Tootestandardid ja spetsifikatsioonid ( Konspekt raamatu põhjal: Apparel Manufacturing. Sewn product Analysis. Ruth E. Clock, Grace I. Kunz) Rõivaala professionaalid on rõivaäris töötavad spetsialistid, kes tegelevad rõivaste väljatöötamise, valiku, valmistamise, esitluse, müügi ning juhtimisega. Väljakutseks rõivaala professionaalidele on kasutajate sihtgrupile nende prioriteete ning vajadusi rahuldavate toodete pakkumine ja samal ajal kasumi tootmine.. Et rahuldada tarbijate soove ja vajadusi, peavad rõivaala professionaalid vastutama järgmiste faktorite analüüsimise eest: Võimalik uus mood. Mudelid, mida toodab nende konkurent. Mudelid, mida pakuvad edasimüüjad. Mudelid, mida toodavad nende vabrikud ja/või alltöövõtjad. Tarnijate ja keemia- ning seadmete ettevõtete poolt arendatud tooted ja protsessid. 6) Turul olevad tooted. 1) 2) 3) 4) 5) Et analüüs oleks tõhus , peab see baseeruma tootestandarditele. Tootestandardid Rõivatootjad ja jaemüüjad loovad enda poolt toodetavate ning pakutavate toodete jaoks kvaliteedi, figuurile vastavuse ning valmistamise standardid. Standardid on nõuete või protseduuride kogum, mis annavad aluse ressursse ning tootmist puudutavateks otsusteks. Standardid peegeldavad kvaliteeditaset ning nõudeid, mis on olulised firma tarbijate sihtgrupile ja firma vajadusele toota tarbijate ootuseid rahuldades kasumit. •Standard: Konsensuse alusel koostatud, tunnustatud organi poolt vastuvõetud normdokument, milles tuuakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste korrastatuse või nende tulemuste üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ja mis on suunatud korrastatuse optimaalse astme saavutamisele. •Spetsifikatsioon: Dokument, mis määrab toote või protsessi tehnilised nõuded. 1 Ettevõtte standardid kvaliteedi, tüüpfiguuride mõõtude ja figuurile vastavuse ning valmistamise osas Rõivaala professionaalid rajavad firma tootestandardid võttes aluseks ettemääratud eelistused järgmistes valdkondades: sihtgrupp, eelistatavad kvaliteeditunnused, kulud, mahud, hinnatasemed ja tootmise ning materjalide hankimise suutlikkus. Iga firma spetsialiseerimisvaldkond aitab kaasa standardite loomisele. Turuuurijad viivad läbi turuuuringu ning saavad edasimüüjatelt tagasisidet tarbijaeelistuste kohta. Kvaliteedikontroll, mida tihti juhendab tootmise spetsialiseerumisvaldkond, hindab tagastatud tooteid. Rõivainsenerid analüüsivad tootmismeetodeid ja vabriku(te) tootmisvõimekust oskuste, tootmisvahendite ja kulude alusel. Turustajad ja disainerid hindavad klientide figuurile vastavuse ning moeeelistusi ning kanga ja muude materjalide eeldatavat kasutust. Saadud informatsiooni tulemusel luuakse standardid, mis peegeldavad kvaliteeditunnuseid, sooritustasemeid, ning figuurile vastavust rõivaste osas, mida firma suudab toota ning mida tarbijad ostaksid. Ettevõtte standardid defineerivad iga rõivaeseme osaks saavad kvaliteeditunnused. Tehnilised disainerid (konstruktorid) teevad spetsifikatsioonid mille aluseks on standardid. Väljatöötatud standarditel on oluline osa kõigis firma tegevustes. Standarditest informeeritakse kõiki töötajaid ning ka tarnijaid, alltöövõtjaid, edasimüüjaid ja tarbijaid. Kõik organisatsiooni tööga seotud inimesed peavad mõistma ning toetama organisatsiooni standardeid. Uute töötajate koolitamisel pööratakse suurt rõhku firma standarditest arusaamisele ning neile pühendumisele. Tootja, kes tahab oma standardeid muuta peab tuvastama muutmist vajavad tunnused, töötama välja uued standardid, kohandama palgamäärasid ning koolitama töötajaid. Uutel standarditel põhinevad spetsifikatsioonid annavad alltöövõtjatele ning tarnijatele mõista kvaliteedi, figuurile vastavuse või toote valmistamise muudatustest. Kui uusi standardeid ei suudeta täita võib tekkida vajadus palgata teisi töövõtjaid või kasutada teisi tarnijaid. Kvaliteedistandardid Kvaliteedistandardid on osa firma tavalisest tegevusprotseduurist, tootearendusest ja tootmise planeerimisest. Standardid peegeldavad üldist kvaliteeditaset, mida ettevõte proovib saavutada. Kvaliteedistandardite kasutamise põhieesmärk on pakkuda toote ning kollektsiooni terviklikkust ning standardsust. Näiteks võivad kvaliteedistandardid määrata materjalide ning prototüüpide testimise põhjalikkuse. Osad tootjad testivad igat kangast enne selle tellimist. Teised toetuvad tarnija spetsifikatsioonidele või visuaalsele kontrollile. Mõned firmad teevad põhjalikke teste ning kontrollimist pärast kangaste ning materjalide kohalesaabumist. Mõned firmad inspekteerivad/kontrollivad 100% 2 sissetulevast kangastest, et leida vigu või toonivahesid, samas teised firmad vaatavad kanga üle ladestamisel juurdelõikuses. Kvaliteedistandardid on tootearendusotsuste, spetsifikatsioonide väljatöötamise ning kvaliteedikontrolli aluseks. Põhistandardid võivad sisaldada teatud värvi niitide kasutamisel vastava värvi nööpide kasutamist(vastavust). Mitmed ülikonnatootjad kasutavad toote ääretugevdusi. Paljud ettevõtted kasutavad tugevduspaela õlaõmblustes, tugevdusi krae- ja reväärinurkades ning käeaugukaartes. Teised kasutavad seda ainult õlaõmblustes. Sellised kvaliteedistandardid mõjutavad kulusid, tootekohast kvaliteeti, kasutatavaid materjale ning tootmismeetodeid. Tüüpfiguuride mõõtude ja figuurile vastavuse standardid Ettevõtte baaslõigete blokid esindavad tüüpfiguuride mõõtude ja figuurile vastavuse standardeid. Kasutades baaslõigete blokke mudeli ja lõigete arendamisel, tagab see suuruste standardsuse mudelite mitmekesisuses. Ettevõtte