koj yuav tau txavtxim sab seb koj yuav ua kuas luas qhuas koj
xwb los yog ua kuas paab tau luas. Yog koj ua kuas tuabneeg qhuas koj xwb ces koj nyob dleb
dleb ua lug yeej tau lawm, tabsis yog koj yuav ua kuas paab tau tuabneeg mas yuavtsum yog koj
txaav moog kuas ze, thaus koj txaav moog ze puab lawm, puab yeej yuav pum has tas koj lug
yeej muaj yaam tsi zoo ib yaam le puab hab. Thaus zoo le nuav los koj tsi xob txhawj xob
ntshai. Qhov kws yuav qha has tas koj yog ib tug thawjcoj zoo tsi yog lug ntawm qhov kws koj
ua tau zoo, tabsis yog lug ntawm qhov kws saib seb tuabneeg puas caag sab tau rua koj.
Tuabneeg yuavtsum ca sab rua koj, yog tuabneeg tsi ntseeg koj ces luas yuav tsi caum koj qaab.
Koj yuav ua kuas lwm tug ntseeg koj sab le caag? Tsi yog laam ua rua tuabneeg pum xwb,
tabsis yog lug ntawm qhov kws koj yeej yog ncaajnceeg tag tag le.
Tau koobmeej lug ntawm koj tej teebmeem. Paulaus has tas, “Kuv tsuas khaav has
txug zaaj kws ua rua suavdlawg pum has tas, kuv tsi muaj fwjchim dlaabtsi le xwb.”(2
Kauleethaus 12:5b). Vaajtswv tsi xaav kuam koj khaav tas yog koj muaj peevxwm hab ua tau
heev, hab tsi xaav kuas koj saib koj zoo le tej nqezug (trophy) kws luas muab rua Vaajtswv.
Thaus Saataas taw koj tej teebmeem rua koj, cale has tas koj yeej muaj teebmeem hab cale muab
koj lub sab qhuas Tswv Yexus, tug kws “totaub taagnrho peb tej teebmeem” (Henplais 4:1a) hab
qhuas Vaajntsujplig, tug kws “paab peb thaum peb muaj teebmeem” (Loos 8:26a).
Tej thaum Vaajtswv kuj muaj yaam kws zoo tig ua teebmeem sub Nwg txhaj siv tau peb
ntau ntau zag. Yakhauj yog ib tug xaav tswj lwm tug hab ua kubntxuv tabsis thaus muaj
teebmeem tuaj lawm nwg nrhav kev tsiv. Muaj ib mos nwg nrug Vaajtswv sib ntsuag zug hab
nwg has rua Vaajtswv has tas, “Kuv yeej tsi tso koj moog le yog koj tsi foom koobmoov rua
kuv.” Vaajtswv has tas, “Ua le koj has,” tabsis Vaajtswv tau muab Yakhauj saab ntsaag ua kuas
raug mob. Zaaj nuav yuav muaj qaabhau dlaabtsi?
Vaajtswv muab Yakhauj tug zug txu (txujleeg ntawm saab ntsaag yog txuj leeg kws muaj
zug tshaaj plawg) hab ua kuam Yakhauj tsi muaj zug. Txij nub ntawd lug, Yaskhauj dlhau moog
ua ib tug tuabneeg tuag ib saab kuataw hab cale dlha tsi taug le lawm. Txawm yog nwg yuav
nyam hab tsi nyam los xij, qhov nwg raug nuav yuam kuas nwg cale vaamkhom Vaajtswv txuj
kev paab lawm xwb. Yog koj xaav kuas Vaajtswv foom koobmoov rua koj hab siv koj puvnpo,
koj yuavtsum txaus sab rua tej teebmeem kws lug raug koj lub neej, zoo ib yaam le Yaskhauj
muaj ib saab kuataw tsi muaj zug moog taag nwg sim neej le, ruaqhov Vaajtwv yeej siv tej
tuabneeg muaj teebmeem.
Nub 35
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Vaajtswv yuav ua tau dlejnum zoo heev yog thuam kuv leegpaub kuv tej kev
tsaugmuag.
Nqai Cim: “Kuv txuj kev hlub rua koj xwb yeej txaus lawm, Kuv yuav pub Kuv lub fwjchim
rua tug qaugzug” 2 Kauleethaus 12:0a (NIV)
Lug Nug: Kuv puas yog pheej txwv Vaajtswv lub fwjchim huv kuv lub neej lug ntawm qhov
kws pheej zais kuv tej kuv qaugzug? Yaam twg yog yaam kws kuv yuavtsum tau ua
ncaajnceeg rua es kuv txhaj le paab tau lwmtug?
182
Homphiaj #5
Vaajtswv Tsim Koj Moog Xa
Txuj Moo Zoo
Cov neeg ncaajnceeg zoo le tsob ntoo kws txi cov txiv noj muaj txujsa,
hab cov kws moog cawm lwm tug txujsa yog neeg ntse.
Paajlug 11:30 (Msg)
183
NUB 36
___________________________________________________________________________
Tsim Lug Xaa Txujmoo Zoo
Koj khaiv kuv lug xaa Txujmoo Zoo rua nplajteb
Ces kuv khaiv puab moog xaa Txujmoo Zoo rua nplajteb hab.
Yauhaas 17:18 (MSG)
Yaam kws tseemceeb tshaaj yog kuam kuv ua kuv teg dlejnum kuam tav,
tes dlejnum ntawd yog teg kws Tswv Yexus muab rua kuv.
Tegnum 20:24 (NCV)
Vaajtswv tsim koj lug xaa Txujmoo Zoo.
Vaajtswv yeej naj nub ua dlejnum rua huv nplajteb nuav, hab nwg xaav kuam koj nqeg
teg koom nrug Nwg. Teg dlejnum nuav yog xaa Txujmoo Zoo rua nplajteb. Vaajtswv xaav
kuam koj muaj ib teg dlejnum nyob rua huv pawg ntseeg hab muaj ib teg dlejnum kws xaa
Txujmoo zoo moog rua neeg nplajteb. Koj teg dlejnum huv pawg ntseeg yog lug paab cov
ntseeg (Kaulauxais 1:25 NCV), tabsis koj teg dlejnum rua nplajteb yog xaa Txujmoo zoo rua cov
kws tsi tau ntseeg. Vaajtswv lub homphaj thij 5 rua koj lub neej yog xaa Txujmoo Zoo moog
kuam thoob nplajteb
Koj teg dlejnum rua kev xaa Txujmoo zoo yog ib teg kws suavdlawg lug sib paab hab sib
koom teg ua hab ua kuam tav ib yaam ntaag. Ib feem ces yog koj teg dlejnum kws koj koom sab
nrug lwm tug ntseeg ua uake, hab ib feem ces yog teg dlejnum kws koj yuav tau ua koj ib leeg
vim koj yog tug paub ua yaam ntawd. Peb yuav lug saib ob feem dlejnum nuav uake rua ob peb
tshooj tom ntej nua.
Lu lug “mission” nuav lug ntawm lu lug Latin lug hab txais has tas “xa” Ib teg dlejnum
ntawm txhua tug kws ntseeg yog sawv kev ntawm Tswv Yexus moog rua tuabneeg nplajteb.
Yexus has tas, “Kuv xaa mej ib yaam le kuv txiv xaa kuv” (Yauhaas 20:21 NIV)
Yexus totaub zoo txug nwg teg dlejnum kws lug rua huv Nplajteb nuav. Thaum nwg
muaj 12 xyoo xwb, Yexus has tas, “Kuv yuav tsum tau ua kuv txiv teg dlejnum” (Lukas 2:49
KJV). 21 xyoo tom qaab ntawd, ua ntej kws nwg txujsa yuav tu sau tug ntoo Khaublig, nwg has
tas, “Tav lawm lau” (Yauhaas 19:30). Ob kaab lug nuav yog qhov qheb hab qhov xaus rua ib lub
neej kws muaj homphaj rua kev ua neej. Yexus tau ua tav teg dlejnum kws Vaajleejtxiv tau
muab rua nwg ua lawm.
Yexus teg dlejnum kws nwg tau ua thaum nwg nyob rua huv nplajteb nuav, yog teg
dlejnum kws peb yuav tau ua moog ntxiv, vim peb yog Yexus Khetos lub cev. Cov dlejnum kws
nwg ua thaum nwg lug yug ua neeg hab muaj lub cev ces peb yuav tau ua cov dlejnum ntawd
moog ntxiv vim peb yog nwg lub cev ntawm sab ntsujplig. Teg dlejnum ntawd yog dlaabtsi?
Coj neeg lug ntseeg Vaajtswv! Vaajlugkub qha tas, “Yexus Khetos tau hu peb lug ua nwg cov
184
phoojywg, hab tau tso teg dlejnum kws moog coj lwm tug lug ua nwg phoojywg rua peb” (2
Kauleethaus 5:18 TEV).
Vaajtswv xaav cawm noob neej tawm ntawm Ntxwjnyoog xib teg, hab coj puab rov lug
nrug Vaajtswv sib raug zoo, peb txhaj le yuav ua tav peb 5 lub homphaj kws Vaajtswv tau npaaj
ca rua peb lawm: lug hlub Nwg, lug ua Nwg tsev neeg, lug zoo le Nwg, lug ua Nwg teg
dlejnum, hab lug qha lwm tug txug Nwg. Thaum peb yog Nwg tug lawm, Vaajtswv yuav siv
peb moog qha hab coj lwm tug. Nwg cawm peb hab xaa peb tawm. Vaajlugkub qha tas, “Peb
raug xaa tawm moog qha lwm tug sawv Yexus chaw” (2 Kauleethaus 5:20 NCV). Peb yog
Vaajtswv cov tubkhai kws qha txug Vaajtswv txuj kev hlub hab qha txug Vaajtswv lub homphaj
rua neeg nplajteb.
Qhov Tseemceeb Ntawm Koj Tegnum Xaa Moo Zoo
Ib yaam kws tseemceeb tshaaj huv koj lub neej kws yog ib tug ntseeg, yog qhov kws koj
yuav tau ua koj teg dlejnum xaa Txujmoo Zoo kuam tav rua Vaajtswv tau ntsej muag.
Vaajlugkub kuj has ob peb yaam txug has tas vim le caag koj txhaj le yuav tau xaa Txujmoo
Zoo.
Thaum koj xaa Txujmoo Zoo ces yog koj koom teg nrug Tswv Yexus ua nwg teg
dlejnum uake. Vim peb caum Tswv Yexus qaab, peb yuav tsum ua teg dlejnum kws Tswv
Yexus tub pib ca lug lawm. Tswv Yexus tsi yog hu peb lug cuag nwg qaab xwb, tabsis kuam
peb moog xaa Txujmoo Zoo hab. Teg dlejnum nuav tseemceeb heev, Tswv Yexus txhaj le has
txug teg dlejnum nuav 5 zag dlag, siv 5 lub sijhawm, hab has nyob rua 5 phau ntawv (Mathais
28:19-20). Qhov kws Tswv Yexus ua ntawd tub yog vim nwg xaav kuam koj ncu ntsoov xaa
Txujmoo Zoo ntaag. Yog koj ua tuab zoo saib Tswv Yexus 5 lu lug saamfwm, ces koj yuav
totaub txug koj teg dlejnum, kws Tswv Yexus tau tso rua koj. Koj yuav paub thaum twg, qhov
twg hab vim le caag koj yuav tau xaa Txujmoo Zoo, hab seb koj yuav xaa le caag.
Huv Tswv Yexus lu lug saamfwm, Yexus tau has tas, “ca le moog rua txhua haiv neeg
hab coj puab lug ua kuv cov thwjtim. Muab puab ua kevcai rausdlej ntawm Vaajleejtxiv,
Vaajleejtub, hab Vaajntsujplig lub npe, hab qha kuam puab ua txhua yaam le kuv tub qha rua
mej lawm” (Mathais 28:19-20 CEV). Tswv Yexus lu lug saamfwm nuav tsi yog has rua cov
thwjtim, cov tub xaa moo zoo, lossis cov xibfwb xwb, tabsis yog rua txhua tug kws ntseeg
Vaajtswv huv tuabsi. Lu lug saamfwm nuav tsi yog ib yaam kws koj yuav muaj feem xaiv has
tas koj yuav ua los tau, tsi ua los tsi ua le caag. Nwg yog ib lu lug saamfwm lawm, koj yuav
tsum tau ua xwb. Tswv Yexus lu lug nuav tsi yog ib lu lug kws has qha xwb, tabsis yog ib lu
lug kws peb txhua tug ntseeg yuav tsum tau ua kuam tau. Yog koj tsi ua ces yog koj tawv ncauj
xwb.
Tej zag koj tsi paub xwb, tabsis yog koj tsi kaam qha es cov neeg kws nrug koj nyob uake
ntawd tuag vim puab tsi paub ces Vaajtswv yuav suav txim rua koj. Vaajlugkub has tas, “Koj
yuav tsum qha rua puab kuam puab txhaj le tau txais txujsa. Yog koj tsi has qha rua cov neeg
phem kuam puab tso puab txuj kev phem tseg, puab yuav tuag rua puab txuj kev txhum. Tabsis
kuv yuav suav puab cov ntsaav rua koj ris” (Ezekiel 3:18 NCV). Tej thaum kev ntseeg Vaajtswv
kws puab ntsib ces yog koj tuableeg xwb, hab koj teg dlejnum yog xaa Txujmoo Zoo rua puab
ntaag, yog koj tseem tsi kaam qha puab hab ces puab yuav ca le tsi muaj feem nov Txujmoo Zoo
le lawm.
Koj teg dlejnum xaa Txujmoo Zoo yog ib teg dlejnum kws muaj nqes heev, hab tug
kws ntseeg tag tag txhaj le muaj cuab kaav lug ntseeg tau xwb. Teg dlejnum xaa Txujmoo
Zoo nuav yog ib teg dlejnum kws luj, tseemceeb hab muaj nqes kawg, hab yog ib teg dlejnum
kws zoo kawg rua yug lug ua pub rua Vaajtswv tau koobmeej. Paulaus has le nuav tas,
185
“Vaajtswv pub peb ua ib teg dlejnum kws zoo, teg dlejnum ntawd yog hu noob neej txhua tug
lug nyob ntawm Vaajtswv ib sab hab rov lug nrug Vaajtswv sib raug zoo” (2 Kauleethaus 5:18
LB). Koj kev xaa Txujmoo Zoo muaj ob yaam kws tseemceeb heev nyob rua huv: Ib, yog koom
teg nrug rua Vaajtswv ua dlejnum ua ke, hab ob yog sawv Vaajtswv cev rua noobneej. Peb muaj
cuab kaav lug koom teg nrug tau Vaajtswv tsim nwg lub zwmtxwv rua huv noobneej lub sab.
Paulaus hu peb ua nwg “cov phoojywg kws koom teg uake ua Vaajtswv dlejnum” (2 Kauleethaus
6:1 NCV).
Tswv Yexus tau txhiv peb dlim ntawm dlaab xibteg lug hab pub txujsa rua peb, coj peb
lug ua nwg tsev neeg, pub nwg tug Ntsujplig rua peb, hab tsaa peb ua nwg cov tub khaiv xaa
moo zoo rua neeg nplajteb. Koj sim xaav seb qhov nuav puas yog ib qhov kws zoo kawg ma?
Vaajlugkub has tas, “Peb yog cov kws sawv Yexus Khetos chaw rua neeg nplajteb. Vaajtswv siv
peb lug nqua hu noob neej txhua tug, kuam puab ca le tso txuj kev phem tseg hab rov lug nrug
Vaajtswv sib raug zoo. Peb tsi yog has lug sawvcev peb xwb, tabsis yog sawvcev ntawm Yexus
Khetos, nqua hu suavdlawg lug ua Vaajtswv cov phoojywg” (2 Kauleethaus 5:20 Msg).
Kev qha txuj kev cawm dlim rua ib tug neeg yog ib teg dlejnum kws luj hab tseemceeb
heev kws koj ua tau pub rua cov tsi tau ntseeg. Yog koj tug kwvtij kws nyob ntawm koj ib saab
mob nyaav (cancer) yuav tuag, lossis mob kascees (aids) yuav tuag, es koj ho paub muab tshuaj,
koj puas yuav muab rua nwg ma? Tuab yaam nkaus le ntawd, yog koj tsi qha rua puab paub
txug txuj kev zaamtxim, tsi qha kuam puab muaj lub homphaj ua neej, tsi qha kuam puab muaj
txuj kev thaajyeeb, hab tsi qha kuam puab tau txujsa ntev dhawv moog ibtxhis, ces kuj zoo ib
yaam le koj tsi muab tshuaj rua cov neeg muaj mob ntaag. Peb tau txais ib yaam koobmoov kws
zoo tshaaj plawg huv nplajteb nuav, kws yog txujsa ntev dhawv moog ibtxhis kws yuav moog
nrug Tswv Yexus nyob. Tsimnyog peb qha yaam nuav rua neeg nplajteb txhua tug paub kuam
puab tau txais hab.
Ib yaam teebmeem rua cov ntseeg kws tub ntseeg ntev ntev lawm yog, puab tsi ncu qaab
has tas thaum puab tsi tau paub Vaajtswv, es puab lub neej nyuaj sab, raug dlaab tsimtxom, hab
tsi muaj chaw vaamkhom leejtwg nua nyuaj sab npaum le caag. Peb yuav tsum ncu ntsoov has
tas txawm puab yuav muaj nyaj, hab muaj kev vaam meej npaum le caag los, yog puab tsi muaj
Tswv Yexus ces, puab lub neej tsi muaj chaw vaam, hab thaum puab taag simneej ces puab yuav
ncaim ntawm Vaajtswv moog ibtxhis rua huv ntuj tawg. Vaajlugkub has tas, “Yexus txhaj le yog
tug kws cawm tau noobneej xwb” (Tegnum 4:12 NCV). Txhua tug yeej dlim tsi tau hab tsi muaj
chaw vaam yog has tas nwg tsi paub Tswv Yexus.
Kev xaa Txujmoo Zoo yog ib teg dlejnum kws muaj nuj nqes hab yuav kaav moog
ib txhis. Teg dlejnum nuav yog ib teg kws yuav npaaj noobneej moog lawm yaav tom ntej, hab
yog ib teg dlejnum kws tseemceeb tshaaj txhua teg dlejnum kws koj ua lub sijhawm koj tseem ua
neej nyob. Nqe zug ntawm kev xaa Txujmoo Zoo yuav kaav moog taag ibtxhis, tabsis lwm
yaam dlejnum kws koj ua tsuas kaav nub dlhau nub xwb. Yeej tsi muaj ib yaam huv nplajteb
nuav kws yuav tseemceeb tshaaj le coj neeg lug nrug Vaajtswv sib raug zoo.
