Õenduse õppetool Õ26kj(S) PSÜHHOSOOMAATILISED UNEHÄIRED JA ÕENDUSABI SELLE KORRAL Uurimistöö projekt õppeaines uurimistöö alused II Juhendaja Ivi Prits Tallinn 2023 1. UURIMISTÖÖ TAUST, TEOREETILISED LÄHTEKOHAD JA UURIMISPROBLEEM 1.1. Uuritava nähtuse kirjeldus varasemate uurimuste tulemustele tuginedes Uni on tervist edendavaks teguriks. Viimase kümne aasta uuringud on näidanud, et unehäired mõjutavad oluliselt nakkushaiguste riski, mitmete raskete haiguste, sealhulgas südameveresoonkonna ja onkoloogilised haigused, ja progresseerumist ning depressiooni esinemissagedust. (Annu Rev, 2015: 1-2). Unehäired hõlmavad probleeme une kvaliteedi, ajastuse ja kvantiteediga, mis põhjustavad päevastressi ja vähenenud töövõimet. Une- ja ärkveloleku häired on sageli seotud haiguste ja psüühikahäiretega, nagu depressioon ja kognitiivsed häired. Une- ja ärkveloleku häireid on mitut liiki, millest kõige levinum on unetus. Vajalik une hulk ei sõltu mitte ainult vanusest, vaid ka inimesest endast. National Sleep Foundationi andmetel vajab enamik täiskasvanuid seitse kuni üheksa tundi piisavat und öösel. 2015. aastal vaatas sihtasutus teaduskirjanduse põhjaliku läbivaatamise põhjal läbi soovitatava une kestuse. Uni võimaldab ajul normaalselt toimida. Unepuudusel või halva kvaliteediga unel võib olla palju tagajärgi. Kõige ilmsemad probleemid on väsimus, madal energiatase, ärrituvus ja halb keskendumisvõime. Uni võib mõjutada ka inimese olukorrataju ja meeleolu. Uneprobleemid on sageli seotud depressiooni ja ärevuse sümptomitega. Unehäired võivad süvendada depressiooni ja ärevust, mis omakorda võivad põhjustada unehäireid. (American Psychiatric Association, 2020). Unepuudust seostatakse paljude krooniliste terviseprobleemidega, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi, insuliiniresistentsuse, kõrgvererõhu, osteoartriidi ja Parkinsoni tõve, rasvumise, obstruktiivse uneapnoe, depressiooni ja ärevusega. Nende meditsiiniliste ja psühhiaatriliste seisundite kombinatsioon seab inimesed südameinfarkti ja insuldi ohtu. (Joseph A., 2023). Krooniline unepuudus on seotud kortisoolitaseme tõusu ja testosteroonitaseme langusega. Testosteroon suurendab teadaolevalt gamma-aminovõihappe (GABA) ja serotoniini taset ajus. Nende funktsioonide vähenenud tasemed viitavad võimalikule põhjuslikule seosele depressiooni ja ärevuse, ühe kõige levinuma psüühikahäire vahel. Krooniline unepuudus on seotud põletikuliste markerite suurenenud tasemega ja on seotud kõigi eespool nimetatud kaasuvate haiguste ja psühhoosiga. 2 Oluline on mõista, et kroonilisel unepuudusel on samad füsioloogilised markerid kui paljudel kaasnevatel haigustel. Paljud neist füsioloogilistest seisunditest viitavad põhjuslikule seosele unepuuduse ja teiste psühhiaatriliste ja meditsiiniliste seisundite vahel. Need põhjuslikud seosed on omavahel seotud ja krooniline unepuudus on nii teiste häirete võimalikuks põhjuseks kui ka tagajärjeks. Patsientidele piisava unekvaliteedi tagamine on nende häirete ravimisel kriitilise tähtsusega. (Joseph A., 2023). Unehäirete hooldusplaanide eesmärk on käsitleda patsientide unehäirete algpõhjuseid, edendada tervislikke unemustreid ning parandada une üldist kvaliteeti ja kvantiteeti. Mitmekülgse lähenemisviisi kaudu, mis hõlmab haridust, käitumuslikke sekkumisi, keskkonna muutmist ja koostööd tervishoiutöötajatega, on õdedel võtmeroll selles, et aidata patsientidel saavutada puhke- ja taastumisvõimeline uni. Õed aitavad patsientidel võtta aktiivset rolli oma unehäirete haldamisel, õpetades neile unehügieeni, aidates neil kehtestada unerutiini, pakkudes füüsilist mugavust ja õpetades stressi vähendamise strateegiaid. Mõnel juhul võib tulemuste parandamiseks kasutada kombineeritud sekkumist, näiteks kognitiivset käitumisteraapiat (CBT) ja farmakoloogilist sekkumist unetuse raviks. Patsiendi edusammude jälgimiseks, sekkumiste tõhususe hindamiseks ja vajaduse