Teadusliku uurimistöö alused
Organisatsioonikäitumine
2. Teaduse olemus, teaduse
tunnused
2013 sügissemester, M.Heidmets
Teadmiste loomine
• Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens
sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule
kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad …
• Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline
traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus,
uurimistöö …
• Teadus – teaduslikku meetodit kasutava
uurimistöö abil uue teadmise loomine
• Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja
süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks,
säilitamiseks, kasutamiseks
Teaduse tunnused
• Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede
ees
• Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala.
• Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja
järeletehtav.
• Empiirialembus. Teadmine tuleb elust.
• Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja
vaidlusteema.
• Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi!
• Avalikkus. Teaduse agressiivne avalikkus.
• Neutraalsus. Teadus pole kellegi huvides.
Võrdlus: teadus-religioon-poliitika-talupojatarkus!
Teaduslik mõtlemine
• Teaduslikud faktid ja teooriad
• Induktiivne ja deduktiivne lähenemine
• Tõekindluse saavutamine. Verifitseerimine ja
falsifitseerimine
• Absoluutsed tõed, tõele lähenemine
• Teadusliku maailmapildi eeldused: determinism,
korrastatus, lihtsus
• Teaduse meetodikesksus
• Teadlase mõtteviis, kriitiline mõtlemine igapäevaelus
Vahepala: critical thinking
There are two basic thinking skills - critical and creative thinking. Critical
thinking is the ability to think clearly and rationally. Creativity is a matter of
coming up with new and useful possibilities. Critical thinking includes the
ability to engage in reflective and independent thinking. Someone with critical
thinking skills is able to do the following
– understand the logical connections between ideas
– identify, construct and evaluate arguments
– detect inconsistencies and common mistakes in reasoning
– solve problems systematically
– identify the relevance and importance of ideas
– reflect on the justification of one's own beliefs and values
Educators - schools should focus more on teaching their students critical
thinking skills !
In the UK school system, Critical thinking is offered as a subject which 16-18 year
olds
Vt : http://philosophy.hku.hk/think/
Kriitiline mõtleja
• Tunneb teiste juures ära: eelarvamusi,
emotsioonipõhist järeldamist, eneseõigustust,
manipuleerimist, demagoogiat ...
• Tunneb sama ära iseenda juures
• Kriitiline mõtlemine = enda ja teiste mõtlemise
(väidete, järelduste) kõrvaltvaatamine,
analüüsimine, kahtlemine
• Kriitilisus = skeptiline ja kahtlev pilk + hirm
tõeteadjate ees
Keda uskuda?
• Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda?
• 2 väidet: eesti kool on maailma parim, eesti kool on
kriisis
• Millel väited põhinevad: isiklik arvamus, sotsiaalne
representatsioon (jagatud veendumus), andmepõhine
teadmine, uurimistöö tulemus
• Igapäevaelus: kas uskuda allikat või argumenti?
Argumendi võim ja võimu argument!
• Maailm loob ja taastoodab representatsioone, reeglina
usub inimene seda, mida teised usuvad
• Teadus: püüd usaldusväärse teadmise poole!
Keda uskuda?
Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda?
• Arvamused
• Arvamus + argument
• Arvamus + argument + tõendusmaterjal
• Arvamus + argument + tõendusmaterjali pakkuv
uurimistöö
• Arvamus + argument + tõendusmaterjal +
kriitika
Teaduse ajalugu
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
320 BC — Aristotle, comprehensive documents categorising and subdividing knowledge, dividing knowledge into
different areas (physics, poetry, zoology, logic, rhetoric, politics, and biology).
200 BC — First Cataloged library (at Alexandria)
1015 - Alhazen used experimental methods to obtain the results in his book Optics. In particular, he combined
observations and rational arguments to show that his intromission theory of vision was scientifically correct, and
that the emission theory of vision supported by Ptolemy and Euclid was wrong.
1403 — Yongle Encyclopedia, the first collaborative encyclopedia
1590 — First controlled experiment, (Francis Bacon)
1600 — First dedicated laboratory
1620 — Novum Organum published, (Francis Bacon)
1637 — First Scientific method (René Descartes)
1650 — Society of experts (the Royal Society))
1650 — Experimental evidence established as the arbiter of truth (the Royal Society)
1665 — Repeatability established (Robert Boyle)
1665 — Scholarly journals established
1675 — Peer review begun
1687 — Hypothesis/prediction (Isaac Newton)
1710 — The problem of induction identified by David Hume
1753 — Description of a controlled experiment using two identical populations with only one variable.(James Lind's
A Treatise of the Scurvy)
1926 — Randomized design (Ronald Fisher)
1934 — Falsifiability as a criterion for evaluating new hypotheses (Karl Popper's The Logic of Scientific Discovery)
1937 — Controlled placebo trial
1946 — First computer simulation
1950 — Double blind experiment
1962 — Meta study of scientific method (Thomas Kuhn's The Structure of Scientific Revolutions)
Retrieved from "http://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_the_history_of_scientific_method"
Teadusrevolutsioonid ja teaduse
enesereflektsioon
• Teadusparadigmad ja T.Kuhni
teadusrevolutsioonide käsitlus
• Teadus ei ole koherentne tervik!
• Teaduse enesereflektsioon, Teaduse
enesekriitika. U.Beck ja ekspertide
diktatuur?
• Teaduse piirid (teaduslik abiellumine!)
Pseudoteadus
• Pseudoteadus: pretensioon
teaduslikkusele ilma teadusliku meetodi
kasutamiseta ja teadustöö põhimõtete
järgimiseta
• Religioon ja ideoloogia kui pseudoteaduse
taimelava
• Näited: frenoloogia, parapsühholoogia,
alternatiivmeditsiin, rassiteooriad ….
• Piirid teaduse ja pseudoteaduse vahel
A 19th century Phrenology
Kolju kuju, koljukühmud kui isiksuse ja käitumise määrajad!
chart
Teaduse struktuur
• Filosoofia
• Humanitaaria
• Loodus- ja
täppisteadused
• Sotsiaalteadused
Alus- ja
rakendusuuringud
Interdistsiplinaarsed
uuringud
• Keskkond ja
elusloodus
• Ühiskond ja kultuur
• Tervis
• Reaalteadused ja
tehnika
ETF, 2007
Teaduse institutsionaalne korraldus
•
•
•
•
Ülikoolid ja uurimisinstituudid
Akadeemiad
Teaduskraadid, akadeemilised kraadid
Avatud teadusruum: publitseerimine,
retsenseerimine, konverentsid
• Teaduskeeled
• Teaduse regionaalne jaotus
• Üliõpilasteadus
Teadus ja poliitika
• Teaduspõhine ühiskond/majandus,
teaduspõhine riigivalitsemine?
• Teadlase poliitiline sõltumatus
• Poliitilised uuringud
• Teaduse rahastamine
• Teadus: üks paljudest viisidest maailma
tunnetada. Ainsana refleksiivne,
enesekriitiline, rõhutatult avatud, tõe poole
püüdlev?
Teadusloo klassikuid
• .
Ulrich Beck
• .