suurenduse ja vähenduse reeglite standard määrab erinevused mõõtudes ja proportsioonides iga toodetava suuruse kohta. Suurenduse ja vähenduse reeglid, mis toetuvad ettevõtte suuruste standarditele, näitavad täpseid suurenemisi ja vähenemisi toote kindlates punktides. Standardeid on vaja ka tootmisprotsessis, et säilitada figuurile vastavuse standardsus montaaži (kokkuõmblemise) käigus. Materjalide ja valmistoodete standardid Tarbija on tihti mures valmistoodete esteetika, kasutamise ja hoolduse üle. Kasutajate ootuste tuvastamiseks kasutatakse turuuuringut, mille alusel arendatakse ettevõtte standardid kasutatavatele materjalidele ning valmistoodetele. Rõivaala professionaale huvitab materjalide töödeldavus, lõigatavus, õmmeldavus, väljanägemine, hooldus ning valmistoote lõppkasutamine. Iga tekstiilivabrik ja rõivatootja arendab välja oma standardid toodetele vastavuses lõppkasutamisega. Materjale ja tooteid testitakse, et standardi kvaliteedinõuded oleksid täidetud. Mitmetel juhtudel täidavad klientide poolt tagastatud kaubad firma standardi nõudeid, kuid ei suuda täita tarbijate ootuseid. Tootestandardid peavad täitma tarbijate ootuseid, samas ka kauba tootmise ja jaekaubandusega tegelevate firmade vajadusi. Kui tarbija pole rahul, siis kvaliteedile, spetsifikatsioonide arendamisele, testimisele ja kvaliteedikontrollile pühendumine muutub mõttetuks. Rõivafirmal lasub väljakutse kehtestada optimaalsed standardid ning testide abil kindlustada toodete vastavus nendele standarditele. Nii tekstiilivabrikud kui rõivafirmad peavad kindlad olema, et toote valmistus vastaks tarbijate vajadustele; selle tõttu kasutatakse tootearenduses kahte standardi tüüpi: (1) materjalidega seotud standardid ja (2) valmistootega seotud 3 standardid. Standardeid kasutavad paljud tekstiilivabrikud ja rõivafirmad, et nende alusel materjalide taset hinnata. Ühe kindla toote valmistamisega seotud firmade jaoks on oluline standardsete testide kasutamine, et kõik teaksid kuidas taset õigesti hinnata. Standardsed testimeetodid pakuvad ühtse protseduurilisuse, mida nii ostjad kui müüjad kasutavad. Spetsifikatsioonide arendamine ning kasutamine Iga mudeli jaoks firma kollektsioonis tehakse standardite alusel spetsifikatsioonid. Spetsifikatsioonid on kindla mudeli jaoks lühikesed ja kirjalikud materjalide, protseduuride, mõõtude ja sooritustasemete kirjeldused. Spetsifikatsioone kasutatakse standardite edasiandmiseks ning toote üle kontrolli omamiseks tootmise käigus. Tootespetsifikatsioonid on tootmisahelas tarnijate ja ostjate vaheliste lepingute aluseks Need määravad materjalide ning valmistoodangu vastuvõetavuse. Järjekindel spetsifikatsioonidele tähelepanu pööramise tulemuseks on see, et tooted vastavad järjekindlalt (on standardsed) ettevõtte kvaliteedi-, figuurile vastavuse (tüüpfiguuri mõõtudele) ja valmistusstandarditele. Vajadus detailsete ja täpsete spetsifikatsioonide järele on suurenenud, sest tekstiili- ja rõivatööstus muutub üha enam rahvusvahelisemaks. Aina enam firmasid keskenduvad spetsifikatsioonide arendamisele. Osade firmade jaoks on spetsifikatsioonid pika töö tulemuseks, mis hõlmab endas pingelist uurimist, testimist, kontrolli ja erinevatest allikatest (nii firma sisestest kui välistest) tuleneva informatsiooni lõimimist. Spetsifikatsioonid, mis ühendavad erinevaid detaile, nõuavad kirjutamiseks palju aega, informatsiooni ning teadmisi. Realistlike spetsifikatsioonide arendamine ning rakendamine on tihti katalüsaatoriks, mis aitab tootjal ja tarnijal koostööd teha, üksteise huvisid ning vajadusi mõista. Spetsifikatsioonid on vahendid järgneva saavutamiseks: 1) Spetsiifiliste tootekirjelduste edasi andmine 2) Toote terviklikkuse (standardsuse) arendamine 3) Pakkumiste ja lepingute üle läbirääkimine Tootekirjelduste edasiandmine Spetsifikatsioonid on oluliseks võimaluseks tooteinformatsiooni edasiandmiseks tekstiili- ja rõivatööstuse kõikidel jaemüügitasanditel. Neid kasutatakse toodete ostjate ja müüjate vahelisel suhtlemisel; tootja ning alltöövõtja vahel; juhtkonna ja tootmistööliste vahel; disainerite, konstruktorite ja näidiste õmblejate vahel; ja rõivafirma osakondade vahel. Ebapädevad spetsifikatsioonid on paljude probleemide allikaks. Ostjate ning müüjate vaheliseks tootespetsifikatsioonide tasemel suhtlemiseks kasutatakse hulgimüügi ja jaemüügi katalooge. Näiteks firmad, mis tegelevad 4 otseturundusega , kasutavad tootespetsifikatsioone, et oma kaupa tarbijale kirjeldada. Spetsifikatsioonid on vajalikud, kuna tarbija ei saa füüsiliselt kaupa uurida ning selga proovida. Tootespetsifikatsioonid sisaldavad tihti nii tootekohaseid kui väliseid määratlusi toote kvaliteedi, figuurile vastavuse ja väärtuse kohta. Materjalide tarnijad ja edasimüüjad kasutavad spetsifikatsioone, et reklaamida kollektsioone ja teenuseid; anda teada toote kättesaadavusest, iseloomust ja kasutusest, et müüa materjale rõivatöösturitele. Kataloogid – materjaliproovide raamatud (swatch book) ja näidisekaardid (sample card) – sisaldavad pakutavate toodete spetsifikatsioone ja hindu. Kui rõivatootja tellib materjale avatud laovarudest , siis ta võib valikuid tehes loota vabriku spetsifikatsioonidele. Spetsifikatsioonid võivad sisaldada füüsilisi mõõte, toote sooritussuutlikkust, vastupidavust ja testitulemusi nende väidete tõestamiseks. Märgitud tunnused sisaldavad füüsilisi omadusi, miinimumstandardeid ja kõrvalekaldeid (tolerantse) ning omaduste kinnitamiseks tehtud teste. Toote spetsifikatsioonid, mis baseeruvad ulatuslikul toote