Twb yog vim le nuav peb txhaj le yuav tsum maaj xaa Txujmoo Zoo rua neeg nplajteb.
Yexus has tas, “Peb txhua tug yuav tsum npaaj sab ua teg dlejnum kws vaajleejtxiv tau khaiv kuv
lug ua lawm kuam tav, vim tas sijhawm tub dlhau zuj zug lawm, tub yuav txug caij tsaus ntuj,
hab txhua teg dlejnum yuav xaus” (Yauhaas 9:4 NLT). Lub sijhawm tub dlhau zuj zug lawm,
yuav tsi muaj sijhawm ntxiv rua koj xaa Txujmoo Zoo lawm, tsi txhob tog ib nub ntxiv lawm.
Ca le pib xaa Txujmoo Zoo rua txhua tug lub sijhawm taam sim nuav ntaag! Peb muaj kev zoo
sab hab lomzem nrug puab moog ibtxhis nrug txhua tug kws peb coj lug cuag Yexus. Tabsis
kuam peb ncu has tas peb tsuas coj neeg lug cuag Vaajtswv thaum peb tseem muaj sa nyob xwb.
Qhov nuav tsi tau has kuam koj ca le tso koj kev nrhav noj nrhav haus tseg es lug ua ib
tug tub xaa Txujmoo Zoo xwb, tabsis yog koj totaub tas, Vaajtswv xaav kuam koj xaa Txujmoo
Zoo rua txhua tug kws koj ntsib hab qha Vaajtswv Txujlug rua txhua tug kws nrug koj nyob
186
lossis nyob ze koj. Txaws koj yuav yog ib tug tub kawm ntawv, ib tug namtsev xwb, los yog ib
tug xibfwb qha ntawv, lossis ib tug tub lagluam, lossis ib tug ua nom ua tswv, los koj yuav tsum
nrhav txhua lub sijhawm lug qha Vaajtswv txuj kev hlub rua cov neeg kws Vaajtswv coj lug
ntsib koj.
Kev xaa Txujmoo Zoo ua rua koj lub neej muaj nqe. William James txhaj le has le
nuav tas, “Qhov kws peb siv peb lub neej muaj nuj nqes tshaaj ces yog peb siv rua tej yaam kws
yuav kaav ntev tshaaj le peb txujsa nyob nplajteb nuav xwb” Qhov tseeb tag, ces tsuas yog ntuj
ceebtsheej txhaj le yog yaam kws yuav kaav ntev tshaaj plawg. Ib nub txhua yaam huv nplajteb
nuav yeej yuav pluj moog kuam taag. Twb yog vim le ntawd peb txhaj le yuav tsum ua peb lub
neej kuam muaj homphaj, ua lub neej pehawm Vaajtswv, sib raug zoo nrug rua cov ntseeg, luj
hlub saab ntsujplig, ua dlejnum paab pawg ntseeg hab xaa Txujmoo Zoo kuam thoob nplajteb
nuav. Yaam kws peb ua nuav txhaj le yuav kaav moog taag ibtxhis.
Yog koj tsi ncu qaab ua teg dlejnum kws Vaajtswv tau tso rua koj ua lawm ces koj nkim
koj txujsa kws Vaajtswv pub rua koj xwb. Paulaus has tas, “Kuv txujsa tsi muaj qaabhau
dlaabtsi yog kuv tsi siv lug ua teg dlejnum kws Tswv Yexus tau khaiv kuv ua -- teg dlejnum
ntawd yog xaa Txujmoo Zoo txug Vaajtswv txuj kev hlub rua neeg nplajteb txhua tug paub”
(Tegnum 20:24 NLT). Huv nplajteb nuav, yeej muaj ib cov neeg kws lwm tug tsi muaj
cuabkaav coj tau lug cuag Vaajtswv, tabsis koj yuav coj tau, vim Vaajtswv tau tsim koj muaj lub
peevxwm hab hloov koj lug ua teg dlejnum ntawd. Yog ib tug tau txais txujsa vim yog koj qha
nwg ces koj lub neej muaj nujnqes hab tub yog koj ua yaam dlejnum kws yuav nyob moog
ibtxhis lawm. Ca le ua tuab zoo saib ib ncig ntawm koj, hab nug Vaajtswv seb nwg yuav kuam
koj qha Txujmoo Zoo rua tug twg.
Tswv Yexus has tas nwg yuav rov lug thaum peb ua tav teg dlejnum kws nwg tau tso rua
peb ua lawm, kws yog qha Vaajtswv Txujlug moog rua txhua haiv neeg, hab txhua lub tebchaws,
kws nyob thoob plawg huv nplajteb nuav. Naj nub nwgnuav, neeg txhua tug xaav paub txug seb
thaum twg nplajteb nuav txhaj le yuav kawg, hab thaum twg Tswv Yexus txhaj le yuav rov qaab
lug. Ua ntej Tswv Yexus yuav rov moog saum ntuj, nwg cov thwjtim los kuj nug lu lug nuav
hab. Tswv Yexus teb has tas, “Tsi taag mej yuav paub lub sijhawm hab nub kws vaaj Leejtxiv
tub tau npaaj tseg lawm, tabsis qhov kws tseemceeb yog mej yuav tau txais fwjchim thaum Vaaj
Ntsujplig lug nyob huv mej, hab mej yuav ua cov kws qha kuv Txujmoo Zoo huv Yeluxalees, huv
Yudais hab Xamalis, hab moog thoob plawg huv nplajteb nuav” (Tegnum 1:7-8 NIV).
Thaum cov thwjtim xaav nug txug sijhawm lub nplajteb nuav yuav kawg hab xaav nug
txug lub neej yaam tom ntej mas Tswv Yexus tau hloov puab kev thaam, hab lug qha puab tas
puab yuav tsum tau moog tshaajtawm Txujmoo Zoo rua txhua tug. Nwg xaav kuam puab ncu
ntsoov ua puab teg dlejnum xaa Txujmoo Zoo thaum puab tseem nyob huv nplajteb nuav. Lu
lug kws Tswv Yexus tau teb rua cov thwjtim ces txhais tau has tas, tsi tsimnyog mej yuav moog
txhawj txug vaaj Leejtxiv teg dlejnum, qhov kws mej yuav tsum txhawj txug ces yog mej teg
dlejnum kws kuv tub tso rua mej lawm xwb. Ca le txhawj txug kev xaa moo zoo xwb.
Yog peb naj nub nyob xaav txug seb thaum twg Tswv Yexus yuav rov qaab lug xwb, los
peb yeej yuav nrhav tsi tau hab paub tsi txug, vim Tswv Yexus tau has tas, “Tsi muaj ib leeg twg
yuav paub txug nub ntawd hab lub sijhawm kws nplajteb yuav kawg ntawd, cov timtswv sau ntuj
hab vaaj Leejtub los tub tsi paub hab, tsuas yog vaaj Leejtxiv tuableeg xwb txhaj le paub lub
sijhawm ntawd” (Mathais 24:36 NIV). Yog Tswv Yexus tub has tas nwg los kuj tsi paub lub
sijhawm hab nub kawg ntawd, es koj yuav ua caag paub tau? Qhov kws peb paub tau ces yog
qhov Tswv Yexus yuav rov qaab lug thaum txhua tug neeg nov Txujmoo Zoo kws Vaajtswv
xaav kuam puab nov. Yexus tau has tas, “Txuj Moo Zoo kws has txug Vaajtswv lub ntuj
ceebtsheej yuav tsum tau muab qha thoob nplajteb rua txhua haiv neeg, ces nplajteb mam le
kawg” (Mathais 24:14 NCV). Yog koj xaav kuam Tswv Yexus rov qaab lug sai, ca le ua koj teg
187
dlejnum kws xaa Txujmoo Zoo rua neeg nplajteb txhua tug kws tsi tau nov, es tsi txhob nyuaj
sab txug has tas thaum twg Yexus mam rov los.
Yoojyim rua koj novqaab koj teg dlejnum kws xaa Txujmoo Zoo, vim tas dlaab
Ntxwgnyoog yeej tsi xaav kuam koj qha lwm tug txug koj txuj kev ntseeg le, vim nwg naj nub ua
txhua yaam kuam lug muab koj khi tsi pub koj ua koj teg dlejnum. Nwg yuav tso koj ua txhua
yaam kws zoo tabsis nwg yuav tsi pub koj coj kuam tau ib tug nrug koj moog rua ntuj ceebtsheej
le. Tabsis ceevfaaj, vim yog nub twg koj kub sab hlo ua vaajtwv teg dlejnum mas Ntxwgnyoog
yuav ua txhua yaam lug taav koj kev kuam koj ua tsi tau. Thaum muaj tej yaam le ntawd, ncu
ntsoov Tswv Yexus lu lug has tas, “Tug kws ca lwm yaam dlejnum lug taabkaum nwg kuam
nwg ua tsi tau teg dlejnum kws kuv npaaj rua nwg ua ces tug ntawd tsi phim moog nyob
Vaajtswv lub tebchaws” (Lukas 9:2 LB).
Xaa Txujmoo Zoo Yog Ib Tug Nqe Kim Heev
Yog koj yuav ua kuam tav koj teg dlejnum kws Vaajtswv tso rua koj lawm, koj yuav
tsum tso koj txuj kev ntshaw khoom nplajteb nuav tseg, hab lug khaws Vaajtswv lub homphaj
rua koj lub neej, coj lug ua koj lub homphaj. Yog koj laam coj Vaajtswv lub homphaj coj lug
ntxiv rua koj lub homphaj hab ntxiv rua koj tej kev ntshaw xwb ces tsi muaj qaabhau rua koj, hab
koj yeej yuav ua tsi tav ib zag le. Koj yuav tsum tau has tuab yaam le Tswv Yexus has rua vaaj
Leejtxiv. Yexus has tas has tas, “Leejtxiv, … Ca kuv ua le koj sab nyam, es tsi txhob ua le kuv
sab nyam” (Luaks 22:42 NLT). Tso koj txuj kev xaav, koj txuj kev ntshaw, koj txuj kev npau
suav, koj tej homphaj tseg, hab tso koj txuj kev thov Vaajtswv rua koj tug kheej kws has tas,
“Vaajtswv thov koj foom koobmoov rua txhua yaam kws kuv xaav ua.” Tabsis tsimnyog koj
thov has tas, “Vaajtswv thov koj paab kuam kuv txawj ua yaam kws koj taabtom foom
koobmoov rau!” Zoo tuab yaam le koj muab ib dlaim ntawv dlawb rua Vaajtswv hab koj suam
koj lub npe rua huv qaab hab has rua Vaajtswv has tas “koj sau yaam kws koj xaav kuam kuv ua
rua kuv”. Vaajlugkub has tas, “Muab taagnrho koj tug kheej fij rua Vaajtswv... ua ib qho
cuabyeej rua Vaajtswv siv, ca Vaajtswv siv lawv le nwg lub homphaj” (Loos 6:13b LB).
Yog koj muab koj lub sab taagnrho rua kev xaa Txujmoo Zoo hab txawm tug nqe yuav
kim npaum le caag los koj yuav ua ces koj yuav pum Vaajtswv txuj koobmoov ndlwg lug rua
koj lub neej yaam kws tsawg tsawg leej txhaj le pum xwb. Yeej tsi muaj ib yaam kws Vaajtswv
yuav tsi ua rua tug neeg kws muab nwg lub sab, lub neej, taagnrho rua kev tshaajtawm Txujmoo
zoo. Yexus tau cog lug tseg has tas, “(Vaajtswv) yuav muab txhua yaam kws koj yuav siv nub
dlhau nub rua koj, yog koj ua koj lub neej pub rua nwg, hab muab kev tshaajtawm Txujmoo Zoo
txug ntuj ceebtsheej lug ua koj tuab teg dlejnum xwb” (Mathais 6:33 NLT).
Coj Ib Tug lug Cuag Yexus Ntxiv
Kuv txiv tau ua ib tug xibfwb tau muaj 50 tawm xyoo, rua tej pawg ntseeg kws miv miv
nyob rua tej zog miv miv kws ua laj ua teb noj xwb. Nwg yog ib tug xibfwb dlog dlig xwb,
tabsis nwg lub sab kub lug rua kev xaa Txujmoo Zoo, vim nwg paub tas qhov nuav yog nwg teg
dlejnum. Yaam kws nwg nyam ua tshaaj yog coj tej paab neeg moog txawv tebchaws moog
paab tsim tej lub tuamtsev rua pawg ntseeg miv miv kws nyob txawv tebchaws. Huv kuv txiv
lub neej nwg tau moog tsim tau 150 lub tuamtsev rua ntau lub tebchaws.
Nyob rua xyoo 1999, kuv txiv tau taag simneej vim yog mob luj (cancer). Lub limtam ua
ntej nwg yuav tuag ntawd, nwg tug mob ua rua nwg tsaug tsi taug zug, hab ua rua nwg nyob
taaghnub taagmo, nwg feeb tsi meej. Tabsis tej lub sijhawm kws nwg npau suav, nwg kuj has
lug huv kev npau suav txug nwg lub neej yaav taag lug. Kuv kawm tau ntau yaam txug kuv txiv
188
lub sijhawm kws kuv nyob ntawm kuv txiv lub txaaj hab noog nwg has lug. Zoo le kuv txiv rov
qaab moog saib kuv txiv tej kev kws tsim tuamtsev ib lub dlhau rua ib lub.
Muaj ib mos thaum ze lub sijhawm kws nwg yuav tso peb tseg lawm, kuv quaspuj, kuv
tug ntxhais xeeb ntxwv hab kuv tau txaav lug ze rua ntawm nwg lub txaaj, hab lub sijhawm
ntawd, kuv txiv txawm ca le yuav sawv ntawm kuv txiv lub txaaj lug. Kuv tug quaspuj paub tas
kuv txiv nkees heev lawm tsi pub kuv txiv sawv hab tseem has rua kuv txiv kuam pw twj ywm.
Tabsis kuv txiv tsi kaam le, hab pheej yuav sawv xwb. Kuv quaspuj txhaj le nug has tas, txiv koj
yuav sawv moog ua dlaabtsi? Nwg tau teb has tas, “Yuav tsum tau coj ib tug lug cuag Tswv
Yexus ntxiv! Yuav tsum tau coj ib tug lug cuag Tswv Yexus ntxiv! Yuav tsum tau coj ib tug lug
cuag Tswv Yexus ntxiv!” Nwg ca le has lu lug nuav moog moog lug lug tsi tsum le lawm.
Ib txoos teev tom qaab ntawd los kuv txiv tseem has kuv txiv tuab lu lug ntawd. Muab
suav lug ntshe kuv txiv has lu lug “Yuav tsum tau coj ib tug lug cuag Tswv Yexus ntxiv!” tshaaj
le ib puas tawm zag. Lub sijhawm ntawd kuv tsi paub ua dlaabtsi tabsis kuv nyob tsawg ntawm
nwg lub txaaj hab quaj xwb, hab kuv ua Vaajtswv tsaug rua kuv txiv txuj kev ntseeg. Lub
sijhawm ntawd kuv txiv txawm cev nwg txais teg lug tuav kuv taubhau hab has rua kuv le nwg
saamfwm rua kuv tas, “coj ib tug lug cuag Tswv Yexus ntxiv! Coj ib tug lug cuag Tswv Yexus
ntxiv!”
Kuv xaav has tas lu lug nuav, yuav yog lu lug kws coj kuv kev ua neej lawm yaam tom
ntej, kuam moog tag kuv simneej. Kuv caw koj lug nrug kuv koom coj ib tug lug cuag Tswv
Yexus ntxiv, vim lub neej yaav tom ntej, tsi muaj ib yaam dlaabtsi kws yuav tseemceeb tshaaj
qhov nuav lawm. Yog koj xaav kuam Vaajtswv siv koj, koj yuav tsum txhawj txug yaam kws
Vaajtswv txhawj, hlub yaam kws Vaajtswv hlub. Yaam kws Vaajtswv hlub tshaaj yog noobneej,
hab qhov kev kws coj noob neej lug dlim txim. Nwg xaav kuam nwg cov mivnyuas kws yuam
kev lawm rov lug tsev. Tsi muaj ib yaam yuav muaj nuj nqes tshaaj yaam ntawd rua Vaajtswv.
Tug Ntoo Khaublig qha tau le ntawd rua peb. Kuv thov Vaajtswv kuam koj yuav naj nub nrhav
txuj hauv kev coj kuam tau ib tug lug cuag Tswv Yexus ntxiv, kuam nub twg koj sawv ntawm
Vaajtswv xub ndlag koj txhaj le has tau tas, “Tegnum tav lawm tag!”
Nub 36
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Vaajtswv tsim kuv lug xaa Txujmoo Zoo.
Nqai Cim: “Ca le moog hab coj txhua haiv neeg lug ua kuv cov thwjtim, muab puab ua kev
cai rua dlej ntawm vaaj Leejtxiv, vaaj Leejtub, hab Vaaj Ntsujplig lub npe, hab qha kom
puab ua txhua yaam kws kuv tub saamfwm rua mej lawm. Hab ncu ntsoov tas kuv yuav nrug
nraim mej nyob moog txug thaum lub nplajteb nuav kawg. ” Mathais 28:19-20 (NIV)
Lug Nug: Yaam kev ntshai twg tau muab kuv khi ua rua kuv ua tsi tau kuv teg dlejnum kws
xaa Txujmoo Zoo lawm? Yaam dlaabtsi ua rua kuv tsi kaam qha lwm tug txug txujsa ntev
dhawv ibtxhis kws Vaajtswv pub rua kuv lawm?
189
NUB 37
___________________________________________________________________________
Siv Koj Lub Neej Qha Txug Yexus
Tug kws ntseeg Vaajtswv leejtub tug ntawd lub neej muaj
ib zaaj lug povthawj txug Vaajtswv.
1 Yauhaas 5:10a (GWT)
Rua qhov mej cov ntseeg kws nyob huv lub nroog Thexalaunikes nuav,
mej tub moog qha Vaajtswv Txujlug thoob plawg txhua qhov lawm, tsi
yog qha huv lub xeev Makedaunias hab xeev Akhayas xwb, tabsis tej
tuabneeg kws nyob rua txhua qhov puavleej nov moo has tas mej tub ntseeg
Vaajtswv lawm. Yog le ntawd, tsi tas peb yuav has ntxiv lawm.