korral raviplaani kohandamiseks on vaja regulaarset, dokumenteeritud ja pidevat hindamist. Suhtlemine ja koostöö teiste tervishoiutöötajatega, sealhulgas terapeutide, psühholoogide ja unespetsialistidega, tagab tervikliku ja koordineeritud lähenemisviisi ravile. (Dr. Arslan Sarwar, 2023). Uurimisprobleem: Uurimistöö probleem seisneb selles, et õdedel puuduvad vajalikud teadmised ja oskused psühhosomaatilise häirega patsiendi tuvastamiseks ja tema aitamiseks (Halter 2014: 325; Kallivayalil 2010: 243). Tänapäeva ühiskonnas muutuvad unehäired üha levinumaks ja võivad avaldada tõsist mõju inimese üldisele tervisele. Psühhosomaatilised unehäired, nagu unetus, uneapnoe, somnambulism ja muud, võivad põhjustada mitte ainult füsioloogilisi, vaid ka psühholoogilisi probleeme. Õdedel on oluline roll nende häirete all kannatavate patsientide hooldamisel ning nende osalemine diagnoosimis- ja raviprotsessis võib oluliselt mõjutada ravi tõhusust. (Annu Rev, 2015: 20-21). 3 2. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED 2.1. Uurimistöö eesmärk ja ülesanded Uurimistöö eesmärgiks on kirjeldada psühhosoomaatilised unehäired ja õendusabi selle korral. Eesmärgist lähtuvalt on püstitatud järgmised uurimistöö ülesanded (uurimisküsimused): 1. Kirjeldada psühhosoomaatilised unehäired. 2. Kirjeldada õendusabi psühhosoomaatiliste unehäirete korral. 2.2. Kesksed mõisted Õendusabi (nursing care) — hõlmab igas vanuses inimeste, perede, kogukondade, haigete või tervete inimeste kostööl põhinevat hooldust. See hõlmab tervise edendamist ja haiguste ennetamist. (World Health Organization, 2023). Psühhosoomaatiline häire (psychosomatic disorder) — seisund mis põhjustab närvisüsteemi ebaõigest toimimisest tingitud piinavad füüsilised sümptomeid. (Dr Caroline Wiggins, 2023). Unehäired (sleep disorders) — hõlmavad probleem une kvaliteedi, ajastuse ja kogusega, mis põhjustavad stressi ja talitlushäired. (American Psychiatric Association, 2020). 4 3. UURIMISTÖÖ METOODIKA Antud uurimistöö on kirjanduse ülevaade. Uurimistöö kirjutamiseks on valitud kvalitatiivne meetod. Kvalitatiivne uurimine on teadusliku uurimistöö meetod, mille põhieesmärk on analüüsida varasemalt tehtud uuringutest sisu ja tulemusi ning vaadelda teiste autorite vaatenurga seda probleemi käsitledes. (Rowe, 2014:242). Kirjandusallikate otsingu kriteeriumiks oli eesti ja inglise keel, täistekst, ilmumisaasta 2013-2023, teaduspõhisus ja teemakohasus. Otsingusõnade ja otsingusõnade kombinatsioonide kasutamine. Kirjandusallikate otsingule järgnes leitud kirjanduse analüüsimine ning sobivate materjalide selekteerimine. Ingliskeelseid artikleid tõlgiti eesti keelde, analüüsiti ja refereeriti. Käesolev uurimistöö on koostatud vastavalt Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendile. Antud uurimistöö projekti koostamisel töötati läbi 13 kirjandusallikat, millest valiti ainult 7. Kasutatud allikatest 5 oli inglisekeelne ja 3 eestikeelsed. Kasutatud allikate otsimisel kasutati järgmised andmebaasid: EBSCOhost, PubMed, Google Scholar, MEDLINE. Kasutatud järgmised otsingu sõnad ja sõnade kombinatsioonid: õendus (nursing), kvalitatiivne (qualitative), meetodid (methods), psühhosoomaatiline häire (psychosomatic disorder), unehäired (sleep disorders), õendusabi (nursing care). 3.1. Uurimistöö eetika ja usaldusväärsus Antud uurimistöö ei kahjusta kellegi huve. Kirjandusallikatest informatsiooni kogudes oli võetud kasutusele ka teise autorite materjalid. Kõik kasutatud kirjandusallikad on korrektselt viidatud ja refereeritud vastavalt Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhendile. Kõik allikad samuti on välja toodud uurimistöö kasutatud kirjanduse loetelus. 