testimisel, annavad infot toote sooritussuutlikkusest, sobivatest kasutusviisidest ja rakendamise üksikasjadest. Need tootespetsifikatsioonid annavad rõivatootjale informatsiooni, mida saab kasutada materjali seondamiseks valmistootega. Tootjad ja jaemüüjad võivad kirjutada spetsifikatsioone, mille alusel saab osta vajalikke materjale toodete või kollektsioonide valmistamiseks. Neid spetsifikatsioone saab kasutada, et valida kaupu avatud laovarudest või materjalide tellimiseks spetsifikatsioonide järgi . Ostjad võivad arendada spetsifikatsioone, mis baseeruvad oodataval sooritustasemel ning kavandataval valmistoote kasutusel. Täpselt võidakse määratleda järgmiseid tunnuseid: kiusisaldus, värv, kogus, kangastruktuur, kaal, laius ja viimistlus . Kui materjalide ostja kasutab lõppkasutusega (valmistootega) seotud spetsifikatsioone, siis edasimüüja saab tihti soovitada vastavaid tooteid toetudes tooteteadmisele ning tootetestimisele. Kui on vaja ebaharilikku komponenti, siis spetsifikatsioone saab kasutada vajaliku toote (materjali) arendamisel ning tootmisel. Kui mitmel varustajal on võrdväärsed tooted, siis ostja saab neid võrrelda, et leida parim hind. Rõivaala professionaalid kasutavad spetsifikatsioone, et anda alltöövõtjatele ja tootmistöölistele teada protseduuridest ja ootustest. Ootuste üldine tase võib olla osa ettevõtte tavalisest tööprotseduurist ning seda ei pea iga uue mudeli jaoks eraldi defineerima. Kuid spetsiifilisi detaile on vaja juhul, kui protseduuriline toiming erineb tüüpilisest tegevusest. Täpsustatakse meetodeid ja protseduure, et iga töötaja teaks täpselt, mida teha tuleb ning kuidas seda teha. Kogu see info on hädavajalik, et teostada protsesse täpselt ning toota standardseid tooteid. Näiteks töötaja teeb liivapaberiga teksapükstele kulumisjälgi. Pükste spetsifikatsioon peaks sisaldama kulumisjälgede kirjeldust ning paigutust, lisatud oleksid ka fotod vastavatest kulumisjälgedest. Töötaja kasutab spetsifikatsioone, et hinnata kui kaua ja kui tugevalt liivapaberiga hõõruda. 5 Toote standardsuse arendamine Spetsifikatsioonid on sama tüüpi toodete – nii kollektsioonis olevate toodete kui ka erinevate kollektsioonide toodete- standardsuse hoidmise aluseks. Välimuse, kvaliteedi, figuurile vastavuse ja teostuse standardsus on hädavajalik, kui firma soovib arendada toote äratuntavat unikaalsust ja kliendi lojaalsust. Spetsifikatsioonid tõlgendavad firma kvaliteedi ja teostuse standardeid mudelitele, märgivad konkreetse mudeli jaoks soovitud tunnused ja tagavad tootehindamisel vajaliku kvaliteedikontrolli. Figuurile vastavuse standardsus peegeldab firma pühendumust valmistuse ja kvaliteedi standarditele. Ettevõtte tüüpfiguuride mõõtude (suuruste) standardid on valmisrõivaste, mis kõik on samale tarbijate sihtgrupile, arendamise aluseks. Tüüpfiguurile vastavuse spetsifikatsioonid on kogum iga suuruse jaoks vastavatest mõõtudest, lubatud tolerants ja spetsiifilised konstruktsioonipunktid igale mudelile. Tootmise lekaalid, mis peegeldavad ettevõtte tüüpfiguuride mõõtude standardeid, on standardsuse saavutamise esimeseks sammuks. Lisaks on tootmisprotsessi spetsifikatsioonid olulised tüüpfiguuride mõõtude standardite ja toote osade mõõtude säilitamisel valmistamise käigus. Pakkumiste, lepingute ja litsentseerimiste üle läbi rääkimine Spetsifikatsioone kasutatakse alltöövõtja teenuste ostmiseks ja/või materjalide või teenuste müügi pakkumiste aluseks. Rõivatootmises kasutatakse spetsifikatsioone lepingute sõlmimisel riigiasutuste poolt riigihangete tegemisel. Riigiasutuste spetsifikatsioonid sisaldavad toote täpseid mõõtusid, materjali nõudeid ja töötlemismeetodeid. Spetsifikatsioonid on kättesaadavad igale firmale, kes on huvitatud esitama pakkumist täpselt spetsifitseeritud toote tootmiseks. Potentsiaalsed alltöövõtjad esitavad spetsifikatsioonidele toetudes oma pakkumised ja riigiasutus annab lepingu kõige odavamale pakkumisele. Spetsifikatsioonid ja leping ei jäta suuri kõrvalekaldevõimalusi, milline lõppprodukt väljanägemiselt, figuurile vastavuselt ja kvaliteedilt olema peaks. Tooted peavad vastama spetsifikatsioonidele või nad lükatakse tagasi. Näiteks ühe USA valitsuse jaoks toodetava naistemantli ühe operatsiooni spetsifikatsioonis on operatsiooni kirjeldus koos nõuetega, samuti pistete, õmbluste, niitide ja nõelte tüübid. Föderaalvalitsuse poolt kasutatavad spetsifikatsioonid on väga detailsed. Ühe mudeli täielik spetsifikatsioon võib olla mitmeid lehekülgi pikk. Rõivafirmade hankijate ja alltöövõtjate vahelised lepingud baseeruvad tavaliselt lihtsamatele spetsifikatsioonidele. Spetsifikatsioonid määravad ühe mudeli nõuded ning on alltöövõtjatelt ostetava õmblemise ja sellega seonduvate teenuste hinna määramise aluseks. Teenused, mille tegemiseks mõnikord kasutatakse alltöövõtjaid, on järgmised: lõigete tegemine, juurdelõikus, trükkimine, tikkimine, vööde tegemine ja plisseerimine. Spetsifikatsioonid 6 kindlustavad, et tooted tehakse nii nagu lepingus kirjas. Nad annavad töövõtjatele eelnevalt teada nõuetest tootele ja on pakkumise esitamise aluseks. Valmistooteid hinnatakse spetsifikatsioonide alusel ning võetakse vastu või lükatakse tagasi nendele vastavuse alusel. Tootespetsifikatsioonid on iseäranis tähtsad, kui tootmisel kasutatakse alltöövõtjaid. Kuigi neid valitakse rõivafirmale sarnaste kvaliteedistandardite alusel, siis töömeetodid võivad erineda. Ilma täpsete spetsifikatsioonideta võib töövõtja ise otsustada, kuidas rõivast valmistada. Töövõtja võib toote