1 Thexalanikes 1:8
Vaajtswv tau muab ib qhov xuv zoo huv koj lub neej rua koj coj moog qha rua lwm tug.
Thaum koj lug ntseeg Vaajtswv, koj kuj dlhau lug moog ua Vaajtswv ib tug tub xaa xuv
hab. Vaajtswv xaav siv koj lub qhovncauj lug qha neeg nplajteb txug nwg txuj kev hlub.
Paulaus tau has tas, “Peb has tej lug tseeb tim ntsej tim muag ntawm Vaajtswv, ib yaam le peb
yog Vaajtswv cov tub xaa xuv” (2 Kauleethaus 2:17b NCV).
Tej zag koj yuav xaav has tas koj tsi muaj ib yaam dlaabtsi kws yuav qha rua lwm tug le,
tabsis qhov ntawd tub yog dlaab Ntxwgnyoog txuj kev dlaag koj kuam koj tsi txhob qha txug
Vaajtswv zaaj rua lwm tug xwb. Koj yeej muaj ntau yaam huv koj lub neej kws Vaajtswv xaav
siv moog coj neeg lug ua Vaajtswv tsevneeg. Vaajlugkub tau has tas, “Tug kws ntseeg Vaajtswv
leejtub tug ntawd lub neej muaj ib zaaj lug povthawj txug Vaajtswv” (1 Yauhaas 5:10a GWT).
Txuj xuv zoo huv koj lub neej muaj plaub ntug qha:




Koj lu lug povthawj: Vim le caag koj txhaj lug ntseeg Vaajtswv?
Yaam kws koj kawm tau huv koj lub neej: Yaam tseemceeb tshaaj kws koj kawm tau
huv koj lub neej yog dlaabtsi?
Yaam kws Vaajtswv pub koj nyam ua tshaaj: Yaam dlaabtsi yog yaam kws Vaajtswv
tau pub koj muaj lub sab kub lug ua hab txhawj txug tshaaj?
Txuj xuv zoo kws koj muaj: Txuj xuv zoo kws has txug txujsa ntev dhawv ibtxhis
kws Vaajtswv pub rua txhua tug.
Txuj xuv zoo huv koj lub neej yog koj zaaj lug povthawj. Lu lug povthawj ntawd yog
has txug qhov kws Vaajtswv tau hloov koj lub neej le caag lawm. Petus tau qha peb tas
Vaajtswv tub tau xaiv peb lug “ua Vaajtswv teg dlejnum, mej yog tsaav tuabneeg kws dlawbhuv,
190
hab mej yog Vaajtswv tsaav tuabneeg kws Vaajtswv yuav khaiv moog qha tej dlejnum tseemceeb
kws Vaajtswv tau ua lug lawm rua suavdlawg paub. Vaajtswv yog tug hu mej tawm huv qhov
tsaus ntuj lug nyob huv qhov pum kev” (1 Petau 2:9). Kev xaa Txujmoo Zoo ces yog kev qha
txug tej kws Tswv Yexus tau ua rua koj lub neej lawm rua lwm tug noog. Huv tsev has plaub,
luag yeej tsi xaav kuam tug neeg kws ua timkhawv lossis ua povthawj lug caam nrug rua lwm
tug seb yaam twg tseeb los tsi tseeb, lossis caam kuam muaj tug yeej tug swb. Teg dlejnum yuav
caav kuam muaj yeej muaj swb ntawd yog tug cevlug (lawyer) teg. Cov kws ua timkhawv tsuas
qha txug seb dlaabtsi tshwmsim rua puab hab puab pum dlaabtsi xwb.
Yexus tau has tas, “Mej yuav yog kuv cov timkhawv” (Tegnum 1:8 NIV). Nwg tsi tau has
tas, “Mej yuav yog kuv tug cevlug (lawyers) rua tom chaw tu plaub.” Nwg xaav kuam koj qha
txug seb Vaajtswv tau ua le caag huv koj lub neej lawm rua lwm tug xwb. Kev kws koj qha txug
yaam kws Vaajtswv ua huv koj lub neej rua lwm tug, tub yog koj kev xaa Txujmoo zoo ntaag.
Tsi muaj lwm tug lub neej yuav zoo le koj lub le, tsuas yog koj xwb txhaj le yuav qha tau yaam
kws Vaajtswv ua rua koj lawm rua lwm tug noog. Yog koj tsi qha rua lwm tug, ces koj zaaj kws
has txug koj lub neej tsuas pluj moog lawm xwb. Txawm koj tsi yog ib tug kws paub Vaajtswv
Txujlug zoo, los koj yog tug kws paub koj lub neej zoo tshaaj plawg, hab tsi muaj ib tug kws
yuav caam tau txug yaam kws Vaajtswv tau ua rua huv koj lub neej lawm. Qhov tseeb tag mas,
koj zaaj lug kws has txug Tswv Yexus lug hloov koj lub neej tseem yuav coj tau neeg lug ntseeg
coob tshaaj le ib zaaj lug qhuab qha kws zoo zoo. Vim tas cov kws tsi ntseeg saib cov kws yog
xibfwb zoo tuab yaam le “ib tug neeg muag khoom” xwb, tabsis puab saib tej kws koj qha txug
yaam kws Vaajtswv ua rua koj lub neej ces zoo ib yaam le “ib tug neeg kws txaus sab rua yaam
khoom kws nwg tau.” Ces puab yuav noog koj qha dlua le noog ib tug xibfwb qha.
Yaam kws ib tug neeg raug hab tau tiv dlhau lawm yoojyim rua lwm tug totaub dlua le
qhov kws qha txug ib zaaj kev cai ntseeg. Hab neeg nyam noog txug lwm tug lub neej dlua le
nyam noog lug qhuab qha. Tej lug povthawj ntawd ua rua neeg ncu zoo dlua hab yuav nyob rua
huv neeg lub sab ntev dlua. Cov kws tsi ntseeg yuav tsi xaav noog thaum koj pib qha txug
Vaajtswv zaj, tabsis yog koj qha txug koj lub neej, ces puab yuav ua tuab zoo noog koj qha txug
yaam kws Vaajtswv ua rua koj lawm. Kev qha lwm tug txug yaam kws koj pum, hab yaam kws
tshwmsim huv koj lub neej, yog ib txuj kev kws tuam ib tug choj tawm ntawm koj lub sab moog
rua lwm tug lub sab rua Tswv Yexus taug ntaag.
Ib yaam kws zoo thaum koj has lug povthawj yog qhov kws lwm tug yuav caam tsi tau
nrug koj. Txawm puab yuav txawj ntse npaum le caag los, puab yuav nrug koj sib caam tsi tau.
Txawm yog cov kws suav has tas Vaajlugkub tsi yog qhov tseeb hab tsi muaj qaabhau rua puab
lub neej, los puab yuav txaus sab hlo noog koj lu lug povthawj. Twb yog vim le nuav, muaj 6
zag kws Paulaus qhuab qha, nwg txhaj le siv nwg lu lug povthawj, tabsis nwg ho tsi siv
Vaajlugkub (Tegnum 22 – 26).
Vaajlugkub tau qha has tas, “Ca le npaaj kuam txhij rua txhua lub sijhawm, koj txhaj le
yuav teb tau thaum muaj neeg nug koj txug koj txuj kev ca sab. Tabsis ncu ntsoov teb lug ntawm
lu lug mog lug muag” (1 Petus 3:15-16 TEV). Qhov kws zoo tshaaj yog koj muab koj zaaj lug
povthawj sau ca, hab ncu cov ntsab lug ca rua nruab sab. Koj muab faib ua 4 ntug le nraag nuav:




Kuv lub neej ua ntej kuv ntsib Tswv Yexus
Vim le caag kuv txhaj le paub tas kuv yuav tsum tau muaj Tswv Yexus
Kuv muab kuv lub neej rua tswv Yexus le caag
Tswv Yexus tau hloov kuv lub neej le caag
Tseeb tag, koj yeej muaj ntau zaaj lug povthawj tshaaj le qhov kws koj lug txais yuav
Tswv Yexus. Koj yeej muaj ib zaaj lug povthawj txug txhua yaam kws koj tau tiv dlhau vim
Vaajtswv tau paab koj lug lawm. Zoo tag yog koj muab txhua yaam kws Vaajtswv tau paab koj
191
tiv dlhau lug lawm nua sau ca. Thaum koj ntsib koj tej phoojywg kws tsi tau paub Vaajtswv, koj
txhaj le yuav qha tau tej zaaj lug povthawj kws yuav paab tau puab. Ib lub sijhawm twg, yuav
siv ib zaaj lug povthawj txawv.
Koj zaaj lug povthawj yog tej yaam kws koj kawm tau thaum Vaajtswv tau paab
koj dlim koj tej teebmeem lawm. Yaam ob ntawm koj zaaj lug povthawj, yog yaam kws
Vaajtswv tau qha koj lug ntawm tej yaam Vaajtswv tau paab koj lawm. Txhua yaam kws koj
raug, koj yeej kawm tau ib yaam tshab. Daviv tau thov Vaajtswv has tas, “Vaajtswv, qha kuv
kuam kuv txawj ua kuv lub neej kuam lawv le koj lub sab nyam kuv txhaj le tsi yuav kev” (Ntawv
nkauj 119:33 MSG). Qhov kws tu sab tshaaj yog qhov kws peb tsi kawm ntawm tej yaam kws
peb raug lug lawm. Vaajlugkub tau has le nuav txug cov Ixalayees tas, “Ib zag dlhau rua ib zag,
Vaajtswv tau cawm puab, tabsis puab tsi kws tuab zoo kawm hab noog lug—txug thaum kawg,
puab txuj kev txhum tau coj puab moog poob rua txuj kev puamtshuaj” (Ntawv nkauj 106:43
MSG). Tej zag koj tub tau ntsib tej tug neeg zoo le ntawd lug lawm.
Yeej yog ib qhov zoo kws peb kawm ntawm tej yaam kws peb tau tiv dlhau lug lawm,
tabsis tug neeg ntse yog tug kws kawm lug ntawm tej yaam kws lwm tug raug lug lawm. Tsi
muaj sijhawm txaus rua peb raug txhua yaam kuam peb kawm tau ntawm peb tug kheej, tabsis ca
peb kawm lug ntawm tej yaam kws lwm tug raug. Vaajlugkub has tas, “Yog peb tig pobntseg
noog ib lu lug qha ntawm ib tug neeg kws tau tiv dlhau ib yaam teebmeem lug lawm mas qhov
ntawd muaj nuj nqes dlua tej nyaj kub” (Paajlug 25:12 TEV).
Sau tej zaaj huv koj lub neej kws koj kawm tau lawm ca, koj txhaj le yuav ncu qaab qha
rua lwm tug. Tsimnyog peb zoo sab vim tas fuabtais Xalamoos tau muab txhua yaam kws nwg
tau tiv dlhau lug lawm sau ca, peb txhaj le muaj phau ntawv “Pajlug” hab “Tej Lug Qha
(Ecclesiastes)”. Yog peb ua tuab zoo kawm txug txhua yaam huv ob phau ntawv nuav, peb
yuav tsi raug ntau yaam kev nyuaj sab kws peb tau raug lug lawm.
Tug neeg kws ntse yog ib tug neeg kws ua tuabzoo kawm lug ntawm lwm tug tej
teebmeem. Kuv xaav txhawb koj zug kuam koj muab txhua yaam kws raug koj lub neej hab
Vaajtswv tub paab koj dlim lawm sau ca. Yog koj tsi muab nwg sau ca ces tub yog koj tub tau
muaj lug kws tuab zoo xaav. nraag qaab nuav yog ob peb lu lug nug, kws yuav paab kuam koj
xaav txug tej yaam kws tau tshwm rua koj lub neej lug lawm, hab yuav paab kuam koj pib muab
sau ca tau.







Vaajtswv tau qha kuv dlaabtsi lug ntawm yaam kws kuv tau ua yuam kev nuav?
Vaajtswv tau qha kuv dlaabtsi lug ntawm txuj kev kws tu ncua nyaj txag?
Vaajtswv tau qha kuv dlaabtsi lug ntawm txuj kev nyuaj sab hab quaj ntsuag?
Vaajtswv tau qha kuv dlaabtsi lug ntawm txuj kev kws sab ntev tog Vaajtswv?
Vaajtswv tau qha kuv dlaabtsi lug ntawm txuj kev kws ntsib kev mob nkeeg?
Vaajtswv tau qha kuv dlaabtsi lug ntawm txuj kev kws lwm tug tau ua rua kuv tu sab?
Vaajtswv tau qha kuv dlaabtsi lug ntawm kuv tsev neeg, kuv pawg ntseeg, kuv txuj
kev sib yuav, kuv cov phoojywg, hab lwm tug tej kev qhuab ntuag?
Ib yaam tseemceeb huv koj zaaj lub povthawj, yog yaam kws Vaajtswv tau pub koj
muaj lub sab kub lug nyam hab ua. Vaajtswv yog ib tug Vaajtswv kws kub sab lug rua txhua
yaam kws nwg ua. Vaajtswv muaj lub sab nyam dlaabtsi, mas nwg nyam tag tag le, yog nwg
ntxub dlaabtsi, mas nwg ntxub tag tag. Thaum koj nyob ze ntawm Vaajtswv lawm, nwg yuav
pub koj muaj lub sab nyam hab kub sab lug rua ib yaam kws nwg nyam, hab nwg yuav siv koj ua
tug kws sawv kev nwg rua neeg nplajteb. Tej zag yuav yog txuj kev nyam dlaws teebmeem,
nyam nrhav homphaj, nyam nrhav tej qauv ua dlejnum, lossis nyam ib paab tuabneeg. Txawm
yuav yog dlaabtsi los xij, koj yuav muaj lub sab kub lug ua, hab ua kuam tav.
192
Yog koj muaj sab rua ib yaam twg lawm, koj yeej yuav tsum qha hab has txug yaam
ntawd. Yexus has tas, “cov lug kws tawm ntawm ib tug neeg lub qhovncauj lug yuav qha rua
yug paub txug nwg lub sab” (Mathais 12:34 LB). Ob yaam qauv yog, Davis tug kws has tas,
“Kuv txuj kev ntshaw Vaajtswv hab nwg teg dlejnum ua rua kuv sab kub lug” (Ntawv nkauj 69:9
LB) hab Yelemis tug kws has tas, “Koj txujlug kub lug rua huv kuv lub sab hab huv kuv tej
pobtxhaa, ua rua kuv yuav tsum tau qha tawm xwb” (Yelemis 20:9 CEV).
Vaajtswv tau pub ib cov neeg muaj lub sab kub lug ua kuam tau tej kws yuav paab tau
lwm tug. Feem ntau yog tej yaam puab tub raug hab tiv dlhau lug lawm, xws le: raug lwm tug
quabyuam, quav cawv, quav tshuaj, muaj tsi taug mivnyuas, nyuaj sab, muaj kab mob luj, lossis
lwm yaam teebmeem. Tej thaum, Vaajtswv pub tej tug muaj cuabkaav lug txheem cov neeg kws
puab paab tsi tau puab, xws le: cov mivnyuas kws tseem nyob huv nwg nam plaab, cov kws raug
lwm tug quab yuam caij tsuj, cov kws txomnyem, cov kws raug kaw huv tsev raugtxim, cov kws
raug lwm tug saib tsi taug, cov kws tsi muaj leejtwg paab, hab cov kws tsi muaj kev thaajyeeb.
Vaajlugkub qha kuam peb paab cawm tej tug neeg kws paab tsi tau nwg tug kheej.
Vaajtswv siv tej tug neeg kws mob sab txug lwm tug neeg le nuav coj neeg lug nrug
Vaajtswv sib raug zoo. Tej thaum nwg yuav pub koj muaj lub sab kublug moog tsim tsaa tej
pawg ntseeg, paab kuam tsevneeg muaj kev sib hlub, paab nyaj rua kev txhais Vaajlugkub, lossis
cob qha thawj coj. Tej thaum Vaajtswv yuav pub koj muaj lub sab kublug moog coj ib paab
neeg lug cuag tswv Yexus, xws le: moog coj cov tub laag tub luam, moog coj cov hluas, cov tub
kawm ntawv kws tuaj txawv tebchaws tuaj, moog coj cov kws nyam qhuav muaj mivnyuas,
lossis cov kws nyam ua si, yos haavzoov, nuv ntseg lossis ntaus pob. Yog koj nug Vaajtswv,
nwg yuav pub koj muaj lub sab kublug rua ib paab neeg kws tseem tsi tau paub Vaajtswv.
Vaajtswv pub peb ib leeg muaj sab kublug rua ib yaam dlejnum, kuam txhua yaam kws
Vaajtswv xaav kuam peb ua ntawd txhaj le tav. Koj yuav tsum totaub tas, tej zag lwm tug yuav
tsi mob sab txug tej dlejnum kws koj mob sab. Tabsis ca peb saib yaam kws lwm tug has hab
yaam kws lwm tug ua ntawd rau nqe hab. Vim tas ib leeg xwb yeej ua hab has tsi tau txhua
yaam. Ca peb saib taug txhua yaam kws txhua tug ua kuam muaj qaabhau tuab yaam.
Vaajlugkub qha tas, “Yeej zoo rua txhua tug muaj lub sab kublug rua ib yaam, yog tas nwg muaj
lub homphaj zoo” (Kalatias 4:18 NIV).
Koj zaaj lug povthawj yuav tsum muaj Txujmoo Zoo nyob rua huv. Txujmoo Zoo
yog dlaabtsi? “Txujmoo Zoo qha txug qhov kws Vaajtswv tub zaam txim rua noobneej, hab coj
noobneej lug nrug Vaajtswv sibraug zoo—hab nwg pib hab xaus lug ntawm txuj kev ntseeg”
(Loos 1:17 NCV). “Vim Tswv Yexus, Vaajtswv tau hu tuabneeg rov qaab lug nrug Vaajtswv sib
raug zoo, hab nwg yuav tsi suav tuabneeg txuj kev txhum lawm. Txujmoo Zoo nuav yog txuj kws
Vaajtswv muab rua peb qha rua lwm tug” (2 Kauleethaus 5:19 NLT). Txujmoo Zoo has tas,
yog peb ntseeg hab tso sab tas yaam kws Tswv Yexus tub ua them peb tej kev txhum taag lawm
ces peb yuav muaj lub homphaj ua neej, hab ntuj ceebtsheej yuav yog peb tug thaum peb tag
simneej.
