Uploaded by growtopiafiles41

Fiskaal ja monetaarpoliitika2013

advertisement

Fiskaalpoliitikaks
nimetatakse
valitsuse tegevust
majandusliku
aktiivsuse
mõjutamisel läbi
maksude ja
eelarvekulutuste.

Valitsusel on võimalik mõjutada majanduslikku
aktiivsust kriisi või buumi ajal tõstes/alandades
makse ja suurendades/alandades valitsuskulusid.
Näiteks:
Valitsus vähendab makse  võimaldab tarbijal
rohkem kulutada.
Valitsus suurendab valitsuskulutusi  suurendab
nõudlust.
Majandusbuum
Investeeringud ja eratarbimine on väga
kõrged.
Ettevõtted toodavad
täisvõimsusega või
peaaegu täisvõimsusega.
Nõudluse surve tõstab
hindu, tõenäoline on
inflatsioonioht.
Tööpuudus on madal.
Majandusbuum
Fiskaalpoliitika
tõstab makse
Fiskaalpoliitika
vähendab valitsuskulutusi
Raha jääb
vähem
üle
Nõudlus väheneb
Peatatakse hindade
kasv
Majanduskriis
Tehased toodavad
alla võimsuse
Tööpuuduse tase
on väga kõrge
Investeeringud ja eratarbimine on madalad
Majanduskasv pidurdub ja SKT võib väheneda
Madal elatustase
Majanduskriis
Fiskaalpoliitika
suurendab valitsuskulutusi
Fiskaalpoliitika
vähendab makse
Raha jääb
rohkem
üle
Nõudlus suureneb
Majandus
taastub
eelarvepuudujäägi tekkimine
 inflatsioonioht
 poliitiline surve eelarvele
Automaatsed stabilisaatorid (automatic stabilizers) –
maksud ja sotsiaaltoetused, mis automaatselt (ilma valitsuse otsese sekkumiseta) toimivad vastutsükliliselt, st
pidurdavad kogukulutuste kasvu inflatsiooni puhul,
majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kogukulutusi.
Automaatsed stabilisaatorid vähendavad majandustsükli
mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha
juurde ja eemaldavad seda inflatsioniperioodidel.
Automaatsed stabilisaatorid on näiteks:
•üksikisiku tulumaks
•töötu abirahad ja teised sotsiaaltoetused
•netoeksport



Rahapoliitika on poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis
mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, selleks et kontrollida
inflatsiooni ning majanduskasvu.
Rahapoliitika eesmärgiks on majanduslanguse ajal aidata kaasa
majanduse tervenemisele; kui tekib inflatsioonioht, on rahapoliitika
eesmärgiks inflatsiooni alandada.
diskontomäär,
selle muutused
kohustuslikud
reservid
vabaturu
operatsioonid
Tänapäeval on saanud tähtsaimaks rahapoliitika teostamise
vahendiks vabaturuoperatsioonid. Sisuliselt tähendab see seda, et
keskpank osaleb rahaturul (turul, kust kommertspangad vajadusel
raha hangivad) või kapitaliturul ühe tehingupartnerina. Oma kasumi
suurendamise asemel on tal hoopis rahapoliitilised eesmärgid.
Vabaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank
valitsuse väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade
reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset.
Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende
eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite
müüki paiskamine vähendab rahahulka.
keskpank ostab
valitsuse väärtpabereid
toetatakse majanduskasvu ja intresse
alandatakse
Kui keskpank müüb
väärtpabereid, tekib
vastupidine reaktsioon.
pangad saavad sularaha
inimestel tekib võimalus pankadelt rohkem
laene võtta
Kui ettevõtetel on raha vähe ning nad soovivad laenu võtta,
pöörduvad nad pankade poole. Kui aga pankadel on vaja laenu
võtta, on nende võimaluseks keskpank. Kuid nagu teisedki laenajad,
peavad pangad maksma laenudelt intresse.
Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele
finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär.
diskontomäär
suureneb
pangad tõstavad
laenuintresse
inimesed võtavad
vähem laene
rahamass
väheneb
diskontomäär
väheneb
pangad alandavad
laenuintresse
inimesed võtavad
rohkem laene
rahamass
suureneb
Kohustuslik reservimäär - pankade kohustus hoida keskpangas
teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest.
Kui keskpank suurendab kohustuslikku reservimäära, siis
vähendab see pankade võimet raha välja laenata. Vastupidisel
toimingul saavad kommertspangad vabamad käed hoiuste
edasilaenamiseks, mis omakorda suurendab rahamassi.



Kohustusliku reservi eesmärgid:
rahaturu intressitaseme stabiliseerimine
likviidsusriski vähendamine
baasrahanõudluse mõningase stabiilsuse tagamine



Rahapoliitika on kõige vähem efektiivne majandustsükli
murdepunktides, kus kasvust saab langus ja vastupidi.
Majanduse globaliseerumine: kodumaise ressursi kallinedes võivad
pangad minna rahvusvahelistele rahaturgudele ja laenata sealt
odavamat raha kui kodumaalt.
Aegunud informatsioon rahaturgude ja hinnataseme kohta võib
põhjustada rahapoliitika hilinemist.
Download