valmistada võimalikult kiirel ning odaval moel, mis võib tekitada ebakõlasid toote välimuses, teostuses, figuurile vastavuses ja kvaliteedis. Probleem muutub suuremaks, kui sama mudelit toodavad erinevad alltöövõtjad. Ilma spetsifikatsioonide edastamiseta võib tekkida olukord, kus erinevaid versioone erinevatelt töövõtjatelt müüakse sama mudeli numbri ja etiketiga. Spetsifikatsioone saab ka kasutada spetsiaalsete ebatüüpiliste toodete spetsiifiliste nõuete välja toomisel ja see teeb võimalikuks toote pakkumise. Materjalidega varustajad saavad kaupade või teenuste pakkumisi spetsifikatsioonide abil ette valmistada. Lepingut pakkuv rõivatootja saab kõiki pakkumisi omavahel võrrelda, sest kõik pakkumised baseeruvad samadele spetsifikatsioonidele. Spetsifikatsioonid muutuvad lepingute osaks ning on kaupade kättetoomisel nende vastuvõtmise või tagasilükkamise aluseks. Tihti pakub litsentseerija litsentseerimislepingutega litsentsiaadile õiguse kasutada kaubaomadusi nagu brändi nimesid ja kaubamärke. Mõnikord osutub vajalikuks ka litsentseerija tehnoloogia, standardite ja tootmisekspertiisi üleviimine (tootjale), et tooteid saaks korralikult toota. Tootmisprotsessiga seotud standardeid ja intellektuaalset vara iseloomustavad tootespetsifikatsioonid. Kui näiteks Levi Strauss litsentseeriks teksapükste tootmise Prantsusmaal, siis litsentsilepinguga oleks kaasas ka tootedisaini, materjalide, tehnoloogia ja tootmisprotseduuride detailsed spetsifikatsioonid. Nimekiri võimalikest tootespetsifikatsioonidest, mis võivad litsentsilepinguga kaasas olla, võib olla pikk (tootearenduse , turunduse, materjalide, seadmete ja tootmisprotsessi kohta). Tavaliselt peavad tootespetsifikatsioonid olema seda täiuslikumad, mida kaugemal geograafiliselt asub litsentsiaat litsentseerijast. Mida lõplikum ja selgem on leping, seda suuremat kontrolli omab litsentseerija tootmise üle ja seda rohkem informatsiooni peab ta litsentsiaadile edastama. Hea litsentseerimisleping on tihti pikaajaline kohutus, mis võib viia lepinguga seotud olevate firmade viljakale partnerlusele. Spetsifikatsioonide kirjutamine rõivatootmiseks Nii tootjad kui ka jaemüüjad arendavad välja standardeid toodete jaoks, mida nad toodavad ja/või müüvad. Spetsifikatsioonilehel on erineva spetsiifilisusega informatsiooni. Spetsifikatsioonide kasutamise ulatus ning selle detailsus on erinev igal firmal ja on sõltuvuses firma pühendumusega kvaliteedile ja terviklikkusele (standardsusele). Spetsifikatsioonid võivad olla lihtsad ja rutiinsed nagu toidupoe sisseostunimekiri, kuid ka sisseostunimekirjad varieeruvad detailsuses ja spetsiifilisuses. 7 Avatud spetsifikatsioonides kasutatakse üldtermineid , mis märgivad ainult vajalikke omadusi. See võimaldab materjalide ostmisel suuremat paindlikkust. Suletud spetsifikatsioonis on toode piiratud spetsiaalse brändi või tarnijaga. Näiteks on rõivatootjal vaja tellida vatiini suusavestidele. Polüestervatiine on 5 erinevat sorti ja neljal neist on avatud ja ühel suletud spetsifikatsioon. See üks on Hollofil polüester, mis on piiratud DuPont’i Hollofil polüestri ostmisega, mis välistab kõik ülejäänud konkureerivad tooted. Hind sõltub lepingust, mida tuleks arutada DuPont’ga, mis võiks sisaldada nime ja logo kasutamist. Seega, kui võrrelda hinda konkureerivate toodetega, võib see olla kõrgem. Rõivaspetsifikatsioonide arendusfaasid. Igal ettevõttel on oma süsteem spetsifikatsioonide arendamiseks. Tavaliselt on kollektsiooni planeerimisel järgmine arenduse jada: Kollektsiooni arendus enne komplekteerimist (kollektsiooni kokkupanemist): Disaini spetsifikatsioonid – eskiis, kanganäidised, furnituuri näidised, kanga ja furnituuri kirjeldused, toote kirjeldus, olulised mõõdud, näidis; Figuurile sobivuse standardid; Materjalide spetsifiktsioonid; Mudelite valimine kollektsiooni. Kollektsiooni komplekteerimise järgne arendus: Mudeli spetsifikatsioonid- tüüpfiguuride mõõtude ja figuurile sobivuse spetsifikatsioonid, materjalide spetsifikatsioonid, detailide joonised, kvaliteedi spetsifikatsioonid, paigutuste spetsifikatsioonid, ladestuse spetsifikatsioonid, juurdelõikuse spetsifikatsioonid, kokkupanemise ja pakendamise spetsifikatsioonid, näidis. Tootmisplaan: Rakendusspetsifikatsioonid igale operatsioonile – seadmed, tootmisliini paigutus, meetodi kirjeldus, tootmisstandardid, kasutusnõuded, kvaliteedispetsifiktsioonid, vastuvõetav kvaliteedi tase. Alguses on spetsifikatsioonid sageli üldised ja väljatöötamise käigus erinevatel tasemetel saavad nõuded tootele rohkem defineeritud ja täpsemaks. Esimene faas või etapp on disaini spetsifikatsioonid. Väikestes firmades võib kasutada lihtsat ja väikest spetsifikatsiooni , mis pole muud kui mõned disaineri kommetaarid või tema- või konstruktoripoolne näidiste õmbleja kontrollimine kõrval toas. Suuremate firmade disaini spetsifikatsioonides võivad olla eskiisid ja toote kirjeldused, mis määratlevad tepingud, detailide asukohad, konstruktsiooni tunnused, kanga käsitluse omapära, juurdelõikuse ja viimistluse instruktsioonid. Pärast kollektsiooni koostamist muutuvad disainid kollektsiooni mudeliteks. Mudeli spetsifikatsioonid annavad edasi ootusi konstruktoritele, paigutajatele, juurdelõikajatele, õmblejatele ja viimistlejatele. Tehnilise disaineri poolt kokkukutsutud koosolekud, kus osalevad disainerid, turustajad, kvaliteedijuht, juurdelõikuse juht, ja/või tootmise insener ongi sageli mudeli spetsifikatsiooni arendamise aluseks. Näidistoodetel peaks olema kaasas kirjalikud spetsifikatsioonid protseduuride kirjeldustega ja valmistoote mõõtudega. 