Muaj ntau phau ntawv kws qha txug ntau txuj kev kws koj yuav qha lwm tug txug
Txujmoo Zoo. Kuv tau sau tej npe ntawm ob peb phau kws tau paab kuv rua tom qaab phau
ntawv nuav. Txawm kuv yuav kawm npaum le caag los yog kuv tsi muab 8 yaam kws ua kuam
kuv tso sab tau (convictions) kws peb tau kawm tag lug ntawm tshooj 36, ces kuv yeej yuav tsi
kaam qha leejtwg txug Txujmoo Zoo le. Qhov kws tseemceeb tshaaj yog koj yuav tsum muaj
lub sab hlub cov neeg txhum hab hlub cov neeg yuam kev lawm ib yaam le Vaajtswv hlub.
Vaajtswv yeej tsi laam tsim ib tug neeg es Vaajtswv yuav tsi hlub. Txhua tug tseemceeb
rua Vaajtswv tuabyaam nkaus. Thaum Tswv Yexus nthuav nwg txhais npab saum tug ntoo
Khaublig tub yog nwg has rua peb has tas, “kuv hlub koj npaum le nuav!” Vaajlugkub qha tas,
“Yexus Khetos tug muaj lub sab hlub nwg, kaav taagnrho peb lub neej huv tuabsi, rua qhov peb
pum has tas muaj ib tug tuag theej suavdlawg lub txhoj. Lu lug ntawd qha has tas suavdlawg
193
puavleej koom nwg txujkev tuag” (2 Kauleethaus 5:14). Thaum twg koj nkees hab tsi xaav ua koj
teg dlejnum lawm, ncu ntsoov tig lug xaav txug yaam kws Tswv Yexus tau ua rua koj saum tug
ntoo khaublig lawm. Peb yuav tsum hlub hab txhawj txug cov kws tsi ntseeg vim tas Vaajtswv
hlub hab txhawj txug puab tuab yaam. Kev hlub ua rua peb yuav tsum ua xwb. Vaajlugkub qha
tas, “tsis muaj txuj kev ntshai nyob rua huv txuj kev hlub; txuj kev hlub ua rua peb tsi muaj kev
ntshai” (1 Yauhaas 4:18 TEV). Yog peb cov mivnyuas nyob rua huv ib lub tsev es lub tsev
ntawd ca le kubhnyiab ces peb cov kws yog nam hab txiv yeej xum dlha moog rua huv lub tsev
ntawd, moog cawm kuam tau peb cov mivnyuas, vim tas peb txuj kev hlub peb cov mivnyuas luj
tshaaj peb txuj kev ntshai tuag lawm. Yog koj tseem ntshai qha Vaajtswv Txujmoo Zoo rua cov
kws nyob ib ncig ntawm koj, thov Vaajtswv paab koj, kuam Vaajtswv yuav pub koj muaj nwg
txuj kev hlub.
Vaajlugkub qha tas, “(Vaajtswv) tsi xaav kuam ib tug twg yuamkev poob moog, tabsis
nwg xaav kuam txhua tug lug hloov puab lub neej hab muaj txujsa” (2 Petaus 3:9 NCV). Yog
koj paub ib tug neeg kws tsi tau paub Yexus, koj yuav tsum ncu ntsoov thov Vaajtswv pub rua
nwg, ua teg dlejnum hlub nwg, hab qha Txujmoo Zoo rua nwg. Hab yog tseem muaj ib tug neeg
kws nyob ib ncig ntawm mej pawg ntseeg, mej pawg ntseeg yuav tsum ncu ntsoov moog coj
puab lug cuag Vaajtswv. Pawg ntseeg kws tsi xaav luj hlub yog pawg kws taabtom has rua neeg
nplajteb has tas, “mej ca le moog rua huv ntuj tawg kuam taag.”
Koj yuav ua dlaabtsi kuam cov neeg kws koj paub txhaj le kaam nrug koj moog nyob ntuj
ceebtsheej? Koj puas caw puab tuaj koom nrug cov ntseeg pehawm Vaajtswv? Koj puas qha
puab txug koj txuj kev ca sab? Koj puas muab phau ntawv nuav rua puab? Koj puas ua ib pluag
mov coj moog rua puab noj? Koj puas thov Vaajtswv rua puab txhua nub kuam puab lug ntseeg?
Koj teg dlejnum kws koj yuav tsum tau ua, hab koj thaaj nplej kws koj yuav tsum tau tu, yog qha
rua cov neeg kws nyob ib ncig ntawm koj ntaag. Tsi txhob ca lub sijhawm kws Vaajtswv pub
rua koj qha Txujmoo Zoo dlhau moog. Vaajlugkub qha tas, “Ca le siv txhua lub sijhawm kws koj
muaj lug qha lwm tug txug Txujmoo Zoo. Ua ib tug neeg ntse txhua lub sijhawm kws koj muaj
thaum koj nrug lwm tug thaam” (Kaulauxais 4:5 LB)
Puas muaj ib tug neeg kws yuav tau moog nyob ntuj ceebtsheej vim yog koj coj lug
ntseeg? Puas muaj ib tug neeg kws nyob sau ntuj ceebtsheej kws yuav has rua koj has tas, “ua
koj tsaug, vim koj muaj txuj kev hlub, koj txhaj le qha Txujmoo Zoo rua kuv, kuv txhaj le tau lug
nyob ntawm nuav?” Xaav txug txuj kev zoo sab kws koj yuav muaj, thaum koj moog txug ntuj
ceebtsheej, es koj pum cov neeg kws koj tau paab dlim lug nyob rua saud. Ib tug neeg kws tau
txais txujsa ntev dlawv moog ibtxhis mas zoo tshaaj le lwm yaam kws koj tau nyob rua huv
nplajteb nuav. Tsuas yog noobneej tug ntsujplig txhaj le yog yaam kws yuav nyob moog ibtxhis
xwb.
Huv phau ntawv nuav, koj tau kawm txug Vaajtswv 5 lub homphaj rua koj lub neej kws
nyob rua huv nplajteb nuav: Nwg tsim koj lug ua ib tug ntawm nwg tsev neeg, ib tug neeg kws
coj le nwg tug cwjpwm, ib tug kws ua rua Vaajtswv lub fwjchim ci rua nplajteb, ib tug kws qha
txug nwg txuj kev hlub, hab ib tug kws xaa Txujmoo Zoo rua lwm tug. Ntawm 5 lub homphaj
nuav, lub thij 5 txhaj le yog lub kws koj yuav tsum tau ua kuam tav rua huv nplajteb nuav. Plaub
lub ua ntej ntawd koj yuav tau ua moog taag ibtxhis le. Twb yog vim le ntawd kev xaa Txujmoo
Zoo txhaj le tseemceeb heev le; yuav tsi muaj sijhawm ntau rua koj lug qha lwm tug txug koj
txuj kev ca sab, hab lug ua koj teg dlejnum xaa Txujmoo Zoo kuam tav. Vim le ntawd tsi txhob
nkim koj lub sijhawm kws koj muaj, tabsis ca le pib ua koj teg dlejnum.
194
Nub 37
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Vaajtswv xaav qha ib yaam rua tej tuabneeg nplajteb nuav lug ntawm koj lub
neej.
Nqai Cim: “Ca le npaaj kuam txhij rua txhua lub sijhawm, koj txhaj le yuav teb tau, thaum
muaj neeg nug koj txug koj txuj kev ca sab. Tabsis ncu ntsoov teb lug ntawm lu lug mog lug
muag” (1 Petaus 3:15-16 TEV)
Lug Nug: Kuv yuav qha kuv lub neej hab tej yaam kws Vaajtswv paab kuv yaav dlhau lug
lawm rua leejtwg?
195
NUB 38
___________________________________________________________________________
Dlhau Lug Ua Ib Tug Ntseeg
Kws Hlub Neeg Nplajteb
Tswv Yexus has rua nwg cov thwjtim has tas,
“moog rua txhua qhov huv nplajteb,
hab qha Txujmoo Zoo rua txhua tug”.
Malakaus 16:15 (NCV)
Xaa peb moog rua txhua qhov huv nplajteb
nrug Koj Txujmoo Zoo kws muaj fwjchim cawm tau noobneej
hab qha puab txug Koj lub homphaj rua noobneej.
Ntawv nkauj 67:2 (LB)
Tswv Yexus lu lug khaiv kws tseemceeb tshaajplawg yog kuam koj moog tshaajtawm
Txujmoo Zoo.
Koj yuav tsum tau txav txim sab taamsim nuav. Koj yuav ua ib cov ntseeg kws hlub neeg
nplajteb es coj Txujmoo Zoo rua puab, los koj yuav yog ib cov ntseeg kws coj le neeg nplajteb
coj.
Cov ntseeg kws coj le neeg nplajteb coj tsuas yog ntseeg Vaajtswv kuam Vaajtswv paab
puab xwb. Puab dlim kev tuag lawm, tabsis puab tsi xaav txug lwm tug le. Puab nyam moog
koom tej lub rooj cob qha, tej lub rooj hu nkauj kws zoo, tabsis koj yeej tsi pum puab moog
koom ib lub rooj xaa Txujmoo Zoo le, vim tas puab tsi quavntsej txug kev xaa moo zoo. Puab
txuj kev thov Vaajtswv yog thov kuam Vaajtswv pub yaam ub yaam nua rua puab lub neej hab
thov kuam Vaajtswv pub tej yaam kws puab xaav yuav xaav tau rua puab xwb. Txuj kev ntseeg
nuav yog txuj kev ntseeg kws peb muab tis npe hu ua txuj kev ntseeg “Zoo Rua Kuv”. Cov kws
ntseeg le nuav, puab xaav le nuav: Yuav ua le caag Vaajtswv txhaj le yuav paab kuv lub neej
kuam ntsib kev noj qaab nyob zoo? Puab siv Vaajtswv kuam ua lawv le puab lub homphaj,
tabsis puab tsi kaam Vaajtswv siv puab lawv le Vaajtswv lub homphaj.
Tabsis cov ntseeg kws hlub neeg nplajteb ces puab paub tas Vaajtswv tau cawm puab lug
paab lwm tug hab lug ua teg dlejnum xaa Txujmoo Zoo. Puab zoo sab hab npaaj sab ntsoov
yuav ua teg dlejnum kws Vaajtswv tau pub rua puab ua. Cov neeg kws hlub neeg nplajteb txhaj
le yog cov neeg kws caj sa nyob lub nplajteb nuav tag tag. Puab txuj kev zoo sab, kev ca sab,
hab txuj kev kub sab ua rua cov neeg kws nyob ib ncig ntawm puab kub sab lug hab, vim puab
paub has tas yaam kws puab ua ntawd muaj nujnqes. Txhua taag kig kws puab sawv lug, puab
muaj kev ca sab has tas Vaajtswv yuav siv puab lug ua ib yaam dlejnum tseemceeb nub ntawd.
Ntawm ob tug ntseeg kws has lug saum nuav, koj xaav kuam koj yog tug twg?
Vaajtswv caw koj lug koom teg nrug rua ib teg dlejnum kws luj, muaj nujnqes, nthuav
dlaav, hab tseemceeb tshaaj. Txij puag thaum chivkeeb lug txug naj nub nwgnuav tsi muaj ib teg
dlejnum kws tseemceeb npaum le teg nuav. Teg dlejnum nuav yog kev coj neeg lug ntseeg
Vaajtswv, hab ca Vaajtswv lug kaav neeg lub sab. Ib tam dlhau rua ib tam los qha txug nwg
196
txuj kev hlub. Nwg naj nub coj neeg lug ua nwg tsev neeg, hab lug nrug nwg nyob moog taag
ibtxhis. Tsi muaj ib yaam yuav tseemceeb tshaaj, hab yuav nyob moog ntev tshaaj le qhov kws
coj neeg lug nrug Vaajtswv sib raug zoo ntawd. Huv phau ntawv Tshwmsim, peb pum hab paub
tas Vaajtswv teg dlejnum kws yog kev xaa moo zoo rua huv nplajteb nuav yeej yuav tav tag-tag.
Ib nub tom ntej Tswv Yexus lu lug khaiv kws tseemceeb kawg nkaus yuav tav. Peb yuav pum ib
paab neeg coob coob nyob saum ntuj kws muaj “txhua haiv neeg, txhua paab txhua pawg, txhua
xeem, txhua lub tebchaws, hab txhua yaam lug” (Tswmsim 7:9 CEV) yuav sawv ntawm Tswv
Yexus xubndlag hab pehawm nwg. Yog koj koom teg nrug Vaajtswv, ua ib tug ntseeg kws hlub
neeg nplajteb, koj yuav pum dlaim dluab nuav tuab yaam nkaus; koj yuav pum has tas sau ntuj
ceebtsheej yuav zoo le ca tag.
Thaum Tswv Yexus saamfwm kuam nwg cov thwjtim “moog rua txhua qhov thoob
plawg nplajteb nuav, hab qha Txujmoo Zoo rua txhua tug,” paab thwjtim nuav yog ib paab kws
tsawg, hab pluag kawg, hab puab xaav tas yuav ua le caag txhaj yuav ua tau. Puab yuav moog
kotaw lug yuav caij tsaj? Puab tsuas muaj ob yaam ntawd xwb, tsi tau muaj tej nkoj luj kws
yuav hlaa tau dlej havtxwv, hab moog tau dleb. Has txug kev tshaajtawm Txujmoo Zoo ces
nyuaj rua puab tshaaj le rua peb taamsim nuav.
Naj nub nwg nuav, peb muaj nyajhoom, nkoj luj, tsheb nqajhlau, npav (bus), hab tsheb.
Nplajteb nuav tsi luj npaum le yaav taag lug, hab vim kev moog lug yoojyim ces yaam le lub
nplajteb pib miv zuj zug lawm. Nwgnuav peb muaj kev txawj ntse, technology, hab computer
ua rua neeg yoojyim sib thaam sib paub dlua yaav taag lug lawm. Koj xaav moog rua lub
tebchaws twg huv nplajteb nuav los tau, hab xaav rov qaab lug tsev pig kig los tau tuab yaam.
Kev xaa Txujmoo zoo rua nplajteb nuav yoojyim hab txhua tug muaj cuab kaav koom teg tau rua
teg dlejnum nuav. Koj yeej muaj peevxwm moog tau txhua lub tebchaws huv nplajteb nuav.
Yog koj tsi ntseeg, koj nug cov neeg kws naj nub yaa moog yaa lug meb, puab yeej has tuab
yaam nkaus. Tsi muaj ib yaam kws peb yuav has tau peb tug kheej kuam tsim nyog qhov kws
peb tsi moog xaa Txujmoo zoo.
Vim muaj tej internet lawm hab ces taamsim nua nplajteb tseem haj yaam miv tshaaj
yaav taag lug lawm hab. Peb xaav sib xaa xuv lug ntawm xuvtooj, hab faxes los tau. Txhua tug
kws muaj internet ces muaj cuab kaav nrug cov neeg kws nyob rua txhua qhov thaam tau.
Taagnrho nplajteb nuav nyob rua ntawm koj cov ntiv teg lawm xwb!
Txawm cov zog kws nyob puag peg yaajsab los yeej muaj email lawm hab. Yog koj
xaav xaa Txujmoo Zoo rua ib tug twg nyob rua lub nplajteb nuav lug yeej tau. Koj tsi taag tawm
huv koj lub tsev moog es mam le qha tau Txujmoo Zoo le yaav puag thaum ub. Kev tshaajtawm
Txujmoo Zoo, tsi muaj ib yaam kws yoojyim tshaaj le nuav lawm. Tej kws thaiv peb kev yaav
taag lug, xws le: kev dleb, nyaj txag, hab kev moog lug, tsi muaj teebmeem rua peb lawm. Tuab
txuj kev thaiv peb kuam peb xaa tsi tau Txujmoo Zoo yog peb txuj kev xaav lawm xwb. Yog koj
yuav ua ib tug ntseeg kws hlub neeg nplajteb, koj yuav tsum tau hloov koj txuj kev xaav. Koj
yuav tau hloov txuj kev kws koj saib neeg nplajteb tsi muaj nuj nqe, hab koj tug cwjpwm kws tsi
hlub lwm tug.
Yuav Ua Le Caag Koj Txhaj Le Yuav Xaav Le Tug Ntseeg Kws Hlub Neeg Nplajteb
Hloov ntawm qhov kev xaav kws xaav txug koj tug kheej xwb moog rua qhov kev
xaav txug lwm tug. Vaajlugkub qha tas, “Kuv cov phoojywg, tso koj txuj kev xaav le ib tug
mivnyuas tseg, hab pib xaav le ib tug neeg laug” (1 Kauleethaus 14:20 CEV). Qhov nuav yog
thawj theem ntawm txuj kev kws yuav dlhau moog ua ib tug ntseeg kws hlub neeg nplajteb.
Mivnyuam tsuas xaav txug nwg tug kheej xwb; tabsis neeg laug puab txawj xaav txug lwm tug.
Vaajtswv tau saamfwm tas, “Tsi txhob xaav txug koj teg dlejnum xwb, tabsis koj yuav tsum xaav
paub txug lwm tug hab” (Filipis 2:4 NLT).
197
Tseeb tag, kev hloov le nuav tsi yoojyim, vim noobneej txuj kev txhum hab nplajteb txuj
kev xaav yeej naj nub rub kuam peb xaav txug peb tugkheej nkaus xwb. Txuj kev kws peb yuav
hloov tau peb txuj kev xaav nuav yog peb tso sab rua Vaajtswv hab thov nwg paab peb txhua lub
sijhawm xwb. Vaajtswv yeej paub peb txujkev sim sab hab nwg tsi tso peb tiv txuj kev sim sab
ntawd ntawm peb ib leeg xwb. “Vaajtswv tau pub nwg tug Ntsujplig lug nrug peb nyob. Vim le
nuav peb txhaj le tsi xaav le neeg nplajteb xaav” (1 Kauleethaus 2:12 CEV).
Ca le thov Vaaj Ntsujplig paab koj, kuam koj yuav pum txug cov kws tsi ntseeg txuj kev
tu ncua saab ntsujplig, thaum koj nrug puab thaam. Yog koj xyum koj yuav pib ncu ntsoov thov
Vaajtswv ntsag tu, hab “thov luv luv” txhua lub sijhawm rua txhua tug kws koj ntsib, xws le:
“Vajleejtxiv, thov koj paab kuam kuv paub yaam kws thaiv tug neeg nuav kev lawm es ua rua
nwg tsi paub koj.”
