11. Andmekogumine
M.Heidmets, 2013 sügissemester

Terminoloogia: valim ( sample), valimi moodustamine ( sampling), populatsioon ( population )
Levinuim – tõenäosuslik valim: lihtne juhuvalim ( simple random sample ). Igal populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus valimisse sattuda Tõenäosuslik valimisplaan on ainuke lähenemisviis, mis teeb esindusliku ehk representatiivse valimi võimalikuks . Juhuslike arvude tabel, iga sajas külastaja ...
Mittetõenäosuslikud valimid: - konkreetse indiviidi valimisse sattumise tõenäosust ei saa hinnata. Esinduslikkus kaheldav.
• Sihipärane / suunatud valim (purposive sample) – mehi samapalju kui naisi
• Lumepalli valim (snowball sample) – vastaja saadab tuttavale edasi
• Otstarbe valim (ad hoc sample) – ühe loengu tudengid
• Täis- ehk kõikne valim

(O’Leary, Z. The essential Guide to Doing Research. Sage, London, 2004)
Juhuvalimid - random samples
• „ Simple Radom sampling - ... within a designated population all elements ahve an equal chance of inclusion“(107)
• „ Systematic sampling – involves selecting evey Nth case within a defined population“ (108)
• „Stratified random sampling – involves dividing your population into various subgroups and then taking siple Radom sample within each one“ (108)
• „ Cluster sampling – involves surveying whole clusters of the population selected through a defined random sampling strategy. Clusters might be schools, churces, regions. These clusters are sampled so that individuals within them can be surveyed/interviewed.“(108)
Non-random samples
• „ Handpicked sampling – involves selection of a sample with a particular purpose in mind“(110).
Kindlad rühmad, nende esindajad.
• „Snowball sampling – building a sample through referrals“ (110). Vastaja saadab edasi oma tuttavale.
• „Volunteer sampling – selecting a sample by asking a volunteers“ (110).
• Convenience sampling – keda saab kätte. Pole tõsiseltvõetav uurimistöö jaoks. (111).

• Pöördumine - suuline või kirjalik: mis toimub, kes teeb, miks vajalik, mis tulemustega juhtub, anonüümsus, nõusoleku palumine, kontaktandmed
• Kattelugu: varjav/pooltõene selgitus selle kohta, mida uuritakse. Näide: eksperiment
pildi abil stereotüüpide uurimine

• Uuringu valiidsus (kehtivus, tõepärasus): kas mõõdame seda, mida probleemis ja hüpoteesis eeldasime? Kuivõrd muutujad esindavad nähtust? Kas SKT on rikkuse näitaja?
• Iga mõõtmine on ligikaudne, ükski protseduur ei anna absoluutset teadmist!
• Konstruktvaliidsus, sisemine valiidsus, väline valiidsus

Konstruktvaliidsus – kuivõrd konstruktid esindavad uuritavat nähtust.
Pühendumine, ärevus ja intelligentsus on hüpoteetilised konstruktsioonid, sest neid ei saa jälgida vahetult, vaid läbi verbaalse või mitteverbaalse käitumise. Liitmis- ja lahutamisoskus, käive ja nimiväärtus on vahetult jälgitavad muutjad. Hüpoteetiliste konstruktsioonide puhul valiidusse mõõduks sageli varasemd uurimused ja teooriad.
Sisemine valiidsusseotud kausaalsusega, seostega. Küsimus - kas järeldus, mis sisaldab kausaalset suhet kahe või enama muutuja vahel on ka tegelikult olemas. Kui väidame, et x põhjustab y-t, siis kas võime olla kindlad, et just x põhjustab muudatusi y-s ja mitte midagi muud.
Väline valiidsus – kuivõrd saame uuringu tulemusi võib üldistada väljapoole spetsiifilist uuringu konteksti, nt valimilt üldkogumile. Võtmeteema – valimi moodustamine.

• Reliaablus (usaldatavus, püsivus, kindlus): kuivõrd mõõdame püsivaid/kindlaid seoseid või hoopis juhuslikke asjaolusid
• Juhuslikud asjaolud: uurime rahulolu palgapäeval, küsitlus peale pikka koolipäeva, uurija mõju …
• Võtted reliaabluse suurendamiseks: kaks korda sama kontingendiga, erinevad intervjueerijad, valim pooleks ja võrrelda, anonüümsuse järgimine (et poleks oodatud vastuseid) …

• Ajalised piirid, mitte kauem kui 2-3 kuud. Alternatiiv – võrdlusuuring
• Kõik uuritavad sarnase kohtlemisega. Probleemiks mitme uurija puhul!
• Internetipõhised küsitlused
: Webropol: www.webropol.com
Opinio: www.objectplanet.com/opinio/
• Andmete hoidmine. Algandmete hävitamine
• Uuritavate tänamine/tunnustamine