8 Näidistooted üksinda ei ole piisavad edasi andma ootusi mudelile. Detailsed mudeli spetsifikatsioonid on eriti hädavajalikud siis kui tooted hangitakse erinevatest maadest. Kolmas spetsifikatsioonide arendusfaas on mudeli tööjaotuse iga operatsiooni meetodid( engineering specifications). Neid arendatakse tootmise planeerimise protsessis. Meetodites on seletatud lahti mudeli spetsifikatsioon sellistes terminites nagu vajalikud seadmed ja nende paigutus, töötlemise protseduurid ja kvaliteedi süsteemid. Isikud, kes on kaasatud spetsifikatsioonide arendusse asuvad sageli maailma eri paigus. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab kõikide tootetiimi osaliste õigeaegset sisestust, olenemata nende asukohast. Spetsifikatsiooni võib arendada või modifitseerida erinevate isikute poolt ja edastada elektrooniliselt. Efektiivsed spetsifikatsioonid on kirjalikud dokumendid, mis kindlustavad kriteeriumid valikuks, tootmiseks, ja/või toote või protsessi hindamiseks. Nad peavad olema täpsed, korrektsed ja arusaadavad. Kui tooted toodetakse välismaal, peab spetsifikatsioon olema loetav ja arusaadav nendele, kellega koos töötatakse. Vahel on spetsifikatsioonid inglise keelsed, kuid vabrikus ei oska keegi seda keelt. Teinekord aga tõlge võib olla väga segadusse ajav instruktsioon. Spetsifikatsioonid annavad miinimumnõuded ja lubatavad hälbed vastuvõetavatele materjalidele ja materjalide kasutusele, tootmise protseduurid, valmistoodete karakteristikud, suuruste mõõdud ja toote osade paiknemise mõõdud (asukoha mõõdud). Toote miinimumnõuete määramisel on peamisteks faktoriteks maksumus ja toote valmistus. Mitte kõiki karakteristikuid ei loetleta, kuid kui valmistus on määratletud maksumuse kaudu, siis kõrgem maksumus tõstab hinda. Määratud maksumus võib peegeldada minimaalset vastuvõetavat taset, mis sisaldab lubatud kõrvalekaldeid. Kui määratud maksumus ületab madalaima vastuvõetava taseme või kui spetsifikatsiooni reaalselt pole vaja , siis toode on ülespetsifitseeritud. Näiteks spetsifitseerides 100-se kanga, kui 60-ne on piisav, võib see oluliselt tõsta tüki hinda ja lõpptulemusena toote hinda. Aga ilma väärtuse spetsifikatsioonita , näiteks 30-nest kangast kasutades, võib see olla täiesti mitterahuldav oodatavale kvaliteedi- ja valmistustasemele. Väärtused ja kõrvalekalded on tavaliselt määratud ja kinnitavad toote mõõte. Kvaliteedikontrolli töötajad võtavad spetsifikatsiooni näitusid kui miinimumnõudeid, määrates, kas toode on vastuvõetav. Kui ei vasta miinimumnõuetele, on toode mittestandardne ja mittevastuvõetav. Toode deklareeritakse teise sorti (second quality). Madalamasse kvaliteedi kategooriasse. Kvaliteedi- ja tegevusstandardite vastuvõtmine Kõrvalekalded (tolerantsid) võimaldavad spetsifikatsioonis määratud väärtuse kõikumist. Mida spetsiifilisem on spetsifikatsioon, seda väiksem hälve on lubatud ning seda suurem on valmistoodete standardsus. Spetsifitseeritud miinimumväärtused muutuvad sõltuvalt lubatud kõrvalekalde suurusest; seetõttu peab spetsifikatsiooni koostaja määratlema, milline on kõige madalam väärtus, 9 mida võib kasutada. Näiteks, kui kanga laiusel 60 tolli on kõrvalekalle 0,5 tolli, siis see võib tähendada, et kangas on 59,5 või 60,5 tolli lai. Kõik sellest alla või üles lükatakse tagasi kui mittevastavad spetsifikatsioonile. Tolerantsid lisatakse ainult siis kui erinevused on vastuvõetavad. Kõrvalekalded on viis kuidas kaotada piiranguid ja teha spetsifikatsioonid vähem rangeks, aga nad ei tohiks kunagi minna üle selle, mis on vastuvõetav esimesele sordile ( first quality). Ranged (karmid) spetsifikatsioonid tähendavad “0” või väga tühist – väikest kõrvalekallet. Väike hälve on lubatud omadustes, kvaliteedis, suuruses, või teostuses. Mõnel juhul tarnija või alltöövõtja väidavad, et neile ei ole vastuvõetavad spetsifikatsioonid tootele kui tolerantsid on liiga karmid nende tootmismeetoditele. Ranged spetsifikatsioonid on kriitilised raskete-keeruliste toodete tootjale sest seal ei ole paindlikkust või ruumi hälvetele. Pehmetele toodetele , kus on materjalid paindlikud ja mõnevõrra elastsed, hälve suurusega 0.1tolli ei tee toodet eriliseks. Rangemad tolerantsid - kallimad materjalid ja protsessid. Nõudes täpselt 18 pistet tollile ilma kõrvalekalleteta tähendab, et õmblused tuleb õmmelda 18 pistet tollil. Seda täpsust on raske saavutada ja tuginedes sellisele spetsifikatsioonile võib tulla suur II sordi või tagastuse protsent. Ranged spetsifikatsioonid teevad tootmiskulud suureks. Turustamiseks mittekõlblike toodete tootmise kulud lisatakse turustamiseks kõlblike toodete hinnale. Nii kui kvaliteedistandardid lähevad karmimaks, siis tolerantsid vähenevad; kui spetsifikatsioonidega on väiksemad hälbed lubatud, siis toodetakse rohkem standardseid tooteid. Enamus juhtudel on rahuldavaid rõivatooteid rohkem kui on reaalsed kõrvalekalded, kui et on ranged tolerantsid jõuga ellu viidud. Et tooted vastaksid spetsifikatsioonidele , selle eest on vastutav kvaliteedikontroll, kontrollides kangaid ja tooteid, jälgides protseduure. Kui toode ei vasta spetsifikatsioonile, siis kaalutakse, kui tõsine on defekt, et otsustada, kas toode tagastatakse või läheb teise sorti. Defektid või vead on hälbed lubatud miinimumidest ja tolerantsidest. Juhuslikult valitud valmistooted kontrollitakse kvaliteedikontrolöride poolt, kes määravad kas mõõdud on kõrvalekallete piires , mis on antud sellele mudelile ja suurusele. Standardsus on peamine põhjus