Koj lub homphaj yog tshawb saib lwm tug nyob rua qhov twg ntawm nwg txuj kev
ntseeg, hab ua txhua yaam kuam coj tau nwg txaav lug ze hab paub Tswv Yexus. Koj yuav tau
xyum xaav le Paulaus xaav, “Kuv tsi xaav txug yaam twg kws yuav zoo rua kuv, tabsis kuv xaav
txug yaam kws yuav zoo rua txhua tug, sub puab txhaj le yuav lug tau txujsa” (1 Kauleethaus
10:33 GWT).
Hloov ntawm txuj kev xaav kws xaav ze ib ncig nuav xwb moog rua txujkev xaav
kws xaav kuam thoob plawg nplajteb. Vaajtswv yog ib tug Vaajtswv kws xaav txug txhua tug
thoob plawg nplajteb nuav. Nwg ibtxwm hlub hab mob sab rua taagnrho nplajteb nuav.
“Vaajtswv hlub neeg nplajteb…” (Yauhaas 3:16 KJV). Thaum chivkeeb lug txug naj nub
nwgnuav, Vaajtswv xaav kuam txhua tug neeg kws Vaajtswv tau tsim rua huv nplajteb nuav
dlhau lug ua Vaajtswv tsevneeg. Vaajlugkub qha tas, “Lug ntawm ib tug neeg, Vaajtswv tau tsim
txhua tug kws nyob huv nplajteb nuav, hab nwg txav txim sab tas txhua haiv neeg yuav nyob rua
qhov twg. Vaajtswv tau ua txhua yaam nuav, kuam peb yuav lug cuag nwg hab nrhav tau nwg”
(Tegnum 17:26-27 CEV).
Coob leej kws nyob huv nplajteb nuav yeej xaav txug txhua tug huv nplajteb nuav lawm.
Tej tub kawm ntawv hab tub xuvxwm tub xaav txug txhua tug huv nplajteb nuav ua ntej lawm,
puab txhaj le nrhav tau neeg ua dlejnum rua puab kuam puab paub txhua yaam lug. Peb ua neej
xyaw rua txhua tug kws nyob rua huv nplajteb nuav: tej rigtsho kws peb naav, tej yeebyaam kws
peb saib, tej nkauj kws peb noog, tej kev ua si kws peb ua, hab tej zaub mov (fastfood) kws peb
naj nub noj, yeej sib chab sib chaws taag le lawm. Muab saib lug ces, tej rigtsho kws koj naav,
hab tej zaub mov kws koj noj nub nua, feem ntau yog xaa txawv tebchaws tuaj xwb. Peb
tuabneeg nplajteb yeej ua neej nyob sib chab sib chaws ntau tshaaj qhov kws peb xaav.
Naj nub nwg nuav peb nyob rua lub ntuj kws lomzem heev. Taamsim nua cov ntseeg
coob tshaaj le cov ntseeg kws nyob tam taag lug. Paulaus yeej has yog lawm thaum nwg has tas,
“Tuab Txujmoo Zoo kws tuaj rua peb, tub raug muab xaav moog kuam thoob nplajteb nuav
lawm. Nwg naj nub hloov neeg lub sab tuab yaam le nwg tub hloov peb lawm” (Kaulauxais 1:6
NLT).
Thawj txuj kev kws yuav paab kuam koj pib xaav txug txhua tug kws nyob huv nplajteb
nuav, yog koj pib thov Vaajtswv pub rua ib lub tebchaws zuj zug. Cov ntseeg kws hlub neeg
nplajteb, naj nub thov Vaajtswv paab rua neeg nplajteb. Ca le nrhav ib dlaim dluab nplajteb hab
pib thov Vaajtswv rua ib lub tebchaws zuj zug; tuav puab lub tebchaws npe hab thov Vaajtswv
rau. Vaajlugkub qha has tas, “Yog koj thov kuv, kuv yuav pub txhua haiv neeg rua koj; txhua tug
neeg huv nplajteb nuav yuav yog koj tug” (Ntawv nkauj 2:8 NCV).
Kev thov Vaajtswv yog ib yaam kws tseemceeb hab muaj nuj nqes rua koj teg dlejnum
kws xaa Txujmoo Zoo rua nplajteb nuav tshaaj le lwm yaam huv tuabsi. Neeg nplajteb txawm
yuav tsi kaam txais peb txuj kev hlub, hab tsi xaav noog peb tej lug, tabsis puab yuav tiv thaiv
hab tsiv tsi dlhau peb txuj kev thov Vaajtswv. Tuab yaam le lub cuajluaj kws yaa tau ntawm ib
lub tebchaws moog rua ib lub tebchaws, kev thov Vaajtswv yog ib yaam kws koj yuav thov rua
198
tug twg los koj thov tau, txawm nwg yuav nyob ntawm koj ib sab lug nyob 10,000 miles dleb los
koj yej tseem thov tau rau.
Koj yuav thov Vaajtswv paab rua yaam dlejnum twg? Vaajlugkub qha kuam peb thov
Vaajtswv pub kuam peb muaj lub sijhawm tshwjxeeb kws yuav qha Vaajtswv zaaj rua puab
(Kaulauxais 4:3 NIV, Loos 1:10 NLT), thov kuam koj muaj sab tawv qhawv qha tsi txhob ntshai
(Efexaus 6:19 MSG), qha rua txhua tug kws yuav ntseeg (Yauhaas 17:20 NIV), thov kuam
Txujmoo Zoo yuav nthuav sai (2 Thexalaunikes 3:1), hab thov kuam yuav muaj cov neeg ua
moog qha coob zuj zug ntxiv (Mathais 9:38). Kev thov Vaajtswv ua rua koj koom teg nrug rua
lwm tug kws nyob rua lwm qhov kws Vaajtswv teg dlejnum uake.
Koj yuav tsum thov Vaajtswv paab rua cov tub xaa Txujmoo Zoo hab txhua tug kws
koom teg nrug rua txuj kev coj neeg lug ntseeg Vaajtswv. Paulaus has rua cov neeg kws koom
teg nrug nwg thov Vaajtswv has tas, “Mej taabtom nrug peb koom teg thaum mej thov Vaajtswv
rua peb” (2 Kauleethaus 1:11 GWT). Yog koj xaav paub txug tej yaam kws tseemceeb kws koj
yuav thov Vaajtswv paab rua neeg nplajteb, hab rua cov kws xaa Txujmoo Zoo, nua ces saib
tomqaab (appendix 2).
Ib txuj kev kws yuav paab koj xaav txug neeg nplajteb yog koj saib hab nyeem tej
xuvxwm lug ntawm “Great Commission Eyes” Qhov chaws twg kws muaj kev hloov, ntsib kev
nyuaj sab ntxhuv plawv, hab muaj teebmeem ces Vaajtswv yeej yuav siv tej ntawd coj neeg lug
cuag nwg ntaag. Neeg lub sab muag hab yoojyim zug rua puab lug cuag Vaajtswv thaum puab
ntsib txuj kev nyuaj sab ntxhuv plawv. Vim tas nplajteb nuav naj nub hloov, taamsim nua yog ib
lub sijhawm kws zoo, vim neeg lub sab pib muag hab xaav noog Txujmoo Zoo tshaaj le txhua
tam yaav taag lug.
Txuj kev kws yuav paab kuam koj muaj lub sab hlub txug neeg nplajteb sai tshaaj yog,
koj siv le ib ob hlis moog xaa Txujmoo Zoo rua lwm lub tebchaws (short-term mission trip).
Yeej tsi muaj ib yaam kws yuav piv tau txuj kev kws koj moog kiag, hab xyum ua teg dlejnum
nyob rua lwm haiv neeg ib zag. Tso koj txuj kev kawm hab kev thaam txug kev xaa moo zoo
tseg, hab ca le moog xyum ua kag! Kuv xaav kuam koj ca le moog ua kag. Nyob rua huv
Tegnum 1:8, Tswv Yexus tau muab ib tug qauv rua peb xyum ua: “Koj yuav tsum qha txug kuv
rua txhua tug kws nyob huv Yeluxalees, huv Yudais, huv Xamalis, hab moog koom thoob txhua
qhov huv nplajteb nuav huv tuabsi” (Tegnum 1:8 CEV). Yexus cov thwjtim yuav tsum moog
qha rua cov kws nyob ib ncig ntawm puab zej zug (Yeluxalayees), cov nyob puab tebchaws
(Yudais), cov neeg txawv tebchaws (Xamalias), hab rua txhua haiv thoob nplajteb (txhua qhov
huv nplajteb nuav). Ncu ntsoov has tas peb teg dlejnum, yog kuam peb moog coj txhua tug kws
nyob rua txhua qhov, lug cuag Vaajtswv tuab lub sijhawm ntaag. Tsi yog peb pib ua huv peb
haiv neeg, lossis peb lub zog tag, es mam le ua rua lwm lub zog, hab moog ib qho zuj zug.
Txawm txhua tug tsi muaj txuj koobmoov kws yuav moog ua ib tug tub xaa moo zoo los, peb
txhua tug kws ntseeg lawm, yeej raug hu lug xaa Txujmoo Zoo rua 4 paab neeg nuav. Koj puas
yog ib tug thwjtim kws raug lug ua cov dlejnum ntawm Tegnum 1:8?
Npaaj ib lub homphaj, kuam koj yuav koom teg tau ua dlejnum rua kev xaa moo zoo rua
plaub paab neeg nuav huv tuabsi. Kuv nqua hu kuam koj tseg nyaj hab moog koom ua Vaajtswv
teg dlejnum xaa Txujmoo Zoo short-term rua lwm lub tebchaws, kuam sai le sai tau, ib zag.
Txhua paab kws xaa cov tub xaa moo zoo yeej xaav kuam koj moog paab puab kawg le. Qhov
kws koj moog nua yuav ua rua koj muaj lub sab hlub taug rua lwm tug, muaj lub zeemmuag pum
dleb zug tuaj, txuj kev ntseeg ruaj khov zug, txuj kev nyuaj sab hab txhawj txug neeg nplajteb luj
zug tuaj, lub sab kub lug ua Vaajtswv dlejnum heev dlua yaam taag lug, hab koj yuav puv npo
txuj kev zoo sab tshaaj le lwm yaam kws koj tau ua dlhau lug lawm huv tuabsi. Nwg yuav yog
ib lub sijhawm, kws koj yuav pum koj lub sab hab lub neej hloov.
Hloov ntawm lub sab, ua xaav txug lub neej tamsim nua, moog rua lub sab kws xaav txug
lub neej kws yuav nyob moog ibtxhis. Yog koj yuav xaav kuam koj lub neej muaj qaabhau,
thaum koj tseem ua neej nyob huv nplajteb nuav, koj yuav tsum muaj lub sab kws saib ntsoov
199
lub neej kws yuav nyob moog ibtxhis ua yaam kws tseemceeb. Qhov nuav yuav paab koj kev
txav txim sab seb yaam twg yog yaam kws tseemceeb, yaam twg yog yaam koj yuav tsum tau ua,
hab yaam twg yog yaam kws muaj nuj nqes hab kaav moog ibtxhis. Paulaus has tas, “Peb tsi
kub sab rua yaam kws peb pum, tabsis peb kub sab rua yaam peb tsi pum, vim peb paub tas
yaam kws peb pum yuav tsi nyob ntev, tabsis yaam kws peb tsi pum yuav nyob moog ibtxhis” ( 2
Kauleethaus 4:18 NIV).
Ntau yaam kws peb naj nub siv peb lub dlaag zug ua taamsim nuav yuav tsi muaj
qaabhau rua peb lub neej ob peb xyoos tom ntej nuav. Tsi txhob nkim koj lub neej rua yaam kws
nyob ib nyuas vuag xwb. Yexus has tas, “Yog leejtwg taabtom tuav khais laij lag, tabsis nwg
pheej tig saib rov tom qaab, tug ntawd tsi tsimnyog rua Vaajtswv lub tebchaws” (Lukas 9:62
LB). Paulaus qha peb kuam npaaj “tsi txhob nkim taagnrho peb lub zug rua yaam kws nplajteb
nuav muab pov rua peb. Lub nplajteb kws koj pum nuav tub tab tom yuav kawg moog” (1
Kauleethaus 7:31 Msg).
Koj pheej ca dlaabtsi thaiv koj txuj hau kev kuam koj ua tsi tau teg dlejnum kws
Vaajtswv npaaj rua koj lawm? Yaam twg yog yaam kws thaiv koj kuam koj tsi txhob ua tau ib
tug ntseeg kws hlub neeg nplajteb? Txawm nwg yog yaam twg los xij, ca le muab tso tseg kag.
“Ca peb muab txhua yaam kws ua rua peb qeeb lossis tuav peb ca ntawd dlaws pov tseg”
(Henplais 12:1 LB).
Tswv Yexus qha peb kuam “ca peb tej nyaj txag rua sau ntuj ceebtsheej” (Mathais 6:2021 CEV). Peb yuav ua le caag ua tau le nuav? Ib qho kws coobleej tsi totaub, tabsis Tswv Yexus
has yog le nuav, “Kuv qha mej, siv tej nyaj txag huv nplajteb nuav lug cog kuam tau phoojywg
rua mej, thaum kws tej nyaj ntawd tag lawm, mej yuav raug puab caw moog nyob uake nrug
puab ibtxhis” (Lukas 16:9 NIV). Tswv Yexus tsi tau has kuam koj siv nyaj txag moog “yuav”
lwm tug ua koj phoojywg. Qhov kws Tswv Yexus has yog kuam koj siv koj tej nyaj txag kws
Vaajtswv tau pub rua koj moog coj neeg lug cuag Yexus. Puab txhaj le yuav dlhau moog ua koj
phoojywg moog tag ibtxhis thaum nplajteb nuav kawg, hab puab yuav txais tog koj thaum koj
moog txug sau ntuj ceebtsheej! Qhov nuav yog ib qho kws zoo tsimnyog hab muaj qaabhau
kawg rua koj kev siv koj cov nyaj txag.
Tej zag koj tub nov lu lug kws has tas, “koj yuav coj tsi tau nrug koj moog thaum koj
tuag” – tabsis Vaajlugkub qha tas, koj muaj cuab kaav xaa moog ua ntej rua saum ntuj
ceebtsheej, lug ntawm qhov kws koj siv lug paab rua cov neeg kws yuav moog nyob saud!
Vaajlugkub qha tas, “Yog puab ua le nuav, tub yog puab npaaj qhov txhua chaw tog rua puab
saum ntuj ceebtsheej ntaag—qhov nuav txhaj le yog tuab qhov kws yuav tsi poob peev moog tag
ibtxhis! Hab puab yuav tau txais lub neej ntseeg kws puv npo huv nplajteb nuav tuabyaam hab”
(1 Timautes 6:19 LB).
Hloov ntawm qhov kws pheej xaav has tas yug ua tsi tau moog rua qhov kev xaav
txug tej yaam kws yug yuav ua tau kuam kev xaa moo zoo tav. Yog koj kaam ua ces yeej
muaj ntau txuj kev kws koj yuav ua tau, hab muaj ntau lub koomhum kws yuav paab tau koj.
nraag qaab nuav yog ib cov lug dlaws yug tug kheej kws ntau leej tau siv lug lawm:
 “Kuv tsuas txawj has lug Akiv xwb” Qhov nuav tag tag yog ib qhov kws zoo vim
ntau lub tebchaws taabtom ntshaw kawm has lug Askiv hab xaav xyum siv.
 “Kuv tsuas txawj has lug Hmoob xwb” Tabsis yug kuj txawj moog nrhav noj nrhav
haus nrug lwm haiv neeg hab nrug puab thaam tau.
 “Kuv tsi muaj ib yaam kws kuv yuav ua tau” Qhov tseeb tag, koj muaj ntau kawg.
Txhua lub peevxwm, txhua lub tswvyim, txhua yaam kws koj tau tiv dlhau lug lawm,
koj yeej siv tau taagnrho lug paab neeg nplajteb.
 “Kuv laug lossis hluas heev” Ntau lub koomhum yeej muaj ntau qhov short-term
mission rua ntau cov laug hab cov hluas huv tuabsi.
200
Txawm yog Xalas (Sarah) has tas nwg laug laug lawm, es Vaajtswv yuav siv tsi tau nwg
lawm, lossis Yelemis has tas nwg ho hluas dlhau hwv los, Vaajtswv yeej tsi yuav obtug tej lug
dlaws obtug le. “ Tug Tswv has tas, “Tsi txhob has le ntawd vim koj yuav tau moog txhua qhov
kws kuv xaa koj moog, hab qha txhua yaam kws kuv qha koj. Hab tsi txhob ntshai cov neeg
ntawd, vim kuv yuav nrug koj hab saib xyuas koj” (Yelemis 1:7-8 NLT).
Tej zag koj ntseeg tas koj yuav tsum nov Vaajtswv lub suab hu koj “tshwjxeeb,” hab koj
naj nub tog kuam koj muaj lub sab kublug lug ntawm Vaajtswv lug, lossis pum ib yaam txujci
tseemceeb huv koj lub neej, es koj mam le moog xaa Txujmoo Zoo rua lwm tug. Tabsis
Vaajtswv tub hu koj ntau zag kawg huv phau Vaajlugkub lawm. Peb txhua tug yeej raug hu lug
ua kuam tav Vaajtswv 5 lub homphaj rua peb lub neej, xws le: lug pehawm, lug sib raug zoo,
lug luj hlub le Yexus, lug paab hab hlub lwm tug, hab lug nrug Vaajtswv koom teg xaa Txujmoo
Zoo rua huv nplajteb nuav. Vaajtswv tsi yog xaav siv “ib cov tuabneeg” xwb, tabsis nwg xaav
siv “txhua tug” kws yog nwg cov tuabneeg huv tuabsi. Peb txhua tug raug hu lug ua ib teg
dlejnum rua Vaajtswv. Nwg xaav kuam taagnrho nwg pawg ntseeg coj taagnrho Vaajtswv
Txujlug moog rua taagnrho txhua tug huv nplajteb nuav. (Lausanee Covenant 1974).
