Rahvusvaheline majandus Ene Saar Trendid rahvusvahelises kaubanduses Allikas: Geograafia õpik gümnaasiumile, I kursus. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus. 2 Allikas: Geograafia õpik gümnaasiumile, I kursus. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus. U.Varblane. Maailma majandussuunad. http://erekoolitus.ee/Urmas_Varblane.pdf 3 Eesti kaubandus. U. Varblane https://www.youtube.com/watch?v=fwffujTqW3Q&t=204s WTO Allikas: Geograafia õpik gümnaasiumile, I kursus. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus. 4 Suurimad eksportijad ja importijad riigid Allikas: Geograafia õpik gümnaasiumile, I kursus. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus. 5 Rahvusvahelise kaubanduse tekkimist põhjustavad tegurid • • • • Mitmepoolne kasu Hindade erinevused Ressursside piiratus Toodete mitmekesisus 6 Kaubanduse tekkimist ja kasu sellest selgitatakse kahe teooria abil • Absoluutne eelis – üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik (võime toota väiksemate ressurssidega, seega odavamalt) • Suhteline eelis - riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel. Spetsialiseerumine e. rahvusvaheline tööjaotus. 7 Uued majanduslikud tendentsid: http://www.neweconomyindex.org/states/2002/index.html Eri majanduspiirkondade arengus omavad üha suuremat rolli uued majandusharud, eriti teenuste ja e-äri sfääris; Üha rohkem harusid (ka traditsioonilised) korraldavad tootmist tehnoloogia ümber; Vanad suhtelise eelise tegurid (juurdepääs loodusressurssidele, transpordikanalid, tarbijaturud, madalad kulud, palju tööjõudu) muutuvad üha vähemtähtsaks; Majanduslik edukus sõltub üha rohkem sellest, kuivõrd efektiivselt suudetakse edendada kodust innovatiivsust ja ettevõtlikkust; Tähtsamaks kohalikuks teguriks muutub oskustööjõud. Ettevõtted pole enam niivõrd ressursipõhised kuivõrd teadmistepõhised. 8 Töötunnid enne kaubandussuhete loomist Muusika Sport 1 CD-mängija 1 tund 6 tundi 1 korvpall 2 tundi 3 tundi Kokku 3 tundi 9 tundi Muusikal on mõlema toote valmistamisel absoluutne eelis. 9 Tootmise loobumiskulud Loobudes ühe kauba tootmisest, arvuta kui palju jõuab toota sama (loobutud) ajaga teist toodet. 1 CD-mängija 1 korvpall Muusika Sport ½ korvpalli 2 korvpalli 2 CD-mängijat ½ CD-mängijat 10 Töötunnid peale kaubandussuhete loomist Kui palju riigid toodaksid spetsialiseerudes ainult ühele tootele Muusika Sport 1 CD-mängija oma tarbeks 1 tund 1 korvpall oma tarbeks 3 tundi 1 CD-mängija Spordile 1 tund 1 korvpall Muusikale 3 tundi Töötunnid kokku 2 tundi Töötunde kokku 6 tundi Kuna mõlemad riigid toodavad nüüd kaupu ressursse otstarbekamalt kasutades on tõusnud nende tootlikus. 11 Eesti väliskaubandus Eesti välismajandus Statistikaameti kodulehel https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/valiskaubandus Väliskaubandus Statisikaameti kodulehel: https://valiskaubandus.stat.ee/profile/country/ee/ E. Puura. Eesti väliskaubanduse väärtus on pea 30 aasta jooksul suurenenud ligi 22 korda. https://www.stat.ee/et/uudised/eestivaliskaubanduse-vaartus-pea-30-aasta-jooksul-suurenenud-ligi-22korda 12 Väliskaubanduspiirangud I • Tollimaks - riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv (maks). 1. Kogumiskoha järgi: - impordi tollimaks - ekspordi tollimaks - transiittollimaks 2. Maksustamise viisi järgi: - väärtuseline tollimaks - kindel tollimaks - kombineeritud tollimaks 13 Väliskaubanduspiirangud II • Kvoot - kehtestatakse antud kauba sisse- või väljaveo suhtes kindel koguseline või väärtuseline limiit. • Vabatahtlikud ekspordipiirangud - iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas. • Ekspordisubsiidium - otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni. • Dumping - toodete müümine välismaal alla omahinna. 14 Miks riigid piiravad väliskaubandust • Riigikaitse seisukohalt oluliste majandusharude kaitseks; • Vastloodud majandusharude kaitseks; • Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest; • Kättemaks oma toodetele teises riigis kehtestatud piirangutele; • Dumping; • Kaubandusbilansi parandamine. 