kvaliteedi kontrolli programmi loomiseks. Kontrollimise peamiseks viisiks on komplektsete ja adekvaatsete spetsifikatsioonide arendamine ja neile vastavuse jälgimine. Kui kontrollitakse materjalide spetsifikatsioone, siis kasutab ettevõte standardseid testmeetodeid, et määrata lubatav hälve spetsifikatsiooni järgimiseks. Sageli sisaldavad spetsifikatsioonid testimise meetodeid või protseduure kriteeriumite määramiseks. Toote testimise meetodid võivad olla spetsifikatsioonis ning nii ostja kui müüja saavad aru rahuldava toote kriteeriumitest. Kasutades loodud testimise meetodeid aitab see mõlemaid nii ostjaid kui ka müüjaid mõista protseduure ja tootele esitatud ootuste taset. Palju suuri tootjaid ja jaemüüjaid Ameerika Ühendriikides omavad oma katselaboreid või nad kastutavad lepinguliselt laborite teenuseid. Kui kontrollitakse pistete ja õmbluste tüüpe ja töötlemise meetodeid, tehakse visuaalne analüüs , mis põhineb spetsifikatsioonidel. Etalon (acceptance sampling) viitab toodete vastuvõtule või tagastamisele selle alusel, mis põhineb süsteemil kontrollida kangaste näidiseid, tootesõlmi või tooteosi, operatsioone ja 10 valmistooteid. Iga firma loob oma süsteemi erinevatele toodetele. Mõnel juhul kontrollitakse 100%, teisel aga põhineb kontroll juhuvalikul. Protseduuri valik sõltub tarnija usaldusväärsusest, operaatorite taseme vastavuse järjepidevusest ja sellest kas on eelnevalt leitud teise sordi või vigaseid tooteid. Näiteks, ühe vabriku kangaid, millel on hea tulemus kirjas, ei kontrollita üldse, aga teise vabriku kangastele tehakse kontroll juhuvalikule. Kui kangal on ulatuslikult defekte, siis võidakse kontrollida kogu tellimus. Spetsifikatsioonid peaksid olema realistlikud ja tegelema vajalike omaduste ning spetsiaalsete väärtustega, mis vastavad ettevõtte standarditele. Kirjalikud spetsifikatsioonid ei pea olema täielik nimekiri kõikidest toote karakteristikutest, kuid ikkagi kindlustama selle mis esmajärguliselt puutub ostjasse. Varustav firma jääb vastutama materjalide või teenuste kindlustamise eest , et need täidaksid tunnustatud nõudeid tööstuses, ja mis igal juhul on loetletud kirjalikus lepingus. Samal ajal spetsifikatsioonid ei peaks ületama seda, mis peaks olema vaja, et täita sihttarbija nõudeid ja kvaliteedi standardeid. “Otse müüki “ spetsifikatsioonid jaemüügi ja ostu lepingus Hiljuti USA-s peamiste jaemüüjate poolt välja töötatud nõue tarnijale on see, et nende tootjad ja/või alltöövõtjad viiksid kauba tootmisest otse müügisaali. See tähendab, et rõivad saabuvad poodi valmis kohe välja panekuks. Rõivad on kokku volditud ja pakitud või riidepuu peal nii nagu on määranud pood. Kõik etiketid ja lipikud on paigas koos vöötkoodide ja hindadega. Seega ”otse müüki” toodete spetsifikatsioonid võivad sisaldada riidepuu suurust ja tüüpi, kokkupanemise instruktsiooni, etikettide ja lipikute tüüpe ning arvu ja nende asukohta. Jaemüüjad on välja töötanud telefoniraamatu suurused spetsifikatsioonide lehed oma “otse müüki” nõuetest. Nendes on pakkimise instruktsioonid, nagu kokkuvoltimise tehnika, kottide suurused ja tüübid, riidepuu tüüp, etikettide arv ja tüübid ja etiketi asukoht ning lisavahendid. Kui tarnija ei täida spetsifikatsioone, võtavad jaemüüjad hinnast alla (arvest maha) kui arvet maksavad. Hinnaalandused tehakse kogu kauba maksumusest. Mõned jaemüüjad usuvad, et see on efektiivsem kui panna rõivad väljapanekuks valmis enne kui tooted viiakse jaemüüja jaotuskeskusesse, kus tooted sorteeritakse viimiseks poodidesse. Riidepuud vahetatakse või pannakse rõivad rippuma, ning hinnalipikud ja etiketid lisatakse kui kaup saabub poodi. Traditsiooniline protsess võtab aega 1-3 nädalat pärast jaotuskeskusesse jõudmist, et tooted oleksid valmis välja panekuks jaemüüja poodi. Tarnija poolne toodete “otse müüki” ettevalmistus võimaldab kauba välja panna juba paar tundi pärast saabumist. Probleem sellise tarnija poolse kauba ettevalmistuses on selles, et jaemüüja ei soovi selle teenuse eest maksta. Lisaks peavad tarnijad ladustama sadu riidepuu sorte, etikette ja lipikuid, et rahuldada jaemüüjate “otse müüki” kaupade spetsifikatsioone. Selle probleemi lahendamise eest vastutades, (Vabatahtlik tööstuste vaheline standardite sideorganisatsioon) VICS ( Voluntary Interindustry Communications Standards) USA-s töötas välja vabatahtlikud standardid “otse müüki” kaupadele. Suurim väljakutse oli välja töötada 11 kokkulepe, et riidepuude sortide arv, mida nõudsid tarnijad, oleks välja jäetud. Kuid standardi kasutamine on vabatahtlik, paljud tarnijad siiani ladustavad sadu riidepuude sorte, et rahuldada jaemüügi kliente. Perspektiiv tootearenduses Rõivaala professionaalid on mitmesugustes erinevates rollides kaasa löönud otsuste tegemisel, mis teevad rõivad kasutatavaks, müüdavaks, toodetavaks ja kasumlikuks. Järgmiseid oskusi oodatakse kõikidelt rõivaala spetsialistidelt: Saada aru toodete standardsuse vajadusest. Omada head meeskonnatööle orienteeritust. Olema võimeline kaastööd tegema erialases tehnilises ekspertiisis. Motiveerida meeskonnaliikmeid ja teisi partnereid järjekindlalt tegema oma tööd parimal viisil. Suhtlema selgelt, otse ja veenvas maneeris kaastöötajatega ja teiste partneritega. Keskenduda korrektsusele ja järjepidevusele detailides. Pidama prioriteediks klientide rahulolu. Olema vastutav oma eelistustes, otsustes ja tegevustes. Järjekindlalt otsima uusi ideid, tooteid ja protsesse. Olla pigem ennetav kui reaktiivne (äkiliselt reageeriv) probleemide puhul. Efektiivselt