Muaj ntau tug ntseeg tsi paub Vaajtswv lub homphaj rua puab lub neej vim puab tub tsi
tau nug Vaajtswv ib zag le, puab tsi tau nug saib Vaajtswv xaav siv puab ua ib tug tub xaa moo
zoo rua ib qhov chaw twg. Vim lug ntawm kev ntshai lossis kev tsi quavntsej (ignorance), puab
ca le txaav puab txuj hau kev hab kaw puab lub hlwb rua txuj kev kws yuav moog ua ib tug tub
xaa moo zoo rua lwm haiv neeg txawv tebchaws le. Yog koj nov lub suab has rua koj has tas
“tsum kag koj ua tsi tau”, koj yuav tsum tau tig saib vim muaj ntau txuj hau kev rua koj moog
xaa Txujmoo Zoo kawg (tej zag tseem yuav ua rua koj ceeb hab), tsimnyog koj yuav tsum rau
sab thov Vaajtswv seb nwg xaav tau dlaabtsi ntawm koj rua ob peb lub xyoos yaav tom ntej
nuav. Tsheej pua txheeb qhov chaw xaav tau cov tub xaa moo zoo moog coj neeg lug cuag
Vaajtswv rua lub sijhawm nuav, vim ntau lub tebchaws tau qheb qhovrooj taamsim nuav dlua le
yaav taag lug lawm.
Yog koj xaav kuam koj zoo le Tswv Yexus, koj yuav tsum mob sab txug neeg nplajteb.
Koj yuav tsum txhob txaus sab rua koj tsevneeg xwb lossis koj tej phoojywg lug cuag Yexus
Khetos xwb. Tseem tsuav 6 billions tug neeg kws nyob rua huv nplajteb nuav, hab Tswv Yexus
xaav kuam taagnrho nwg cov mivnyuas kws pluj lawm rov qaab lug txug tsev. Yexus tau has
tas, “Tug kws khauvxwm nwg txujsa, tug ntawd yuav tsi tau txujsa, tabsis tug kws tsi khauvxwm
nwg txujsa, vim nwg ntseeg kuv hab moog qha Txujmoo zoo, tug ntawd yuav tau txujsa”
(Malakaus 8:35 LB). Tswv Yexus lu lug khaiv kws tseemceeb kawg nkaus yog kuam koj moog
tshaajtawm Txujmoo Zoo, hab thaum koj ua koj teg dlejnum ntawd, txhaj le yog koj ua teg
dlejnum tseemceeb.
NUB 38
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Yexus lu lug khaiv kws tseemceeb kawg nkaus yog kuam kuv moog tshaajtawm
Txujmoo Zoo.
Nqai Cim: Xaa peb moog qha “kuam tej tuabneeg nyob thoob huv nplajteb txhaj paub koj hab
txhua tsaav tuabneeg txhaj yuav paub koj txuj kev cawmdlim ” Ntawv nkauj 67:2
Lug Nug: Kuv yuav npaaj le caag es kuv txhaj le yuav moog xaa tau Txujmoo Zoo (shortterm) ib zag rua lub xyoo tom ntej no?
201
NUB 39
___________________________________________________________________________
Ua Yaam Kws Koj Tsi Tau Ua
Tsi txhob ua le cov neeg ruam, tabsis mej
yuavtsum ua le cov neeg kws muaj tswvyim
Efexaus 5:15
Mej yuav tsum ceevfaaj zoo, nyob tsaam mej yuam kev ua txhum
ib yaam le cov tuabneeg kws ua phem ntawd ua, hab mej yuav tsi
muaj sab rau ntseeg zuj zug lawm.
2 Petaus 3:17
Cov kws tau koobmoov yog cov kws ua txhua yaam kws yuav paab puab txuj kev ntseeg
kuam sib txig sib luag; yog puab ua le nuav puab kev ntseeg yuav ruajkhov tshaaj le lwm tug.
Ib qhov kev sib xeem rua qhov Summer Olympics yog qhov pentathlon. Nwg yog ib
qhov kev sib xeem kws muaj 5 yaam nyob rua huv, xws le: Kev tua phom, kev sib tua ntaj, kev
caij neeg, kev sib tw dlha, hab kev ua luam dlej. Lub homphaj rua cov kws sib xeem nyob rua
qhov pentathlon nuav yog sib tw seb leejtwg yuav ua tau taagnrho 5 yaam nuav zoo tshaaj
plawg.
Koj lub neej yog ib qhov pentathlon kws muaj 5 lub homphaj kws koj yuav tau ua, hab
yuav tau ua kuam zoo ib yaam. Cov homphaj nuav yog cov ntseeg xyum ua nyob huv Tegnum
tshooj 2, hab Paulaus has txug nyob huv Efexaus tshooj 4, hab Tswv Yexus ua qauv rua peb pum
huv Yauhaas tshooj 17, tabsis muab sau taagnrho lug rua huv Tswv Yexus ob lu lug saamfwm,
kuam peb hlub Vaajtswv hab neeg nplajteb, hab kuam peb xaa Txujmoo Zoo rua txhua tug.
Phau ntawv nuav muab sau taagnrho lug ua kev ces yog xaus rua ob lu lug saamfwm nuav
xwb—Vaajtswv 5 lub homphaj rua koj lub neej.
1. “Hlub Vaajtswv kuam taagnrho koj lub sab”: Vaajtswv tsim koj lug ua Vaajtswv txuj
kev zoo sab, vim le ntawd koj ib lub homphaj yog lug hlub Vaajtswv ntawm txuj kev
pehawm.
2. “Hlub koj cov kwvtij zej zug le koj hlub koj lub cev”: Vaajtswv tau tsim koj lug paab
hab hlub lwm tug, vim le ntawd koj ib lub homphaj yog lug hlub lwm tug hab lug ua
dlejnum paab lwm tug.
3. “Moog coj neeg lug ua kuv cov thwjtim”: Vaajtswv tsim koj lug ua ib teg dlejnum
xaa Txujmoo Zoo, vim le ntawd koj ib lub homphaj yog qha Vaajtswv zaaj lug
ntawm kev tshaajtawm Txujmoo Zoo.
4. “Muab puab ua kevcai rausdlej huv…”: Vaajtswv tsim koj lug ua Vaajtswv tsevneeg,
vim le ntawd koj ib lub homphaj yog lug koom teg nrug rua ib pawg ntseeg koom ua
ib lub sab ua dlejnum uake.
202
5. “Qha kuam coj txhua yaam…”: Vaajtswv tsim koj lug kuam zoo le Yexus Khetos,
vim le ntawd koj ib lub homphaj yog kuam koj luj hlub lug ntawm kev kawm.
Siv zug ntsos rua Vaajtswv tej lug saamfwm hab Vaajtswv tej lug khaiv ces yuav ua rua
koj ua tau ib tug ntseeg kws zoo kawg nkaus.
Yuav ua kuam tau 5 lub homphaj nuav sib txig sib luag mas yeej tsi yoojyim. Peb txhua
tug feem ntau xaav ua yaam kws yug nyam hab kub sab lug rua xwb, tsi xaav ua lwm yaam kws
yug tsi muaj sab ua. Hab peb feem ntau ua qee yaam tabsis tsi ua qee yaam. Ntau pawg ntseeg
ua tuab yaam le has nuav hab. Ib txuj kev kws yuav paab kuam koj ua tau 5 yaam nuav sib
npaug, yog koj moog koom ib paab small group, kuam muaj neeg nrug koj koom uake, sib
txhawb zug, hab paab soj ntsuam koj qhov kev luj hlub saab ntsujplig, lug ntawm kev sau koj
kev luj hlub ca rua huv ib phau ntawv, hab lug ntawm kev qha lwm tug txug yaam kws koj
kawm tau. Cov nuav yog 4 yaam dlejnum kws tseemceeb rua lub neej kws nyob muaj homphaj.
Yog koj xaav kuam koj luj hlub tag, koj yuav tsum coj kuam koj ua tau tej cwjpwm (habits)
nuav.
Nrug koj ib tug phoojywg ntseeg lossis ib paab ntseeg (small group) thaam. Qhov
kws koj yuav kawm tau cov ntsab lug huv phau ntawv nuav zoo tshaaj yog koj nrug ib paab
small group sib cog kawm hab thaam uake. Vaajlugkub qha tas, “hlau huv hlau, hlau txhaj ntse,
tuabneeg qha tuabneeg, tuabneeg txhaj txawj” (Paajlug 27:17 NCV). Peb kawm tau zoo tshaaj
thaum peb koom ua ib paab. Peb lub hlwb ntse hab peb kev xaav ruaj khov lug ntawm peb txuj
kev sib thaam, sib qha.
Kuv yeej xaav kuam mej lug sib sau ua ib paab hab lug sib koom thaam txug phau ntawv
nuav txhua txhua lub limtam. Thaum txug cov lug qha hab tej yaam kws yug yuav tsum tau coj
lug ua kws nyob rua huv txhua tshooj. Koj yuav tau nug has tas “qhov nuav txhais le caag?”
Hab “ kuv yuav ua le caag txhaj ua tau le nuav?” Lu lug nuav txhais tau le caag rua kuv, txhais
le caag rua kuv tsev neeg, hab txhais le caag rua kuv pawg ntseeg? Kuv yuav ua le caag txug
yaam kws kuv kawm tau nuav? Paulaus has tas, “Muab yaam kws koj kawm tau coj lug xyum
ua” (Filipis 4:9 TEV). Nyob rua appendix 1, Kuv tau npaaj ib cov lug nug rua mej paab small
group lossis kev kawm Nub Kaj tau coj lug sib thaam.
Ib paab small group lug nyeem phau ntawv nuav uake yuav paab koj totaub ntau yaam
dlua le koj nyeem phau ntawv nuav ntawm koj ib leeg. Mej yuav sib paab sib qha tau txug yaam
kws mej kawm tau. Mej sib cog kawm tau txug yaam kws mej lub qhovmuag tub pum lug
lawm. Mej ibleeg paab thov tau Vaajtswv paab tau rua ibleeg, ibleeg txhawb tau ibleeg, hab
ibleeg paab tau ibleeg thaum mej pib xyum ua lub neej lawv le 5 lub homphaj nuav. Ncu ntsoov
has tas, Vaajtswv yeej tsim kuam peb luj hlub nrug lwm tug, tsi yog yug luj hlub ntawm yug tug
kheej xwb. Vaajlugkub has tas, “ibleeg txhawb ibleeg, hab paab kuam suavdaws muaj dlaag zug
uake” (1 Thexalanikes 5:11 NCV). Tomqaab mej sib cog kawm tag phau ntawv nuav lawm, tej
zag mej yuav xaav kawm ntxiv txug kev kws ua neej muaj homphaj ntxiv hab nua ces saib dlaim
appendix 2.
Kuv xaav txhawb kuam koj siv ib lub sijhawm lug kawm hab nyeem koj phau
Vaajlugkub ntawm koj ibleeg. Kuv tau sau muaj tshaaj le 1000 nqai Vaajlugkub rua huv phau
ntawv nuav rua koj kawm nyob rua huv tej kab ntawv nuav. Thov koj nyeem appendix 3, vim
nwg yuav qha tas vimle caag phau ntawv nuav txhaj le yuav siv ntau phau Vaajlugkub txhais ua
luaj le. Vim kuv xaav kuam tsi txhob siv sijhawm ntev ntev lug nyeem mam nyeem tag ib
tshooj, kuv kuj tsi qha txug cov xwmtxheej kws nrug cov nqai Vaajlugkub nuav hab. Tabsis
phau Vaajlugkub yog ib phau kws peb tsimnyog kawm ib tshooj zuj zug, hab ib phau zuj zug
tuaj. Kuv phau ntawv Personal Bible Study Methods yuav qha tau rua koj kuam koj txawj kawm
Vaajtswv Txujlug ib tshooj zuj zug tuaj.
203
Siv ib lub sijhawm lug soj ntsuam koj kev luj hlub sab ntsujplig. Txuj kev kws yuav
ntsuag tau seb koj puas ua tau 5 lub homphaj nuav sib txig sib luag, yog koj yuav tsum tau siv
sijhawm lug ntsuag koj tug kheej ib ntus dlhau rua ib ntus. Ib yaam kws muaj nuj nqes rua
Vaajtswv yog kev kws yug rov tig lug ntsuag yug tug kheej kev ua dlejnum hab txhim khu yug
lub neej. Muaj le 5 zag huv Vaajlugkub, Vaajtswv tau qha kuam peb tig lug sim hab soj ntsuam
peb tug kheej seb peb puas luj hlub saab ntsujplig (Nkauj Quaj Ntsuag 3:40, 1 Kauleethaus
11:28, 31, 13:5 Msg, Kalatias 6:4). Vaajlugkub has tas, “siv koj tug kheej ua kuam koj yuav
khov rua ntawm koj txuj kev ntseeg. Tsi txhob laam ua dlog dig hab saib yaam kws koj ua tsi
muaj nuj nqe. Ca le soj ntsuam koj tug kheej kuam koj ua tau txhua yaam … Sim koj tug kheej,
yog koj tsi dlhau, ces ua tuabzoo txhim khu” (2 Kauleethaus13:5 MSG).
Yog koj xaav kuam koj lub cev muaj zug hab nyob zoo ces koj yuav tsum moog ntsib
kws tshuaj kuam nwg soj ntsuam koj lub cev ib ntus dlhau ib ntus. Nwg yuav tshawb koj tej roj
ntshaav—nwg yuav saib koj tej ntshaav dlha le caag, nwg yuav saib koj lub cev kub le caag, koj
nyag npaum le caag, hab yuav tshawb lwm yaam ntxiv. Koj kev luj hlub saab ntsujplig los koj
yuav tsum tau ntsuag koj 5 lub homphaj, kev pehawm, kev sibnraug zoo nrug cov ntseeg, kev luj
hlub le Yexus, kev ua dlejnum, hab kev xaa moo zoo, saib koj puas ua 5 yaam nuav sib txig sib
luag. Yelemis has tas, “Ca peb ua tuab zoo saib peb lub neej nyob nuav hab xyum coj peb lub
neej lug nyob huv qaab tswjfwm ntawm Vaajtswv” (Lamentations 3:40 MSG).
Huv pawg ntseeg Saddle Back, peb tau tsim tau ib txuj kev kws yoojyim rua peb rov lug
soj ntsuam peb tugkheej kws paab ntau txheeb tug neeg kuam ua tau lub neej muaj homphaj rua
Vaajtswv. Yog koj xaav tau dlaim ntawv soj ntsuam nuav, koj email tau tuaj rua kuv (saib
appendix 2). Koj yuav pum has tas dlaim ntawv soj ntsuam nuav yuav paab kuam koj ua tau lub
neej kws coj tau 5 lub homphaj nuav sib npaug hab koj yuav luj hlub zuj zug rua saab ntsujplig.
Paulaus qha peb kuam, “ca txuj kev kub sab thaum nyam qhuav lug ntseeg es peb kub sab ntawd
ua rua peb teg dlejnum zoo tswm tuaj” (2 Kauleethaus 8:11 LB).
Sau koj kev luj hlub rua huv ib phau ntawv ca. Txuj kev kws yuav paab kuam koj luj
hlub hab ua tav Vaajtswv lub homphaj rua koj lub neej yog txhua yaam kws koj kawm tau rua ib
phau ntawv. Phau nuav tsi yog ib phau ntawv ua koj sau koj kev xaav, tabsis yog ib phau ntawv
kws koj sau tej yaam kws koj kawm tau huv koj lub neej hab tsi xaa pub kuam koj novqab.
Vaajlugkub has tas, “Nwg tseemceeb heev rua peb kuam peb tuav khov khov rua yaam kws peb
tau nov lug lawm, kuam peb tsi txhob yuam kev” (Henplais 2:1 MSG). Peb ncu tau yaam kws
peb muab sau ca lawm.
Kev kws peb muab sau ca paab rua peb kuam pum tseeb txug yaam kws Vaajtswv ua rua
peb lub neej. Dawson Trotman tau has tas, “Tej kev xaav yuav tsi sib cuam tshuam thaum peb
muab txuj kev xaav ntawd sau ca lawm.” Vaajlugkub kuj qha txug ob peb zag ua Vaajtswv tau
has kuam nwg haiv neeg muab tej xwvtsheej ua tshwm muaj sau ca rua ib phau ntawv. Nwg has
le nuav tas, “ Dlhau ntawm tug Tswv tej lug qha, Mauxes tseem muab txhua yaam kws puab ua
sau ca” (Teev Npe 33:2 NLT). Koj puas zoo sab tas Mauxes noog Vaajtswv lug es muab txhua
yaam kws tswmsim rua cov Ixalayees sau ca? Yog tas nwg tubnkeeg, ces peb yeej tsi paub txug
tej zaaj lug qha ntawm cov Ixalayees lub neej thaum puab tsiv tebchaws Eziv lug le.
Txawm koj phau ntawv kws koj sau ca yuav tsi muaj neeg nyeem npau le Mauxes phau,
los koj phau yeej tseem tseemceeb kawg le hab. Phau New International Version qha tas,
“Mauxes sau txhua ntu thaum puab taug kev lug moog.” Koj lub neej zoo le lub neej taug kev
hab, hab txuj kws koj taug nuav tsimnyog yuav tau muab sau ca. Kuv vaam tas koj yuav muab
txhua theem ntawm koj lub neej kws luj hlub saab ntsujplig sau ca rua ib phau ntawv kws has
txug koj lub neej kws muaj homphaj.
Tsi txhob sau tej yaam kws zoo xwb, tabsis ua tuab yaam le Daviv, es sau txug txhua
yaam kws koj ntshai, sau tej yaam kws ua rua koj thim xaav, tej kws koj nrug Vaajtswv sib
tawmtsaam. Yaam kws peb kawm tau zoo tshaaj yog yaam kws tawm ntawm yaam kws ua rua
204
peb mob tshaaj lug, hab Vaajlugkub has tas Vaajtswv paub txug txhua zag kws peb lub kua muag
poob. (Ntawv nkauj 56:8 TEV). Thaum muaj teebmeem tswmsim tuaj, ncu ntsoov tas Vaajtswv
yuav siv tej yaam ntawd lug ua kuam tav 5 lub homphaj huv peb lub neej: Teebmeem ua rua koj
tig lug rua ntawm Vaajtswv, coj koj lug nyob ze hab sibraug zoo rua lwm tug, luj hlub le Yexus,
tsim tau ib teg dlejnum rua koj lug hlub hab paab lwm tug, hab ua rua koj muaj ib zaaj lug
povthawj. Txhua txhua yaam teebmeem yeej tswmsim lug muaj ib lub homphaj rua koj lub neej.
Thaum tug sau tej nkauj taabtom ntsib txuj kev nyuaj sab quaj ntsuag, nwg sau has tas,
“Ca le sau txhua yaam kws tug Tswv tau ua tseg, kuam cov mivnyuas kws tsi tau yug lug yuav
txawj qhuas nwg” (Ntawv nkauj 102:18 TEV). Koj tsimnyog sau txug yaam kws Vaajtswv tub
tau paab koj lug lawm rua cov mivnyuas tam tau paub txug. Txawm koj taag simneej, es tub
moog nrug Vaajtswv nyob lawm los koj zaaj lub povthawj tseem yuav muaj qaabhau rua cov
neeg kws nyob tomqab.