15 Majandusliku lõimumise astmed Allikas: Geograafia õpik gümnaasiumile, I kursus. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus. 16 Rahvusvahelised kokkulepped I • Vabakaubanduspiirkond on ühendus, kus liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked, säilitatakse individuaalne kaubanduspoliitika väljaspool liitu olevate riikidega (NAFTA, EFTA). • Tolliliit on koostöövorm, kus liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning liiduväliste riikidega on kaubavahetuses kehtestatud ühtsed reeglid (ANCOM). 17 Rahvusvahelised kokkulepped II • Ühisturg on veelgi laialdasem ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja ka seadusandluse teatav ühtlustamine (MERCOSUR). • Majandusliit on kõige laiahaardelisem liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahapoliitika ning ühisraha (Euroopa Liit). 18 Allikas: Geograafia õpik gümnaasiumile, I kursus. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus. 19 GATT ja WTO GATT – Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe 1947. aastal juhtivate tööstusriikide vahel sõlmitud leping, mille ülesandeks sai rahvusvahelise kaubanduse reguleerimine. Leping jõustus 1948. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon Asutati 1. jaanuaril 1995. a. eesmärgiga edendada vabakaubanduse ja samuti maailmas ühtsete kaubandusreeglite kehtestamiseks WTO tegevusprintsiipide kohaselt peab rahvusvaheline kaubandus olema: mittediskrimineeriv vabam läbipaistvam suurema konkurentsiga arengumaid eelistav 20 21 KAUBAD & TEENUSED IMPORT KAUBAD & TEENUSED EXPORT RAHA RAHA KAUBANDUSBILANSS = EKSPORT – IMPORT Kui EKSPORT < IMPORT, on kaubandusbilanss Kui EKSPORT > IMPORT, on kaubandusbilanss – + Eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus 21 Maksebilanss – statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga RAHA LÄHEB RIIGIST VÄLJA RAHA TULEB RIIKI SISSE J O O K S E V K O N T O KAUBAD & TEENUSED IMPORT KAUBAD & TEENUSED EXPORT INVESTEERINGUD & LAENUD VÄLISMAALT INVESTEERINGUD & LAENUD VÄLISMAALE K A P I T A L I & F I N A N T SKONTO RAHA TULEB RIIKI SISSE RAHA LÄHEB RIIGIST VÄLJA 22 Maksebilanss Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist, ning kapitali- ja finantskontost, mis näitab jooksevkonto finantseerimist ehk välisfinantseerimisallikate struktuuri. •kirjeldab jooksevkontol välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP), kogurahvatulu ja kasutada oleva rahvatulu kujunemist; •näitab kapitali-, finants- ja reservvarade kontol välisfinantseerimisallikate struktuuri; •aitab hinnata riigi välismajanduslikku positsiooni ja võrrelda seda teiste riikide omaga; •on riigi raha- ja majanduspoliitiliste otsuste tegemise alusdokument. Allikas: Eesti Pank http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS Investeerimispositsioon http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1873/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/146 23 Maksebilanss Koostamisel lähtutakse kahekordse kirjendamise põhimõttest. Igal tehingul on kaks võrdset, kuid erinevatel kirjetel kajastuvat poolt: kreedit ja deebet . Kreedit näitab meie kasutuses olevate finantsressursside suurenemist, deebet aga nende ressursside kasutamist. Jooksev- ja kapitalikontol on nii kreedit- kui ka deebetkirjed positiivse märgiga. Ka võivad negatiivse märgiga olla otseinvesteeringutulu kreedit ja deebet, kui kahjumid kujunevad kasumitest suuremateks. Finantskonto netokirjetel tähistab positiivne märk nõuete või kohustuste suurenemist ja negatiivne märk nende vähenemist. Tasakaalustavad kirjed (netokirjed) nagu näiteks „jooksevkonto“ või „finantskonto“, tuletatakse alati kui kreediti ja deebeti vahe või kui nõuete (netosoetus) ja kohustuste (netoloovutamine) vahe. 24 http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kv_mb2.html Ressursside suurenemine Ressursside kasutamine KREEDIT Kaupade eksport