5 4. UURIMISTÖÖ TÄHTSUS ERIALAPRAKTIKAS Psühhosomaatilised unehäired ja õendusabi on keeruline ja mitmetahuline uurimisteema. Psühhosomaatiliste unehäirete diagnoosimine ja klassifitseerimine: on olemas erinevaid psühhosomaatilisi unehäireid, sealhulgas unetus, uneapnoe ja ööpäevase rütmi unehäired. Nende häirete täpne diagnoosimine ja klassifitseerimine tõhusa ja asjakohase ravi pakkumiseks on teadustöö väljakutse. Psühhosomaatiliste seoste mehhanismide mõistmine psühhosomaatilised unehäired on tihedalt seotud patsiendi vaimse seisundi ja füüsilise tervisega. Selle koostoime mehhanismide uurimine aitab neid häireid paremini mõista ja töötada välja uusi ravimeetodeid. (Dr. Arslan Sarwar, 2023). Õdedel on oluline roll psühhosomaatiliste unehäiretega patsientide hooldamisel. Siiski ei ole hästi uuritud, kuidas õed saavad psühhosomaatiliste unehäiretega patsiente tõhusalt aidata. Õdede rolli uurimine psühhosomaatiliste unehäiretega patsientide hooldamisel võib viia tõhusama ja individuaalsema hoolduse osutamiseni. Psühhosomaatiliste unehäiretega patsiendid võivad kogeda häbimärgistamist ja teadmatust oma seisundist. Seetõttu on kvaliteetse hoolduse ja ravi tagamiseks vajalikud nii patsientide kui ka meditsiinipersonali haridusprogrammid ja teadlikkuse tõstmine. (Joseph A., 2023). Uuring on oluline panus õendusmeetodite arendamisse, et tagada psühhosomaatiliste unehäiretega patsientide kvaliteetne ravi. Saadud tulemused võivad olla aluseks õendustöö praktiliste aspektide parandamisele ja selle probleemiga patsientide hoolduse taseme optimeerimisele. Teadmised une psühhosomaatilistest aspektidest võimaldavad õdedel varakult ära tunda ja tõhusalt ravida patsientide unehäireid. See võib viia patsientide une kvaliteedi paranemiseni, mis omakorda mõjutab nende üldist füüsilist ja vaimset tervist. Psühhosomaatiliste unehäirete tõhus ravi võib vähendada patsientide visiitide sagedust tervishoiuasutustesse, kuna nad on paremini informeeritud ja suudavad kodus oma unega tõhusamalt toime tulla. See aitab optimeerida tervishoiu koormust. Eeldatakse, et uuring viib tõhusate õendusstrateegiate väljatöötamiseni, et parandada psühhosomaatiliste unehäiretega patsientide hoolduse ja ravi kvaliteeti, ning annab uusi praktikasuuniseid selles valdkonnas töötavatele õdedele. (Robert G., 2010). 6 5. UURIMISTÖÖ AJAGRAAFIK [Esitada tabeli kujul. Arvestada õppetooli ajagraafikut, eelkaitsmisele ja kaitsmisele esitamise ning kaitsmise tähtaegu, kokkusaamisi juhendajaga.] Kuupäev Tegevus 11.09.2023 Uurimistöö teema ja juhendaja valimine 19.09.2023 Uurimistöö teema arutamine juhendajaga 19.09.2023 – 05.11.2023 Uurimistöö tausta kirjutamine 19.09.2023 – 05.11.2023 Uurimistöö eesmärgi, ülesannete, metoodika kirjutamine 19.09.2023 – 05.11.2023 Uurimistöö tähtsuse kirjeldamine 15.11.2023 – 30.11.2023 Postri koostamine 26.11.2023 Uurimistöö arutamine juhendajaga 27.11.2023 Uurimistöö ja postri üleslaadimine Moodle´isse 6.12.2023 Arvestus: Postri esitamine 7 KASUTATUD KIRJANDUS Annu Rev Psychol. (2015). Why Sleep Is Important for Health: A Psychoneuroimmunology Perspective. 66: 143–172. doi:10.1146/annurev-psych-010213-115205. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4961463/pdf/nihms804179.pdf American Psychiatric Association. (2020). What are Sleep Disorders? https://www.psychiatry.org/patients-families/sleep-disorders/what-are-sleep-disorders Joseph A. Hanson; Martin R. Huecker. (2023). Sleep Deprivation. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK547676/ Dr. Arslan Sarwar. (2023). Nursing Care Plan For Sleep Disturbance. https://www.madeformedical.com/nursing-care-plan-for-sleep-disturbance/ World Health Organization. (2023). Nursing and Midwifery. https://www.who.int/health-topics/nursing#tab=tab_2 Dr Caroline Wiggins, Dr Krishna Vakharia. (2023). Psychosomatic Disorders. https://patient.info/mental-health/psychosomatic-disorders Robert G. Maunder, Jonathan J. Hunter, William J. Lancee. (2010). The impact of attachment insecurity and sleep disturbance on symptoms and sick days in hospital-based health-care workers. https://doi.org/10.1016/j.jpsychores.2010.09.020 8