Qha lwm tug txug yaam kws koj paub. Yog koj xaav luj hlub, hab paub ntau yaam
ntxiv, koj yuav tsum qha lwm tug txug txhua yaam kws koj kawm tau. Paajlug qha tas, “Tug
kws foom koobmoov rua lwm tug, tug ntawd tau txais koobmoov ntau ntxiv; cov kws paab lwm
tug yuav tau txais txuj kev paab” (Paajlug 11:25 MSG). Cov kws qha lwm tug txug yaam kws
nwg kawm tau, yuav tau txais tswmyim lug ntawm Vaajtswv ntxiv.
Tamsim nua kws koj totaub txug lub homphaj rua koj kev ua neej lawm, tsimnyog koj coj
moog qha rua lwm tug tuab yaam nkaus. Vaajtswv taabtom hu koj lug moog ua nwg ib tug tub
cev nwg tej lug. Paulaus has tas, “taamsim nua, kuv xaav kuam koj qha tej nuav rua cov ntseeg
kws yuav muaj sab qha rua lwm tug” (2 Timautes 2:2b CEV). Huv phau ntawv nuav, kuv tau
qha koj txug txhua yaam kws kuv tau kawm ntawm lwm tug lug rua koj, hab tamsim nuav yog
koj lub luag dlejnum kws koj yuav tau coj moog qha rua lwm tug lawm.
Tej zag koj yeej paub coob leej kws tseem tsi tau paub puab lub homphaj ua neej hab. Ca
le qha tej lug tseeb nuav rua koj cov mivnyuas, koj tej phoojywg, koj tej kwvtij zej zog ib ncig
ntawm koj, hab cov ua nrug koj ua dlejnum uake. Yog koj muab phau ntawv nuav rua ib tug
phoojywg, ncu ntsoov sau ob peb kab lug tswjxeeb rua nwg rua ntawm thawj nplooj ntawv.
Koj yim paub ntau, Vaajtswv yim xaav kuam koj coj koj tej tswmyim ntawd moog paab
lwm tug. Yaskaunpaus has tas, “Txhua tug kws paub yaam zoo kws tsimnyog nwg ua, tabsis
nwg tsi ua, ces tub yog nwg ua txhum lawm” (Yaskaunpaus 4:17 NCV). Kev txawj ntse ua rua
yug yuav tsum paubtaab hab yuav tsum tau nqeg teg ua dlejnum. Tabsis qhov kws qha lwm tug
txug puab lub homphaj ua neej tsi yog ib yaam kws peb yuav tsum ua xwb, tabsis yog ib yaam
kws zoo tshaaj plawg kws peb muaj lub peevxwm paab tau lwm tug. Koj sim xaav seb nplajteb
nuav yuav txawv npaum le caag yog tas suavdaws nyag paub nyag lub homphaj ua neej. Paulaus
has tas, “Yog koj qha tej nuav rua lwm tug ntseeg, koj yuav yog Yexus Khetos ib tug tub qhe
zoo” (1 Timautes 4:6 CEV)
Txhua Yaam Yog Ua Kuam Vaajtswv Tau Koobmeej
Qhov kws peb qha lwm tug txug txhua yaam kws peb kawm tau yog kuam Vaajtswv tau
koobmeej, hab kuam Vaajtswv lub tebchaws nthuav dlaav tuaj. Mo kws ua ntej Tswv Yexus
yuav raug ntsa sau tug ntoo khaublig, Yexus tau has rua vaajleejtxiv has tas, “Kuv tau ua rua koj
tau koobmeej rua huv nplajteb nuav lug ntawm qhov kws kuv ua tav teg dlejnum kws koj muab
rua kuv lug ua” (Yauhaas 17:4 NIV). Thaum Tswv Yexus has tej lug nuav, nwg tseem tsi tau
tuag txhiv peb tej kev txhum, es yog le ntawm nwg has txug “teg dlejnum” twg kws nwg tau ua
tav lawm? Lub sijhawm ntawd Yexus has txug lwm yaam lawm, tsi yog has txug txuj kev theej
txhoj. Lu lug teb tswm rua nqai 20 tom qaab nqai saum toj nuav, tabsis nyob uake rua huv
Yexus zaaj lug thov Vaajtswv (Yauhaas 17:6-26).
205
Tswv Yexus tau qha vaaj Leejtxiv txug txhua yaam kws nwg ua tau ob peb lub xyoos
ntawd: Npaaj nwg cov thwjtim kuam ua tau puab lub neej lawv le Vaajtswv lub homphaj. Nwg
paab puab kuam paub hab hlub Vaajtswv (pehawm Vaajtswv), qha kuam puab txawj sib hlub
(sib nraug zoo), muab Vaajtswv Txujlug rua puab kuam puab luj hlub (cobqha), qha puab hlub
hab paab lwmtug (ua dlejnum hlub lwm tug), hab xaa puab tawm moog qha lwm tug (xa moo
zoo). Yexus tau ua qauv txug lub neej kws muaj homphaj rua suavdaws pum hab nwg qha lwm
tug txug kev ua lub neej kws muaj homphaj hab. “Teg dlejnum” nuav yog teg dlejnum kws ua
rua Vaajtswv tau koobmeej.
Naj nub nwg nuav, Vaajtswv hu peb txhua tug lug ua ib teg dlejnum ntawd hab. Tsi yog
nwg xaav kuam peb ua peb lub neej muaj homphaj xwb, tabsis nwg xaav kuam peb qha lwm tug
kuam puab txawj ua puab lub neej muaj homphaj tuabyaam. Vaajtswv xaav kuam peb coj noob
neej lug cuag Yexus Khetos, coj puab lug sib raug zoo nrug rua nwg pawg ntseeg, paab kuam
puab luj hlub hab paub puab qhov chaw ua dlejnum paab lwm tug, hab xaa puab tawm moog coj
lwm tug lug cuag Yexus Khetos.
Qhov nuav ntaag yog lub neej kws nyob muaj homphaj. Txawm koj yuav muaj nub
nyoog npaum le caag los, lub nubnyoog kws koj tseem tshuav nyob, yuav yog lub sijhawm kws
zoo tshaaj, yog koj kaam siv tej sijhawm ntawd lug ua lub neej kws muaj Vaajtswv lub homphaj.
NUB 39
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Cov tau koobmoov yog cov ua txhua yaam dlejnum kuam puab txuj kev ntseeg
luj hlub.
Nqai Cim: “Ua koj lub neej le tug kws paub taab, tsi txhob ua le cov neeg kws tsi muaj
homphaj ua neej, tamsi ua le cov kws paub nwg lub homphaj. ” Efexaus 5:15 (PH)
Lug Nug: Kuv yuav pib ua yaam twg ntawm 4 qhov kev xyum, kom kuv txhaj le yuav paub
ua 5 lub homphaj ntawm kuv lub neej kuam sib txig sib luag?
206
NUB 40
___________________________________________________________________________
Ua Neej Nyob Muaj Homphaj
Tuabneeg xaav ntau yaam huv lub sab yuav ua, tabsis
yuav yog hum Tug Tswv sab txhaj ua tau.
Paajlug 19:21
Vim Davis…ua lawv Vaajtswv lub
homphaj huv nwg tamneej.
Tegnum 13:36 (NASB)
Ua lub neej nyob muaj homphaj txhaj le yog ua neej nyob muaj qaabhau tag. Ua neej tsi
muaj homphaj ces tsuas yog laam nyob tsi tu sav xwb.
Muaj peb yaam kws noobneej coobleej naj nub sib tawmtsaam nrug: Thawj yaam yog
paub yug tug kheej: “Kuv yog leejtwg tag?” Qhov ob, yog qhov tseemceeb lossis tsi tseemceeb:
“Kuv ua neej nyob puas tseemceeb rua leejtwg?” Hab qhov peb yog puas muaj qaabhau: “Kuv
yug lug ua dlaabtsi?” Cov lug teb rua taagnrho peb lu lug nug nuav nyob tuabsis huv Vaajtswv
tsib lub homphaj rua peb lub neej.
Thaum Yexus hab nwg cov twjtim lug noj mo uake rua saum chav tsev saab saud (upper
room), hab Yexus yuav xaus nub kawg ntawm nwg teg dlejnum kws cobqha nwg cov twjtim,
Tswv Yexus tau ua qauv rua nwg cov twjtim hab peb thaum nwg lug ntxuav nwg cov thwjtim
kotaw, hab has le nuav tas, “taamsim nua mej paub tej nuav lawm, mej yuav tau txais koobmoov
yog mej muab coj moog ua” (Yauhaas 13:17 NIV). Thaum mej paub yaam kws Vaajtswv xaav
kuam mej ua lawm, mej yuav tau txais koobmoov thaum mej muab coj moog xyum ua. Thaum
peb yuav xaus peb txuj kev kawm uake tau 40 nub nua, koj tub pum hab paub Vaajtswv lub
homphaj rua koj lub neej lawm, yog le koj yuav tau txais koobmoov, yog koj muab coj moog
xyum ua!
Qhov nuav txhais tau has tas tej zag koj yuav tsum tau tso tej yaam dlejnum huv koj lub
neej tseg, es tsi txhob ua tej ntawd ntxiv lawm. Tseeb tag yeej muaj ntau yaam “zoo” kws koj
yuav ua tau huv koj lub neej, tabsis Vaajtswv tsib lub homphaj nuav txhaj le yog yaam kws yuav
muaj nuj nqes tag tag rua koj lub neej. Ntau zag nwg yoojyim rua peb muab lwm yaam coj lug
thaiv peb kev, kuam peb novqaab ua yaam kws tseemceeb tshaaj huv peb lub neej. Nwg
yoojyim rua peb tig moog ua lwm yaam hab tsi ncu ua yaam kws muaj nuj nqe. Ib txuj kev kws
yuav paab kuam koj tsi txhob novqaab koj lub homphaj ua neej yog koj lug ua tuab zoo sau koj
lub homphaj ua neej (purpose statement) tseg ua ib lu lug, hab naj nub muab coj lug saib.
Lub Homphaj Ua Neej Yog Dlaabtsi?
Nwg yog ib lu lug kws qha txug Vaajtswv lub homphaj rua koj lub neej. Qhov nuav
yog koj muaj Vaajtswv tsib lub homphaj coj lug sau uake ua koj cov lug cog tseg tas koj yuav ua
207
koj lub neej rua Vaajtswv. Lu lug sau tseg txug lub homphaj ua neej nuav, tsi yog ib dlaim
ntawv (list) kws qha tas koj yuav xaav ua dlaabtsi xwb. Vim tej yaam koj xaav ua ntawd, tsuas
yog yaam kws nyob ib vuag dlua xwb; tabsis homphaj yog yuav nyob moog tag ibtxhis.
Vaajlugkub has tas, “Nwg teg dlejnum yuav nyob moog ibtxhis; Nwg tej homphaj yuav nyob
moog le” (Ntawv Nkauj 33:11 TEV).
Nwg yog ib lu lug kws qha txug txuj hau kev rua koj lub neej. Yog koj muab
Vaajtswv lub homphaj coj lug sau tseg ua koj lub, nwg yuav ua rua koj txawj xaav txug txuj hau
kev kws koj yuav ua neej. Vaajlugkub has tas, “Yog koj paub txuj hau kev kws koj yuav taug, ces
koj yuav tsuj qhov aav tawv xwb” (Paajlug 4:26 CEV). Koj lu lug txug koj lub homphaj ua neej,
tsi yog yuav qha kuam koj paub seb yuav siv koj lub sijhawm, koj txujsa, hab koj tej nyaj txag
xwb, tabsis nwg kuj qha kuam koj paub ntxiv has tas yaam twg yog yaam kws koj yuav tsum tau
muab tso tseg tsi txhob ua lawm. Paajlug tau has tas, “Ib tug neeg ntse xaiv yaam kws muaj
qaabhau ua, tabsis tug neeg nruam pib taug ntau txuj kev ua ntau yaam” (Paajlug 17:24 TEV).
Nwg yog ib lu lug kws qha tau tas “yaam twg txhaj yog yaam zoo” rua koj ua. Nwg
qha txug yaam kws tseemceeb rua koj, tsi yog yaam kws tseemceeb le neeg nplajteb xaav. Nwg
qha tseeb txug yaam kws muaj nuj nqes rua koj. Paulaus has tas, “Kuv xaav kuam koj paub tas
yaam twg txhaj le yog yaam kws yuav muaj nujnqes tag” (Filipis 1:10 NLT)
Nwg yog ib lu lug kws qha txug teg dlejnum kws koj yuav tau ua. Koj yuav tau ua
ntau teg dlejnum huv koj lub neej, tabsis koj lub homphaj nwg yeej tsi hloov le. Koj lub
homphaj yeej luj dlua le txhua teg dlejnum kws koj yuav tau ua huv koj lub neej.
Nwg yog ib lu lug kws qha txug qhov kws Vaajtswv tau tsim koj lug ua (shape).
Nwg yuav ua ib dlaim dluab rua koj pum tas Vaajtswv tau tsim koj txawv dlua le lwm tug, hab
tsim koj lug ua ib teg dlejnum rua nwg.
Siv sijhawm lug ua tuab zoo sau txug koj lub homphaj ua neej ca (purpose statement).
Tsi txhob maaj maaj, es laam ua kuam tav xwb, hab thawj zag nua xwb ces tsi zoo pestsawg los
tsi ua le caag, koj maam le khu ntxiv. Ca le sau txhua yaam kws koj xaav. Lwm zag koj maam
khu dlua. Nwg yuav yoojyim zug rua koj lug khu dlua le lug sau dlua tshab. Nuav yog tsib lu
lug nug kws koj yuav tau muab lug xaav thaum koj npaaj sab yuav sau koj lub homphaj kev ua
neej.
Tsib Lu Lug Nug Kws Tseemceeb Tshaaj Huv Kev Ua Neej
Yaam twg yuav has tau lub ntsab lug ntawm koj lub neej? Lu lug nuav yog lu lug
nug txug koj kev pehawm. Koj ua neej pub rua leejtwg? Koj ua koj lub neej lawv leejtwg qaab?
Puas yog koj muab txuj kev khwv noj khwv haus, koj tsevneeg, kev ua si, nyaj txag, kev
lomzem, lossis lwm yaam, coj lug ua qhov tseemceeb ntawm koj kev ua neej? Tej ntawd yeej
yog yaam zoo hab tabsis tej ntawd tsi yog yaam kws tsim nyog koj muab lug ua yaam tseemceeb
huv koj lub neej. Tej ntawd tsi muaj ib yaam yuav khov txaus es yuav paab tau koj thaum koj
lub neej pib puamtsuaj ib tog zuj zug tuaj. Koj yuav tsum muab ib yaam kws zoo coj lug ua
yaam kws kaav taagnrho koj lub neej.
Fuabtais Asa tau has rua cov neeg Yudas kuam, “muab Vaajtswv lug ua tug kaav
taagnrho puab lub neej” (2 Kauleethaus 14:4 MSG). Qhov tseeb tag, yog koj muab yaam twg
lug kaav taagnrho koj lub neej, yaam ntawd yeej yog koj tug Vaajtswv. Thaum koj muab koj lub
neej rua Yexus Khetos, Nwg lug moog ua tug kaav taagnrho koj lub neej lawm, tabsis koj yuav
tsum ncu ntsoov ca nwg ua tug kaav koj lug ntawm txuj kev pehawm nwg. Paulaus has tas,
208
“Kuv thov kuam Yexus Khetos yuav nyob huv mej lub sab le nyob huv lub tsev” (Efexaus 3:17
NLT).
Koj yuav ua le caag paub tau has tas Vaajtswv yog tug kws kaav taagnrho koj lub sab?
Thaum Vaajtswv yog tug kws kaav taagnrho koj lub sab lawm ces koj yuav pehawm nwg.
Thaum Vaajtswv tsi yog tug kws kaav taagnrho koj lub sab ces koj yuav muaj kev nyuaj sab.
Kev nyuaj sab yog ib lub cim qha rua koj has tas koj tau muab Vaajtswv tso rua tomqaab lawm.
Lub sijhawm kws koj ca nwg kaav taagnrho koj lub neej, koj yuav muaj kev thaajyeeb.
Vaajlugkub qha tas, “Yeej tsi muaj leejtwg yuav paub qhov kws Vaajtswv ua rua mej muaj kev
kaaj sab hab qhov kws mej nrug Yexus Khetos koom ib txujsa hab tej kws mej xaav huv tuabsi”
(Filipis 4:7 MSG).
Tug cwjpwm twg yuav yog tug cwjpwm rua kuv lub neej? Lu lug nuav yog lu lug
kws nug txug kev ua neej. Koj yuav ua ib tug neeg zoo le caag? Yaam kws muaj qaabhau rua
Vaajtswv tshaaj yog qhov kws koj paub has tas koj yog leejtwg. Tej dlejnum kws koj ua tub tsi
tseemceeb npaum le qhov kws koj paub has tas koj yog leejtwg. Ncu ntsoov has tas koj tug
cwjpwm yuav yog koj tug moog taag ibtxhis, tabsis kev nrhav noj nrhav haus tsuas nyob ib ntus
xwb. Ua tuab zoo sau ca rua huv ib dlaim ntawv txug txhua tug cwjpwm zoo kws koj xaav muaj
hab xaav xyum ua rua koj lub neej. Yog zoo, koj muab Vaaj Ntsujplig cov txiv (teg dlejnum)
kws Vaaj Ntsujplig pub kws has nyob ntawm Kalatias 6:19, lug siv ua koj tug cwjpwm. Hab
muab Tswv Yexus tej lug qhuab qha kws qha txug tug kws tau koobmoov, kws has nyob ntawm
Mathais 5:3-12 coj lug ua koj tug cwjpwm kev ua neej.
Petus has tas, “Mej cov kws ntseeg Vaajtswv, mej yuavtsum muab sab rau ua tej dlejnum
zoo; mej ua dlejnum zoo lawm, mej yuav tsum muaj tswvyim; mej muaj tswvyim lawm, mej yuav
tsum tswj mej lub sab; mej tswj mej lub sab lawm, mej yuavtsum ua sab ntev; mej ua sab ntev
lawm, mej yuav tsum ua mej lub neej kuam hum Vaajtswv sab; mej ua hum Vaajtswv sab lawm,
mej yuav tsum sib hlub le kwvtij sib hlub; mej sib hlub le kwvtij lawm, mej yuavtsum sib hlub le
cov ntseeg sib hlub” (2 Petaus 1:5) Tsi txhob qaug zug hab tsi txhob tso kev ua dlejnum lossis
kev ntseeg tseg thaum nyuaj zuj zug tuaj. Yuav siv sijhawm taag koj lub neej lug xyum coj txhaj
le coj tau le Yexus Khetos tug cwjpwm. Paulaus has rua Timautes tas, “Tuav koj tug cwjpwm
hab koj tej lug qha kuam ruaj. Tsi txhob hloov. Cale rau sab ntso ua tag tag” (1 Timautes 4:16b
Msg).