kasutada aega ja muid ressursse. Pidada prioriteetseks ja organiseerida toodete liikumist liinis. Kasutada arvutitehnoloogiat ja elektroonilisi sidevahendeid efektiivselt, et tõhustada otsustamist, esitlemist ja ettekandmist. Turujuhid Turujuhid tunnevad muret kollektsioonide müügikampaaniate strateegiate, toodete esiletoomise, imago järjepidevuse ja väljanägemise üle ning kas toodetel on esiletuleku võimet suures konkurentsis. Nad hindavad olemasolevaid ja potentsiaalseid turgusid müügimahu seisukohalt klientide sihtgrupi vajaduste suhtes. Turujuhid, et saada kollektsioonist igakülgset pilti pöörduvad abi saamiseks nii paljude jaemüüjate ja sihtgrupi klientide poole kui vähegi võimalik. Turukalendri piirangud teevad põhimureks tähtajad. Rõiva välised aspektid on turujuhile tähtsad toote imidži ja brändi nime tähtsuse tõttu, need on olulised tutvustuskampaanias. Turujuht võib tahta ohverdada mõne kvaliteedikarakteristiku tähtaja kasuks. Pakend ja riiulil/riidepuul väljanägemine on tähtsad müügifaktorid. 12 Materjalide ostjad/sisseostjad Materjalide ostjad/sisseostjad vastutavad materjalide väljavalimise ja sisseostu eest mida kasutatakse konkreetsetele mudelitele. Töö on nii kodu- kui ka välisturgudel. Ostjal on vaja palju analüüsida: soovitav spetsifitseeritud materjali tase , turu tingimused ja vajalike materjalide kogused. Ostjad tunnevad muret nii kasutuse, kättesaadavuse, kvaliteedi, terviklikkuse , kokkusobivuse ja hinna üle. Materjalide ostja peab võrdlema varustajate spetsifikatsioone mudelite spetsifikatsioonidega, et määrata kõige paremini sobiv toode. Nad jälgivad turgusid et ühitada võimalikult parim hind ja tähtaeg etteantud nõudmistega. Nad peavad ka määrama, kas need materjalid vastavad ka spetsifikatsioonidele. Selleks võib tellida labori katsetused, et saada kinnitust spetsifikatsioonide vastavusele. Ostjad kooskõlastavad hinna, tähtajad, rahalise hüvitise ja tagasimaksmise kui kaup või teenus ei rahulda. Kauba- /tootejuhid Kauba- /tootejuhtide mure on rahuldada kollektsioonis või kaubagrupis millegi puudumine erinevate mudelite osas. Tootejuhid juhivad tootearendust ja määratud ning kategooriatesse pandud toodete tootmist . Nad töötavad kollektsioonide kontekstis sees ja on tootearenduse tiimi või kaubanduse tiimi liikmed. Nad peavad hästi tundma kogu tootearendust ja tootmisprotsesse, kaasaarvatud materjalide omadusi, hindamist ja suuruste (tüüpfiguuride mõõtude) ning kvaliteedi standardeid. Tootejuhid töötavad tihedalt koos tehniliste disaineritega (konstruktoritega) ja neil on sagedased kontaktid tarnijatega. Kaubastajad Kaubastajad vastutavad toodete ja kollektsioonide planeerimise ja arendamise eest nii hulgi kui jaemüügi osas. Nad planeerivad kaubanduse eelarve ning sortimendi ja arendavad kollektsiooni interpreteerides toote positsioneerumise strateegiat , mis on arendatud turunduse poolt. Nad kasutavad toote analüüsis avatud perspektiivi, õttes arvesse mõlemaid, nii toote sisemisi kui välimisi faktoreid. Nad uurivad hinna vähendamise efekte, materjalide muutusi ja tähtaegade muutusi seoses turu nõudmistega. Samal ajal arvesse võttes selliseid faktoreid nagu müüdavus, toote eristumine, toodetavus ja kasumlikkus. Muudatused materjalides või valmistamise protseduurides nõuavad koostööd kaubastajate ja tootmisjuhtide vahel. Kaubastajad teevad kollektsiooni lõppotsused ja peavad läbirääkimisi disaini, turunduse ja tootmise prioriteetide 13 asjus. Kaubastajad peavad olema ettevalmistatud arendama, vastu võtma või tagasi lükkama toote muudatusi hoides alles kollektsiooni terviklikkuse . Muudatused võivad olla vajadusest alandada hinda, täiendades kollektsiooni (knockoffs) asendustootega, mis on madalama hinnaga, teisest kollektsioonist jne. Tootmise sisseostu spetsialist Tootmise sisseostu spetsialist määrab kõige kuluefektiivsemad tootmise müüjad, kes vastavad nõutavale kvaliteedistandardile ja aja piirangutele. Nad hindavad sisseostu võimalusi nii kodu kui välismaalt. Nad hindavad paiknemist, müüjaid ja vabriku võimekust ( suutlikkust). Nad räägivad läbi lepinguid (ühistööd) müüjatega, töövõtjatega ja rahvusvaheliste agentidega hinna, tellimuse täitmise aja (algusest lõpuni-lead time) ja tellimuste miinimumkogused. Nad panevad paika tellimused ja teevad kokkuleppeid kestvale ongoing) tootmisvõimsuse kasutamisele. Sisseostu spetsialist töötab rahvusvaheliste kaubanduse regulatsioonide piires, teeb pabertööd, töötab koos Tolliametiga import ja eksport kaupade osas ja jälgib vabriku turvalisust ja sotsiaalset vastutust. Jaemüügi sisseostjad Jaemüügi sisseostjad analüüsivad oodatavat läbimüüki ja potentsiaalset kasumit mudelitelt ja kaupade grupilt mis põhineb müügitoetuse kampaanial, oodataval kvaliteedi tasemel, hinnal ja tarbijaeelistustel. Analüüsid, mida tehakse, sõltuvad jaemüüjate eelistustest kvaliteedile ja mudelitele. Teatud müügikettide sisseostjad võivad saata materjalid oma katselaboritesse kvaliteedile ja spetsifikatsioonidele vastavuse kontrollimiseks. Teised võivad põhitähelepanu pöörata visuaalsele väljanägemisele ja kollektsiooni hinnale eeldusel, et toote kvaliteet vastab nende klientide vajadusele. Jaemüügi sisseostjad omavad piiratud eelarvet kaupade liigitusele, mida nad ostavad. Oma eelarve sees peavad nad tasakaalustama sortimendi , mis rahuldaks klienti ja vastaks müügipinnale, minimeerides müügikulusid ja maksimeerides alghinnaga müüki. Resultaatideks on kõrgem marginaal ja suurem kasum nende osakondadele. Algselt võib rõiva analüüsil olla põhitähelepanu pööratud mudelite koordineeritusele ja kokkusobivusele , kuidas nad on seoses kogu sortimendiga nende jaemüügi poes. Hiljem võib rõiva analüüs sisaldada tooteid mis tuleb maha tõmmata. Sisseostjad püüavad määrata ,millised tootekohased ja/või välised faktorid teevad rõiva mittemüüdavaks alghinnaga ja teha sobivaid muudatusi järgmiseks sesooniks. 