Teenuste müük Jooksevkonto Esmase tulu sissevool Teisese tulu sissevool Kapitaliülekannete sissevool Kapitalikonto Immateriaalse vara suurenemine Välisnõuete vähenemine Finantskonto Väliskohustuste suurenemine DEEBET Kaupade import Teenuste ost Esmase tulu väljavool Teisese tulu väljavool Kapitaliülekannete väljavool Reservvarad Reservvarade vähenemine Reservvarade suurenemine Immateriaalse vara vähenemine Välisnõuete suurenemine Väliskohustuste vähenemine • Jooksev- ja kapitalikonto näitavad mittefinantstehinguid ja netolaenuvõtmise või –andmise vajadust, finantskonto aga näitab kuidas seda vajadust finantseeritakse. • Jooksev- ning kapitalikontol kajastatakse kõigi kirjete deebet- ja kreeditkäibed eraldi. Finantskontol ja reservvarade kontol tuuakse välja üksnes netokirjed. • Jooksev- ja kapitalikontot kokkuvõttev kirje kannab nimetust. „Netolaenuandmine/ -võtmine“, mis ideaalsel juhul võrdub finantskonto netokirjega, mida aga praktikas üldiselt ei juhtu (abiks on tasakaalustamas statistiline viga) • Kreedit näitab meie kasutuses olevate finantsressursside suurenemist, deebet aga 25 kõnealuste ressursside kasutamist. http://www.eestipank.ee/publikatsioon/maksebilansi-aastaraamat/2015/maksebilansi-aastaraamat-2015 Eesti Maksebilanss (miljon eurot) LÜHIKE VERSIOON 1 JOOKSEVKONTO 11 Kaubad ja teenused 111 Kaubad 112 Teenused 12 Esmane tulu 13 Teisene tulu 2 KAPITALIKONTO Netolaenuandmine (+)/ netolaenuvõtmine (-) (jooksev- ja kapitalikonto summa) 3 FINANTSKONTO 31 Otseinvesteeringud 32 Portfelliinvesteeringud 33 Tuletisinstrumendid (v.a reservvarad) ja töötajate aktsiaoptsioonid 34 Muud investeeringud 35 Reservvarad Statistiline viga II kv II kv II kv II kv II kv II kv II kv II kv II kv 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 17,6 -11,2 -172,8 41,9 63,5 213,5 157,5 134 117,8 190,3 225,4 42,5 139,2 251,3 271,2 -163,6 -130,4 -405,7 -256,9 -245,2 -211,4 353,9 355,7 448,2 396,1 496,5 482,6 -210,6 -280,9 -240,5 -91,7 -184,7 -55,6 37,9 44,4 25,2 -5,6 -3,1 -2,1 78,3 143,1 138,1 151 61,5 75,6 218,1 -232,7 450,8 -69,8 9,2 64,1 244,4 226,7 -285,4 -331,9 529,8 558,6 -144,3 -130 33,9 21,2 12 37,6 95,9 131,9 -34,7 192,9 125 289,1 221,6 146 155,4 160,7 168,9 11,1 185,3 120,8 363,7 95,7 168,2 36,2 -188,1 -225,1 -252,7 -296,2 -83,4 386,9 34,6 -128,2 -762 269,7 26,4 -192,9 -215,8 412,7 -291,7 747,2 738,2 -121,9 -10,7 14,7 -11,3 -9,5 -37,4 -120,2 360,5 467,7 744,5 -208,8 210 -7,7 0,2 -37,7 37,7 64,8 36,9 45,8 -7,5 -4,3 17,2 7,2 10,9 9,8 297,6 -683,2 -449,2 915 -46,3 -10,2 -3,4 -4,7 74,6 -125,9 22,2 -119,2 Esmase tulu konto näitab tootmistegurite (kapital ja tööjõud) kasutamisega ja kasutada andmisega seotud esmaseid tulusid ning muid esmaseid tulusid (tootmis- ja impordimaksud, subsiidiumid, loodusvarade rent). Teisese tulu kontol näidatakse residentide ja mitteresidentide vahelisi jooksevsiirdeid. Siire on ülekanne, mille puhul üks institutsionaalne üksus annab teisele institutsionaalsele üksusele kauba, teenuse, finantsvara või muu mittetoodetud vara, saamata selle eest vastu majandusliku väärtusega kompensatsiooni (ühepoolne ülekanne) 26 Allikas: Eesti Pank http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1950/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/436 Välisinvesteeringud • Otseinvesteeringud - investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle OMANDIÕIGUS Eksport Import TÜTARFIRMA EMAFIRMA Import Eksport KAPITAL Otseinvesteeringute tegemine Eestisse Eesti Pank: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/2293/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/146 27 Otseinvesteeringud Allikas: Geograafia õpik gümnaasiumile, I kursus. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus. 28 Välisinvesteeringud • Portfellinvesteeringud - investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita . VÄÄRTPABERID Eksport Import INVESTEERIMISPANK või MAAKLER INVESTOR Eksport Import KAPITAL Portfelliinvesteeringute tegemine Eestisse 29