Yaam kws koj yuav ua pub rua lwm tug yog dlaabtsi? Lu lug nuav yog lu lug kws
nug txug kev hlub hab paab lwm tug. Koj teg dlejnum kws koj yuav ua rua Yexus pawg ntseeg
yog dlaabtsi? Taamsim nuav koj paub koj txuj koobmoov kws Vaaj Ntsujplig tub muab rua koj
lawm, hab yaam dlejnum kws koj nyam ua, hab paub txug koj tej peevxwm kev txawj ntse, koj
tug cwjpwm, hab tej yaam kws koj tub tiv dlhau lug lawm (SHAPE), Koj sim xaav seb, koj yuav
ua tau teg dlejnum twg huv Vaajtswv tsevneeg kws yog pawg ntseeg? Yaam twg yog yaam kws
koj yuav paab tau kuam zoo zuj zug tuaj? Puas muaj ib paab neeg kws nyob rua huv pawgntseeg
es kuv yuav paab tau? Paulaus qha txug ob yaam kws zoo thaum koj ua tau koj teg dlejnum tav:
“Teg dlejnum kws koj ua nuav tsi yog ua paab cov ntseeg xwb, tabsis nwg kuj ua rua lwm tug
qhuas Vaajtswv hab” (2 Kauleethaus 9:12). Txawm yog Vaajtswv tsim koj lug paab lwm tug los
Tswv Yexus tug kheej tub tsi paab txhua tug kws nwg pum huv nplajteb nuav. Koj yuav tsum ua
tuabzoo xaiv seb paab neeg twg yog paab kws koj yuav siv tau koj tej cuabyeej nuav lug paab
tau. Koj yuav tsum tau nug has tas, “kuv muaj lub sab paab leejtwg dlua?” Yexus has tas, “Kuv
saamfwm kuam mej ca le tawm moog hab moog tawg paaj txi txiv, tej txiv kws yuav nyob moog
ibtxhis” (Yauhaas 15:16a NJB). Peb ibleeg txi lawm ib yaam txiv.
Kuv yuav qha lwm tug txug yaam dlaabtsi huv kuv lub neej? Lu lug nuav yog lu lug
kws nug txug koj txuj kev xaa Txujmoo zoo rua cov tsi tau ntseeg. Kev qha Txujmoo zoo rua
209
lwm tug ces koj yuav tau pav txug koj lu lug povthawj kws has txug koj lub homphaj ua neej.
Nyob rua huv koj cov lug tshaajtawm ces yog qha koj zaaj lub povthawj, hab qha txug qhov xuv
zoo kws has txug Tswv Yexus. Koj yuav tsum sau txug txhua yaam kws koj kawm tau huv koj
lub neej, hab sau yaam kws Vaajtswv tau ua rua koj lub neej lawm ca es txhaj le tau coj moog
qha rua neeg nplajteb. Thaum koj luj hlub ntawm Tswv Yexus, tej zag Vaajtswv yuav siv koj
moog coj ib paab neeg lug cuag nwg. Ncu ntsoov sau yaam ntawd ntxiv rua koj cov lug
timkhawv kws koj yuav siv coj moog qha lwm tug.
Yog koj yog ib leej nam losis ib leej txiv ces ib teg dlejnum xaa moo zoo yog coj koj cov
mivnyuas kuam paub Yexus Khetos, kuam puab paub Vaajtswv lub homphaj rua puab lub neej,
hab xaa puab tawm moog ua puab teg dlejnum xaa moo zoo rua neeg nplajteb. Tej zag koj yuav
xaav txug Yauxuas lu lug kws has tas, “Kuv hab kuv tsev neeg, peb yuav pehawm tug Tswv”
(Yauxuas 24:15 NLT).
Ncu ntsoov has tas peb yuav ua peb lub neej le tej lug kws peb qha. Ua ntej ib tug tsi
ntseeg yuav txais Vaajtswv Txujlug kws peb qha, puab yuav saib peb lub neej seb puas txaus
ntseeg tso. Twb yog vim le ntawd Vaajlugkub txhaj le has tas, “Ncu ntsoov ua koj lub neej kuam
zoo, Txujmoo zoo kws koj qha txug Tswv Yexus txhaj le muaj qaabhau” (Filipis 1:27 NCV).
Kuv yuav koom pawg neeg twg? Lu lug nug nuav yog lu kws has txug txuj kev sibraug
zoo. Koj yuav ua le caag qha tau rua lwm tug ntseeg has tas koj yuav koom teg nrug puab, hab
txuas koj tug kheej rua ntawm Vaajtswv tsevneeg? Koj yuav moog koom pawg ntseeg twg es
koj txhaj le yuav coj tau Tswv Yexus lu lug saamfwm ua kuam “ibleeg hlub ibleeg”? Koj yuav
nrug pawg ntseeg twg koom teg ua dlejnum uake le ib tsevneeg? Thaum koj yim luj hlub saab
ntsujplig koj yim muaj txuj kev hlub rua Yexus pawg ntseeg, hab koj yim xaav ua txhua yaam
paab lwm tug. Vaajlugkub has tas, “Yexus Khetos hlub nwg pawg ntseeg hab muab nwg txujsa
lu cawm nwg pawg ntseeg” (Efixaus 5:25 TEV). Tsimnyog koj yuav sau txug koj txuj kev hlub
Yexus pawg ntseeg le caag rua huv koj lu lug timkhawv.
Thaum koj xaav txug koj cov lug teb rua txhua lu lug nug sau toj nuav, ncu ntsoov sau tej
nqai Vaajlugkub kws raug koj sab txug txhua lub homphaj nuav ca. Yeej muaj ntau nqe nyob
rua huv phau ntawv nuav. Tej zag yuav siv le ntawm ob peb lub limtam moog rua ib ob hlis mas
koj txhaj le sau tau zaaj kws has txug koj lub homphaj ua neej kuam zoo txaus koj sab. Koj yuav
tsum siv sijhawm lug thov Vaajtswv, muab ua tuab zoo xaav, moog nug koj tej phoojywg, hab
tig lug xaav txug seb Vaajlugkub has le caag. Tej zag koj yuav sau hab rhuav ob peb zag txhaj le
sau tau zoo. Thaum Vaajtswv qha tej yaam tshab rua koj txug teg dlejnum kws Vaajtswv npaaj
koj moog ua (SHAPE) ces tej zag koj tseem yuav tau hloov mivntsiv. Yog koj xaav tej zaaj lug
povthawj kws lwm tug sau, koj xaa email tuaj rua kuv (saib appendix 2) kuv mam xaa tuaj rua
koj.
Tomqaab koj sau tau zaaj lug povthawj lawm, ib yaam yuav paab koj ntxiv yog koj muab
5 lub homphaj rua koj kev ua neej nuav coj lug ua tuab zoo sau ua ib lu lug kws luv luv (short),
tabsis txhawb tau koj, hab kuam yoojyim rua koj nco. Qhov ntawd yuav ua ib qhov cim kws
paab tau koj ib nub dlhau ib nub, koj txhaj le tsi novqaab koj lub homphaj ua neej. Fuabtais
Xalaumoos qha peb has tas, “Nwg zoo rua koj muab tej lug nuav ncu rua huv koj lub hlwb, kuam
nwg yoojyim rua koj thaum koj xaav has tawm” (Paajlug 22:18 NCV). nraag qaab nuav yog ib
cov qauv rua koj siv:

“Kuv lub homphaj rua kuv lub neej yog lug pehawm Yexus Khetos taagnrho huv kuv
lub sab tuaj, lug ua nwg teg dlejnum siv taagnrho yaam kws Vaajtswv pub kuv muaj
(SHAPE), sib raug zoo nrug Vaajtswv tsevneeg, luj hlub kuam txug qhov kws muaj
tug cwjpwm le Tswv Yexus, hab ua kuam tav Nwg teg dlejnum xaa moo zoo rua huv
nplajteb nuav, kuam Nwg tau koobmeej.”
210




“Kuv lub homphaj rua kuv lub neej yog lug ua ib tug tswvcuab rua Yexus Khetos
tsevneeg, ua ib tug kws coj le nwg tug cwjpwm, ua ib tug kws ua dlejnum lug ntawm
lub sab hlub, ua ib tug kws cev Vaajtswv lug rua lwm tug, hab ua ib tug kws tsaa nwg
lub koobmeej.”
“Kuv lub homphaj rua kuv lub neej yog lug hlub Yexus, lug luj hlub huv Yexus, lug
qha lwm tug txug Yexus, ua dlejnum rua Yexus huv nwg pawg ntseeg, hab lug coj
kuv tsev neeg hab lwm tug.”
“Kuv lub homphaj rua kuv lub neej yog lug cog lug tas kuv yuav ua lawv le Yexus
Khetos ob lu lug saamfwm kuam hlub Vaajtswv hab neeg nplajteb, hab kuam xaa
Txujmoo zoo rua txhua tug.”
“Kuv lub homphaj yog kuam zoo le Yexus Khetos; Kuv tsevneeg yog pawg ntseeg;
Kuv dlejnum paab lwm tug yog ___________________ ; Kuv dlejnum xaa moo zoo
yog __________________; Kuv ua le nuav kuam Vaajtswv tau koobmeej.”
Tej zag koj yuav xaav txug has tas, yog le ntawd “Vaajtswv lub homphaj rua kuv txuj kev
nrhav noj nrhav hau, kuv lub neej sib yuav, kuv tej chaw nyob chaw pu, hab kuv kev kawm
ntaub kawm ntawv, ho yog le caag?” Qhov tseeb tag, tej yaam ntawd yog tej yaam kws koj yuav
tsum muab tso tomqaab zog. Yaam kws tseemceeb tag, yog le nuav: Txawm koj yuav nyob
qhov twg los koj yuav tsum ua kuam tav Vaajtswv lub homphaj huv koj lub neej. Koj txawm
yuav nrhav noj nrhav haus yaam twg los xij, lossis yuav leejtwg ua koj txwjnkawm los xij, koj
yuav tsum ua kuam Vaajtswv lub homphaj tav. Tej yaam saum toj nuav koj yuam tsum muab ua
yaam thij ob huv koj lub neej. Txhua yaam kws koj txav txim sab ua, yuav tsum ua kuam tav
lawv le Vaajtswv lub homphaj rua koj lub neej. Vaajlugkub has tas, “Neeg xaav ntau yaam huv
lub sab yuav ua, tabsis yuav yog hum tug Tswv sab txhaj ua tau” (Paajlug 19:21). Ncu ntsoov ua
lawv le Vaajtswv lub homphaj rua koj lub neej, vim tej ntawd txhaj le yuav muaj qaabhau rua
koj lub neej moog taag ibtxhis. Tsi txhob laam ua lawv le koj sab xaav xwb.
Kuv tau nov ib txha has tas yog koj yuav sau koj lu lug txug koj lub homphaj ua neej, ces
pib lug ntawm txuj kev xaav has tas, yog thaum koj tag simneej lawm, koj yuav xaav kuam lwm
tug has le caag txug koj lub neej. Xaav txug tej lug ua koj xaav kuam neeg has txug koj, ces pib
sau koj lu lug lug ntawm tej lug ntawd lug. Qhov tseeb tag, kuv xaav qha rua koj tas qhov nuav
tsi yog ib qhov chaw zoo pib. Vim tas thaum koj taag simneej lawm, txawm lwm tug yuav has
dlaabtsi txug koj los yeej tsi muaj qaabhau dlaabtsi rua koj lawm. Yaam kws yuav muaj qaabhau
rua koj ces yog Vaajtswv tej lug kws nwg yuav has txug koj lub neej. Vaajlugkub has tas, “Peb
lub homphaj ces yog lug ua hum Vaajtswv sab xwb, tsi yog ua rua noobneej” (1 Thexalanikes
2:4b NLT).
Vaajtswv Xaav Siv Koj
Pebcaug lub xyoo dlhau lug, kuv tau pum ib nqai Vaajlugkub nyob rua huv Tegnum
13:36 kws ua rua kuv hloov kuv txuj kev xaav, hab hloov kuv kev ua neej. Txawm nwg yog ob
peb lu lug xwb los qhov ntawd zoo ib yaam le luas nas cim, nwg nas cim kuv lub sab ua ib qhov
chaw ncu. Kuv lub neej tsi zoo le qub lawm vim nqai Vaajlugkub nuav: “Daviv ua lawv le
Vaajtswv lub homphaj taag nwg tamneej” (Tegnum 13:36). Daviv muab nwg lub neej fij rua
Vaajtswv ua kuam tav Vaajtswv lub homphaj huv nplajteb nuav.
Tsi muaj ib lu lug kws yuav zoo npaum le lu ntawd lawm! Koj sim xaav seb koj puas
zoo sab yog muaj neeg muab lu lug ntawd txaug rua ntawm dlaim txagzeb kws muab txhus rua
ntawm koj lub ntxa has tas: Koj ua lawv le Vaajtswv lub homphaj huv koj tamneej. Kuv thov
Vaajtswv kuam muaj ib nub yuav muaj neeg has tau le ntawd txug kuv thaum kuv taag simneej.
Kuv kuj thov Vaajtswv kuam muaj ib nub yuav muaj neeg has tau le ntawd txug koj hab. Twb
211
yog vim le ntawd kuv txhaj le sau phau ntawv nuav rua koj. Lu lug nuav, yog lu lug kws zoo
tshaaj. Yuav has tau le nuav yuav tsum yog nwg ua nwg lub neej lawv le Vaajtswv lub homphaj.
Koj ua yaam kws yuav kaav hab yuav nyob moog ibtxhis (Vaajtswv lub homphaj) rua cov neeg
nplajteb thaum koj tseem muaj sijhawm (rau koj tamneej). Qhov nuav txhaj le yog, qhov kws
koj ua tau lub neej muaj homphaj tag. Cov neeg tam taag lug hab cov neeg tam tom ntej, yuav
tsi muaj sijhawm lug ua kuam tav Vaajtswv lub homphaj rua tam kws koj nyob nuav. Tsuas yog
peb cov nyob tam nuav txhaj le yuav ua tau kuam Vaajtswv lub homphaj tav rua tam nuav. Peb
zoo le Exathaws kws nwg tug txiv ntxawm has rua nwg has tas, Vaajtswv tau tsim koj “lug rua
tej lub sijhawm zoo le nuav ntaag” (Exathaws 4:14).
Vaajtswv tseem naj nub nrhav neeg lug siv ua Vaajtswv dlejnum. Vaajlugkub has tas,
“Vaajtswv lub qhovmuag saib ntsoov rua txhua qhov thoob nplajteb, kuam yuav txhawb tau
txhua tug kws muab nwg lub sab taagnrho rua Vaajtswv” (2 Chronicles 16:9 NLT). Koj puas
yuav yog ib tug neeg kws Vaajtswv siv tau ua Nwg lub homphaj? Koj puas kaam ua lawv
Vaajtswv lub homphaj rua koj tam neej?
Paulaus tau ua nwg lub neej muaj homphaj. Nwg has tas, “Kuv dlha kuam txug tom tug
caam kawg, txhua kauj ruam kuv dlha muaj homphaj” (1 Kauleethaus 9:26 NLT). Nwg tuab lub
homphaj yog lug ua kuam tav Vaajtswv lub homphaj rua nwg lub neej xwb. Nwg has tas, “Kuv
nyob ces yog nyob rua Yexus Khetos xwb, kuv tuag ces kuv moog nrug nwg nyob xwb” (Filipi
1:21 NIV). Txawm nwg yuav caj los yuav tuag los nwg tsi ntshai. Txawm le caag los nwg yuav
ua kuam tav Vaajtswv lub homphaj. Nwg tsi muaj txuj kev swb!
Muaj ib nub lub nplajteb nuav yuav xaus hab ntuj ceebtsheej yuav nyob txuas moog
ntxiv. William Carey has tas, “Yaav tom ntej ci ntsaag ab tuab yaam le Vaajtswv tej lug cog
tseg.” Thaum koj lub homphaj zoo le nyuaj rua koj, tsi txhob qaug zug rua kev ua dlejnum.
Tabsis ncu ntsoov txug lub momkub kws koj yuav tau txais moog taag ibtxhis. Vaajlugkub has
tas, “Vim peb tej teebmeem miv miv hab lub neej ib nyuas plag nuav xwb, tub ua rua peb tau
txais koobmeej moog ibtxhis lawm, hab nwg yuav muab nqe zug rua peb tshaaj le tej teebmeem
kws peb raug nuav” (2 Kauleethaus 4:17 NIV).
Koj sim xaav seb yuav zoo npaum le caag nub kws peb suavdawg yuav sawv ntawm
Vaajtswv lub zwmtxwv, hab peb yuav zoo sab npaum le caag, thaum ntawd peb yuav hu nkauj
qhuas nwg. Peb yuav tuab txhij has tas, “Tsimnyog lau! Tug Tswv! Yog lawm, peb tug Vaajtswv!
Ca le tau txais koobmeej! Kev qhuas! hab lub fwjchim! Vim koj tau tsim txhua yaam; hab txhua
yaam yog tsim lawv le koj lub homphaj!” (Tswmsim 4:11 Msg) Peb yuav qhuas nwg vim tej
yaam kws nwg tau npaaj tseg lawm, hab ua neej lawv le nwg lub homphaj moog ibtxhis!
NUB 40
Xaav Txug Vaajtswv Lub Homphaj Rua Kuv Lub Neej
Ntsab Lug: Ua lub neej nyob muaj homphaj txhaj le yog ua neej nyob muaj qaabhau
tag.
Nqai Cim: “Vim Daviv…ua lawv Vaajtswv lub homphaj rua nwg tamneej. ” Tegnum
13:36 (NASB)
Lug Nug: Thaum twg kuv mam le siv sijhawm lug sau hab teb 5 lu lug nug kws
tseemceeb tshaaj rua neeg lub neej? Thaum twg kuv mam le muab kuv lub homphaj ua
neej sau ca rua huv ntawv?
212
Download
Study collections