Teadusliku uurimistöö alused
Organisatsioonikäitumine
3. Sotsiaalteaduslik uurimistöö
2013 sügissemester, M.Heidmets
Sotsiaalteadused
Wikipedia
• Anthropology
• Communication
• Cultural studies
• Development studies
• Economics
• Education
• Geography
• History
• International Relations
• Linguistics
• Political science
• Psychology
• Social policy
• Social work
• Sociology
•
European Science Foundation
• Business & Administration
• Communication Sciences
• Demography
• Economics
• Environmental Sciences
• Geography
• International Relations
• Law
• Pedagogy and Education
• Political Sciences
• Psychology and Cognitive Sciences
• Social Anthropology
• Social Statistics and Informatics
• Sociology
• Women Studies
Sotsiaalteadused: inimese ja
ühiskonna uurimine
Inimese ja ühiskonna uurimise iseärasused:
– Osalus ja vaatepunkt. Uurija on uuritavas osaline
– Nähtuste mõõdetavus. Kui täpselt saab mõõta
väärtuseid, organisatsioonikultuuri, eelarvamusi,
hirme …
– Kultuurispetsiifilisus. Individualism Hollandis ja
Iraanis?
– Poliitiline tundlikkus
– Palju tõdesid?
Sotsiaalteaduslikud paradigmad
• ajalooline (N.Elias! - tsivliseerumine)
• positivistlik (loodusteaduslik mõõtmine)
• funktsionalistlik (E.Durkheim – ühiskonna
stabiilsus = struktureerumine + funktsioonide
jaotus
• sümbolistlik (objektide, sündmustel tähendused,
mis asuvad omavahelistesse suhetesse)
• etnometodoloogiline (tavainimese positsioon –
kuidas näeb ja interpreteerib)
• feministlik (naise positsioonilt asjad teisiti!)
Vahepala: konstruktivism
•
Teadmine on kokkulepe!
•
Constructionism became prominent in the U.S. with Peter L. Berger and Thomas Luckmann’s
1966 book, The Social Construction of Reality. Berger and Luckmann argue that all knowledge,
including the most basic, taken-for-granted common sense knowledge of everyday reality, is
derived from and maintained by social interactions. When people interact, they do so with the
understanding that their respective perceptions of reality are related, and as they act upon this
understanding their common knowledge of reality becomes reinforced. Since this common sense
knowledge is negotiated by people, human typifications, significations and institutions come
to be presented as part of an objective reality. It is in this sense that it can be said that
reality is socially constructed.
Social constructionism is usually opposed to essentialism which defines specific phenomena
instead in terms of transhistorical essences independent of conscious beings that determine the
categorical structure of reality
Strong social constructionists oppose the existence of "brute" facts. That a mountain is a
mountain (as opposed to just another undifferentiated clump of earth) is socially engendered, and
not a brute fact. That the concept of mountain is universally admitted in all human languages
reflects near-universal human consensus, but does not make it an objective reality. Similarly for all
apparently real objects and events: trees, cars, snow, collisions. This leads to the view that all
reality is a social construction, which is close to the view of many post-modernist philosophers like
Jean-François Lyotard, who claim that our view of reality is really a narrative, a discourse rooted
in consensus
•
•
Konstruktid
• Konstrukt: kokkulepitud ühisarusaam (mõnedele
uskumus, mõnedele kahtlusobjekt), mida
taastoodetakse sotsiaalse suhtluse käigus
• Konstrukti muutumine: kool, sooline
võrdõiguslikkus, Konstantin Päts, HIV/AIDS
• Teaduslikud konstruktid: hoiak, väärtused,
organisatsioonikultuur, neurootiline isiksus,
fundamentaalne atributsiooniviga
• Teadus: konstruktide loomine, mõõtmine, debatt
Sotsiaalsed faktid ja teooriad
• Sotsiaalne fakt: püsiv (sageli statistiline)
seaduspära. Haridustase positiivses
korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon
suurendab agressiivse käitumise tõenäosust …
• Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse
dissonantsi teooria, sotsiaalsete
representatsioonide teooria …
• Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse
sotsiaalne konstrueerimine.
• Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv
Sotsiaalteaduste rakendused
• Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes
• Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid:
publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu,
• Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud,
personalivalik, juhtimisotsused,
strateegiakujundus, haridustehnoloogiad …
• Üliõpilastööde rakendused
Organisatsioonikäitumine
Journal of Organisational Behavior, Edited By: Neal M. Ashkanasy
ISI Journal Citation Reports © Ranking: 2010: 15/67 (Psychology Applied);
22/101 (Business); 38/140 (Management), Online ISSN: 1099-1379
Organisational behaviour : "The study of human behaviour in organisational
settings, the interface between human behaviour and the organisational
context, and the organisation itself.“ The definition has three elements —
the individual behaviour, the organisation and the interface between the
two. Each individual brings to an organisation a unique set of beliefs,
values, attitudes and other personal characteristics and these
characteristics of all individuals must interact with each other in order to
create organisational settings and culture. (Melton, 2007)