14 Jaemüügi müügipinna planeerijad Jaemüügi müügipinna planeerijad vastutavad müügi planeerimise, müügipinna jaotamise ja laoandmete eest. Müügipinna planeerija töötab koos kaubastajatega ja jaemüügi sisseostjatega, et koordineerida kaupade eelarvet ja sortimendi plaane pinna jaotamisega. Planeerijad tegelevad andmete analüüsiga, poe kaubanduse analüüsiga, loova juhtimisega ja pinna planeerimisega. Jaemüügi müügiagendid Jaemüügi müügiagendid annavad kliendile abi ja infot rõiva konstruktsiooni ja kasutuse kohta. Müügiagentidelt küsitakse küsimusi korduvalt, et hinnata rõiva välimust (väljanägemist), istuvust ja hoolduse protseduure. Jaemüügi müügiagentide võimekus sõltub vastustest nendele küsimustele , mis sõltub informatsioonist mis neil on rõivaste laadi ja kasutamise kohta, mida nad müüvad. Jaemüüjad jätavad sageli treenimata oma müügiagendid, et adekvaatselt ajada äri, kooskõlas rõiva analüüsiga ja rõivakasutuse küsimustega. Jaemüügi poejuhid Jaemüügi poejuhid on nn rindejoonel klientide ees. Poejuhid on kokkuvõttes vastutavad klientides rahulolu tekitamise eest ja probleemide lahendamise eest, kui klient pole ostuga rahul. Poejuhid töötavad koos kogu poe tiimiga ja peavad teadma kõike toodete jaotamisest kuni kauplemiseni. Müügiesindajad Müügiesindajad on põhiliselt huvitatud kollektsiooni müüdavusest. Müügiesindajad põhiliselt tunnevad muret kollektsiooni kooskõlastamise, esitlusmeetodite, väljapaneku ja mitmekülgsuse pärast. Müügiesindajad analüüsivad kollektsiooni väljapanekut, mis põhineb nende jaemüügi klientide vajadustel ja annavad soovitusi ostjatele. Reklaamikampaaniad, kaubamärgid, brändide nimed ja hinnastrateegia on samuti need faktorid mida müügiesindajad kasutavad mõjutamiseks ja kauplemiseks. Sageli rõivaid võrreldakse ja analüüsitakse rõivastega mis on toodetud või müüdud nende konkurentide poolt. Müügiesindajad peavad teadma materjalide kasulikkust (benefit) ja mudelite tunnusjooni, et harida oma kliente. Müüginäidised võivad tootekohaselt mitte olla samad kui masstooted, sest müüginäidised võivad olla mitte valmistatud või projekteeritud vastavalt (hilisemale otsustusele hinna alandamise osas) hinna piirangutele. 15 Sisseostujuht Sisseostujuht töötab koos sisseostupersonaliga, et kõige kuluefektiivsemad materjalide hankijad, tootmine, ja/või valmistooted hangitaks selliselt, et vastaksid oodatud kvaliteedi ja teeninduse tasemetele. Hankija leidmine võib olla valik oma firma suutlikkuse kasutamise ja teise hankija leidmise vahel omamaalt või maailmaturult. Sisseostujuhid valivad agente ja töötavad nendega koos erinevates maailma osades. Nad on teadlikud rahvusvahelistest kaubanduse küsimustest, paikadest, kus võib teha erinevaid tooteid ja majanduslikest tingimustest ja paljude maade kultuurilistest traditsioonidest. Nad võivad juhtida kindlate firmade tootearendust ja sisseostu või juhtida mitmete erinevate firmade kindlate toodete tootearendust ja sisseostu . Spetsifikatsioonide koostajad Spetsifikatsioonide koostajad valmistavad ette detailse spetsifikatsiooni disainerite, kauplejate või tootejuhtide poolt antud lühikirjelduste ja näidiste järgi. Tootenäidiseid analüüsitakse, et ette valmistada kõik iseloomustavad andmed, mis on vajalikud ostmiseks, tootmiseks, turustamiseks ja kauplemiseks. Detailide hulk ja allikate arv, mida kasutatakse spetsifikatsioonides , on igas firmas erinev. Paljudes firmades on see tehnilise disaineri või tehnilise disaineri assistendi vastutus. Mõned tootespetsifikatsioonid töötatakse välja varustajate või laboritehnikute poolt, istuvuse ( tüüpfiguurile vastavuse) spetsialistide või tootearendustiimi poolt. Spetsifikatsioonide sobilikkuse määramiseks ja/või kontrollimiseks ( kinnitamiseks) kasutatakse labori analüüse. Kokkuvõte Standardid on omaduste või protseduuride reeglistikud, mis on aluseks ressursside ja tootmisalaste otsuste tegemisel. Vastavus mõnedele standarditele on kohustuslik, teistele aga vabatahtlik. Side tootestandarditega on läbi tootespetsifikatsioonide. Spetsifikatsioonid on lühikesed, kirjalikud materjalide kirjeldused, protseduurid, mõõdud ja konkreetse mudeli kasutus. Nad erinevad detailides ja täpsustavates määratlustes. Spetsifikatsioonid tuvastavad miinimumnõuded materjalide , toodete ja teostuse ( valmistuse) vastuvõetavusele. Kõrvalekalded võimaldavad hälbeid täpselt määratud minimaalsetest väärtustest. Mida spetsiifilisem spetsifikatsioon ja väike hälbe võimalus, seda rohkem valmistoodetes on standardsust ja seda kõrgem on tootmiskulu. Spetsifikatsioonid toetavad firma standardeid tooteinformatsiooni edasi andes , tagades valmistoodete standardsuse ja pakkudes aluse kvaliteedikontrolliks. Adekvaatse spetsifikatsiooni tulemus on vähem tooteid 16 madalamas sordis; väiksemad materjalijäägid; väiksemad tööjõukulud töötlemisel-käsitlemisel, ladustamisel, juurdelõikusel ja õmblemisel; rohkem rahulolevaid kliente. Palju rõivaala spetsialiste tegeleb kõikide tootearenduse, tootmise, kaubastamise ja juhtimise aspektidega. Kõikide teenistuste spetsialistide vastutused moodustavad terviku jõupingutuses täita klientide vajadusi ja ootusi ning samal ajal toota kasumit firmale. 17